1.Rahuldada S.C. hagi OÜ STELL ENS vastu osaliselt.
2.Lugeda S.C. töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 82 – töötaja algatusel tööandja poolt töölepingu tingimuste rikkumise tõttu.
3.Kohustada kostjat OÜ STELL ENS kandma hageja S.C. tööraamatusse töölepingu lõpetamise alus, mille kohaselt tööleping on lõpetatud TLS § 82 alusel 05.02.2008. a.
Välja mõista kostjalt OÜ STELL ENS hageja S.C. kasuks TLS § 82 lg 2 alusel kahe kuu keskmine palk summas 22 170 (kakskümmend kaks tuhat ükssada seitsekümmend) krooni.
5.Välja mõista kostjalt OÜ STELL ENS hageja S.C. kasuks viivis PalS § 35 alusel summas 2 276,32 (kaks tuhat kakssada seitsekümmend kuus krooni 32 senti) krooni.
6.Ülejäänud nõuete osas jätta S.C. hagi OÜ STELL ENS vastu rahuldamata.
7.Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 27.06.2008. a kell 16.00.
MENETLUSKULUD
Hageja menetluskulud, sealhulgas hageja vajalikud kohtuvälised kulud, peab 50 % ulatuses kandma kostja. Kostja menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, jäävad kostja enda kanda.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavaldus
1.S.C. esitas 28.02.2008. a Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ STELL ENS vastu töövaidluses (tl 1-8).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.05.2006. a töölepingu, mille kohaselt hageja asus 01.05.2006. a kostja juures tööle keevitajana katseajaga 4 kuud (katseaja viimane kuupäev 31.08.2006. a). Töötaja asus tööle täistööajaga, põhipalgaga 35 krooni tund. Töölepingu järgi tuli maksta töötajale töötasu 1 kord kuus, igale palgaarvestusajale järgneva kuu 5. kuupäevaks ülekandega töötaja pangakontole, töötaja põhipuhkuse kestus oli lepingu kohaselt 28 kalendripäeva. Katseaja lõppedes poolte töösuhted jätkusid, mistõttu loeb hageja, et tööleping muutus tähtajatuks töölepinguks ja põhipalk tõusis 70 kroonini töötunni eest.
3.Hageja leiab, et tööandja jättis täitmata omapoolsed töölepingust tulenevad kohustused, viivitades töötasu maksmisega 17-l korral ning 29. jaanuarist – 01. veebruarini 2008. a oli tööseisak tööandja süül, tööandja jättis selle eest tasumata.
4.Tööandja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 79 lg 1 järgi alates 05.02.2008. a, kuigi hageja palus töölepingu lõpetada TLS § 82 alusel. Hagejale hüvitist TLS § 82 lg 2 alusel ei makstud.
5.04.02.2008. a sai hageja kätte tööraamatu, kuhu kostja oli teinud kande nr 21. Kande tegemise aluseks oli märgitud 01.05.2006. a sõlmitud tööleping nr 9. Hageja sellega ei nõustu ja leiab, et kande tegemise aluseks peab olema käskkiri.
6.Hageja juhindub oma nõudes TLS § 49 p 1 ja 2, § 71 p 3, § 73 lg 1, 2, § 74 lg 1, § 82 lg 1 ja lg 2, § 119 lg 2, PalS § 20 lg 2, § 29, § 32, § 34, § 35, ITLS § 4, § 6.
7.Hageja esitab alljärgnevad nõuded kostja vastu: - tühistada käskkiri, mille kohaselt lõpetati 01.05.2006. a sõlmitud tööleping nr 9 TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel; - lugeda töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 82 alusel - töötaja algatusel tööandja poolt töölepingu tingimuste rikkumise tõttu; - kohustada tööandjat tegema töölepingusse kanne töölepingu lõpetamise kohta TLS § 82 alusel alates 05.02.2008. a; - kohustada kostjat tegema kanne hageja tööraamatusse: töölepingu lõpetamise aluse kohta töötaja algatusel TLS § 82 alusel tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu; märkida dokument, selle kuupäev ja number, mille alusel kanne on tehtud; - välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis töötasu väljamaksmisega viivitamise eest summas 5 970,55 krooni; - välja mõista kostjalt hageja kasuks tasu tööseisaku aja eest - 4 tööpäeva eest summas 2 240 krooni; - välja mõista hüvitis hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses 22 170 (arvestusega kuu keskmine töötasu 11 085 krooni) töölepingu lõpetamise tõttu TLS § 82 alusel; - välja mõista hüvitis lõpparve kinnipidamise eest 1 kuu keskmise palga ulatuses 11 085 krooni.
II Kostja vastus
8.24.03.2008. a kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista (tl 36-39).
9.Kostja leiab, et viivise nõue töötasu väljamaksmisega viivitamise eest summas 5 070,55 krooni ei ole põhjendatud. Kostja leiab, et viivise nõudele tuleb kohaldada aegumist. ITLS §
7 lg 1 kohaselt tuleb aegumise tähtaja kulgemise alguseks lugeda päeva, mil tööandja jättis töötajale palga tähtaegselt välja maksmata. Töötaja oleks pidanud aegumise kohaldamise vältimiseks esitama hagi nelja kuu jooksul (ITLS § 6 lg 1) töötasu tähtaegselt maksmata jätmisest. Hageja esitas viivise väljamaksmise nõude 28. veebruaril 2008. a. Kostja leiab, et enne 28.10.2007. a tekkinud hageja nõuded viiviste väljamaksmiseks on aegunud. Kostja leiab, et 2007. septembrist – 2008. jaanuarini ei viivitanud tööandja töötasu maksmisega. 2007. a augustis muudeti poolte kokkuleppel töölepingu p 5.6, mille uue redaktsiooni kohaselt tuli töötasu maksta kuu 5. kuni 25. kuupäevani. Kostja leiab, et kuigi töölepingu muudatused vormistati juriidiliselt ebakorrektselt, ei too see endaga kaasa lepingu tühisust. Nimetatud muudatus kinnitati poolte allkirjadega uuesti vormistatud töölepingul.
10.Kostja leiab, et palga nõue tööseisaku eest ei ole põhjendatud. Tööpäevade eest 29.01.2008 – 01.02.2008. a tasuti hagejale palgaseaduse ja töölepingu kohaselt. Vaatamata sellele, et töötaja lahkus omavoliliselt enne tööpäeva lõppu, millega rikkus töölepingu p 4.2, tasus kostja talle nende tööpäevade eest vastavalt palgaseadusele ja töölepingu p 5.6. Kostja teostas hagejale väljamaksed vastavalt töölepingu p 5.1 kokkulepitud põhipalgast 35 (neto) krooni tunnis. Hageja töölepingusse tehti muudatus selle kohta, et alates 01.01.2008. a on tema kuupalk 4 350 krooni. Ümberarvestatuna tunnitasuks teeb see mitte rohkem kui 25 krooni töötunni eest (4 350 krooni : 22 päeva : 8 tundi). Kostja leiab, et tasus seega hagejale rohkem kui nägi alates 01.01.2008. a kehtiv töölepingu muudatus. Hagejale jääb arusaamatuks, millel põhineb hageja arvestus, mis lähtub tasust 70 krooni töötunni eest. See ei tulene ei PalS § 20 lg 2 ega hageja töölepingust.
11.Kostja ei tunnista ka lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 11 085 krooni nõuet. Kostja esindaja viitab hageja pangaväljavõttele, millelt on näha, et hageja sai lõpparve kätte 04.02.2008. a, s.o. päev enne töölepingu lõpetamist (PalS § 32 lg 1). TLS § 119 lg 2 alusel hüvitise väljamaksmine eeldab tööandja tahtlikku tegevust jätta töötajale lõpparve või selle osa väljamaksmata. Kostja leiab, et ta on hagejale 04.02.2008. a tasunud kõik tasumisele kuuluvad rahasummad.
12.Hageja nõue kahe kuu eest keskmise töötasu hüvitise tasumiseks summas 22 170 krooni ei ole põhjendatud, kuna kostja arvates puudus alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Kostja töölepingu tingimusi rikkunud ei ole. Seisuga 31.01.2008. a, kui hageja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 järgi, tasus kostja juba vähemalt 4 kuu vältel töötasu töölepinguga ettenähtud tähtajaks. Ka varasema ajavahemiku eest õigeaegselt tasumata jätmine oli tingitud mitte tööandja pahatahtlikkusest, vaid tellijapoolsest maksmisega viivitusest. Kostja leiab, et hageja sai töötasu isegi suuremal määral kui see oli ette nähtud töölepingus, sest peale põhipalga maksti hagejale lisatasu siis, kui tema töötulemused võimaldasid seda maksta.
13.Kostja pidas õigeks lõpetada tööleping TLS § 79 alusel. 31.01.2008. a sai tööandja hagejalt avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Hageja teatas, et tema viimane tööpäev on 04.02.2008. a ja alates 05.02.2008. a ta enam tööle ei tule. Hageja avaldas seda teiste ettevõtte töötajate juuresolekul. Hageja käitumine tööpäevadel 29.01.2008 – 01.02.2008. a, kui ta omavoliliselt lahkus töölt enne tööpäeva lõppu, tõendas tema kavatsust lõpetada töösuhted kostjaga alates 05.02.2008. a. Võttes arvesse seda töötaja soovi ja leides, et töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 järgi alus puudub, tegi tööandja käskkirja hagejaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 lg 1 alusel, kuna ka tööandjal ei olnud vastuväiteid hagejaga töösuhete lõpetamiseks. Hageja keeldus käskkirjale alla kirjutamast ja sellega tutvumast, mis on tõendatud kahe tunnistaja allkirjaga käskkirjal.
III Kohtuistung
14.Kohtuistungil 04.06.2008. a jäi hageja hagiavalduses esitatud nõuete juurde.
15.Hageja esindaja seletas, et vaidlus tuleneb sellest, millisel alusel lugeda tööleping lõpetatuks. Hageja töötamise ajal muudeti töölepingut 2 korral ainult töötasu osas (töölepingu lisa 2 – alates 01.01.2007. a põhipalk 3 600 krooni kuus; - alates 01.01.2008. a põhipalk 4 350 krooni kuus). Hageja esindaja leidis, et kuna jutt on töötasust ja viivistest, mis on just nimelt töötasuga seotud, siis on aegumistähtaeg ITLS § 6 kohaselt 3 aastat.
16.Hageja selgitas, et kui tööd ei olnud, maksti riigi poolt garanteeritud miinimumpalka, tegelikku töötasu maksti suulise kokkuleppe alusel 50 krooni tunnis (alates maikuust 2007. a), lisatasusid ega preemiaid ei olnud. Pangaülekannetest on näha, et esimeses osa maksti palk ja nn preemia all varjatud tasu. Hageja töölepingust on ilmselgelt näha, et lepingu p 5.6 kohaselt tuleb palk välja maksta 5. kuupäevaks. Kostja esitatud töölepingu eksemplaril on selleks 5-25. kuupäev, kuid sellist töölepingut hageja allkirjastanud pole. Hageja kinnitas, et muudatusi tehti töötasu osas (töölepingu tingimuste muutmine). Palga maksmise intervallide muutumisest sai hageja teada siis, kui esitas hagi kohtule ja sai kätte kostja vastuse. Hageja selgitas, et 28. jaanuaril 2008. a tööle tulles olid väravad kinni, tööle tuli kolm inimest, keegi ei teadnud mida teha. 28. ja 29. jaanuaril nad helistasid kontorisse, kuid kontor oli kinni ja keegi telefonile ei vastanud. 30. jaanuaril 2008. a said ülemusega (juhatuse esimehega) kokku et uurida, mis toimub. Hageja leiab, et tööseisak oli tööandja süül. Puhkuseraha hageja ei saanud üldse, need kanti üle 04. veebruaril 2008. a (maksti ainult kahe nädala eest). Puhkus oli 14. - 28. jaanuarini 2008. a. Puhkuseraha sai hageja kätte 04. veebruaril. Kui hageja sai kätte tööraamatu, ütles kostja esindaja, et kui oleks nõustunud tema tingimustega s.o. töölepingu lõpetamisega TLS § 79 alusel, siis oleks rohkem raha saanud. Hageja töötas kuni töölepingu lõpetamise kuupäevani s.o. 04. veebruarini 2008. a.
17.Kostja esindaja selgitas, et hagejal oli mõttes minna tööle konkurendi juurde juba varem, seda räägiti kollektiivis. Puhkusetasu väljamaksmine viibis, kuna töötaja kirjutas puhkuseavalduse 11. jaanuaril ja tahtis puhkusele minna juba alates 14. jaanuarist 2008. a. Tööandjal ei olnud aga võimalik paari päevaga puhkusetasusid arvestada, kuna vahendeid selleks ette nähtud ei olnud. Puhkuseraha sai üle kantud kuu 28. kuupäeval. Töölepingus oli kirjas kokkulepitud tasu 35 krooni tunnis, sellest vähem maksta ei saanud, ülejäänud töötasu varieerus ja maksti välja preemiana. Kui toimusid tööseisakud, maksti töötajatele töölepingus kokkulepitud tasu. Töötajate tööülesanded on fikseeritud ametijuhendis. Töölepingud tehti ringi augustikuus 2007. a iga töötajaga individuaalselt rääkides. Kostja esindaja kinnitas, et hageja käis pärast avalduse kirjutamist 31. jaanuaril veel tööl ja talle maksti palka. Hagejale sai tasutud kõigi töötatud päevade eest. Hageja soovis, et teda koondataks. Kostja esindaja ei olnud nõus hagejat koondama. Kostja esindaja selgitas, et omavahelises vestluses hagejaga sai öeldud, et kui avaldus oleks olnud teises vormis, oleks maksnud rohkem, kuna hageja oli hea töötaja ja sai ka head palka. Hagejaga ei lõpetanud töölepingut TLS § 82 alusel nagu hageja soovis seetõttu, et tööandja ei olnud nõus sellel alusel lõpetama. Töötaja põhipalk oli 35 krooni, ülejäänud summad on preemiad. Lisatasusid eraldi välja ei toodud. Töötajatele palgateatiseid ei antud, töötulemuste järgi otsustas kostja esindaja, kui palju maksta preemiat.
18.Tunnistajana üle kuulatud N. P. (tl 55) andis ütlusi, et töötas koos hagejaga OÜ-s STELL ENS. Ka tunnistaja lõpetas kostjaga töösuhted jaanuaris 2008. a. Avalduse kirjutas töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, tööandja lõpetas töölepingu töötaja soovil (TLS §
79). Tunnistaja töölepingu lõpetamist ei vaidlustanud, kuna leidis uue töökoha. Tööseisak oli jaanuaris – tööd oli vähe ja hiljem sai üldse otsa. Enne töölepingu lõpetamist käisid tunnistaja ja hageja paar-kolm päeva tööl, kuid tööd ei olnud. Palka maksti töötajatele kuu lõpus, kui raha laekus. Maksti miinimumtasu, kuid suulise kokkuleppe alusel maksti rohkem, kui tööd (tellimusi) oli. Suuliselt lepiti kokku tunnitasus 45 krooni (neto). Avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel sai kirjutatud seetõttu, et tööandja saaks aru, et töötajat tuleb tööga kindlustada.
19.Kohtuvaidlustes väitis hageja esindaja, et töölepingu lõpetamine TLS § 82 alusel on õigustatud, kui selle põhjuseks on tööandjapoolne oluline lepingurikkumine. Oluliseks lepingurikkumiseks võib olla nt. viivitamine palga maksmisega, töötaja puhkusele mittelubamine jms. Tööandja rikkus ka teisi kohustusi: ei kindlustanud alati töötajat kokkulepitud tööga, oli juhtumeid, kus töötaja ei saanud asuda töökohale ja täita oma töökohustusi, tööandja rikkus tehtud töö eest palga maksmise tähtaegu. 31.01.2008. a kirjutas hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel TLS § 82 alusel tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu. Tööandja aga lõpetas töölepingu TLS § 79 lg 1 alusel alates 05.02.2008. a, samuti ei tasunud hagejale hüvitist TLS § 82 lg 2 alusel. Hageja esindaja viitas kohtukõnes Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-95-03 (p 27), mille kohaselt kui töötaja ei ole esitanud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel, siis ei ole tööandjal seaduslikku alust sellel alusel töölepingut lõpetada. TLS § 79 kohaselt lõpeb tööleping töötaja algatusel. TLS § 72 lg 1 järgi on töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette teatama kirjalikult ja soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Kui töötaja ei soovi töölepingu lõpetamist TLS § 79 alusel, ei saa tööandja sel alusel töölepingut lõpetada. Kuna tööleping tuleb lõpetada TLS § 82 alusel, lasub tööandjal hüvitise väljamaksmise kohustus. Samuti on tööandja kohustatud välja maksma hüvitise hageja töötasu pangaarvele ülekandmisega viivitamise eest ja hüvitise lõpparvega viivitamise eest.
20.Kostja esindaja jäi kohtuvaidlustes oma seisukohtade juurde, märkides, et hagejale tuli vastavalt töölepingule palk välja maksta ajavahemikul 05 - 25. kuupäevani, seega on kõik nõuded alusetud.
IV Kohtu põhjendused
21.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused, tunnistaja ütlused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt.
22.Töölepingu erinevad redaktsioonid.
22.1.Kohtule on esitatud kaks erineva redaktsiooniga töölepingut. Erinevus 01.05.2006. a sõlmitud töölepingus nr 9 seisneb selles, et töötaja poolt kohtule esitatud töölepingu originaaleksemplaris on töölepingu punkti 5.6 redaktsioon alljärgnev: „palgapäev: järgneva kuu 5. kuupäev“ ning tööandja poolt kohtule esitatud töölepingu originaaleksemplaris on töölepingu punkti 5.6 redaktsioon alljärgnev: „palgapäev: järgneva kuu 5 – 25. kuupäev“. Samuti on tööandja töölepingu eksemplaris täidetud töölepingu lisa 2 palga muutmise kohta (vt kohtuotsuse p 15) ning lisa 3 töölepingu lõpetamise kohta.
22.2.Hageja väidab, et tööandja, kandes töötasu üle järgmise kuu 6-28 kuupäevadel, on rikkunud töölepingu ja palgaseaduse sätteid. PalS § 31 lg 1 alusel palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepingus, töösisekorra eeskirjas või töölepingus. Sama paragrahvi 11. lõike järgi palka makstakse vähemalt üks kord kuus. On üldiselt teada, et reeglina palka makstakse kuni järgmise kuu 10. kuupäevani, kuid seadus ei kehtesta palga maksmise kuupäeva ega keela selles teisiti kokku leppida. Kostja esindaja selgitas, et tööandja juures ei olnud kehtestatud töösisekorra eeskirjad (TLS § 39 jj), kus oleks fikseeritud palga maksmise tähtaeg. Kohus nõustub hagejaga, et pooled on kokku leppinud palga maksmise päevas, et palk kantakse üle järgmise kuu 5. kuupäevaks. Hageja eitab kostja väidet, et pooled sõlmisid uue töölepingu, milles muudeti palga maksmise kuupäeva (palga maksmise aeg järgmise kuu 5. - 25. kuupäeval), muudatust ei vormistatud lepingu lisana, vaid kirjutati leping ümber, muutes selle punkti 5.6. TLS § 29 teise lause kohaselt tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Sama seaduse § 59 lg 5 alusel töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel. TLS ei näe ette, et mingi töölepingu tingimuse muutmisel tuleb sõlmida uus tööleping, vormistada uus töölepingu redaktsioon. Kuna hageja eitab töölepingu muutmist palga maksmise tähtaja osas ning kostja ei ole vastupidist tõendanud, töölepingu muutmist vastavalt seadusele vormistatud ei ole, tuleb lähtuda sellest, et hageja väide on tõene ning palga maksmise tähtaja muudatust tuleb lugeda tööandja ühepoolseks toiminguks (TLS § 18). Kostja seisukoht ei ole usaldusväärne ka seetõttu, et kui isegi uskuda kostjat, et pooled 2007. a augustis uuele töölepingu redaktsioonile alla kirjutasid, ei ole loogiliselt seletatav, et aasta hiljem peale töölepingu sõlmimist (01.05.2006. a) tehakse uues töölepingu redaktsioonis samasugune viga töötaja isikukoodi kirjutamisel kui 01.05.2006. a töölepingus (* parandatud on töötaja isikukoodi neljas ja viies number), töölepinguid visuaalselt võrreldes on nähtav ka see, et mõlema töölepingu originaali erinevate väljade täitmisel ja allkirjastamisel (p 9) on kasutatud samasugusid kirjutusvahendeid.
22.3.Seetõttu lähtub kohus otsuse tegemisel sellest, et pooled on töölepingus kokku leppinud selles, et töötaja palgapäev on järgneva kuu 5. kuupäev.
23.Palga suurus, viivise nõue ja aegumise vastuväide.
23.1.Poolte vahel 01.05.2006. a sõlmitud töölepingu nr 9 alusel asus hageja kostja juurde tööle keevitajana. Tööandja kohustus tagama töötajale põhipalgana kuni 31.12.2006. a 35 krooni (neto) tunnis (8. tunnine tööpäev, 40. tunnine töönädal), alates 01.01.2007. a põhipalgana 3 600 krooni kuus ning alates 01.01.2008. a põhipalgana 4 350 krooni kuus. Töölepingus kokkulepped lisatasu, preemiate ja juurdemaksete kohta puuduvad.
23.2.Hageja väidab, et pooled leppisid kokku tunnipalgas 35 krooni, peale katseaja lõppemist (31.08.2006. a) tõusis tunnipalk 70 kroonile tunnis. Hageja kinnitab seda, et pooled on 01.07.2007. a kokku leppinud põhipalgas 3 600 krooni kuus ja alates 01.01.2008. a põhipalgas 4 350 krooni kuus (* kuupalga alammäär 2007. ja 2008. a).
23.3.Kostja väidab, et palka maksti rohkem kui töölepingus kokku lepitud 35 krooni tunnipalk, 3 600 krooni ja 4 350 krooni). Sõltuvalt tellimustest ja töötulemustest arvestati ja maksti hagejale preemiat.
23.4.Hageja konto väljavõttest (tl 16-18) nähtub, et hagejale on välja makstud palk ja puhkusetasu alljärgnevalt:
Summa 5 739 krooni 5 522,36 krooni 3 420,80 krooni 9 384,80 krooni 4 209,90 krooni 4 134,90 krooni 3 984,91 krooni 1 000 krooni 5 815 krooni 3 156 krooni, 1 805 krooni ja 224 krooni, kokku 5 185 krooni 11 705 krooni 4 598 krooni 7 999 krooni 9 915 krooni 5 024 krooni 7 336 krooni 3 000 krooni 2 379 krooni 9 813 krooni 10 948 krooni 3 231 krooni 10 000 krooni 11 340 krooni 7 820 krooni ja 2 053 krooni, kokku 9 873 krooni
23.5.OÜ STELL ENS poolt kohtule esitatud palgatõendist nähtub, et hagejale arvestati palka ajavahemikul augustist 2007. a kuni veebruarini 2008. a alljärgnevalt: Periood
11 jaanuaris 3 080 1 563 krooni/tund 2 krooni krooni veebruaris 560 krooni
brutto 11 340 netto
päeva 11971 5922 krooni brutto
päeva 9873 netto kasutamata puhkust 846 krooni
23.6.Eeltoodust tulenevalt on hagejale arvestatud ja makstud lisaks kokkulepitud põhipalgale ka igakuuliselt preemiat, mille tasumist kostja on põhjendanud tellimuste saamise ja hageja poolt tööülesannete korralikult täitmisega, hagejale väljamakstud töötasu kokku ei ole olnud väiksem kui töölepingus kokku lepitud. Tõendatud ei ole hageja väide, et hageja palk oli 70 krooni/tund ning et preemiana arvestatud ja väljamakstud raha oli tegelikult palk töötatud tundide eest. Hagiavalduses ja ka kohtuistungil ei olnud hagejal vaidlust temale makstud töötasu suuruse üle. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja sai töötasu vastavalt tööandja arvestustele ja tema töötasu tegelikuks suuruseks on tööandja poolt ülekantud raha.
23.7.Hageja on esitanud kohtule nõude viivise väljamõistmiseks PalS § 35 alusel töötasu väljamaksmisega viivitamise eest summas 5 970,55 krooni. Hageja leiab, et viivise nõude esitamise tähtaeg on ITLS § 6 lg 3 kohaselt 3 aastat. Hagiavalduse kohaselt on kostja viivitanud palga väljamaksmisega 17-l korral. Kostja leiab, et viivise nõudele tuleb kohaldada aegumist. ITLS § 7 lg 1 kohaselt tuleb aegumise tähtaja kulgemise alguseks lugeda päeva, mil tööandja jättis töötajale palga tähtaegselt välja maksmata. Töötaja oleks pidanud aegumise kohaldamise vältimiseks esitama hagi nelja kuu jooksul (ITLS § 6 lg 1) töötasu tähtaegselt maksmata jätmisest. Hageja esitas viivise väljamaksmise nõude 28. veebruaril 2008. a. Kostja leiab, et enne 28.10.2007. a tekkinud hageja nõuded viiviste väljamaksmiseks on aegunud.
23.8.Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks on osaliselt aegunud ning aegunud on hageja nõue viivise väljamõistmiseks ITLS § 6 lg 1 alusel perioodi eest, mis on tekkinud enne kui 28.10.2007. a, s.o. viivise nõue 2006. a mai, juuli, novembri, 2007. a jaanuari, veebruari, aprilli, juuni, juuli, augusti, septembri palga maksmisega viivitamise eest viivise nõudes (kokku 3 694,23 krooni). ITLS § 6 lg 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg 3 aastat, viivise nõuet ei saa samastada palga nõudega, mistõttu viivise nõude aegumistähtaeg on ITLS § 6 lg 1 järgi 4 kuud. PalS § 35 alusel palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kooskõlas ITLS § 6 lg 1 töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Nimetatud tähtaeg kehtib ka viivise väljamõistmise nõude esitamisel. Hageja pole oma nõuet seadusega kehtestatud tähtaja jooksul esitanud. Kostja on taotlenud nõudele aegumise kohaldamist, mistõttu vastavalt TsÜS §143 kohus kohaldab aegumist kuni 2007. a septembrikuu töötasu ülekandmisega viivitamise eest esitatud viivise nõudele.
23.9.Kostja kandis hagejale töötasu üle: 1) 2007. a oktoobrikuu eest – 12. novembril (viivituse aeg 7 päeva); novembrikuu eest - 13. detsembril (viivituse aeg 8 päeva) ja osa 21. detsembril (viivituse aeg 16 päeva); detsembrikuu eest – 22. jaanuaril (viivituse aeg 17 päeva). Kostjalt kuulub PalS § 35 alusel väljamõistmisele viivis 2007. a oktoobri, novembri,
detsembri palga väljamaksmisega viivitamise eest kokku summas 2 276,32 krooni (oktoobrikuu palk 10 948 x 0,5 x 8; novembrikuu palk 3 231 x 0,5 x 8; novembrikuu palk 10 000 x 0,5 x 16; detsembrikuu palk 11 340 x 0,5 x 17).
24.Keskmine palk tööseisaku aja eest.
24.1.Hageja on esitanud nõude välja mõista kostjalt tasu tööseisaku aja eest - 4 tööpäeva eest summas 2 240 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli tööseisak 29, 30, 31 jaanuaril 2007. a ja 01. veebruaril 2008. a, nendel päevadel tööandja töötajat tööga ei kindlustanud ning nende päevade eest palka ei makstud. Kostja ei eita tööseisakut nimetatud päevadel. Tööseisakut kinnitas ka tunnistaja N.P. Kostja on 04.02.2008. a käskkirjas märkinud (tl 26), et hageja lahkus omavoliliselt töölt 29.01 kell 11.00, 30.01 kell 11.30, 31.01 kell 12.30 ning 01.02 kell
10.00.Samas on kostja nimetatud päevade eest hagejale arvestanud töötasu tariifiga 35 krooni/tunnis ning selle koos lõpparvega 04.02.2008. a välja maksnud (tl 29, 18). PalS § 20 lg 2 sätestab, et kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast (TLS § 66 lg 3). Eeltoodu alusel ei ole hageja nõue põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
25.Töölepingu lõpetamine.
25.1.Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas 31.01.2008. a kostjale avalduse (tl 27), milles avaldas soovi töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel seoses sellega, et tööandja ei täida töölepingu tingimusi. Tööandja on märkinud avaldusele resolutsiooni: rahuldada, lõpetada tööleping alates 05.02.2008. a TLS § 79 alusel, ilma kahe kuupalga ulatuses kompensatsiooni maksmata. Töölepingu lõpetamise kohta on tööandja välja andnud käskkirja 04.02.2008. a nr 04/08 (tl 26), milles tööandja leiab, et puudub alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel ning arvestades seda, et töötaja on oma 31.01.2008. a avalduses väljendanud, et ei soovi töösuhteid jätkata alates 05.02.2008. a, tuleb tööleping lõpetada TLS § 79 alusel. Tööandja töölepingu eksemplari on töölepingu lõpetamise alusena märgitud töölepingu lõpetamine töötaja algatusel TLS § 79 alusel, töölepingu lõpetamise päev on 05.02.2008. a ning töötajale makstakse hüvitus kahe päeva kasutamata puhkuse eest (tl 34). Hageja tööraamatusse on tehtud kanne: 05.02.2008 , tööleping lõpetatud, alus: TL nr 9, 01.05.2006 (tl 19).
25.2.Hageja põhjendab avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel tööandjapoolsete lepingutingimuste oluliste rikkumistega: süstemaatiline palga maksmisega viivitamine, puhkusetasu hilisem maksmine, tööseisaku aja eest palga mittemaksmine ning kokkulepitud tööga mitte kindlustamine.
25.3.Kohus tuvastas, et tööandja pidi maksma palka järgneva kuu 5. kuupäeval, kuid ei täitnud seda töölepingu tingimust (vt kohtuotsuse p 22 ja 23). Seega on tööandja rikkunud TLS § 49 p 2 ja PalS § 31 ning töölepingus sätestatud kohustusi. 11.01.2008. a on hageja esitanud kostjale avalduse puhkuse võimaldamiseks alates 14. jaanuarist kuni 27. jaanuarini (tl 30). Avaldusel on kostja juhatuse liikme allkiri (resolutsioonita). Poolte seletustest nähtub, et tööandja rahuldas töötaja avalduse ning nimetatud päevadel (14.01-27.01) oli töötaja puhkusel. Puhkusetasu maksti välja 04.02.2008. a (vt tl 29, 18). Puhkuseseaduse § 24 lg 1 kohaselt puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Tööandja ei ole kohtule esitanud OÜ-s STELL ENS kehtestatud puhkuste ajakava.
Puhkuseseaduse § 20 kohaselt poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva.
25.4.Pooled vaidlevad töölepingu lõpetamise aluse üle. Töötaja esitas tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, tööandja lõpetas töölepingu TLS § 79 alusel.
25.5.TLS § 82 alusel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu, teatades töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. TLS § 82 lg 2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga.
25.6.Kohus leiab, et kuna tööandja ei ole enne töölepingu lõpetamist TLS § 82 ettenähtud aluse kohaldamisele vastu vaielnud, on ta kohustatud töölepingu nimetatud alusel ka lõpetama ning maksma samas paragrahvis sätestatud hüvituse. Töötajal oli alus nõuda töölepingu lõpetamist töölepingu tingimuste rikkumisele viidates, sest tööandja oli korduvalt ja süstemaatiliselt viivituses palga maksmisega. Tööandjapoolne viivitus põhjendusega tellija poolt raha laekumise ajale ei ole VÕS § 103 mõttes vabandatav. Riigikohus on oma 30.09.2003. a lahendis nr 2-1-95-03 märkinud: „Kui töötaja ei ole esitanud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel, ei ole tööandjal seaduslikku alust sellel alusel töölepingut lõpetada. Tööleping lõpeb TLS § 79 alusel töötaja algatusel (TLS § 71 p 3). Töölepingu seaduse § 72 lg 1 järgi on töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette teatama kirjalikult ja soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Pooled ei vaidle selle üle, et töötaja palus kirjalikus avalduses lõpetada töölepingu TLS § 82 alusel alates 2. aprillist 2001. a. Kuna kostja ei soovinud töölepingut lõpetada TLS § 79 alusel, siis ei saanud ka hageja sel alusel töölepingut lõpetada.“ Riigikohus märkis veel, et „Töölepingu seaduse § 83 lg 1 mõtte kohaselt võib töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral pärast etteteatamistähtaja möödumist töölt ära jääda ka siis, kui tööandja ei vormista töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud korras. Tööandjal oli võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidluskomisjonis.“ Samasugusele seisukohale asus Riigikohus ka oma lahendites 3-2-1-124-05 ja 3-2-1-120-05.
25.7.ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
25.8.Eeltoodu alusel on hageja nõue kahe kuu keskmise palga väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel summas 22 170 krooni (hageja keskmine palk on 11 085 krooni) põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja nõue lugeda töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 82 – töötaja algatusel tööandja poolt töölepingu tingimuste rikkumise tõttu. TLS § 117 lg 1 järgi on töötajal töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral õigus nõuda töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist.
26.Hageja ülejäänud nõuded.
26.1.Vastavalt TLS § 74 lg 2 on tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Hageja tööleping lõpetati alates 05.02.2008. a ning lõpparve on hageja pangakontole üle kantud 04.02.2008. a . Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lõpparve arvestus ei ole õige. Seega ei ole kostja viivitanud lõpparve väljamaksmisega ning hageja nõue TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga 11 085 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
26.2.Hageja taotleb hagis lisaks alljärgnevate nõuete rahuldamist: 1) tühistada käskkiri, mille kohaselt lõpetati 01.05.2006. a sõlmitud tööleping nr 9 TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel; 2) kohustada tööandjat tegema töölepingusse kanne töölepingu lõpetamise kohta TLS § 82 alusel alates, 05.02.2008. a; 3) kohustada kostjat tegema kanne hageja tööraamatusse: töölepingu lõpetamise aluse kohta töötaja algatusel TLS § 82 alusel tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu; märkida dokument, selle kuupäev ja number, mille alusel kanne on tehtud.
26.3.Eelmises punktis toodud nõuetest on põhjendatud 3. nõue töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu kandmiseks hageja tööraamatusse. TLS § 74 lg 1 kohaselt tuleb töötaja nõudel märkida tööraamatusse töölepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Ülejäänud kohtuotsuse p 26.2 loetletud hageja nõuded ei põhine seadusel, samuti puudub hagejal tuvastuslik vajadus tööandja käskkirja tühistamiseks ning töölepingus kande parandamiseks.
27.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt, alljärgnevate nõuete osas: 1) lugeda töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 82 – töötaja algatusel tööandja poolt töölepingu tingimuste rikkumise tõttu; 2) kohustada kostjat kandma hageja tööraamatusse töölepingu lõpetamise alus, mille kohaselt tööleping on lõpetatud TLS § 82 alusel 05.02.2008. a; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 82 lg 2 alusel kahe kuu keskmine palk summas 22 170 krooni; 4) välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis PalS § 35 alusel summas 2 276,32 krooni.
V Menetluskulud
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 kannab kostja hageja menetluskuludest, sealhulgas vajalikest kohtuvälistest kuludest 50%, kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
29.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.