Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-10797
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
26.06.2008, Tallinn
Kohtuasi
V G ( ik xxx, elukoht xxx ) hagi C OÜ ( registrikood xxxx, asukoht xxx ) vastu töövaidluses. 12.06.2008
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri
Hageja: V G, tema esindaja W Igantjev ( asukoht xxx) Kostja esindaja: M Rink ( asukoht xxx) Hagi rahuldada. Tunnistada V G töölepingu lõpetamine C OÜga TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ja lugeda V G tööleping lõppenuks TLS § 79 alusel töötaja algatusel alates 07.12.2007. Välja mõista C OÜ hageja V G kasuks hüvitusena kolme kuu keskmine palk summas 45 000 krooni.
Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja C OÜ kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud. V G töötas alates 01.07.2007 C OÜ- s töölepingu alusel tootmisjuhi kohal. Katseaja viimaseks päevaks oli 30.09.2007, kogu katseaja vältel tööandjal mingisuguseid pretensioone ei olnud. 04.12.2007 teatas tööandja esindaja HP suuliselt, et edaspidi teda ei vajata ning esitles uut tööleasuvat isikut. 10.12.2007 tööandja esindaja teatas, et lõpetab töölepingu seoses ametikohale mittevastavusega, mingisuguseid selgitusi mittevastavuse kohta ei esitatud. Samal päeval esitati allkirjastamiseks lisa nr 1 töölepingule, selle lõpetamise kohta p 4 ja p 1 lg 2 alusel. Töölepingu lisas 1 märgitud ühekuulise hüvitise maksis tööandja osaliselt, hageja nõuab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja hüvitist kolme kuu keskmise palga osas kokku 45 000 krooni. Kostja C OÜ vastuväited. Kostja ei tunnista esitatud hagi, V. G ei räägi eesti keelt isegi algtasemel, seetõttu ei pidanud tööandja vajalikuks ja mõistlikuks hakata töötajalt nõudma enne töölepingu lõpetamist riigikeele oskuse tõendit. Töölepingu seadusest ei tulene, et enne töölepingu lõpetamist on tööandja kohustatud töötaja eesti keele kursustele saatma ja seejärel alles õigus hinnata lg 3 kohaselt, kas töötaja täidab tööülesandeid nõutaval tasemel ja viisil. Tööandja jaoks on ebamõistlikult koormav koolitada töötajat väga pika aja jooksul, samal ajal tööülesanded jäävad täitmata või on täidetud puudulikult. Tööandja tugines 03.12.2007 tööandja tegevjuhi ettekandele ning seejärel lõpetas töölepingu. Tööandjal oli kohustus lõpetada tööleping, kuni 30.06.2008 kehtiva Keeleseaduse § 5 lg 4 alusel vastu võetud Vabariigi Valituse määrusega nr 164, 16.05.2001 on kehtestatud vähemalt kesktasemel keeleoskus teenindus- ja müügitöötajatele. V. G kui tootmisjuhi ametijuhendi järgi oli tema tööülesanneteks metallkonstruktsioonide tootmise organiseerimine ja korraldamine ehk käitlemisprotsessi läbiviimine. Tema kohustuseks oli muuhulgas tööohutuse jälgimine tootmistsehhis. Tööandja leidis ka, et ta ei ole rikkunud töösuhte lõpetamisel kehtivaid protseduurireegleid. Kostja kinnitas, et kuivõrd ette teatamiseks tähtaeg puudus on valmis tasuma hüvitise kogu aja eest. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonis otsustati töövaidlusasjas 9.0102/2619/07 V G avaldus C vastu rahuldada ja tunnistada töölepingu lõpetamine p 4 alusel ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõppenuks alusel töötaja algatusel 07.12.2007
ning mõisteti välja TLS § 117 lg 2 alusel hüvitusena kolme kuu keskmine palk summas 45 000 krooni. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Tsiviilasja materjalide juurde on võetud Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni toimik 9.01- 02/2619/07. ITLS § 24 lg 5 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja sõlmis töölepingu nr 110, 01.06.2007 asumaks tööle C OÜ alates 01.06.2007 määramata ajaks tootmisjuhi ametikohale töötasuga 19 165 krooni. Hagejaga lõpetati tööleping tööandja algatusel 07.12.2007 aastal TLS § 86 p 4 ja TLS § 101 p 1 lg 2 alusel. TLS § 86 sätestab töölepingu lõpetamise alusel tööandja algatusel, p 4 kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu. TLS § 101 lg 1 p 2 kohaselt on töölepingu lõpetamine töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse tõttu, kui töötaja ei vasta oma tööle või ametikohale ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse ( ITLS) § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid rikkudes. Kohus leiab, et tööandja on rikkunud ilmselgelt TLS § 87 lg 1 p 4 ning lg 1`, töölepingu lõpetamise teatest ei nähtu mittemingisugust põhjendust. Asjaolu, et tööandja pidas selleks 03.12. 2007 tegevjuhi Ivar Kaldaru ettekannet ei oma tähtsust, töötajale ei ole seda töölepingu lõpetamise teates edastatud. Samuti puudub igasugune teave, kuidas täideti TLS § - s 101 lg 4 sätestatud nõue pakkuda töötajale teist tööd võimalusel, või töötaja on keeldunud pakutud tööst. Kohus leiab ka, et kostja vastuväited kohustusele töösuhe lõpetada viitega keeleseadusele ei ole asjakohased. Tööandjal oli õigus hinnata töötaja kutseoskuse vastavust ametikohale või tehtavale tööle töölepingust ja tootmisjuhi ametijuhendist lähtudes. Töölepingu lõpetamisest teatest ei ilmne aga hinnanguid ja põhjendusi, et hageja töö oli just niisuguse iseloomuga, et ta pidi olema suuteline väljendama oma erialaoskusi eesti keeles. Tööandja on kohustatud rajama oma hinnangu konkreetsetele faktidele ja tema tõendamiskoormus ongi tõendada, milles mittevastavus seisneb. Hageja on põhjendatult väitnud, et töölepingu sõlmimisel ei seatud eesti keele oskust tööoskuste vajalikuks tingimuseks ja isegi katseajal mitte, seega oli see talle ootamatu. Kui selline vajadus tekkis aga pärast töölepingu sõlmimist tulnuks anda töötajale võimalus TLS § 49 p 5` kohaselt
end täiendada ja korraldama omal kulul tööalast koolitust, kui ta ise muudab tööks vajalike kutseoskuste nõudeid. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist ( TLS § 117 lg 1). Kuivõrd töölepingu lõpetamine hagejaga 07.12.2007.a. TLS § 86 p 4 alusel rikuti TLS § 87 lg 1 p 4 ja lg 1` tulenevat nõuet, tuleb see lugeda oluliseks rikkumiseks ja tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. TLS § 117 lg 2 kohustab tööandjat maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses, kui töötaja loobub tööle ennistamisest ITVS § 29 lg 2 kohaselt kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkust, kui ei soovi tööle ennistamist, loetakse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Seega tuleb lugeda V G tööleping lõppenuks TLS § 79 alusel töötaja algatusel alates 07.12.2007 ning välja mõista hüvitusena kolme kuu keskmine palk summas 45 000 krooni. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.