Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aare Heinmets (avaldaja, võlgnik) esitas 26. augustil 2022 Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 084/2022/4418. Avalduse kohaselt on sissenõudja Toomas Heinmets (puudutatud isik) esitanud kohtutäitur Oksana Kutšmeile täitmisavalduse Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2008. a otsuse tsiviilasjas nr 2-07-25630 alusel täitemenetluse algatamiseks. Täitmisavalduse ja kohtuotsuse alusel algatatud täiteasjas nr 084/2022/4418 on sundtäitmisel puudutatud isiku nõue 53 706 eurot 22 senti. Avaldaja esitas 11. augustil 2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Puudutatud isik vaidles täitemenetluse lõpetamisele vastu. Avalduse kohaselt algatati avaldaja suhtes pankrotimenetlus. Pärnu Maakohus kinnitas 21. mai 2012. a määruses tsiviilasjas nr 2-09-2908 4. mai 2012. a lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. Kuna täiteasjas nr 084/2022/4418 olev nõue on üks osa pankroti nõuetest, siis vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-le 3 on selle nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Seega aegus täiteasjas nr 084/2022/4418 täitmisel olev nõue 21. mail 2022.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Vastuse kohaselt ei ole avaldaja pika aja jooksul suutnud nõuet täita. Kohtumääruste kohaselt on avaldaja oma õigusi kuritarvitanud. On ebaõiglane, et puudutatud isik jääb oma rahast ilma.
3.Kohtutäituri vastuse kohaselt kuulutati 18. veebruaril 2009 välja avaldaja pankrot. 21. mail 2012 lõpetati pankrotimenetlus ning algatati menetlus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohus lõpetas 11. juuli 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-2908 avaldaja kohustustest vabastamise menetluse ning keeldus avaldaja vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Puudutatud isik on avaldaja pankrotivõlausaldaja, kellel on avaldaja pankrotimenetluses tunnustatud, kuid täitmata jäänud nõue 53 706 eurot 22 senti. Avaldaja kohustustest vabastamise menetlusele kohaldunud pankrotiseaduse (PankrS) § 174 lg 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Seega ei saanud puudutatud isik nõuda oma nõude sundtäitmist kuni tsiviilasjas nr 2-09-2908 11. juuli 2019. a määruse jõustumiseni. Täiteasjas nr 084/2022/4418 algas sundtäitmisel oleva nõude täitmise aegumise tähtaja kulgemine 11. juulil 2019 tsiviilasjas
nr 2-09-2908 määruse jõustumisest (TsÜS § 160 lg 3). Avaldaja kohustustest vabastamise menetluse ajaks oli pankrotivõlausaldajate nõuete täitmise aegumine peatunud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis 27. septembri 2022. a määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda, maakohus jättis avaldajalt puudutatud isikute kasuks menetluskulud välja mõistmata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 näeb ette, et võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Täiteasjas nr 084/2022/4418 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2008. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-25630, mis jõustus 29. mail 2008. TsÜS 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
5.aprilli 2011. a tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 5. aprilli 2011. a kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem, kui eelmises lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 5. aprilli 2011. a kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Enne 5. aprilli 2011. a kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi oli aegumistähtaeg 30 aastat. TsÜS § 157 lg 2 kohaselt algab TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Riigikohus on TsÜS § 157 lg-d 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4 tõlgendades leidnud, et enne 1. märtsi 2011. a tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10-aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13). Alates 21. märtsist 2016 jõustunud muudatusest on vastav kuupäev 5. aprill 2011. a. Seega oleks avaldaja nõude aegumise kulgemine saanud alata 5. aprillist 2011. Pärnu Maakohtu 18. veebruari 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-2908 kuulutati välja avaldaja pankrot. Aegumise kulgema hakkamise hetkel kehtinud TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel luges maakohus, et aegumine peatus avaldaja poolt maksejõuetusavalduse esitamisega. Aegumise kulgemise hetkel oli hagiavalduse esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses, s.t ka pankrotimenetluses. TsÜS § 160 lg 3 järgi lõpeb nõude aegumise peatumine peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. 21. mai 2012. a määrusega lõpetati pankrotimenetlus ja algatati menetlus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks esitamisega kaasnenud aegumise peatumine peaks füüsilise isiku pankroti korral kehtima edasi ka pankrotimenetlusele järgneva kohustusest vabastamise menetluse algatamise puhul PankrS § 171 järgi kuni selle menetluse lõpuni, s.t kuni võlgadest vabastamise otsustamiseni kohtu poolt PankrS § 175 alusel (Paul Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2010). Kohus lõpetas 11. juuli 2019. a määrusega avaldaja kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus avaldaja vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Seega hakkas Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2008. a kohtuotsuse täitmise tähtaeg kulgema 11. juulist 2019. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda
täitmiseks esitamisega. Avaldaja esitatud täitmisteate kohaselt esitati tsiviilasjas nr 2-07-25630 tehtud kohtulahend kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 8. juulil 2022. Ükski menetlusosaline ei ole viidanud sellele, et võlausaldaja oleks varasemalt esitanud kohtutäiturile otsuse täitmise avalduse. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes seega
8.juulil 2022 ning algas samast kuupäevast uuesti. Täitedokumendist tulenevad nõuded aeguvad eelduslikult 8. juulil 2032.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega rahuldada avaldus ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 084/2022/4418 nõude täitmise aegumise tõttu ning jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Määruskaebuse kohaselt tahtis avaldaja, tutvudes puudutatud isikute arvamustega, esitada omapoolsed vastuväited, kuid maakohus tegi asjas lõpplahendi enne, kui avaldaja jõudis oma seisukohad esitada. Avaldajal polnud võimalik esitada vastuväiteid ja täiendavaid tõendeid. Puudutatud isik on varem, s.o 11. detsembril 2008, esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks (kohtutäitur Rocki Alberti täiteasi nr 176/2008/3543). Seega on puudutatud isik esitanud nõude täitmisele teistkordselt. Kohtutäituri vastus avaldusele ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 8 nõuetele, s.o oli allkirjastamata. Maakohus jättis tähelepanuta, et vastavalt pankrotiseadusele on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokument. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS § 158 lg-s 4 või § 163 lg-s 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt PankrS § 104 lg-le 1 või kui kohus on § 104 lg-s 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Seega on aegumise aluseks 4. mai 2012. a pankrotimenetluse lõpparuanne, mitte Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2008. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-25630. Kuigi pankrotiseaduse 11. peatükk füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine on kehtetu, ei ole pankrotimenetluse seaduse eesmärk hoida pankrotivõlgniku pikemaajalisel võlaorjusel. Vastavalt PankrS § 2 teise lause alusel füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgade vabastamise menetlusele kehtib analoogia korras TsÜS § 158 lg 3, mille alusel aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Kuigi kohus ei vabastanud avaldajat võlgadest, on ta selle aja jooksul siiski sissenõudjale makseid teinud. Ilma pankrotimenetlust läbi viimata oleks nõuded aegunud 5. aprillil 2021. Kui pankrotimenetlus ei täida eesmärki, siis ei olnuks avaldajal mõtet pankrotiavaldust esitada ja vastavat menetlust läbi viia, sest Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2008. a kohtuotsuse nõude täitmine oleks aegunud ning avaldaja oleks kohustustest vabanenud.
VASTUSTAJA JA KOHTUTÄITURI SEISUKOHAD
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.
7.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
Maakohus leidis õigesti, et Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2008. a kohtuotsusest tuleneva nõude täitmise aegumisetähtaeg (TsÜS 157 lg 1 järgi 10 aastat) hakkas kulgema alates 11. juulist 2019. Samast kuupäevast hakkas kulgema ka pankrotimenetluse lõpetamise määrusest (kui täitedokumendist) tuleneva pankrotimenetluses rahuldamata jäänud sissenõudja nõude täitmise aegumisetähtaeg. Täiteasjas nr 084/2022/4418 täitmisele esitatud nõude suurus vastab avaldaja pankrotimenetluses täitmata jäänud sissenõudja nõude suurusele (53 706 eurot 22 senti). Maakohus ei pidanud andma avaldajale võimalust kohtutäituri ja puudutatud isiku vastuste osas seisukoha esitamiseks. Maakohus on asjas esitatud avalduse ja sissenõudja ning kohtutäituri vastuste alusel tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud. Kuivõrd tuvastatud faktilised asjaolud on olnud asja lahendamiseks piisavad, siis maakohus on õigustatult lahendanud asja
27.septembri 2022. a määrusega. Kohtutäituri vastuse allkirjastamata jätmine ei mõjutanud asja õiget lahendamist. Kohtutäituri vastus oli kohtule edastatud isiku poolt, kes kohtutäiturit oma tööülesannetest tulenevalt korduvalt varasemalt esindanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, täiendada tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
9.Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2008. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-25630 rahuldati puudutatud isiku hagi avaldaja vastu ning selle otsuse alusel on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2022/4418 (dtl 13–21). Avaldaja oli esitanud kohtule avalduse enda pankroti väljakuulatamiseks ning avaldaja pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 18. veebruari 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-2908. Pärnu Maakohtu 21. mai 2012. a määrusega lõpetati pankrotimenetlus ning kinnitati 4. mai 2012. a pankrotimenetluse lõpparuanne (dtl 28–29). Selle määruse kohaselt ei ole avaldaja esitanud nõuetele vastuväiteid ning võlausaldajate tunnustatud nõuetest on mh täitmata puudutatud isiku nõue 53 706 eurot 22 senti (dtl 29). Seega sai 21. mai 2012. a määrusest täitedokument PankrS § 168 mõistes ning ka vaidlusaluse puudutatud isiku nõude suhtes. Pankrotimenetluses ei ole erandlik varasema kohtulahendiga rahuldatud nõude tunnustamine. Samas, sellest ei teki paralleelselt kaht täitedokumenti, vaid tunnustatud ning rahuldamata jäänud nõude osas jääb täitedokumendina kehtima pankrotimenetluses tehtud määrus. Varasem kohtulahend kaotab oma täidetavuse. Seega oleks puudutatud isik saanud esitada avalduse täitemenetluse algatamiseks ning kohtutäitur oleks saanud algatada täitemenetluse Pärnu Maakohtu 21. mai 2012. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-2908 alusel, mitte Pärnu Maakohtu
7.veebruari 2008. a otsuse tsiviilasjas nr 2-07-25630 alusel. Seda, et täitedokumendiks on just pankrotimenetluse lõpetamise määrus, kinnitab ka kohtutäitur vastuses määruskaebusele. Ebaõige täitedokumendi alusel algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada TMS § 48 lg 1 p 7 alusel.
10.Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui täitemenetlus oleks algatatud õige täitedokumendi, s.o Pärnu Maakohtu 21. mai 2012. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-2908 alusel, siis ei oleks selle täitmine aegunud ning täitemenetlus ei kuuluks täitmise aegumise tõttu lõpetamisele. Tunnustatud nõuete osas on pankrotimenetluse lõpetamise määrus PankrS § 168 järgi täitedokumendiks, st need aeguvad TsÜS § 157 järgi kümne aasta jooksul pankrotimenetluse lõppemisest.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotimenetlusele järgnenud kohustusest vabastamise menetluse algatamise (algatamise ajal kehtinud PankrS § 171 järgi) puhul on aegumine peatatud kuni selle menetluse lõpuni, s.t kuni võlgadest vabastamise otsustamiseni kohtu poolt PankrS § 175 alusel. Kohustustest vabastamise menetluse ajal kehtinud PankrS § 174 lg 1 sätestas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. PankrS § 174 lg 1 järgne otsustus võlgadest vabastamise või vabastamata jätmise kohta ja täitedokumendiks olev lõpparuande kinnitamise määrus koos rahuldamata nõuete nimekirjaga on omavahel olemuslikult seotud otsustused. Rahuldamata nõudeid saab hakata üldises korras täitemenetluses täitma alles siis, kui on jõustunud otsustus võlgadest vabastamata jätmise kohta. Lõpparuande kinnitamise määruse täitmine on peatunud kuni võlgadest vabastamise menetluse lõppemiseni (TsÜS § 160 lg 3). Seega sai puudutatud isiku nõude täitmise tähtaeg hakata kulgema 11. juulist 2019 ning ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga aegunud.
11.Pankrotimenetluse eesmärk on eelkõige võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamine, st võlausaldajate varaliste huvide kaitse (PankrS § 2 esimene lause). Kuigi sama sätte kohaselt antakse ka füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest, ei ole seaduse eesmärk kaitsta pahatahtlikke võlgnikke, kes kohustustest vabastamise menetluse kaudu saanuks saavutada olukorda, kus nende vastu olevate nõuete täitmine aeguks, ilma, et võlgnik oleks nõuete täitmiseks midagi teinud.
12.Pärnu Maakohus tuvastas 11. juuli 2019. a määruses tsiviilasjas nr 2-09-2908, et avaldaja ei teinud pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist kuni 2019. aastani võlausaldajatele võlgnevuse katteks ühtegi väljamakset. Samas on avaldaja ise esitanud aruande (samad arvud kajastuvad ka usaldusisiku aruandes), et oma igakuist sissetulekut arvestades pidi ta usaldusisikule loovutama 2012. a maist kuni 2017. a maini 12 217 eurot 10 senti. Kohus andis avaldajale võimaluse teha maksed tagantjärele, andes selleks enam kui 7-kuulise tähtaja, kuid avaldaja ei suutnud maksta rohkem, kui 10%. 11. juuli 2019. a määruse esitamise seisuga ning olulise hilinemisega, moodustab väljamakstud 1170 eurot kõikidest võlausaldajatel pankrotimenetluses saamatajäänud nõuetest alla 2%.
13.Tulenevalt TsMS § 435 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 teeb kohus lahendi, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Seega ei pidanud maakohus andma avaldajale tähtaja kohtutäituri ja puudutatud isiku dokumentide suhtes seisukoha esitamiseks juhul, kui kohtu hinnangul oli asi lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Avaldaja sai esitada oma seisukohad määruskaebemenetluses.
14.Maakohtu määruse tühistamise aluseks ei ole asjaolu, et kohtutäitur edastas vastuse avaldusele allkirjastamata tavalise e-kirjaga. TMS § 2231 lg-te 1 ja 2 järgi on avalduse läbivaatamisel kohtus menetlusosalisteks avaldaja ja sissenõudja. Kohtutäitur ei ole menetlusosaline. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas, et õigeks täitedokumendiks puudutatud isiku nõude puhul on Pärnu Maakohtu 21. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-2908, mitte Pärnu Maakohtu
7.veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-25630, siis ei oma tähtsust ka määruskaebuses esitatud väide, et puudutatud isik oli 7. veebruari 2008. a otsuse tsiviilasjas nr 2-07-25630 alusel varem täitemenetlust algatanud.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kohtutäituril ja puudutatud isikul kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.