S A, M A ja J A hagi Õ P vastu tunnustamaks hagejate õigusi L Au seadusejärgsete pärijatena, pärimisõiguse tunnistuse tühistamiseks pärandiosa suuruse osas, hagejate omandiõiguse tunnustamiseks majavaldusele XXXX XX XXXXXXXXXXs ja kostjalt kompensatsiooni väljamõistmiseks. Hagejate S A ja J A ning kostja Õ P taotluse lahendamine kompromissilepingu kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks hagejate S A ja J A poolt kostja vastu esitatud nõuete osas Hagejad:
1.S A ( );
2.M A ( );
3.J A ( ); Hagejate esindaja Harland Paas; Kostja Õ P ( ); Kostja esindaja Mihkel Tuus
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Kinnitada hagejate S A ja J A ning kostja Õ P vahel 15.mail 2008.a. kirjalikult sõlmitud kompromissileping järgmistel tingimustel:
Kostja Õ. P tunnistab, et toimis õigusvastaselt, kui jättis 21. septembril 2000. a pärandi vastuvõtmise avalduses märkimata, et pärandaja L. Aul oli olnud ka 1996. a surnud poeg J A, kelle lastel on ka õigus L. Au vara pärida. Kostja tunnistab, et tema eelmärgitud käitumise tõttu ei saatnud notar hagejatele kui J Au lastele kirjalikke teateid pärimismenetluse alustamise kohta. Kostja möönab, et notarilt kirjaliku teate mittesaamine võis raskendada hagejatel L. Au vara pärimismenetluse toimumise ajal notarile pärandi vastuvõtmise avalduse esitamise vajalikkuse mõistmist, kuigi nad olid teadlikud pärimismenetluse toimumisest.
1(5)
2-06-23347
2.Hageja S A ja kostja on leppinud kokku lõpetada tulevikus XXXXXXX XXXX XX asuva kinnistu, mille kohta on Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistris avatud osa nr XXXXXX, kaasomand hagejale kuuluva 1/24 mõttelise osa omandi kostjale üleandmise teel.
3.Hageja S A ja kostja on leppinud kokku, et sõlmivad ühe kuu jooksul pärast tsiviilasja nr 2-06-23347 menetlust täies ulatuses lõpetava lahendi jõustumist ning selle järel kostja poolt XXXXXXXXXXX XX XXXX asuva kinnisasja tagatisel pangalt laenu saamist notariaalselt tõestatud müügilepingu, millega hageja S. A müüb kostjale talle kuuluva 1/24 mõttelist osa kinnistust ning asjaõiguslepingu, millega hageja annab kostjale üle kinnistu mõttelise osa omandiõiguse.
4.Hageja S A ja kostja on leppinud kokku, et müügilepingu esemeks oleva kinnistu mõttelise osa müügihind on 65 000 (kuuskümmend viis tuhat) krooni, mille kostja tasub hiljemalt müügilepingu sõlmimisel.
5.Hageja S A ja kostja on leppinud kokku, et kinnistu mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise ning kinnistusregistris omanikukande muutmisega seotud kulud kannab kostja.
6.Pooled on leppinud kokku, et hüvitisena käesoleva kompromissilepingu p-s 1 märgitud õigusrikkumise eest maksab kostja kummalegi hagejale 55 000 (viiskümmend viis tuhat) krooni viie pangapäeva jooksul pärast käesoleva lepingu p-des 3–5 käsitletud lepingute sõlmimist. Pooled on leppinud kokku, et käesolevas punktis märgitud hüvitised kannab kostja S Au pangakontole .
7.Pooled on leppinud kokku, et neil ei ole seoses L Au vara pärimisega ega XXXXXXX XXXX XX asuva kinnistu kaasomandi lõpetamisega üksteise vastu lisaks käesolevas lepingus märgitule muid nõudeid.
8.Hageja S. A ja kostja käsitlevad eeltoodud kompromissi võlaõigusseaduse §-s 33 ettenähtud eellepinguna, mille notariaalset tõestamist asendab TsMS § 430 lg 6 kohaselt selle kinnitamine kohtu poolt. Seoses hagejate S A ja J A ning kostja Õ P vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule poolte kokkuleppel 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates määruse teinud kohtu kaudu.
ASJAOLUD
30.08.2006.a. esitasid S A, M A ja J A maakohtule hagi Õ P vastu tunnustamaks hagejate õigusi L Au seadusejärgsete pärijatena, pärimisõiguse tunnistuse tühistamiseks pärandiosa suuruse osas, hagejate omandiõiguse tunnustamiseks majavaldusele XXXX XX XXXXXXXXXXs kostjalt kompensatsiooni väljamõistmiseks. Kostja hagi ei tunnistanud.
2(5)
2-06-23347
Maakohtu 18.01.2007.a. määrusega kinnitati hageja M A ja kostja Õ P vahel 12.01.2007.a. kirjalikult sõlmitud kompromissileping /t.l. 147-148/ ning seoses nimetatud kompromissi kinnitamisega lõpetas kohus antud asjas menetluse hageja M Au poolt kostja vastu esitatud nõuete osas. Hagejate S Au ja J Au poolt kostja vastu esitatud nõuete osas menetlus asjas jätkus. 23.05.2008.a. esitasid hagejad S A ja J A ning kostja Õ P maakohtule 15.mail 2008.a. kirjalikult sõlmitud kompromissilepingu, millest nähtuvalt:
1.Pooled konstateerivad, et:
1.1.22. oktoobril 1999. a suri L A, kes oli hagejate 1996. aastal surnud isa J Au ning kostja ema.
1.2.21. septembril 2000. a esitas kostja notar Hildegard Truule avalduse L Au pärandi vastuvõtmiseks, millest algas viimase vara pärimismenetlus. Avalduses oli märgitud, et peale avaldaja pärandajal rohkem lapsi ega lapsendatud lapsi ei olnud.
1.3.21. veebruaril 2002. a tunnistas notar H. Truu kostja L. Au vara pärijaks andes välja sellesisulise pärimistunnistuse viimase pärandvara hulka kuulunud L vallas asunud J-M kinnistu kohta. 25. märtsil 2002. a andis notar välja samasisulise pärimistunnistuse Kuressaare linnas XXXX XX asuvate ehitiste 1⁄4 mõttelise osa kohta. Pärimistunnistuste väljastamisega L. Au vara pärimismenetlus lõppes.
1.4.2006. a augustis esitasid hagejad koos õde M Auga kostja vastu hagi, milles nõudsid: a) tunnustada hagejate õigusi L Au seadusjärgsete pärijatena; b) kostjale
21.veebruaril 2002. a välja antud pärimisõiguse tunnistuse tühistamist pärandiosa suuruse osas; c) iga hageja tunnustamist XXXXXXX XXXX XX asuva majavalduse 1/12 mõttelise osa omanikuna ning d) kostjalt kompensatsiooni väljamõistmist L. Au järelt päritud J-M kinnistu (kuue katastriüksuse) eest. Hagi põhjendati asjaoluga, et kostja ei teatanud notarile hagejatest kui pärimisõiguslikest isikutest. Hagejad väitsid, et selle tõttu jäid nemad L. Au vara pärimisest kõrvale. Samas väideti hagiavalduses, et hagejad ei astunud pärijatena üles selle tõttu, et olid arvamusel, et L. Au vara pärib tema abikaasa ja hagejate vanaisa A A ning et hagejad kavatsesid kasutada oma pärimisõigust alles pärast viimase surma.
1.5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis vastuses hagile, et kuigi hagejad ja nende ema M. A olid teadlikud L. Au vara pärimismenetluse toimumisest, ei soovinud nad siis viimase vara pärida ning ei võtnud L. Au pärandit pärimismenetluse ajal vastu. Kostja märkis vastuses, et just J. A soovis, et tema L. Au “pärandi ära vormistaks”, sest ta soovis hakata raiuma pärandavara hulka kuuluval kinnistul kasvavat metsa ning müüa kostjale 1⁄2 mõttelist osa XXXX XX asuvatest ehitistest, mille L. A ja tema abikaasa A A olid talle 1998. a pärast vanemate lahkuminekut kinkinud. J. A mõistis, et kostja ei osta talle kuuluvat ehitiste osa enne, kui on vormistatud samade ehitiste L. Ault päritud osa omanikuks. Kostja leidis vastuses, et L. Au pärimismenetlus kestis 2000. aasta septembrist kuni 2002. aasta märtsi lõpuni ning et seetõttu oli hagejatel piisavalt aega L. Au pärand vastu võtta, kui nad oleksid seda soovinud.
1.6.Kohtu eelistungil 22. novembril 2006. a seletas hagejate esindaja, et hagejad teadsid, et L. Au vara pärimismenetlus käib ning arvasid, et pärijateks on kostja ja A A kahekesi. Ning et kui nimetatud isikud oleksidki pärijateks olnud, ei oleks hagejad soovinud pärandit vastu võtta. Hagejad ei teadnud, et A. A oli pärandist loobunud, see selgus alles pärast viimase surma.
1.7.12. jaanuaril 20007. a sõlmisid M A ja kostja kompromissilepingu, mille kohus kinnitas määrusega 18. jaanuaril 2007. a. Sama määrusega lõpetas kohus menetluse M. Au nõuete osas, menetlus jätkus J. ja S. Au nõuete osas.
3(5)
2-06-23347
1.8.20. septembril 2007. a müüs kohtutäitur avalikul enampakkumisel J. Aule kuulunud 1/24 mõttelist osa XXXX XX asuvast kinnistust, mille 65 000 krooni eest omandas kostja.
1.9.Hageja S A ja kostja on XXXXXXX XXXX XX asuva hoonestatud kinnistu, mille kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistris osa nr XXXXXX, kaasomanikud, vastavalt 1/24 ja 22/24 mõttelises osas.
2.Soovides lõpetada sugulastevahelise vaidluse ning olles huvitatud eelnimetatud kinnistu kaasomandi lõpetamisest S. Au ja kostja vahel, sõlmisid pooled kompromissi järgmistel tingimustel:
2.1.Kostja Õ. P tunnistab, et toimis õigusvastaselt, kui jättis 21. septembril 2000. a pärandi vastuvõtmise avalduses märkimata, et pärandaja L. Aul oli olnud ka 1996. a surnud poeg J A, kelle lastel on ka õigus L. Au vara pärida. Kostja tunnistab, et tema eelmärgitud käitumise tõttu ei saatnud notar hagejatele kui J Au lastele kirjalikke teateid pärimismenetluse alustamise kohta. Kostja möönab, et notarilt kirjaliku teate mittesaamine võis raskendada hagejatel L. Au vara pärimismenetluse toimumise ajal notarile pärandi vastuvõtmise avalduse esitamise vajalikkuse mõistmist, kuigi nad olid teadlikud pärimismenetluse toimumisest.
2.2.Hageja S A ja kostja on leppinud kokku lõpetada tulevikus XXXXXXX XXXX XX asuva kinnistu, mille kohta on Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistris avatud osa nr XXXXXX, kaasomand hagejale kuuluva 1/24 mõttelise osa omandi kostjale üleandmise teel.
2.3.Hageja S A ja kostja on leppinud kokku, et sõlmivad ühe kuu jooksul pärast tsiviilasja nr 2-06-23347 menetlust täies ulatuses lõpetava lahendi jõustumist ning selle järel kostja poolt XXXXXXX XXXX XX asuva kinnisasja tagatisel pangalt laenu saamist notariaalselt tõestatud müügilepingu, millega hageja S. A müüb kostjale talle kuuluva 1/24 mõttelist osa kinnistust ning asjaõiguslepingu, millega hageja annab kostjale üle kinnistu mõttelise osa omandiõiguse.
2.4.Hageja S A ja kostja on leppinud kokku, et müügilepingu esemeks oleva kinnistu mõttelise osa müügihind on 65 000 (kuuskümmend viis tuhat) krooni, mille kostja tasub hiljemalt müügilepingu sõlmimisel.
2.5.Hageja S A ja kostja on leppinud kokku, et kinnistu mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise ning kinnistusregistris omanikukande muutmisega seotud kulud kannab kostja.
2.6.Pooled on leppinud kokku, et hüvitisena käesoleva lepingu p-s 2.1 märgitud õigusrikkumise eest maksab kostja kummalegi hagejale 55 000 (viiskümmend viis tuhat) krooni viie pangapäeva jooksul pärast käesoleva lepingu p-des 2.3–2.5 käsitletud lepingute sõlmimist. Pooled on leppinud kokku, et käesolevas punktis märgitud hüvitised kannab kostja S Au pangakontole .
2.7.Pooled on leppinud kokku, et neil ei ole seoses L Au vara pärimisega ega XXXXXXX XXXX XX asuva kinnistu kaasomandi lõpetamisega üksteise vastu lisaks käesolevas lepingus märgitule muid nõudeid.
3.Hageja S. A ja kostja käsitlevad eeltoodud kompromissi võlaõigusseaduse §-s 33 ettenähtud eellepinguna, mille notariaalset tõestamist asendab TsMS § 430 lg 6 kohaselt selle kinnitamine kohtu poolt.
4.Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ning tsiviilasja menetluse lõpetamist. Pooled on leppinud kokku lühendada eelnimetatud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kümne päevani määruse ärakirja kättesaamisest. Hagejad avaldavad, et nad on teadlikud, et TsMS § 432 kohaselt ei saa nad menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
4(5)
2-06-23347
KOHTU SEISUKOHT
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad nende vahelise vaidluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine ja järelikult kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel. Seoses kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega, lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata. Kohus asub seisukohale, et antud asjas ei ole menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine vajalik. TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.
R.Undrest kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.