Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Maris Kuurberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-10463
Kohtuasi
X hagi Q ja C vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja tahteavalduste andmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. jaanuari 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Q ja C apellatsioonkaebus X vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Apellatsioonkaebuse hind 7000 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Reede Kostja I Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Jaanus Silm
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 21. novembri 2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21. jaanuari 2022 otsus tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jaotada menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule.
5.2.Tunnistada kehtetuks Q ja C vahel 8. oktoobril 2018 sõlmitud kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) 1⁄2 mõttelise osa kinke- ja asjaõigusleping.
2-20-10463
5.3.Kohustada Q ja C andma nõusolek kinnistu, registriosa nr XXXXXXX teise jao kannete nr 2.1 ja 2.2 kustutamiseks, mille järgi on kinnistu, registriosa nr XXXXXXX kaasomanikud Q 1⁄2 kaasomandist ja C 1⁄2 kaasomandist.
5.4.Kohustada Q andma nõusolek kinnistu, registriosa nr XXXXXXX teise jakku Q ainuomanikuna sissekandmiseks.
5.5.Jõustunud kohtuotsus asendab Q ja C tahteavaldused, mis on märgitud otsuse resolutsiooni p-des 6.3 ja 6.4.
5.6.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Q ja C kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 20. juulil 2020 Harju Maakohtule Q (kostja I) ja C (kostja II) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja I ja kostja II vahel sõlmitud võla- ja asjaõiguslepingu tühisus, mis on olnud aluseks 8. oktoobri 2018 kinnistamisavalduse esitamiseks ning kohtu registriosakonna poolt 10. oktoobri 2018 XXX kinnistu registriosa nr XXXXXXX II jakku kannete nr 2.1 ja 2.2 tegemiseks; kohustada kostjat I ja kostjat II andma nõusolek XXX kinnistu registriosa nr XXXXXXX teise jao kannete nr 2.1 ja 2.2 kustutamiseks ning asendada kostja I ja kostja II nõusolek kohtuotsusega; kohustada kostjat I andma nõusolek XXX kinnistu registriosa nr XXXXXXX teise jakku kostja I ainuomanikuna sisse kandmiseks ning asendada kostja I nõusolek kohtuotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hageja palus 30. detsembril 2020 lugeda hageja põhinõue sõnastatuks järgmiselt: tuvastada kostja I ja kostja II vahel 8. oktoobril 2018 sõlmitud ning Tallinna notar Evi Paberiti poolt tõestatud kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tühisus, mis on olnud aluseks
8.oktoobri 2018 kinnistamisavalduse esitamiseks ning kohtu registriosakonna poolt
10.oktoobril 2018 XXX kinnistu registriosa nr XXXXXXX teise jakku kannete nr 2.1 ja 2.2 tegemiseks, või alternatiivselt tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 8. oktoobril 2018 sõlmitud ning Tallinna notar Evi Paberiti poolt tõestatud kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping, mis on olnud aluseks 8. oktoobri 2018 kinnistamisavalduse esitamiseks ning kohtu registriosakonna poolt 10. oktoobril 2018 XXX kinnistu registriosa nr XXXXXXX II jakku kannete nr 2.1 ja 2.2 tegemiseks.
2-20-10463
3.Hageja 20. juulil 2020 esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja I vahel Harju Maakohtu menetluses varaline vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-10162, mis lõpetati 14. detsembril 2018 kompromissi kinnitamisega. Kohtuliku kompromissiga võttis kostja I endale kohustuse tasuda hagejale võlgnevus, mis ületab veerand miljonit eurot. Tsiviilasja nr 2-18-10162 menetluse alguses seati hagi tagamiseks kostjale I kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 270 000 eurot hageja kasuks 23. mai 2017 laenuja käenduslepingust nr 19 tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks. Hageja ja kostja leppisid kohtulikus kompromissis kokku, et hagi tagamise meetmena kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi kanne kustutakse ning seatakse uus hüpoteek summas 280 000 eurot lepingulisel alusel.
4.Kostja I ei täitnud tsiviilasjas nr 2-18-10162 kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tulenevaid kohustusi ja hageja pöördus täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole, kes alustas võlgnikult võla sissenõudmiseks hüpoteegi realiseerimise arvelt täitemenetlust täiteasjas nr 024/2019/1679. Hageja sai teada, et pärast tsiviilasjas nr 2-18-10162 kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi sissekandmist 12. juulil 2018 on sama kinnisasja omanikeks 10. oktoobril 2018 sisse kantud kostja I, kellele kuulub kinnisasjast 1⁄2 kaasomandit ja kostja II, kellele kuulub kinnisasjast 1⁄2 kaasomandit.
5.Kostjale II, kes oli ja on kostja I elukaaslane, pidi kinnisasja 1⁄2 kaasomandi osa omandamisel olema selge, et kinnisasi on koormatud kohtuliku hüpoteegiga hageja nõude tagatiseks. Kostja I ja kostja II tegid 8. oktoobril 2018 näiliku ja heade kommete vastase tehingu kinnisasja omandisuhete muutmise kohta, eesmärgiga kahjustada võlausaldajast hageja varalisi õigusi ja huve, et raskendada hilisemat täitemenetluse läbiviimist. Kostja I lõi 7. detsembril 2018 kompromissi sõlmides hagejale teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest faktilistest asjaoludest, eesmärgiga suunata hagejat tegema tehingut varaliste õiguste ja huvide ebaseadusliku kahjustamise eesmärgil.
6.Hagejal on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 koostoime alusel nõudeõigus tuvastada sellise tehingu tühisus. Hageja on viidates TMS §-le 188 leidnud, et kostja I on teinud kostjaga II, kes on kostja I pikaaegne elukaaslane ja kes kostjaga I kasvatavad ühises elukohas ühist last, teinud tühise tehingu hageja varaliste huvide kahjustamise eesmärgil. Kuna kostjad on teinud hageja varaliste huvide kahjustamise eesmärgil õiguslike tagajärgedeta tühise tehingu, mis on olnud aluseks
10.oktoobril 2018 XXX kinnistu, registriosa nr XXXXXXX teise jakku kannete nr 2.1 ja 2.2 tegemiseks, siis on kanded ebaõiged. Kui selgub, et kostjad on teinud tasuta käsutustehingu, siis peab kohus TMS § 189 lg 1 alusel sellise tehingu automaatselt kehtetuks tunnistama.
7.Hageja selgitas 30. detsembril 2020 esitatud täpsustatud hagiavalduses, et tema avaldas 20. juuli 2020 hagiavalduses tahet tuvastada vaidlustatud tehingute tühisus või tunnistada need kehtetuks täitemenetluse seadustiku tagasivõitmise sätete alusel. Hageja möönab, et hagiavalduse taotluste osas on ekslikult jäänud märkimata alternatiivne taotlus tunnistada vaidlustatud tehingud kehtetuks lisaks tühisuse tuvastamise taotlusele, milleks hageja on hagiavalduses iseenesest soovi avaldanud täitemenetluse seadustiku tagasivõitmise sätete kohaldamisega. Hagiavalduse esitamisel ei olnud hagejale esitatud kostjate poolt 8. oktoobril 2018 sõlmitud ning Tallinna notar Evi Paberiti poolt tõestatud kinnistu mõttelise osa kinkelepingut ja asjaõiguslepingut.
8.Kostja I on 8. oktoobril 2018 kinkinud oma kinnistust (registriosa XXXXXXX) 1⁄2 mõttelist osa oma pikaaegsele elukaaslasele C-le. Kinkelepingu ja asjaõiguslepingu p-s 1.2 on avaldatud, et kinnisasja neljandasse jakku on 12. juulil 2018 sisse kantud kohtulik hüpoteek summas
2-20-10463 270 000 eurot hageja kasuks, hagi tagamiseks tsiviilasjas nr 2-18-10162, 23. mai 2017 laenuja käenduselepingust nr 19 tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks. Kingisaaja on lepingu p-s 3.3.3 kinnitanud, et ta on teadlik hüpoteegiga tagatud nõuetest, samuti on ta teadlik, et kui hüpoteegiga tagatud nõudeid ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kostjad on lepingu p-s 5.1 kokku leppinud, et lepingu eset koormavad hüpoteek ja kohtulik hüpoteek jäävad lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast kingisaaja kandmist kinnistusraamatusse lepingu eseme kaasomanikuna ning kinkija ei pea nimetatud asjaõigusi kõrvaldama.
9.Hageja on sissenõudja täitemenetluses täiteasjas nr 024/2019/1679. Kostja I on võlgnik samas täiteasjas. Kostjad on kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga kahjustanud hageja varalisi huvisid asjaõigusliku positsiooni kahjustamise näol. Hagejal on nõue kostja I vastu ning nõude täielikul sissenõutavaks muutumisel ja siis sissenõude pööramisel kostja I varale ei kaasneks hageja nõude täielikku rahuldamist. Seaduses sätestatud tähtaeg kinkelepingu tagasivõitmiseks ei ole möödunud. Kostja II on kostja I lähikondne ja tema puhul kehtib eeldus, et ta teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid. Kostjate vastuväited
10.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Hagejal puudub õigus esitada hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks, sest ta ei ole kostjate vahel 8. oktoobril 2018 sõlmitud lepingu pooleks. Samuti ei mõjuta see leping hageja asjaõiguslikku positsiooni.
12.Hageja 30. detsembril 2020 esitatud alternatiivnõude esitamise eeldused ei ole täidetud. Hageja nõue ei ole selle esitamise ajaks muutnud täies ulatuses sissenõutavaks. Osaliselt on hageja nõudeid täidetud ja hageja ei ole tõendanud, et kostja I varale sissenõude pööramisega ei oleks võimalik hageja sissenõutavaks muutunud nõuet rahuldada. Kinkelepingu tagasivõitmise kaheaastane tähtaeg on möödunud ja hageja ei saa nõuda tehingu tagasivõitmist TMS § 189 lg 1 alusel. 8. oktoobri 2018 tehinguga ei ole kahjustatud hageja kui sissenõudja huvisid. Kinkelepingu eset koormavat kohtulikku hüpoteeki 8. oktoobri 2018 tehinguga ei kustutatud ega muudetud ning see jäi kinnisasja jätkuvalt koormama.
13.Kostja II poolt omandatud vara väärtus oli null eurot, sest kostja II omandas mõttelise osa kinnisasjast, mida koormas hüpoteek Swedbank AS kasuks 78 291 eurot ja hüpoteek hageja kasuks 270 000 eurot.
14.Hageja on oma positsiooni ise kahjustanud, kui koostas ja saatis kostjale I tsiviilasjas nr 218-10162 kompromisslepingu, milles avaldas soovi hagi tagamine tühistada ja kustutada hagi tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek. Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Harju Maakohus rahuldas 21. jaanuari 2022 otsusega hagi osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostjate vastu kostjate vahel 8. oktoobril 2018 sõlmitud kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) 1⁄2 mõttelise osa kinke- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise nõudes, rahuldas hageja alternatiivse nõude ja tunnistas kehtetuks kostjate vahel 8. oktoobril 2018 sõlmitud kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) 1⁄2 mõttelise osa kinke- ja asjaõiguslepingu ning kohustas kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatus omanikukannete kustutamiseks ja kohustas kostjat I andma nõusolek uue omanikukande tegemiseks. Maakohus jättis hageja
2-20-10463 menetluskuludest hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja ekspertiisikulu solidaarselt kostjate kanda ja mõistis solidaarselt kostjatelt välja hageja kasuks 1060 eurot koos edasiulatuva seadusjärgse viivisega, ülejäänud menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
16.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - kostjad sõlmisid 8. oktoobril 2018 XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) kinke- ja asjaõiguslepingu (leping), millega kostja I kinkis oma kinnistust kostjale II 1⁄2 mõttelist osa (lepingu p 4.1); - kostjad leppisid lepingu p-des 6.1 ja 6.2 kokku 1⁄2 mõttelise osa lepingu esemest kinnisomandi üleandmises kingisaajale; - lepingu p 1.1 järgi koormas kinnistut nr XXXXXXX lisaks muule hüpoteegile ka 12. augustil 2018 (ekslikult maakohtu määruses 2019) sisse kantud kohtulik hüpoteek 270 000 eurot hageja kasuks hagi tagamiseks tsiviilasjas nr 2-18-10162, 23. mai 2017 laenu- ja käenduslepingust nr 19 tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks; - kostjad leppisid lepingu p-s 5.1 kokku, et lepingu eset koormavad hüpoteek ja kohtulik hüpoteek jäävad lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast kingisaaja kandmist kinnistusraamatusse lepingu eseme kaasomanikuna ning kinkija ei pea nimetatud asjaõigusi kõrvaldama; - hageja ja kostja I sõlmisid tsiviilasjas 2-18-10162 kompromissi, mille kohus kinnitas
14.detsembril 2018 (kompromissimäärus). Kompromissimääruse kohaselt kohustusid solidaarvõlgnikud Janvel Trading OÜ ja kostja I tasuma hageja arvelduskontole võlatunnistusest (23. mai 2017 kuupäeva kandev ja osaliste poolt 24. mail 2017 allkirjastatud laenu- ja käendusleping nr 19) tuleneva võla, mis koosnes 1. juuni 2018 seisuga põhiosast 244 767 eurot ning sellele kuni 1. juunini 2018 lisandunud intressist summas 12 238,36 eurot. Solidaarvõlgnikud kohustusid võla tasuma maksegraafiku alusel igakuiselt summas 850 eurot alates märtsist 2019 iga kuu 4. kuupäevaks kuni maikuuni 2021 kogusummas 22 950 eurot. Alates 1. juunist 2018 lisandus laenu tagastamata põhiosale intress 5% aastas. Solidaarvõlgnikud kohustusid hiljemalt 1. juuniks 2021 tasuma kogu võla jäägi summas 270 770,39 eurot, mis koosnes tagastamata laenu põhiosast 244 767 eurot, sellel perioodil 1. juunist 2018 kuni 1. juunini 2021 lisandunud intressist arvestusega 5% aastas ning 1. juunil 2018 sissenõutavaks muutunud intressist 12 238,36 eurot. Solidaarvõlgnikud kohustusid tasuma hagejale kogu võla maksegraafiku alusel hiljemalt 1. juuniks 2021 summas 258 532,03 eurot. Lisaks tuli kostjal I ja Janvel Trading OÜ-l tasuda kompromissi kohaselt tähtaegselt tasumata põhiosalt viivist 8% aastas (p 1.3), võla sissenõudmisega tehtud kulud 3533 eurot hiljemalt 4. märtsiks 2019 ja tulevikus tehtavad kulud (p-d 1.4 ja 1.5); - kompromissis leppisid hageja ja kostja I kokku hageja kasuks kostjale I kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXX) esimesele vabale järjekohale hüpoteegi summas 280 000 eurot ja kostjale I kuuluva teise kinnistu 1⁄3 kaasomandi osale (registriosa nr 2163102) hüpoteegi summas 20 000 eurot seadmises tsiviilasjas nr 2-18-10162 sõlmitud kompromisslepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks (p-d 1.7 ja 1.8); - 14. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10162 tühistas kohus 9. juuli 2018 (ekslikult maakohtu otsuses 2019) määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus oli seadnud esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi kostjale I kuuluvale kinnistule, registriosa nr XXXXXXX summas 270 000 eurot hageja kasuks 23. mai 2017 laenu- ja käenduslepingust nr 19 tulenvate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks; - kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kinnistu nr XXXXXXX 1⁄2 mõttelises osas kostjale I ja 1⁄2 mõttelises osas kostjale II, kanne on tehtud 8. oktoobri 2018 avalduse lausel 10. oktoobril 2018, hageja kasuks on hagi tagamiseks tsiviilasjas nr 2-18-10162 seatud kohtulik hüpoteek 270 000 eurot 23. mai 2017 laenu- ja käenduslepingust nr 19 tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks ja see on 9. juuni 2018 kohtumääruse alusel sisse kantud 12. juulil 2018;
2-20-10463 - hageja nõudis kostjalt I tsiviilasja nr 2-18-10162 14. detsembri 2018 määruse täitmist. Kuna kostja I ei täitnud määrusest tulenevaid rahalisi kohustusi, algatas kohtutäitur 6. detsembril 2019 täitemenetluse nr 024/2019/1679; - kostja II on kostja I elukaaslane, nad elavad koos.
17.Leping ei saa korraga olla näilik ja vastuolus heade kommetega. Hageja ei ole hagis välja toonud ega tõendanud, milles konkreetselt kostjate vahel sõlmitud lepingu näilisus seisneb ehk milliseid tagajärgi kostjad ei soovinud tehinguga saavutada või mida nad varjasid. Hagi on selles osas põhjendamatu ja leping ei saa seetõttu olla tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 2 järgi. Vaidlusaluse kinkelepingu kui võlaõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist saaksid nõuda vaid kostjad, mitte hageja, kes ei ole lepingu pooleks.
18.Kinnistusraamatust ja 9. juuli 2018 hagi tagamise määrusest tsiviilasjas nr 2-18-10162 nähtub, et hageja kasuks seati kostja I ainuomandisse kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 270 000 eurot tsiviilasja nr 2-18-10162 ja 23. mai 2017 laenu- ja käenduslepingu nr 19 nõuete tagamiseks. Kinkelepingust nähtuvalt oli kostja II nõus, et märgitud hüpoteek jääb kinnistut koormama hageja kasuks samas summas. Lepingust ei nähtu, et hüpoteek tuleks kustutada kostja I poolt enne kostjale II 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandi ülekandmist ja kostja II kasuks omandikande tegemist. Kohtulik hüpoteek jäi mõlema kostja kinnistu osale hageja huvides jätkuvalt kehtima ja hageja nõudeid tagama, mistõttu ei saanud leping kuidagi kahjustada hageja asjaõiguslikku positsiooni. Seega ei olnud asjaõiguslepingu sõlmimise eesmärk heade kommetega vastuolus TsÜS § 86 lg 1 mõttes.
19.Täitedokumendist (kompromissimäärusest) tulenevalt pidi kostja I tasuma hagejale võlga graafiku alusel ja esimene makse 850 eurot tuli teha 4. märtsil 2019 ning edaspidi tuli võlga maksta graafikus ettenähtud summas igakuiselt kuni võla tasumiseni. Viimane makse pidi olema tehtud 1. juunil 2021 ja selleks ajaks pidi kostja I olema oma kohustused täitnud. Kostjad ei ole väitnud, et täitemenetluse alguse ajaks, 6. detsembril 2019, oleksid täitedokumendist selleks ajaks kõik sissenõutavaks muutunud hageja nõuded ja kostja I kohustused täidetud. Asjaolu, et täitemenetluse algatamise ajaks 6. detsembriks 2019 ei olnud saabunud järgmiste, s.o 2020 ja 2021 maksete tähtaeg, ei tähenda, et hageja ei võinud täitemenetluse algatamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlga täitemenetluses nõuda ja realiseerida oma nõudeid kostjale I kuuluva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) arvelt.
20.Hageja ja kostja I vahelise kompromisslepingu järgi tuli kohtulik hüpoteek kustutada ja seada uus hüpoteek hageja kasuks kostja I kinnistule. Selleks ajaks, kui täitemenetlus algas ehk
6.detsembriks 2019 oli kostja I kinkinud ära 1⁄2 suuruse mõttelise osa oma kinnistust (registriosa nr XXXXXXX) kostjale II ja kostja II oli kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanik alates
10.oktoobrist 2018. Tegelikult saab kompromissimääruse järgi kanda uue hüpoteegi hageja kasuks samale kinnistule vaid kostjale I kuuluva kinnistu nr XXXXXXX 1⁄2 suurusele mõttelisele osale. Kostja I esitas täiturile kaebuse, et täitur on arestinud kinnistu täies ulatuses, sest kaebuse kohaselt tuli kohtulik hüpoteek kustutada. Olenemata sellest, et kostjatevahelise lepingu järgi pidi kohtulik hüpoteek tagama hageja nõudeid ja kohtulik hüpoteek pidi ulatuma ka kostjale II kuuluvale 1⁄2 suurusele mõttelisele osale, on kostja I seda tegelikult ise pidanud võimatuks. Maakohtu istungil kinnitas kostjate esindaja, et kostja II ei anna nõusolekut tema osale uue hüpoteegi seadmiseks kompromissimäärusest tulenevate hageja nõuete tagamiseks. Seega ei ole hagejal võimalik oma nõudeid rahuldada kostjale I kuulunud kogu kinnisasja arvelt ja kinkelepingu sõlmimise tõttu oleks hageja nõuete rahuldamine võimalik kostja I vara arvel poole väiksemas ulatuses.
2-20-10463
21.Maakohtu määratud ekspertiisiga on tõendatud, et kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) kui terviku turuväärtus on 308 000 eurot ja 1⁄2 suuruse mõttelise osa turuväärtus 154 000 eurot. Kinnistusraamatu andmete kohaselt koormab kinnistut veel esimesel järjekorral Swedbank AS-i kasuks sisse seatud hüpoteek. 14. detsembri 2018 kompromissimääruse (täitedokument) kohaselt pidi kostja I tasuma hagejale põhiosa võla 244 767 eurot, intressid 12 238,36 eurot, mida pidi tagama kostja I kinnistule seatav hüpoteek 280 000 eurot. Seega on täitedokumendist tulenev hageja kogu nõue tegelikult suurem kui kostjale kuuluva kinnistu nr XXXXXXX 1⁄2 suuruse osa turuväärtus ja on alust eeldada, et sissenõude pööramine kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) 1⁄2 suurusele mõttelisele osale, mis kuulub kostjale I, ei vii hageja nõude rahuldamiseni. Kogu hageja nõue kostja I vastu summas 258 532,03 eurot on muutunud sissenõutavaks käesoleva menetluse ajal 1. juunil 2021.
22.Kostjatevahelised 8. oktoobri 2018 tehingud, millega kostja I kinkis ja andis kostjale II üle kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandi, kahjustavad hageja kui sissenõudja huve ja võimaldab hagejal neid vaidlustada.
23.Hageja esitas kostjate vastu hagi 20. juulil 2020, kus hageja tõi esile asjaolud, et kostjad on
8.oktoobri 2018 tehinguga kahjustanud hageja kui võlausaldaja huve selliselt, et hagejal ei oleks võimalik hiljem täitemenetlust läbi viia. Hageja tõi esile, et kostjad on lähikondsed ja hageja viitas täitemenetluse tehingu tagasivõitmise sätetele. Seega oli hageja vaidlustanud sissenõudjana kostjate vahel 8. oktoobri 2018 sõlmitud kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) kohta käivad tehingud, milles ta näitas ära, et sellised tehingud kahjustavad tema kui sissenõudja huve hilisemas täitemenetluses. Asjaolu, et hageja tugines lisaks sellele, et tema arvates olid tehingud ka näilised, heade kommetega vastuolus ja asjaolu, et hageja vormistas oma nõude kostjate vahel 8. oktoobril 2018 sõlmitud võlaõigusliku ja asjaõigusliku tehingu tühisuse tuvastamise nõudena, ei tähenda, et hageja poleks näidanud üles hagis seda, et tema kui sissenõudja huvisid on kostjad nimetatud tehingutega kahjustanud ja et hageja poleks esitanud tehingute vaidlustamise nõuet. See, et hageja seab kahtluse alla kostjate vahel
8.oktoobril 2018 sõlmitud kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX 1⁄2 suuruse mõttelise osa võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu erinevatel motiividel, sh sellel põhjusel, et hageja ei saa oma nõudeid rahuldada enam tulevikus täitemenetluses kostja I vastu, nähtus konkreetselt 20. juuli 2020 hagiavaldusest. Maakohus leidis, et hageja vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu kehtetuks tunnistamiseks on esitatud TMS § 189 lg-s 1 sätestatud 2-aastase tähtaja jooksul, arvates tehingute tegemisest 8. oktoobril 2018. Kostjate vahel 8. oktoobril 2018 vaidlusaluse kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa võlaõiguslik ja asjaõiguslik leping on kehtetu TMS § 189 lg 1 alusel.
24.Kostjad peavad tehingu kehtetuks tunnistamisel tagasivõitmise korral endise olukorra taastamiseks andma tahteavaldused kostja II kustutamiseks kinnistusraamatust omanikuna ja kostja I kandmiseks kinnistusraamatusse ainuomanikuna. Kuna kostjad vabatahtlikult vastavasisulisi tahteavaldusi ei anna, siis on kostjad kohustatud andma hageja nõutud tahteavaldused kinnistusraamatus omanikukannete tegemiseks. Apellatsioonkaebus
25.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Harju Maakohtu 21. jaanuari 2022 otsus osas, millega maakohus hagi rahuldas ja teha uus otsus, millega hagi jäetakse rahuldamata. Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus paluvad kostjad jätta hageja kanda.
2-20-10463
26.Maakohus on ebaõigesti rahuldanud hagi TMS § 89 lg 1 alusel, mis on esitatud peale õigust lõpetavat tähtaega. Vaidlusalune kinketehing sõlmiti 8. oktoobril 2018. Tagasivõitmise nõue esitati maakohtule 30. detsembril 2020 ehk kaks aastat peale kinkelepingu sõlmimist. Kostjad ei nõustu maakohtuga, et 30. detsembril 2020 esitatud nõude puhul oli tegemist nõude täpsustamisega. Tegemist oli uue alternatiivse nõude esitamisega (uue hagi esemega), mille maakohus on 4. veebruaril 2021 eraldi menetlusse võtnud.
27.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud TMS § 187 lg-st 2 tuleneva täitemenetluse raames toimuva tagasivõitmise eelduse. Hagi esitamise ajaks 20. juuli 2020 oli hageja sissenõutavaks muutunud nõue üksnes 6800 eurot, mitte 258 532,03 eurot. Hageja on hiljem 25. jaanuari 2021 menetlusdokumendis tuginenud sellele, et tema rahuldamata nõude jäägiks on 8998 eurot, mistõttu maakohus oleks pidanud asja lahendamisel lähtuma hageja esitatud asjaoludest. Kuna kostjale I kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnisasjast väärtus on 154 000 eurot, siis oleks pidanud maakohus asuma seisuskohale, et hagi esitamise ajaks ja ka menetluses avaldatud täiteasjadest tulenevate sissenõutavaks muutunud nõuete (8778 eurot) rahuldamine on kostja I vara (väärtus 154 000 eurot) arvelt võimalik. Isegi kui leida, et arvestada tuleks ka peale hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate nõuetega, mille suhtes täitemenetlust ei toimu, siis ei ole hageja ikkagi tõendanud, et täitedokumendist tulenevaid nõudeid ei oleks võimalik täita kostja I, aga ka solidaarvõlgnik OÜ Janvel Trading vara arvelt.
28.Maakohus oleks pidanud tsiviilasja lahendamisel lähtuma TMS § 188 lg-st 1 ja hageja oleks pidanud tõendama, et tehinguga kahjustati tema kui sissenõudja huve, seda tehti kostja I poolt tahtlikult ning kostja II teadis tahtlikust huvide kahjustamisest. Maakohus on jätnud tuvastamata kinkelepingu esemeks oleva kinnisasja väärtuse tehingu tegemise ajal ja jätnud tähelepanuta kostjate seisukoha, et väärtusetu kinnisasja kinkimine ei saa kahjustada sissenõudjate huvisid. Kinnistuga tagatud võlaõiguslikud nõuded ületasid kinkelepingu eseme väärtuse.
29.Kinkelepingu tagajärjel ei muutunud hageja nõuete rahuldamine võimatuks. Hageja võimalus kinkelepingu eseme arvelt oma nõudeid rahuldada säilis hagejal ka peale hüpoteekidega koormatud mõttelise osa kinkimist kostjale II. Nii Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteek kui ka hageja kasuks seatud hüpoteek jäid peale kinkelepingu sõlmimist koormama kinkelepingu esemeks olevat mõttelist osa kinnisasjast.
30.Hageja ei ole tõendanud ja maakohus ei ole analüüsinud, et kostja I sooviks oli tahtlikult kahjustada 8. oktoobri 2018 tehinguga sissenõudjate huve. Kostja I eesmärgiks ei saanud olla
8.oktoobri 2018 tehinguga vältida 1⁄2 kinnistu arvelt kohustuste täitmist hageja ees ja hageja huvisid kahjustada. Nii kinkimise ajal kui ka tehingu järgselt jäi mitme kuu vältel kinkelepingu eset koormama hageja kasuks seatud hüpoteek. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II teadis väidetavast kostja I tahtlusest hageja huve kahjustada. Vastustaja seisukoht
31.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastuapellatsioonkaebus
32.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu
21.jaanuari 2022 otsus osas, millega maakohus otsustas hagi rahuldada osaliselt, jättis rahuldamata tehingute tühisuse tuvastamise alternatiivse nõude, mõistis kostjatelt välja hageja
2-20-10463 kasuks menetluskulud osaliselt ja jättis ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, sh mõista kõik menetluskulud solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.
33.Maakohus on ebaõigesti rahuldanud hagi vaid osaliselt ja sellest tulenevalt eksinud kohtuotsuse resolutsiooni formuleerimisel, mistõttu on ebaõigesti jaotatud menetluskulud. Maakohus oleks pidanud hageja esitatud nõudeid käsitlema ühtse nõudena, sest hageja taotletavaks hüveks on kostjate 8. oktoobri 2018 tehingute (kinke- ja asjaõigusleping) õiguslike tagajärgede puudumise saavutamine hageja esitatud alternatiivsel alustel.
34.Juba 20. juuli 2020 hagiavalduses avaldas hageja kohtule tahet tuvastada kostjate vaidlustatud tehingute tühisus või et kohus tunnistaks need kehtetuks täitemenetluse seadustiku tagasivõitmise sätete alusel. Hageja ei olnud järjestanud oma alternatiivseid nõudeid TsMS § 370 lg 2 tähenduses. Seisukoht vastuapellatsioonkaebusele
35.Kostjad vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi vaid osaliselt, jättes hagi rahuldamata hageja hagis kostjate vastu kostjate vahel 8. oktoobril 2018 sõlmitud kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) 1⁄2 mõttelise osa kinke- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise nõudes, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult ja jätab kõik maakohtus kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Ülejäänud osas, s.o osas, milles maakohus hagi rahuldas, jääb vaidlustatud otsus muutmata. Kostjate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse.
37.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuste läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud. Kolleegiumi arvates on need etteheited põhjendamatud. Kostjad on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
38.Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja oli 20. juuli 2020 hagiavalduses esitanud asjaolud, millest oli võimalik järeldada, et hageja sooviks on olnud esitada kostja vastu hagi tehingu, mille alusel on kostja I andnud oma omandist 1⁄2 kostjale II, tagasivõitmiseks täitemenetluse seadustiku sätete alusel. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et kui hageja esitas oma selge nõude tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks alles 30. detsembril 2020, siis on hageja esitanud kohtule sellise uue nõude esmakordselt 30. detsembri 2020 menetlusdokumendis. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hageja selgelt väljendatud nõue
2-20-10463 ehk hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude nimetus, vaid konkreetne hüve, mida hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib (vt Riigikohtu 8. detsembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-4181, p 11). Olukorras, kus hageja oli märkinud 20. juuli 2020 hagiavalduses asjaolud ja tahteavalduse tehingute tagasivõitmiseks, kuid jätnud esitamata eraldi hageja selgelt väljendatud nõude hagis esitatud faktilistest asjaoludest tulenevalt, pidi maakohus seda hagejale selgitama ja määrama hagejale tähtaja TsMS § 363 lg 1 p 1 kohase nõude esitamiseks, mida oleks kohtul võimalik ka kohtuotsuse resolutsioonina formuleerida. Asjaolu, et maakohus oli menetlusse võtnud puudustega hagi, kus hageja nõue ei olnud selgelt esile toodud, ei tähenda, et maakohus poleks saanud hiljem selgitada hagejale õiguslikku olukorda ning anda TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg hagis esinevate puuduse kõrvaldamiseks. Kohtul on kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 1) ning kohus kontrollib eelmenetluses ka hagi menetlusse võtmise õigsust (TsMS § 392 lg 4). Käesoleval juhul ongi maakohus 23. novembri 2020 eelistungil täitnud oma selgitamiskohustust. Maakohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole selgelt sellist nõuet, millele on hagiavalduses viidanud, hagiavalduse resolutsioonis esitanud, mistõttu kohus määras hagejale tähtaja nõude esitamiseks. Kolleegium märgib, et kohtupraktikas ei ole välistatud võimalust lugeda hageja tuginemine vaidlusaluste tehingute tühisusele alternatiivselt tagasivõitmise haginõueteks TMS § 187 mõttes (vt Riigikohtu 9. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p 39). Hageja esitas selge nõude kinke- ja asjaõiguslepingu tagasivõitmiseks täitemenetluse korras maakohtu määratud tähtaja jooksul 30. detsembril 2020, mille maakohus 4. veebruari 2021 määrusega menetlusse võttis. TsMS § 362 lg 1 järgi on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kuid mis kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Kuna 20. juuli 2020 hagiavaldus, mille puudused on kõrvaldatud 30. detsembril 2020, on kostjale kätte toimetatud, siis saab TsMS § 362 lg 1 järgi sellise hagi esitamise ajaks lugeda 20. juuli 2020, mil hagiavaldus kohtusse jõudis, mitte 30. detsember 2020, kui hageja maakohtu nõudel kõrvaldas hagiavalduses puudused.
39.TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. TMS § 189 lg-st 1 tuleneb hageja jaoks tähtaeg, mille jooksul tuleb esitada kinkelepingu tagasivõitmise hagi. Kuna hageja esitas 20. juuli 2020 hagiavalduses kostjate vastu nõude tehingu tagasivõtmisteks ja selleks tehinguks on 8. oktoobril 2018 sõlmitud kinkeja asjaõigusleping, siis on maakohus õigesti leidnud, et kinke- ja asjaõiguslepingu tagasivõitmiseks TMS § 189 lg-s 1 sätestatud kaheaastane tähtaeg ei olnud möödunud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue tuleb rahuldada TMS § 189 lg 1 alusel. Maakohus ei ole hagi rahuldanud TMS § 189 lg 2 alusel.
40.Maakohus on õigesti tuvastanud TMS § 189 kohaldamiseks üldised tagasivõitmise eeldused TMS § 187 järgi. Maakohus on õigesti leidnud, et hoolimata asjaolust, et hageja nõue hagi esitamise ajaks ei olnud täies ulatuses sissenõutavaks muutunud, siis oli hagejal õigus esitada kostjate vastu tagasivõitmise nõue, sest hagejal oli alust eeldada, et kostja I oma kohustust õigel ajal ei täida. TsMS § 369 esimese lause kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Tulevase nõudena TsMS § 369 tähenduses saab käsitada ka tagasivõitmise nõuet, mille esitamise eeldused ei ole tagasivõitmise hagi esitamise ajaks veel täidetud. Riigikohus on leidnud, hagejal peab olema võimalik ennetada vara tagasivõitmise hagi esitamise tähtaja möödumist ning vältida seeläbi oma õiguste kaotamist. (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2021 otsus tsiviilasjas nr 220-10358, p 14, p 15.2). Asjaolu, et hageja ei tuginenud TsMS §-le 369, ei lükka ümber hageja hagiavalduses esitatud väiteid, et hageja nõue kostja vastu on üle 250 000 euro. 31. augusti 2021 menetlusdokumendis on hageja avaldanud, et kohtuliku kompromissiga võttis kostja I
2-20-10463 kohustuse tasuda hagejale hiljemalt 1. juuniks 2021 kogu võlgnevus 270 770,39 eurot, mis on täitmata ja see on muutunud sissenõutavaks. Hageja esitatust oli põhjendatud järeldada, et hageja soovis kogu oma kompromisslepingust tuleneva nõude maksmapanekut, sh hagiavalduse esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud nõuete osas, sest hageja eeldas, et kostja I oma kohustusi õigel ajal ei täida. Seega ei ole kostjate etteheited asjakohased, et maakohus on otsuse tegemisel tuginenud asjaoludele, mida hageja esitanud ei ole. Maakohus tuvastas, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli täitedokumendist tulenev kogu hageja nõue muutunud sissenõutavaks.
41.Kolleegium ei nõustu kostjatega, et kui maakohus tuvastas, et kostja I varale sissenõude pööramine ei vii hageja nõude rahuldamiseni, siis oleks maakohus pidanud tuvastama, kas hageja nõude rahuldamine on võimalik kompromissilepingu teise solidaarvõlgnik Janvel Trading OÜ vara arvelt. Võlaõigusseaduse § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna hageja võib nõuda kohustuse täitmist ka ühelt solidaarvõlgnikult, kostjalt I, siis ei pidanud maakohus tuvastama, kas teise solidaarvõlgniku varale sissenõude pööramisega kaasneks hageja nõude rahuldamine.
42.Kuna maakohus rahuldas hagi TMS § 189 lg 1 alusel, siis ei pidanud maakohus kaaluma kinke- ja asjaõiguslepingu tagasivõidetavust TMS § 188 järgi. TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas 3-2-1-41-13, p 12). Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks vastata kostjate apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, et maakohus oleks pidanud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmist hindama TMS § 188 lg 1 alusel ja jätma selle rahuldamata.
43.Vastuapellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette hageja alternatiivsete nõuete järjestamist, mistõttu on maakohus hageja nõuded lahendanud vales järjekorras. Kolleegiumi arvates on hageja etteheide põhjendatud. Hageja ei ole järjestanud oma alternatiivseid nõudeid TsMS § 370 lg 2 alusel. Hageja on 30. detsembri 2020 menetlusdokumendis palunud tuvastada kinke- ja asjaõiguslepingu tühisus või alternatiivselt tunnistada kinke- ja asjaõigusleping kehtetuks. Kuna hageja ei ole palunud rahuldada kinke- ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise nõuet üksnes juhul, kui kinke- ja asjaõiguslepingu tühisuse nõuet ei rahuldata, siis on põhjendatud lahendada enne hageja nõue tagasivõitmiseks.
44.Kui hageja on esitanud mitu nõuet, tuleb kohtul selgitada, millises järjekorras ta nõudeid lahendama asub. Kuna kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega, tuleb kohtul iga nõude osas esmalt määratleda, millise nõudega (hagi ese) on hageja hagi alusena esitatud asjaoludest tulenevalt tegemist. Seejärel peaks kohus piiritlema materiaalõiguse normid, mille alusel hagi võib kuuluda rahuldamisele (vt V. Kõve, V. jt (koost), Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, § 448 komm 3.9.2). Käesolevas vaidluses on esitatud nõuetest ja asjaoludest tulenevalt põhjendatud kinke- ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmise kohustamise nõuded vaadata läbi enne, kui kinke- ja asjaõiguselepingu tühisuse tuvastamise nõue. Täitemenetluse seadustikus sätestatud tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut on seadusandja poolt võlausaldajate kaitseks kehtestatud eriregulatsioon, mis välistab sarnaste põhjendustega tehingu tühisuse tuvastamise muul alusel (vt Riigikohtu 9. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p 38). Seetõttu pidi käesoleval juhul maakohus hageja nõude läbi vaatamisel alustama eriregulatsioonist.
2-20-10463
45.Kuna hagi kinke- ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahtavalduste andmise kohustamise nõudes kuulub rahuldamisele, siis tuleb hagi rahuldada. TsMS 442 lg 8 viimase lause järgi ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude osas seisukohta võtma (vt Riigikohtu 9. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 218-2243, p 25). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga maakohtu menetluskulude jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
47.Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
48.Käesolevas menetluses on ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistanud ja jätnud menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna maakohus on hageja menetluskulud vaid osaliselt kindlaks määranud teistsugusest menetluskulude jaotusest tulenevalt, mida ringkonnakohus on muutnud, siis ei ole mõistlik, et käesoleval juhul määraks ringkonnakohus esimesena kindlaks hageja menetluskulud osas, mida ei ole varem menetluses kindlaks määratud. Menetluskulude suurus tuleb TsMS § 177 lg 2 alusel koostoimes TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kindlaks määrata maakohtul pärast tsiviilasjas tehtud lõpliku lahendi jõustumist (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21 ja 22).
49.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
1.Parandada ilmne ebatäpsus Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2022 otsuse resolutsiooni p-s 5.5, mille kohaselt asendab jõustunud kohtuotsus Q ja C tahteavaldused, mis on märgitud otsuse resolutsiooni p-des 6.3 ja 6.4.
2.Lugeda otsuse resolutsiooni p 5.5 õigeks järgmises sõnastuses: Jõustunud kohtuotsus asendab Q ja C tahteavaldused, mis on märgitud otsuse resolutsiooni pdes 5.3 ja 5.4.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.