Mai Grauberg teatavaks 21.01.2022, Tallinna Kohtumaja, tsiviilkantselei kaudu
Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-20-10463 E K hagi K K ́i ja K L ́a vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks, tahteavalduste andmise kohustamiseks, alternatiivselt tehingute kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: E K (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja J R, e-post: xxx Kostjad:
1.K K (isikukood xxx, elukoht xxx)
2.K L (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostjate esindaja J S, e-post: xxx
Menetluse liik
Kohtuistung 01.12.2021, Tallinn, Tallinna Kohtumaja, osalesid E. K ja esindaja J. R, kostjate esindaja J. S
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Jätta rahuldamata E K hagi K K ́i ja K L ́i vastu nõudes, milles ta palus tunnistada, et K K ́i ja K L ́i vahel 08.10.2018 sõlmitud kinnistu registriosa nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping, mis on olnud aluseks 08.10.2018 kinnistamisavalduse esitamiseks ning kohtu registriosakonna poolt 10.10.2018 Ki kinnistu registriosa nr xxx II jakku kannete nr 2.1 ja 2.2 tegemiseks, on tühine.
Rahuldada alternatiivne nõue ja tunnistada kehtetuks K K ́i ja K L ́i vahel 08.10.2018 sõlmitud kinnistu registriosa nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping, mis on olnud aluseks 08.10.2018 kinnistamisavalduse esitamiseks ning kohtu registriosakonna poolt 10.10.2018 Ki kinnistu registriosa nr xxx II jakku kannete nr 2.1 ja 2.2 tegemiseks. 1 (20)
4.Kohustada K K ́i ja K L ́i andma nõusolek Ki kinnistu registriosa nr xxx II jao kannete nr 2.1 ja 2.2 kustutamiseks, mille järgi on K K kinnistu nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa ja K L kinnistu nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanik.
5.Kohustada K K ́i andma nõusolek Ki kinnistu registriosa nr xxx II jakku K K ́i ainuomanikuna sissekandmiseks.
6.Jõustunud kohtuotsus asendab K K ́i ja K L ́i tahteavaldusi, mis on märgitud otsuse resolutsiooni punktis 4 ja 5.
7.Välja mõista K K ́ilt ja K L ́alt solidaarselt E K kasuks menetluskulude katteks 1060 € ning võlgnetavatelt kuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
8.Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Hageja ja kostja 1 vahel oli Harju Maakohtu menetluses varaline vaidlus tsiviilasjas nr 218-10162 võla tasumise nõudega kostja vastu. Selles asjas lõppes menetlus 14.12.2018 kohtu poolt kompromissi kinnitava määrusega. Kohtuliku kompromissiga võttis kostja 1 kohustuse tasuda hagejale rahalise võla, mis ületab veerand miljonit eurot. Tsiviilasja nr 218-10162 menetluse algusjärgus rahuldas kohus 9.07.2018 hageja hagi tagamise taotluse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks, mille kohaselt seati esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek kostjale 1 kuuluvale, Ki kinnistule nr xxx summas 270 000 eurot hageja kasuks vastavalt 23.05.2017 laenu- ja käenduslepingust nr 19 tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks. Kohtuliku hüpoteegi seadmisel oli kostja 1 puudutatud kinnisasja ainuomanik.
2.Hageja ja kostja 1 olid sunnitud formaalõiguse sätete kohaldamise tõttu tsiviilasja nr 2-1810162 kohtulikus kompromissis kokku leppima, et hagi tagamise meetmena kohtuliku hüpoteegi kanne kustutatakse Ki kinnistult ning Ki kinnistule seatakse hüpoteek summas 280 000 eurot poolte lepingulisel alusel. Pooled kinnitasid, et kompromissleping on võlaõigus- ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus vastavasisuliste kannete tegemiseks 2 (20)
kinnistusraamatusse. Kohus määras tsiviilasjas nr 2-18-10162 menetlust lõpetavas määruses selle edastamise Tartu Maakohtu registriosakonnale vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. Kompromissi sõlmimisel pidid pooled kokku leppima kohtuliku hüpoteegi tühistamises (hagi tagamise abinõu) ja hüpoteegi seadmises lepingulisel alusel, kuna TsMS sätetest tulenevalt kuulub menetlus lõpetamisele seoses kompromissi sõlmimisega ja kohtu poolt kinnitamisega. Samas paneb seadus kohtule kohustuse menetluse lõpetamisel tühistada hagi tagamine, mistõttu ei saanud pooled kompromissi sõlmimisega kokkuleppeliselt hagi tagamise abinõud (kohtulikku hüpoteeki) muuta või seda ümber kujundada.
3.Kuna kostja 1 ei täitnud hageja ees tsiviilasjas nr 2-18-10162 kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tulenevaid kohustusi, siis oli hageja sunnitud pöörduma täitemenetluse alustamiseks Tallinna kohtutäitur xxx (xxx) poole, kes alustas võlgnikult võla sissenõudmiseks hüpoteegi realiseerimise arvelt täitemenetlust täiteasjas nr 024/2019/1679. Hageja sai kohtutäiturilt 29.06.2020 otsuse, millega kohtutäitur rahuldas kostja 1 kui täitemenetluses võlgniku rollis esineva isiku kaebuse ning tühistas Ki kinnistu (registriosa xxx) arestimise akti, kuna selgus, et pärast tsiviilasjas nr 2-18-10162 kohtuliku hüpoteegi sissekandmist 12.07.2018 oli Ki kinnistu registriosa xxx IV jakku kandena nr 2 10.10.2018 sisse kantud sama registriosa II jakku omanikena (1⁄2 kaasomandi osadest) kostja 1 ja kostja 2. See on neli kuud pärast kohtuliku hüpoteegi kande tegemist ja kaks kuud enne kohtuliku kompromissi sõlmimist.
4.Puudutatud kinnisasi on kostja 1 ja kostja 2 kui pikaaegsete elukaaslaste elukoht. Kostjale 2 pidi Ki kinnistu 1⁄2 kaasomandi osa omandamisel olema selge ja arusaadav, et Ki kinnistu on koormatud kohtuliku hüpoteegiga hageja nõude tagatiseks, kuna võla- ja asjaõiguslepingu sõlmimisel selgitab notar kõigile tehingu osalistele kinnisasjal lasuvaid koormatisi. Ükski keskmiselt arukas inimene ei omanda kinnisasja osa raha eest, mis on kogu ulatuses koormatud pandiga suures vääringus kolmanda isiku kasuks. Tsiviilasjas nr 2-18-10162 kompromisslepingu sõlmimisel 7.12.2018 ei saanud hageja tutvuda kinnisturaamatus oleva Ki kinnistu registriosa xxx kannete hetkeseisuga ning ka kostja 1 ei avaldanud hagejale teadlikult ja pahatahtlikult tähtsust omavaid asjaolusid ehk et 1/2 suuruse kaasomandi osa võõrandamisest 08.10.2018 tehinguga.
5.Seega tegi ostja 1 kostjaga 2 ühelt poolt näiliku tehingu TsÜS § 89 tähenduses ning teiselt poolt heade kommetega vastuolus oleva tehingu TsÜS § 86 tähenduses, mis mõlemad on tehingu tühisuse alusteks. Sellest tulenevalt on ebaõiged ka Ki kinnistu registriosa nr xxx II jakku tehtud omanikukanded kostja 1 ja kostja 2 kohta (1/2 osades kaasomanikud). Kostja 1 ja kostja 2 tegid 08.10.2018 kavatsetutega näiliku ja heade kommete vastase tehingu Ki kinnistu omandisuhte muutmise kohta, eesmärgiga kahjustada võlausaldajast hageja varalisi õigusi ja huve, et raskendada hilisema võimaliku täitemenetluse läbiviimist. Kostja 1 jätkas pettusliku ja heade kommete vastase käitumisega ka 7.12.2018 tsiviilasjas nr 2-18-10162 kompromisslepingut sõlmides, kuna lõi hagejale teadavalt ebaõige ettekujutuse tegelikest faktilistest asjaoludest, eesmärgiga suunata hageja tegema tehingut tema varaliste õiguste ja huvide ebaseadusliku kahjustamise eesmärgil. Kui hageja ei oleks kostja 1 pettusliku ja heade kommete vastase tegevuse tulemusel tsiviilasjas nr 2-18-10162 kompromisslepingut sõlminud, siis oleks kohus hagi rahuldava kohtuotsuse tegemisel 3 (20)
saanud jätta hagi tagamise abinõu (kohtuliku hüpoteegi) kehtima. Kostja 1 pettusliku teo ja heade kommete vastase käitumise tulemusel allkirjastas hageja kompromisslepingu selliste tingimuste kohaselt, arvestades ka asjaolu, et menetluse lõpetamisel (kompromissi kinnitamine) peab kohus formaalõigusest tulenevalt tühistama hagi tagamise (kohtulik hüpoteek). Tsiviilasja nr 2-18-10162 menetluse raames 12.07.2018 hagi tagatisena kohtuliku hüpoteegi sissekandmise tõttu sel ajal kostja 1 ainuomandis olnud Ki kinnistu registriossa, kujunes kostjal 1 kuritegelik plaan pettuslikult kahjustada hageja varalisi õigusi ja huve. Kostja 1 tegi 08.10.2018 kostjaga 2 näiliku ja heade kommetega vastuolus oleva tehingu kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasja omandisuhte muutmise kohta (kanne registriosas 10.10.2018) ning seadis eesmärgiks meelitada hageja 7.12.2018 kompromisslepingut sõlmima tingimustel, mis ei vastanud tegelikkusele. Kostja 1 lõi hagejale 7.12.2018 kompromisslepingu sõlmimisel teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest eesmärgiga tekitada hagejale varalist kahju endale varalise kasu saamise eesmärgil.
6.Käesoleval juhul on kostja 1 teinud hageja varaliste huvide kahjustamise eesmärgil tühise tehingu kostjaga 2, kes on tema pikaaegne elukaaslane ning ühises elukohas kasvatavad ühist last.
7.Kostja 1 ja kostja 2 tegevus 08.10.2018 võla –ja asjaõiguslepingu sõlmimisel hageja kasuks kohtuliku hüpoteegiga koormatud Ki kinnistu (registriosa nr xxx) omandisuhte muutmiseks on selgelt äratuntavalt näilik ja heade kommetega vastuolus, kuna on tehtud eesmärgiga kahjustada pettuslikult hageja varalisi õigusi ja huve ning takistada (raskendada) võimaliku täitemenetluse läbiviimist. Seega on hagejal ka TsMS § 3 ja § 368 lg 1 ning TMS § 187 lg 1 koostoime alusel nõuda ja tuvastada sellise tehingu tühisus.
8.Kuna kostja 1 ja kostja 2 on teinud hageja varaliste huvide kahjustamise eesmärgil õiguslike tagajärgedeta tühise tehingu, mis on olnud aluseks 10.10.2018 Ki kinnistu registriosa nr xxx II jakku kannete nr 2.1 ja 2.2 tegemiseks, siis sellest tulenevalt on ebaõiged ka nimetatud kanded. Kande tegemise kuupäevast 10.10.2018 (kandeavaldus 8.10.2018) ei saa tõusetuda vaidlust TMS § 188 lg-s 1 nimetatud kolmeaastase tähtaja möödumise üle. Seoses tehingu tühisuse tuvastamise nõudeõigusega on hagejal õigus nõuda ka tema varalisi huve kahjustavate ebaõigete kinnistusraamatu kannete parandamist ning selleks kostja 1 ja kostja 2 nõusolekuid.
9.Kohtutäituri 29.06.2020 otsusest nähtub, et kostja 1 väite kohaselt on Ki kinnistu väärtuseks vähemalt nelisada nelikümmend tuhat (440 000) eurot. Seega, kui kostja 1 võõrandas kostjale 2 Ki kinnistu 1⁄2 kaasomandi osa oluliselt väiksema rahasumma eest kui kakssada kakskümmend tuhat (220 000) eurot, siis kvalifitseerub see TMS § 189 lg 2 tähenduses kehtetuks kinkelepinguks.
10.Hageja leiab, et tühised on nii kostja 1 ja kostja 2 vahel 08.10.2018 (kinnistamisavalduse esitamise kuupäev) sõlmitud võla- kui ka asjaõigusleping Ki kinnistu omandit puudutavas.
11.Antud juhul peab jaatama kostja 1 ja kostja 2 vahelise tehingu heade kommete vastasust, kuna pole kahtlust, et nad seadsid ühiselt ja kooskõlastatult tehingu tegemisel eesmärgiks 4 (20)
varalise kahju tekitamise hagejale. Sellist käitumist peab pidama heade kommete vastaseks ja ebamoraalseks. Selle tõttu saab hageja vaidlustada ka asjaõiguslepingu tühisust.
12.Oma 30.12.20 avalduses täpsustas hageja, et nii võlaõiguslik ja asjaõiguslik tehing on heade kommetega vastusolus, kuna pole kahtlust, et kostjad seadsid ühiselt ja kooskõlastatult tehingu tegemisel eesmärgiks varalise kahju tekitamise hagejale kui kohtuliku hüpoteegi näol piiratud asjaõiguse omajale (kelmust ettevalmistav tehing). Sellist käitumist peab pidama heade kommete vastaseks ja ebamoraalseks, kuna kaaskostjad tegid 08.10.2020 vaidlustatud tehingud ettevalmistava teona eesmärgiga kahjustada hageja varalisi huve K Ki täiendava teoga valeandmete esitamise võimaldamiseks kompromisslepingu sõlmimisel 07.12.2020 tsiviilasjas nr 2-18-10162. K K kinnitas nimetatud tsiviilasjas kompromisslepingu sõlmimisel valelikult, et varem kohtuliku hüpoteegiga koormatud Ki kinnistu on jätkuvalt lepingulisel alusel hüpoteegiga koormamisel tema ainuomandis.
13.Oma 30.12.202 avalduses esitas alternatiivse nõude ja täpsustas nõude asjaolud. Alternatiivne nõue ja asjaolud on järgmised.
14.Kostjad on pikaaegsed elukaaslased, kelle ühiseks elukohaks on Ki kinnistu, registriosa nr xxx. Hageja ja kostja 1 vahel oli vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-10162 võla tasumise nõudega kostja 1 vastu, milles pooles saavutasid kompromissi, mille kohus kinnitas 14.12.2018. Kostja 1 kohustus tasuma hagejale rahalise võla, mis ületab veerand miljonit eurot (üle 250 000 euro). Hageja nõue kostja 1 vastu suureneb ajas perioodiliselt tasumisele kuuluva viivise näol (14.12.2018 kohtumääruse p 1.3). Selles asjas oli seatud 09.07.2018 kohtuliku hüpoteek K. Kile kinnistule nr xxx summas 270 000 eurot hageja kasuks 23.05.2017 laenuja käenduslepingust nr 19 tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks. Kohtuliku hüpoteegi seadmisel oli K K puudutatud kinnisasja ainuomanik. Hagi tagamise meetmena kohtuliku hüpoteegi seadmisega K Ki ainuomandis olnud Ki kinnisasjale omandas hageja sellele piiratud asjaõiguse AÕS § 325 lg 1 tähenduses. Tsiviilasja nr 2-18-10162 kohtulikus kompromissis olid pooled kokku leppinud, et hagi tagamise meetmena kohtulik hüpoteek kustutatakse ning kinnistusraamatusse seatakse Ki kinnistule hüpoteek summas 280 000 eurot poolte lepingulisel alusel. Pooled kinnitasid, et kompromissleping on võlaõigus- ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus vastavasisuliste kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. Tulenevalt menetluslikust olukorrast, tuli kohtuliku hüpoteegi osas võtta seisukoht ja nii lepiti kokku, et kohtulik hüpoteek kustutatakse ja hüpoteek seatakse kinnistule hageja kasuks nn tehingulise alusel (kompromissimäärus). Hageja sai täitemenetluses teada, et pärast tsiviilasjas nr 2-18-10162 kohtuliku hüpoteegi sissekandmist 12.07.2018 oli kostja 2 saanud kinnistu registriosa xxx poole mõttelise osa omanikus. See on 4 kuud pärast kohtuliku hüpoteegi kande tegemist ja kaks (2) kuud enne kohtuliku kompromissi sõlmimist.
15.Kompromissi, mille hageja, xxx OÜ ja K K 07.12.2018 sõlmisid tsiviilasjas nr 2-18-10162 ja mille kohus kinnitas 14.12.2018, sõlmis hageja valedel andmetel, mille lõi hagejale kostja 1, kuna avaldas, et „pooled seavad esimesele vabale järjekohale hüpoteegi kostjale 1 kuuluvale kinnistule registriosa nr xxx summas kakssada kaheksakümmend tuhat 5 (20)
(280’000) eurot E K kasuks tsiviilasjas nr 2- 18-10162 sõlmitud kompromisslepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks.“ Nimelt ei avaldanud K K hagejale 07.12.2018 kompromisslepingut sõlmides, et ta on ca 2 kuud varem võõrandanud ja andnud üle pool mõttelist osa omandit lepingulisel alusel hüpoteegiga koormatavast ja senini kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasjast kostjale 2. Kostja 1 väitis kompromisslepingut sõlmides pettuslikult, et kogu koormatav kinnisasi kuulub endiselt tema ainuomandisse.
16.Kostjad on kinkelepingu ja asjaõiguslepingu p-s 1.2 on avaldatud, kinnistusregistri registriossa nr xxx on 12.07.2018 sisse kantud kohtulik hüpoteek summas 270 000,00 eurot E K kasuks - kohtulik hüpoteek hagi tagamiseks tsiviilasjas nr 2-18-10162, 23.05.2017 laenu- ja käenduslepingust nr 19 tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks. Vaidlustatud lepingute p-s 3.1.4 on kostjad avaldanud ja kinnitanud, et lepingu ese on nende kaasvalduses ja -kasutuses. Vaidlustatud lepingute p-s 3.2.4 on kinkijast kostja 1 avaldanud ja kinnitanud, et lepingu ese on hoonestatud (kinnisasja oluliseks osaks on elamu), lepingu ese on koormatud hüpoteegiga xxx AS kasuks ja kohtuliku hüpoteegiga hageja kasuks, lepingu ese ei ole koormatud mitte ühegi käesolevas lepingus nimetamata kolmanda isiku õigusega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega (üüriõigused vms.). Vaidlustatud lepingute p-s 3.3.3 on kingisaajast kostja 2 avaldanud ja kinnitanud, et ta on teadlik hüpoteegiga tagatud nõuetest, samuti on ta teadlik, et kui hüpoteegiga tagatud nõudeid ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vaidlustatud lepingute p-s 5.1 on kaaskostjad avaldanud, et kinkija ja kingisaaja lepivad kokku, et lepingu eset koormavad hüpoteek ja kohtulik hüpoteek jäävad lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast kingisaaja kandmist kinnistusraamatusse lepingu eseme kaasomanikuna ning kinkija ei pea nimetatud asjaõigusi kõrvaldama.
17.Kostja 1 pettusliku teoga tsiviilasjas nr 2-18-10162 said mõjutatud hageja asjaõiguslik positsioon (hüpoteegi kui piiratud asjaõiguse omaja) ja sellega seotud varalised huvid negatiivselt, kuna kostja 1 poolt valeandmete avaldamise tõttu hüpoteegiga koormatud kinnisasja omandisuhte kohta kaotas hageja sisuliselt pool hüpoteegi väärtusest, mille rahaline väärtus on pool hüpoteegisummast, st 270 000 : 2 = 135 000 eurot. Ki kinnistu reaalne turuväärtus on 270 000 – 280 000 eurot, mille suurusjärk on samane kostja 1 poolt hagejale võlgnetava summaga. Need asjaolud näitavad, et kostjad panid lühikesel ajaperioodil 08.10.2018 – 07.12.2018 toime kooskõlastatud teod eesmärgiga kahjustada hageja varalisi huve ja asjaõigusliku positsiooni. Hageja nõuet pole võimalik enam rahuldada kostja 1 vara arvelt. Kinkelepingust ei ole möödunud 3 aastat hagi esitamisest. Kostja 1 tegi hageja huve kahjustades tehingu elukaaslasega ja viimane pidi seda teadma, et see kahjustab hageja huve (TMS § 188 lg 3).
18.Kostjad teadsid, et kostja 1 ei avalda õigeid andmeid kompromissi sõlmimisel hagejale asjas nr 2-18-10162 ja selle eesmärgiks oli kahjustada hagejat. Kostja 1, sõlmides asjas 218-10162 kompromisslepingut, kinnitas, et hüpoteek seatakse lepingulisel alusel summas 280 000 eurot tema ainuomandis olevale Ki kinnistule (kompromisslepingu p 4.7. ja vastavalt kohtumääruse p 1.7). Seega avaldas ta valeandmeid hagejale. Kaaskostjate ühise ja kooskõlastatud pettusliku teo tulemusel kandis ta sisuliselt varalist kahju poole kohtuliku 6 (20)
hüpoteegi ulatuses, milleks on 270 000 : 2 = 135 000 €. Kui kaaskostjad ei oleks ühisest pettuslikust tahtest kantud ja kooskõlastatud tehinguid teinud, mis ajateljel said alguse 08.10.2018 kinketehinguga ja päädisid 07.12.2018 K Ki poolt pettusega kohtuliku kompromissi sõlmimisega, siis kohus oleks tsiviilasjas nr 2-18-10162 hagi rahuldava kohtuotsuse tegemisel saanud jätta hagi tagamise abinõu (kohtuliku hüpoteegi) kehtima. Sellega oleks kogu Ki kinnisasi sõltumata omanikust olnud koormatud hüpoteegiga kui piiratud asjaõigusega hageja kasuks. Seega saab hageja esitada alternatiivselt nii võlaõigusliku kui asjaõigusliku lepingu, mille kostjad sõlmisid 08.10.18, kehtetuks tunnistamise nõude. Hageja palub o tuvastada K Ki ja K La vahel 08.10.2018 sõlmitud ning Tallinna notar xxx poolt tõestatud (notari ametitegevuse raamatu nr xxx) kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tühisus, mis on olnud aluseks 08.10.2018 kinnistamisavalduse esitamiseks ning kohtu registriosakonna poolt 10.10.2018 Ki kinnistu registriosa nr xxx II jakku kannete nr 2.1 ja 2.2 tegemiseks, o alternatiivselt tunnistada kehtetuks K Ki ja K La vahel 08.10.2018 sõlmitud ning Tallinna notar xxx poolt tõestatud (notari ametitegevuse raamatu nr xxx) kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping, mis on olnud aluseks 08.10.2018 kinnistamisavalduse esitamiseks ning kohtu registriosakonna poolt 10.10.2018 Ki kinnistu registriosa nr xxx II jakku kannete nr 2.1 ja 2.2 tegemiseks. o lisaks kohustada K Ki ja K La andma nõusolek Ki kinnistu registriosa nr xxx II jao kannete nr 2.1 ja 2.2 kustutamiseks ning asendada K Ki ja K La nõusolek kohtuotsusega. o kohustada K Ki andma nõusolek Ki kinnistu registriosa nr xxx II jakku K Ki ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada K Ki nõusolek kohtuotsusega. o jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõisa kuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestad määras kuni kulude tasumiseni.
KOSTJATE VASTUVÄITED
19.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja kulud hageja kanda.
20.Esmalt puudub kehtivas õiguses kolmandal isikul võimalus esitada hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks, mille pooleks ta ei ole, sealjuures asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks. (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-140-07, nr 3-2-1-58-00, nr 3-2-1-128-03, 3-2-1-80-05).
21.Võlaõiguslik kinkeleping, millest tekkinud võlasuhte osaliseks hageja ei ole, ei tekita, muuda ega lõpeta tema suhtes tsiviilõigusi ega -kohustusi. Samuti ei tekita, muuda ega lõpeta hageja tsiviilõigusi ega -kohustusi võlaõiguslik isikliku kasutusõiguse seadmise 7 (20)
leping. Võlaõiguslikust lepingust tekivad õigused ja kohustused vaid selle võlasuhte osalistele.
22.Puudub vaidlus, et hageja ei ole kostjate vahel 08.10.2018 sõlmitud tehingu pooleks. Samuti ei mõjuta antud tehing hageja asjaõiguslikku positsiooni. Seega puudub hagejal hagis esitatud hagi eseme osas nõudeõigus.
23.Hageja on hagi alusena tuginenud väidetele, et 08.10.2018.a. sõlmitud võla- ja asjaõiguslepingud on vastuolus heade kommetega ja näilised ning seetõttu tühised. Leping ei saa olla korraga näilik ja vastuolus heade kommetega (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-8005, nr 3-2-1-13-06). Hageja on aga kogu hagi üles ehitanud just nimetatud lähenemisele. Mõlemat korraga senise kohtupraktika kohaselt olla ei saa. Alles seejärel on võimalik kostjatel hagile ammendavalt vastata.
24.Lisaks ei ole hagejad sisustanud kumbagi hagi aluseks olevat väidet. Nii ei ole hageja välja toonud seda, kas näiliku tehinguga varjati mõnda muud tehingut või oli väidetava näiliku tehingu tegemise eesmärgiks üksnes õigusnäivuse loomine s.t. pooled ei soovinud tehingust tulenevat tagajärge (omandi muutumist). Hageja on piirdunud paljasõnalise väitega, et tegemist on näiliku tehinguga, mis ei ole aga tehingu näilikkuse tuvastamiseks piisav. Ka ei ole hageja välja toonud seda, miks on 08.10.2018.a. kostjate vahel sõlmitud tehing vastuolus heade kommetega ja milliste moraalinormide või väljakujunenud tavade vastu selle sõlmimisel on eksitud. Pelgalt vara võõrandamine iseenesest ei saa olla heade kommete vastane. Alternatiivsele nõudele vaidles vastu.
25.Nõude eeldused on täitmata. TMS § 187 lg 2 järgi täitmata, sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Seega TsMS § 187 lg 2 tulenevalt võib tagasivõitmist nõuda, mitte ainult täitedokumendi olemasolul, vaid lisaks peab täitedokumendist tulenev nõue olema sissenõutav ja sellise sissenõutava nõude täilikku rahuldamist täitemenetluses ei ole kas toimunud või on põhjust eeldada, et seda ei toimu. Hagejal on nimetatud eeldused täitmata ja ka tõendamata. Hageja leiab ekslikult, et piisav on, kui tal on olemas täitedokument. Puudub vaidlus, et hagejal on küll täitedokument, milleks on tsiviilasjas nr. 2-18-10162 tehtud kohtumäärus, kuid hageja nõue kostja 1 vastu ei ole ei hagi ega hagi täienduse esitamise ajaks muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Osaliselt on kostja või kostja äriühingu vara arvelt täitedokumendist tulenevaid nõudeid täidetud. Hageja on hagis tuginenud üksnes täiteasjale 026/2019/1679 (hagi punktid 24 ja 25). Kostja on pöördunud kohtutäituri poole palvega väljastada nimetatud täiteasjas sissenõudja täitmisavaldus, mida on kohtutäituri abi poolt ka tehtud Nähtuvalt esitatust on täiteasjas nr. 026/2019/1679 sissenõutavaks summaks 850 eurot, mitte üle 250 000 euro nagu 30.12.2020 menetlusdokumendis väidetakse. Hageja ei ole põhistanud ega ka tõendanud, et täitemenetluses 026/2019/1679 sissenõude pööramisega võlgniku varale ei oleks võimalik nimetatud nõude (s.o. 850 eurot) rahuldamine.
8 (20)
26.Hageja kasuks on seatud keelumärge 1⁄2 suurusele mõttelisele osale kinnisasjast registriosa nr. xxx. Kohtutäitur on vara arestides hinnanud kinnisasja väärtuseks arestimisel 350 000 eurot. Arvestades võlgniku mõttelise osa suurust on tema mõttelise osa väärtuseks minimaalselt 175 000 eurot (350 000*1/2). Seega on selge, et hageja täitmisel olev nõue 850 eurot oli ja on võimalik rahuldada kostja 1 vara ehk võlgniku arvelt. Seega ei ole täidetud hagi esitamise eeldused.
27.TMS § 189 lg 1 toodud alusel tagasivõitmise nõude esitamise tähtaeg (2 aastat) on möödas. Hageja esitas 08.10.2018 tehingu tagasivõitmise nõude kohtule 30.12.2020 ehk peale 2 aastast tähtaega. Seega ei saa hageja nõuda tehingu tagasivõitmist TMS § 189 lg 1 toodud alusel. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, mille tulemusena on hageja kaotanud õiguse selle sätte alusel tagasivõitmist nõuda.
28.TMS § 188 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.
29.Seega viidatud alusel tehingu tagasivõitmiseks peab hageja tõendama, et kostja teadlikuks sooviks oli tagasivõidetava tehinguga hageja, kui sissenõudja huve kahjustada. Lisaks peab hageja tõendama, et tehingu teine pool ka sellisest soovist sissenõudja huve kahjustada teadis.
30.08.10.2018 tehinguga ei ole kahjustatud hageja, kui sissenõudja huvisid. Kostjale 2 anti üle kinnisasi, mis oli selle omandi ülemineku ajal koormatud hüpoteegiga hageja kasuks. Kinkelepingu eset koormavat kohtulikku hüpoteeki 08.10.2018 tehinguga ei kustutatud ega muudetud ning see jäi kinnisasja jätkuvalt koormama. Seega ka peale 08.10.2018 kinketehingut ei olnud hageja positsioon halvenenud ja kostjale 2 üleantud kinnisasi tagas jätkuvalt hageja nõuet kostja 1 jt kohustatud isikute suhtes. Seega on hageja käsitlus, et kinkega halvendati tema asjaõiguslikku positsiooni läbinisti ebaõige.
31.Hageja väited selle kohta, et kinnisasja mõttelise omandi üleandmine kahjustas tema asjaõiguslikku positsiooni ja tekitas kahju on vastuolus seaduses sätestatuga. AÕS § 325 lg 1 sätestab, et kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Seega ei lõpe hüpoteek kinnisasja omandi muutumisel ning isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud on õigus olenemata kinnisasja omandi üleminekust hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Millisest õigusnormist pärineb hageja vastupidine seisukoht on kostjatele arusaamatu.
32.Kokkuvõttes ei kahjustanud 08.10.2018 tehing hagejat, kui kostja 1 võlausaldajat. Nii nagu enne 08.10.2018 tehingut, nii ka peale seda tehingut tagas kostjalt 1 kostjale 2 üleantud kinnisasi hageja tsiviilasjast nr. 2-18-10162 tulenevaid nõudeid kostja 1 ja OÜ xxx vastu.
33.Kostja 2 poolt kostjalt 1 08.10.2018 võõrandamistehinguga omandatud vara väärtus oli 0,00 eurot. Nagu juba märgitud, siis omandas kostja 2 kostjalt 1 mõttelise osa kinnisasjast, 9 (20)
mida koormas esmalt a) hüpoteek AS xxx kasuks summas 78 291 eurot ning b) hüpoteek hageja kasuks summas 270 000 eurot. Kokku seega oli omandatud vara koormatud hüpoteekidega 348 291 euro ulatuses, mis selgelt ületab kostjale 2 üleantud vara (s.o. 1⁄2 kinnisasjast) väärtust ilma hüpoteekideta.
34.Hageja on oma positsiooni ise kahjustanud, kui on ise koostanud ja saatnud kostjale 1 tsiviilasjas nr 2-18-10162 kompormissi lepingu, milles on avaldanud soovi hagi tagamine tühistada ja kustutada hagi tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek.
35.Samuti on ebaõige hageja väide, et kompromissi sõlmimisel puudus võimalus jätta hagi tagamine kehtima. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Seega oleks hageja võinud vabalt jätta hagi tagamise abinõu jõusse ka kompromissi sõlmimisel ja see oleks taganud kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist. Mis põhjusel hageja otsustas selles osas koostada ja esitada kompromissi teksti selliselt, et olemasolev tagatis tühistati on kostjale teadmata. Kostja 1 sõlmides kompromissi eeldas, et hagejale on avalikust kinnistusraamatust nähtuvad asjaolud teada ja hageja soovib koormata hüpoteegiga kostjale 1 kuuluva osa kinnisasjast.
36.Kostja 2 aga ei ole üldse osalenud 07.12.2018 allkirjastatud kompromisslepingu läbirääkimistel ega sõlmimisel, mistõttu ei saanud ta mistahes moel osaleda hageja tagatise vähenemises ja esialgsetest nõuetest loobumises.
37.Kokkuvõttes mitte kostja 1 ega ka mitte kostja 2 tegevusega ei kahjustatud hageja huve vaid hageja kahjustas oma huve ise, kui taotles kohtult ilma mistahes vajaduseta tsiviilasjas 2-18-10162 hagi tagamise tühistamist ja kohtuliku hüpoteegi kustutamist.
38.Tahtliku kahjustamisega on tegemist olukorras, kus tehingu pool soovib just selle tehinguga panna võlausaldaja halvemasse olukorda. Nagu juba märgitud, siis 08.10.2018 tehingut tehes tagas hageja tsiviilasjast 2-18-10162 tulenevaid nõudeid kohtulik hüpoteek summas 270 000 eurot. Kinnistu omaniku vahetusega hageja tagatis ära ei kadunud ja hageja positsioon ei halvenenud. Kostja 1 ei saanud kahjustada hageja huve tahtlikult, kui tehinguga üldse ei kahjustatud võlausaldaja huve. Hageja ei ole kostja 1 suhtes sellist tahtlust tõendanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vaidlustamata asjaolud
Kostja 1 ja kostja 2 sõlmisid 08.10.2018 Ki kinnistu nr xxx kinke- ja asjaõiguslepingu, millega kostja 1 kinkis kostjale 2 pool mõttelist osa koos selle oluliste osadega ja päraldistega ning ühes kõigi õiguste ja kohustustega ning kingisaaja võtab nimetatud ühes kõigi õiguste ja kohustustega ning kingisaaja võtab 10 (20)
nimetatud kingi käesoleva lepingu alusel vastu (lepingu p 4.1, tõestanud notar xxx, nr xxx leping lk 57jj). Kostjad leppisid lepingu p 6.1, 6.2 kokku, et ühe kahendiku (1⁄2) mõttelise osa lepingu esemest kinnisomandi üleandmises kingisaajale ning lepingupooled avaldavad soovi kanda vastav õigusmuudatus kinnistusraamatusse ning et kingisaaja palub ja kinkija annab nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx sisse kantud kinnistu teise (2.) jakku kanda sisse kaasomanikena K K (isikukood xxx, elukoht xxx) - 1⁄2 kaasomandist ja K L (isikukood xxx, elukoht xxx) - 1⁄2 kaasomandist ning ühtlasi kustutada eelmise omaniku kanne. Lepingu p 1.1 järgi koormas kinnistut nr xxx lisaks muule hüpoteegile ka 12.08.19 sisse kantud kohtulik hüpoteek 270000 € hageja kasuks hagi tagamiseks tsiviilasjas nr 2-18-10162, 23.05.2017 laenu- ja käenduslepingust nr 19 tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks. Kostjad leppisid 08.10.2018 lepingu p 5.1 kokku, et lepingu eset koormavad hüpoteek ja kohtulik hüpoteek jäävad lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast kingisaaja kandmist kinnistusraamatusse lepingu eseme kaasomanikuna ning kinkija ei pea nimetatud asjaõigusi kõrvaldama. Hageja ja kostja 1 sõlmisid tsiviilasja nr 2-18-10162 kompromissi, mille kohus kinnitas 14.12.2018 (lk 14) ja mille kohaselt solidaarvõlgnikud xxx OÜ ja K K (käesoleva vaidluse kostja 1) kohustuvad tasuma E Kle (käesoleva vaidluse hageja) võlatunnistusest (23. mai 2017 kuupäeva kandev ja osaliste poolt 24. mail 2017 allkirjastatud laenu- ja käendusleping nr 19) tuleneva võla, mis 1. juuni 2018 seisuga koosneb põhiosast 244 767 eurot ning sellele kuni 1. juunini 2018 lisandunud intressist summas 12 238,36 eurot, E K kontole xxx maksegraafiku alusel igakuiselt alates märtsist 2019 iga kuu 4. kuupäevaks 850 € kuni maikuuni 2021 kogusummas 22950 € ja alates 1. juunist 2018 lisandub laenu tagastamata põhiosale intress 5% aastas; hiljemalt 1. juuniks 2021 kogu võla jäägi summas 270 770,39 eurot, mis koosneb tagastamata laenu põhiosast 244 767 eurot, sellele perioodil 1. juunist 2018 kuni 1. juunini 2021 lisandunud intressist arvestusega 5% aastas ning 1. juunil 2018 sissenõutavaks muutunud intressist summas 12 238,36 eurot. Solidaarvõlgnikud Xxx OÜ ja K K kohustuvad tasuma E Kle kogu võla maksegraafiku alusel hiljemalt 01.06.2021 summas 258532,03 €. Lisaks tuli kostjal 1 ja Xxx OÜ-l tasuda kompromissi kohaselt tähtaegselt tasumata põhiosalt viivist 8% aastas (p 1.3), võla sissenõudmisega tehtud kulud 3533 € hiljemalt 04.03.19 ja tulevikus tehtavad kulud (p 1.4, 1.5). Kompromisslepinguga, mille kohus kinnitas ülalviidatud määrusega, leppisid E. K ja K. K kokku seada esimesele vabale järjekohale hüpoteek K Kile kuuluvale elamumaale asukohaga xxx (registriosa nr xxx) summas 280 000 eurot E K kasuks tsiviilasjas nr 2-18-10162 sõlmitud kompromisslepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks (p 1. 7) ja K Kile kuuluvale 1/3 kaasomandi osale K kinnistust, registriosa nr xxx summas 20 000 eurot E K (isikukood xxx) kasuks tsiviilasjas nr 2-18-10162 sõlmitud kompromisslepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks. Määrusega 14.12.18 asjas nr 2-18-10162 tühistas kohus oma 09.07.19 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus oli seadnud esimesele vabale järjekohale 11 (20)
kohtuliku hüpoteegi K Kile kuuluvale kinnistule, registriosa nr xxx summas 270 000 eurot E K kasuks 23.05.2017 laenu- ja käenduslepingust nr 19 tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks. Kohtu 14.12.18 määrus asjas 2-18-10162 on jõustunud. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kinnistu nr xxx 1⁄2 mõttelises osas kostjale 1 ja 1⁄2 mõttelises osas kostjale 2, kanne on tehtud 08.10.18 avalduse alusel 10.10.2018, hageja kasuks on seatud sisse kohtulik hüpoteek 270 000 € E K (isikukood xxx) kasuks ja kohtulik hüpoteek on hagi tagamiseks tsiviilasjas nr 218-10162, 23.05.2017 laenu- ja käenduslepingust nr 19 tulenevate kõigi rahaliste kohustuste tagamiseks ja see on 9.06.2018 kohtumääruse alusel sisse kantud 12.07.2018. Hageja nõudis kostjalt 1 kohtu määruse 14.12.18 nr 2-18-10162 täitmist, kuna kostja 1 ei täitnud määrusest tulenevaid rahalisi kohustusi ja seetõttu on 06.12.19 algatatud täitemenetlus asjas nr 024/2019/1679 (kohtutäitur xxx). Kostja 2 oli kostja 1 elukaaslane, nad elavad koos.
Vaidlus Hageja esmane nõue Kinkelepingu (võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu) näilisus.
39.TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas.
40.Kohus kinnitas asjas nr 2-18-10162 hageja, kostja ja kolmanda isiku vahel kompromissi 14.12.18 ja lõpetas menetluse; määrus jõustus. Seega on viidatud kohtumäärus täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 1 järgi. Kuna vaidlust polnud selles, et asjas nr 2-1810162 tehtud kohtumäärust kostja 1 ei täitnud, siis oli hagejal kui võlausaldajal õigus nõuda TMS § 2 lg 1 p 1 järgse täitedokumendi ehk 14.12.18 kohtumääruse nr 2-18-10162 täitmist täitemenetluses ning see on algatatud 06.12.19 asjas nr 024/2019/1679, mis nähtub kohtutäitur xxx otsusest 29.06.202 (lk 22).
41.Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-80-05 (p 21) ja otsuses nr 3-2-1-13-06 (p 37) selgitanud, et leping ei saa olla korraga näilik ja vastuolus heade kommetega. Seega ei saa olla mõlemat korraga. Kohus selgitas eelmenetluses hagejale nimetatud küsimust. Oma alternatiivse nõude esitamisel ja põhjenduste esiletoomisel on hageja viidanud sellele, et kostjate vaheline tehing (nii võlaõiguslik kui asjaõiguslik) on heade kommetega vastuolus, kuid ei ole selgelt esile toonud, kas ta tugineb sellele, et tehingud on ka näilikud või ei. Kuna hageja ei ole selgelt loobunud oma põhjendustest, et pooltevaheline kinkeleping (nii võlaõiguslik kui asjaõiguslik) on näilik, siis võtab kohus selles osas seisukoha. Nimelt sätestab TsÜS § 89 lg 1, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad, lg 2 sätestab, et näilik tehing on tühine, lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kuna hageja ei ole põhjendanud, milles seisnes kostjate vahelise 12 (20)
kinkelepingu (nii võlaõigusliku kui asjaõigusliku) näilisus ehk milliseid tagajärgi kostjad ei soovinud selle tehinguga saavutada või mida nad varjasid TsÜS § 89 lg 1, 3 järgi, siis on hagi nendel asjaoludel põhjendamata ning kostjate vaheline 08.10.2018 sõlmitud Ki kinnistu nr xxx kinkeleping (nii asjaõigusleping kui võlaõiguslik leping) ei ole tühine TsÜS § 89 lg 2 järgi. Seega jääb hageja nõue viidatud alusel kinkelepingu (nii asjaõiguslepingu kui võlaõiguslik lepingu) tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Kinkelepingu (võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu) heade kommete vastasus.
42.TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.
43.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-140-07 märkinud näiteks, et võlaõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab (ka Riigikohtu 3. mai 2000. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-00 ja 20. novembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-03, p 10 ). Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid (ka Riigikohtu 23.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Seega saaks vaidlusaluse kinkelepingu kui võlaõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist nõuda vaid kostjad, mitte hageja. Nimetatud põhjendustel leiab kohus, et hageja nõue, tuvastada TsÜS § 86 lg 1 järgi kostjate vahelise 08.10.18 sõlmitud kinnistu nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa võlaõigusliku kinkelepingu heade kommete vastasus kui tühisus, ei kuulu juba ainuüksi seetõttu rahuldamisele.
44.Riigikohus on selgitanud, et asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamist saab nõuda asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest ja ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav. Vaidlust polnud selles ja see nähtub ka kinnistusraamatust (väljavõte, lk 24) ning hageja poolt kohtule esitatud hagi tagamise määrusest 09.07.18 asjas nr 2-18-10162 (lk 18), et hageja kasuks seati asjas nr 2-18-10162 kostja 1 ainuomandisse kuuluvale kinnistule nr xxx hüpoteek 270 000 €, mis tagas hageja nõudeid selles vaidluses ja 23.05.17 laenu- ja krediidilepingust nr 19 tulenevate kõigi rahaliste kohustuste täitmist (kohtulik hüpoteek sisse kantud 12.07.18). Kinkelepingust (lk 57) nähtuvalt oli kostja 2 sellega nõus, et märgitud hüpoteek jääb kinnistut koormama hageja kasuks samas summas. Lepingust ei nähtu, et see hüpoteek tuleks kustutada kostja 1 poolt enne kostjale 2 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandi ülekandmist ja kostja 2 kasuks omandikande tegemist. Nii jäi kohtulik hüpoteek mõlema kostja kinnistu osale hageja huvides jätkuvalt kehtima ja hageja nõudeid tagama. Seega ei olnud mainitud asjaõiguslepingu sõlmimise eesmärk ise kuidagi heade kommetega vastuolus TsÜS § 86 lg 1 mõttes. Eeltoodu tõttu ei saanud kostja 1 ja 2 vaheline kinnistu nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa asjaõigusleping, mille alusel kantakse 1⁄2 suuruse mõttelise osa omand kostjale 2 üle ilma, et kohtulik hüpoteek tuleks kustutada, hageja õigusi rikkuda, sealjuures rikkuda hageja kasuks seatud piiratud asjaõigust, milleks on kohtulik hüpoteek AÕS § 5 lg 1, § 325 lg 1, 364 järgi. Lisaks leiab kohus, et kinkeleping, millega kostja 1 kinkis kostjale 2 kui oma elukaaslasele kinnistust nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa, ei ole ühiskonnas tavapäratu või kuidagi midagi sellist, mida ei tohiks tolereerida. 13 (20)
45.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjate vahel 08.10.18 sõlmitud kinnistu nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa võlaõiguslik kinkeleping, mida esiteks ei saa hageja TsÜS § 89 lg 1 järgi kui lepingu pooleks mitteolev isik vaidlustada, ei ole ka oma olemuselt heade kommetega vastuolus TsÜS § 86 lg 1 järgi. Kinnistu nr xxx 1⁄2 suuruse osa omandi üleandmise ehk asjaõiguslik leping, mille kohaselt omandas kostja 2 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnistust koos kohtuliku hüpoteegiga (see jäi lepingu järgi kehtima), ei kahjusta hageja asjaõiguslikku positsiooni ega ole sama moodi heade kommetega vastusolus TsÜS § 86 lg 1 järgi. Seega ei ole kostjate vahel 08.10.18 sõlmitud kinnistu nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa võlaõiguslik ja asjaõiguslik leping omandi üleandmise kohta kostjale 2, heade kommetega vastuolus ega tühised. Nii jääb hageja nõue, tuvastada kostjate vahel 08.10.18 kinnistu nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa võlaõigusliku ja asjaõiguslepingu tühisus, rahuldamata. Seda, kas need kostjate vahelised tehingud rikuvad hageja kui sissenõudja huvisid sellega, et teevad täitemenetluse raskeks või võimatuks, vaatleb kohus edaspidi. Alternatiivne nõue Kinkelepingu tagasivõitmine, tahteavalduse andmise kohustus
46.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tehinguks loetakse ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 187 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
47.Kostjad leidsid, et täitedokument ei ole muutunud sissenõutavaks, nõue on esitatud pärast seaduse sätestatud tähtaeg, tõendamata on, et tehingud rikuvad võlausaldaja huve ja et kostjad oleksid kahjustanud teadlikult hageja huve.
48.Esmalt ei ole kostjad vaidlustanud seda, et täitedokumendist tulenevalt ei võinud alustada hageja täitemenetlust. Täitedokumendist (kompromissimäärusest) nähtuvalt pidi kostja 1 tasuma hagejale võlga graafiku alusel ja esimene makse 850 € tuli teha 04.03.2019 ning edaspidi tuli võlga maksta graafikus ettenähtud summas (vt määruses toodud graafikus märgitud viisil, ulatuses) igakuiselt kuni võla tasumiseni. Viimane makse pidi olema tehtud 01.06.21 ja selleks ajaks pidi kostja 1 olema kohustused hageja ees täitnud. Kostjad ei ole väitnud, et täitemenetlus alguse ajaks 06.12.19, oleksid täitedokumendist (kompromissi määrusest) selleks ajas kõik sissenõutavaks (so periood 2019.a. märts – 2019.a detsember) muutunud hageja nõuded ja kostja 1 kohustused täidetud. Asjaolu, et täitemenetluse algatamise ajaks 06.12.19 ei olnud saabunud järgmiste, so 2020.a ja 2021.a. maksete tähtaeg, ei tähenda kuidagi seda, et hageja ei võinud täitemenetluse algatamiseks ajaks sissenõutavaks muutnud võlga täietemenetluse nõuda ja realiseerida oma nõudeid kostjale 1 kuuluva kinnisasja nr xxx arvelt. Seetõttu ei ole tähendust ka kostjate poolt esitatud hageja avaldusel 05.05.20 (lk 78) täiturile, milles hageja nõudis järgmise osamakse tasumist ja täituri vastus, mille kohaselt oli 25.01.2021 võla jääk 342 eurot (lk 83). Kohus 14 (20)
märgib siinkohal, et kostjate poolt esitatud täituri vastusest ei nähtu üldse, kui palju oli graafiku alusel kostja 1 kompromisslepingust tulenevaid kõiki kohustusi täitnud ja juhul kui 342 € puhul oli tegemist vaid ühe osamakse võlaga, ei võimalda see järeldada, et tegelikult oleks hageja kõiki nõudeid võimalik täitemenetluses kostja 1 vara, sh poole kinnistu nr xxx arvelt täita.
49.Selleks ajaks, kui täitemenetlus algas ehk 06.12.19, oli aga kostja 1 kinkinud ära 1⁄2 suuruse mõttelise osa oma kinnistust nr xxx kostjale 2 ja kostja 2 oli selle kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanik alates 10.10.18. Hageja ja kostja 1 vahelise kompromisslepingu järgi tuleb kohtulik hüpoteek kustutada, kuid kompromissi määruse järgi saab kanda uue hüpoteegi hageja kasuks samale kinnistule vaid kostjale 1 kuuluva kinnistu nr xxx 1⁄2 suurusele mõttelisele osale. Kompromissi järgi saab nõuda täitmist ja uue hüpoteegi seadmist kostjale 1 kuuluvale osale, mis on vaid pool kinnistust nr xxx. Kostja 1 esitas täiturile kaebuse, et täituri on arestinud kinnistu täies ulatuses, sest kaebuse kohaselt tuli kohtulik hüpoteek kustutada (täituri otsus 29.06.20, lk 22). Seega, olenemata sellest, et kostjate vahelise lepingu järgi pidi kohtulik hüpoteek tagama hageja nõudeid ja see kohtulik hüpoteek pidi ulatuma ka kostjale 2 kuuluvale 1⁄2 suurusele mõttelisel osale, on kostja 1 seda tegelikult ise pidanud võimatuks ehk on olnud seda meelt et kinnistul ei tohi olla üldse enam kohtulikku hüpoteeki tulenevalt kompromissimäärusest. Istungil kinnitas kostjate esindaja, et kostja 2 ei anna nõusolekut tema osale uue hüpoteegi seadmiseks kompromissimäärusest tulenevate hageja nõuete tagamiseks, kostja 2 pole ka kompromissimääruse (täitedokumendi) osaline. Nii asub kohus järeldusele, et hageja varanduslik 10.10.18 (kui kostja 2 sai 1/ 2 mõttelise osa omanikuks) oli väiksem kui 14.12.18 ehk kui kohus kinnitas kompromissi ja mille järgi saab nõuda täitmist ja uue tehingulise hüpoteegi seadmist kostjale 1 kuuluvale osale, mis on vaid pool kinnistust nr xxx.
50.Kohus määras käesolevas vaidluses ekspertiisi ja selle käigus leidis tõendamist, et kinnistu nr xxx kui terviku turuväärtus on 308 000 € (akt lk 122) ja 1⁄2 suuruse mõttelise osa turuväärtus vastavalt 154 000 € (lk 123p). Kinnistusraamatu andmete kohaselt koormab kinnistut veel 1. järjekorral xxx AS kasuks sisse seatud hüpoteek. Kompromissimääruse (täitedokumendi) 14.12.18 kohaselt pidi kostja 1 tasuma hagejale põhiosa võla 244767 € ja intressid 12238,36 € (seda graafiku alusel). Seega saab järeldada, et täitedokumendist tulenev hageja kogu nõue on tegelikult suurem kui kostjale kuuluva kinnistu nr xxx 1⁄2 suuruse osa turuväärtus. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kohtutäitur xxx 16.02.2021 õiendiga (lk 103), et 16.02.21 on hagejal on nõue Harju Maakohtu 14.12.2018 lahendi nr 2-18-10162 alusel kostja 1 vastu 7-s erinevas täiteasjas (mis kõik puudutvad seda sama kompromissi määrust) enam kui 10 000 eurot, mis on tema poolt täitmata ning on suurenenud ja suureneb vastavalt kompromissimäärusele perioodiliselt igas kuus. Kogu hageja nõue kostja 1 vastu summas 258532,03 eurot muutub sissenõutavaks vastavalt kompromissimäärusele seisuga 01.06.2021 ehk käesoleva menetluse ajal.
51.Nii leiab kohus, et asjas on tõendatud hageja väide, et alust on eeldada, et sissenõude pööramine selle kinnistu nr xxx 1⁄2 suurusele mõttelisele osale, mis kuulub kostjale 1, ei vii hageja nõude rahuldamiseni ja ebaõiged kostjate vastupidised väited. 15 (20)
52.Arvestades ülaltoodut, asub kohus järeldusele, et õiged ja tõendatud on hageja väited, et kostjate 1, 2 vahelised 08.10.18 tehingud, millega kostja 1 kinkis ja andis kostjale 2 üle kinnistu nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandi, kahjustab hageja kui sissenõudja huve ja võimaldab hagejal neid tehingud vaidlustada. Nii saab hageja esitada kostjate vastu 08.10.18 sõlmitud tehingute kehtetuks tunnistamise hagi TMS § 187 lg 1, 2 järgi. Seetõttu ei nõustu kohus kostjate väitega, et hageja ei saa nõuda TMS § 187 lg 1, 2 järgi kostjate vaheliste tehingute kehtetuks tunnistamist põhjusel, et kogu nõue polnud täitemenetluse ajaks sissenõutav ega nõustu väitega, et kostjale 1 kuuluva kinnistu nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa arvelt oleks hageja täitedokumendist tulenev nõue rahuldatav.
53.Kostjad leidsid, et TMS § 189 lg 1 nimetatud tähtaeg on möödunud ning hageja ei ole tõendnaud, et täidetud oleks TMS § 188 lg 1 tulenevad eeldused.
54.TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huve, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.
55.TMS § 189 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Riigikohus on leidnud asjas nr 2-18-187 02.10.2019, et nimetatud sätte kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kolleegium on varem kinkelepingu tagasivõitmise kohta selgitanud, et TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga.
56.Hagejad esitasid hagi kostjate vastu 20.07.2020. Oma hagis tõid hagejad esile asjaoludena, et kostjad tegid 08.10.18 kinnistuga nr xxx vaidlusalused tehingud eesmärgiga kahjustada hageja kui võlausaldaja huve nii, et hagejal ei oleks võimalik hiljem täietemenetluse läbi viia, kuna kostja 1 ja hageja vahel oli käimas teine tsiviilasja menetlus. Samuti on hageja esile toonud, et kostjad olid lähikondsed, elukaaslased, elavad koos ja tegutsesid tehinguid tehes nii, et hageja ei saaks oma nõudeid rahuldada. Lisaks tõi hageja esile, et tal on õigus TMS § 187 alusel esitada tehingu tühisuse nõuded.
57.Seega oli hageja vaidlustanud sissenõudjana kostjate vahel 08.10.18 sõlmitud kinnistu nr xxx kohta käivad tehingud, milles ta näitas ära, et sellised tehingud kahjustavad tema kui sissenõudja huve hilisemas täitemenetluses. Asjaolu, et hageja tugines lisaks sellele, et tema arvates olid tehingud ka näilised, heade kommetega vastuolus ja asjaolu, et hageja vormistas oma nõude kostjate vahel 08.10.18 sõlmitud võlaõigusliku ja asjaõigusliku tehingu tühisuse tuvastamise nõudena, ei tähenda, et hageja poleks näidanud üles hagiga seda, et tema kui sissenõudja huvisid on kostjad nimetatud tehingutega kahjustanud ja et ta need hagiga vaidlustab. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et pelgalt asjaolu, et hageja 16 (20)
täpsustas kohtule 30.12.20 esitatud avalduses veelkord hagiavalduses toodud ajaolusid ja formuleeris nõude tehingute kehtetuks tunnistamise nõudena (alternatiivselt), ei tähenda, et hageja poleks esitanud oma tehingute vaidlustamise nõuet kostjate vastu. See, et hageja seab kahtluse alla kostjate vahel 08.10.18 sõlmitud kinnisasja nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu erinevatel motiividel, sj sellel põhjusel, et hageja ei saa oma nõudeid rahuldada enam tulevikus täitemenetluses kostja 1 vastu, nähtus konkreetselt 20.07.20 hagiavaldusest. Nii asub kohus järeldusele, et hagi on esitatud vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu kehtetuks tunnistamiseks TMS § 189 lg 1 sätestatud 2- aastase tähtaja jooksul, arvates tehingute tegemisest 08.10.18. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjate vahel 08.10.18 vaidlusaluse kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa võlaõiguslik ja asjaõiguslik leping kehtetu. Nii ei ole kohtul enam vaja tegelikult täiendavalt kontrollida, kas esinevad eeldused tehingute kehtetuks tunnistamiseks TMS § 188 lg 1, 2, 3 järgi.
58.Kohus märgib siiski, et eelnevalt oli kohus leidnud, et tehingud kahjustasid võlausaldaja ehk hageja huve (vt otsus eespool). Lisaks. Kuivõrd kostja 2 oli kostja 1 elukaaslane ja nad elavad koos (nende asjaolude üle pole vaidlust), siis on kostja 2 TMS § 188 lg 3 ja PankrS 117 1 lg 1 p 2 mõttes isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine ehk ta on kostja 1 kui võlgniku lähikondne. Seega teadis kostja 2 teadis, et 08.10.18 kinnistu nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa võlaõiguslikku kinkelepingut tehes ja kostjalt 1 kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa asjaõiguslepingu sõlmimisega kahjustab ta teadlikult TMS § 188 lg 1, 2 järgi hageja kui sissenõudja huve, sest kostja 1 varanduslik olukord vähenes tehingute tõttu. Kostja 2 pidi olema sellest teadlik ka seetõttu, et hagejal oli vaidlus kostjaga 1 kohtus asjas nr 2-1810162, kuivõrd see nähtus kinnistusraamatus olevast kohtuliku hüpoteegi kandest, milliseid hageja nõudeid kostja 1 vastu kohtulik hüpoteek tagab. Nii saab järeldada, et TMS § 188 lg 1-3 järgi on kostjate 1, 2 vahel 08.10.18 kinnistu nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinke võlaõiguslik leping ja asjaõigusleping kehtetuks tunnistatav, sest on sõlmitud lisaks eelöelduale ka 3 aastat enne hagi esitamist.
59.TMS § 195 lg 1 1. lause sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Selle eesmärgiks on endise olukorra taastamine, antud juhul tuleb taastata lepingueelne olukord ja tagastada võlgniku vara, mis läks tema omandist välja tagasivõidetava tehingu alusel. Kinnistu puhul on vajalik vastavalt kostja 1 kandmine kinnistusraamatusse ja kostja 2 kustutamine kinnistusraamatust omanikuna, milleks on vajalik mõlema vastavasisuline tahteavaldus KRS § 34.1. lg 1 järgi ja seda saab asendada lg 8 järgi jõustunud kohtulahend. TMS § 184 lg 1 sätestab, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kostjad vabatahtlikult vastavasisulisi tahteavaldusi ei anna kostja 1 kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna omanikuna ja kostja 2 kustutamiseks kinnistusraamatust kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omanikuna, siis on hageja kohustamishagid põhjendatud ja TMS § 195 lg 1, § 184 lg 1, TsÜS § 68 lg 5 ja KRS 34.1. lg 1, 8 järgi. 17 (20)
60.Eeltoodu alusel kuulub hageja alternatiivne nõue rahuldamisele ja kehtetuks tuleb tunnistada K K ́i ja K L ́i vahel 08.10.2018 sõlmitud kinnistu registriosa nr xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping, mis on olnud aluseks 08.10.2018 kinnistamisavalduse esitamiseks ning kohtu registriosakonna poolt 10.10.2018 Ki kinnistu registriosa nr xxx II jakku kannete nr 2.1 ja 2.2 tegemiseks.
61.Lisaks tuleb kohustada K K ́i ja K L ́i andma nõusolek Ki kinnistu registriosa nr xxx II jao kannete nr 2.1 ja 2.2 kustutamiseks, mille järgi on K K kinnistu nr xxx 1⁄2 mõttelise osa ja K L kinnistu nr xxx 1⁄2 mõttelise osa omanik ja kohustada K K ́i andma nõusolek Ki kinnistu registriosa nr xxx II jakku K K ́i ainuomanikuna sissekandmiseks.
62.Jõustunud kohtuotsus asendab K K ́i ja K L ́i ülaltoodu tahteavaldusi. Muud väited, tõendid
63.Hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja 1 on pettuslikult teel, kuritahtlikult sõlminud hagejaga kompromissi lepingu, kuna jättis mulje, et kostja 1 on vaidlusalune omanik, et menetluslikel kaalutlustel tuli kohtulik hüpoteek kustutada ja et nad sõlmivad uue hüpoteegi kompromissiga nn tehingulasel teel. Lisaks leidsid hageja, et tal ei saanud või ei olnud võimalik kinnistusraamatusse vaadata. Kostjad väitsid, et need väited on alusetud, sest hageja pakkus ise välja kompromissi ja hageja kahjustas ise oma huve.
64.TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
65.Kuna kohus leidis, mis asjaoludel ja milline nõue kuulus rahuldamisele, ei oma need väited vaidluse sisulist tähendust, sest hageja ei ole ülalviidatud väidete alusel kompromissi kui sellist vaidlustanud, tühistanud, tuginenud selle tühisusele. Kohus märgib, et õige on kostjate väide, ja ebaõige hageja väide, et ta ei saanud kompromissi sõlmides tutvuda kinnistusraamatu andmetega (kostja 2 on poole mõttelise osa omanik), kuivõrd kinnistusraamatu andmed on avalikud ja isik ei saa tugineda sellele, et ta pole nendega tutvunud või ta neid ei teadnud (AÕS § 55 lg 1, 2). Samas pole sellel tähendust, sest kohus põhjendas, miks ta leidis, et hageja alternatiivne nõue kuulus rahuldamisele.
66.Hageja on esitanud kohtule kompromisslepingu ja menetluse lõpetamise avalduse (lk 60) asjas nr 2-18-10162, kuid neil ei ole tähtust, sest täitedokumendiks on kompromissi kinnitav kohtumäärus, mida on kohus otsuses käsitanud. Ka ei oma tähendust hageja poolt asjas nr 2-18-10162 esitatud hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus (lk 178), kostja 1 vastus hagile, pooltevaheline kirjavahetus, mis puudutab kompromissi sõlmimist, kuna tegemist 18 (20)
on teises asjas tehtud taotluse ja avaldusega, dokumentidega, mis ei ole täitedokumendid (lk 216 - 221).
67.Mis puudutab hagi tagamise tühistamise regulatsiooni kohta esitatud poolte väited, siis saavad pooled menetluses otsustada, mis saab kompromissi korral hagi tagamisest. Nimelt sätestab TsMS § 445 lg 2, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Seega võisid pooled otsusta ise selle üle ja leppida kokku hagi tagamise tühistamiseks asjas, milles kohus kinnitas kompromissi. Nii ei ole põhjendatud hageja väide, et hagi tagamine tuli teises asjas tingimata tühistada vaid menetlusõiguslikel kaalutlustel. Sellel ei ole aga tähendust, sest kohus põhjendas, miks ta leidis, et hageja alternatiivne nõue kuulus rahuldamisele. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus
68.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist.
69.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, asja läbivaatamise kulud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kulu ekspertiisikulu. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
70.Käesoleval juhul jäi hageja nõue tehingute tühisuse tuvastamiseks rahuldamata, kuid alternatiivne nõue kuulus rahuldamisele ning kohustushagi (tahteavalduste andmise kohustus) kuulus samuti rahuldamisele. Nimetatud põhjendustel leiab kohus, et TsMS § 163 lg 1, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi jäävad hageja ja kostjate lepinguliste esindajate kulud poolte endi kanda, mistõttu ei määra kohus kindlaks nende kulude rahalist suurust.
71.Sama leiab kohus, et TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad hageja poolt hagi esitamisel tasutud lõiv 300 € ja ekspertiisikulu 760 € solidaarselt kostjate kanda ning kostjatelt tuleb solidaarselt TsMS §163 lg 1, 163 lg 2, § 138 lg 1, 2, § 143 p 1 alusel välja mõista kulude katteks 1060 € ning hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi võlgnetavatelt kuludel viivist alates lahendi jõustumisest kuni tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
72.Hageja palus menetluses 2 korda hagi tagada ja tasus lõivu 100 (2 korda 50 €), kuid esimene taotlus jäi rahuldamata 21.07.20 ja teise hagi tagamise taotluse, mille maakohus rahuldas, tühistas ringkonnakohus. Seega jääb hagi tagamise avalduselt tasutud lõiv 100 € hageja enda kanda TsMS § 163 lg 1 järgi. Kostjal on õigus taotleda määruskaebuselt 19 (20)
tasutud lõivu 50 € tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5, lg 4, 6 sätestatud tähtajal ja korras, kui seda ei ole varem tagastatud.
(digitaalne allkiri) Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
20 (20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.