lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-34622/9

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.05.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-34622/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7480
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavaks- Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.05.2008.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-07-34622

Kohtuasi

Põhihagi: IV hagi AS L vastu kostja kohustamiseks vormistada töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg 1 alusel ja väljastama hagejale töölepingu lisana vormistatud töölepingu lõpetamist tõendav dokument ning tööandja poolt viseeritud õiend keskmise palga kohta esitamiseks Eesti Töötukassale, välja mõista kostjalt saamata jäänud põhipalk 30 190 krooni, saamata jäänud lisatasu riigipühal tehtud töö eest 4720 krooni, saamata jäänud lisatasu ületunnitöö eest 16.260 krooni, hüvitis kahe keskmise kuupalga ulatuses summas 24.086.- krooni TLS § 82 lg 2 alusel, keskmine päevapalk 569 krooni päevas iga lõpparve maksmisega viivitamise päeva eest ning viivis palga maksmisega viivitamise aja eest summas 3980,5 krooni Vastuhagi: AS L hagi IV vastu tunnistada osapoolte vahel 29.12.2005 sõlmitud tööleping nr 345-T/2005 lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel 16.09.2007

Menetlusosalised

Hageja IV(i k xxx, elukoht xxx), Hageja esindaja I Tŝetõrkin (Õigusabi OÜ, reg kood xxx) Kostja AS L (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja V Piper (xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

8.aprillil ja 15. aprillil 2008. a.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil

Resolutsioon.

1.Rahuldada osaliselt IV hagi AS L vastu.

2, Tunnistada IV töölepingu lõpetamine AS L poolt 22.08.2007 TLS § 79 alusel ebaseaduslikuks ja tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel alates 22.08.2007.a.

3.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohustada AS L vormistama IV töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg 1 alusel ja väljastama IV õiend tema keskmise töötasu kohta esitamiseks Eesti Töötukassale.
4.Välja mõista AS L IV kasuks - saamata põhipalk 2550.- (kaks tuhat viissada viiskümmend) krooni; - saamata lisatasu ületunnitöö eest summas 43.580.- (nelikümmend kolm tuhat viissada kaheksakümmend) krooni; - saamata jäänud lisatasu riigipühal tehtud töö eest 4240.- (neli tuhat kakssada nelikümmend) krooni; - hüvitis töölepingu lõpetamise eest TLS § 82 lg 2 alusel summas 22.221,98 (kakskümmend kaks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 98 senti) krooni; - viivis palga maksmisega viivitamise eest summas 3855,75 (kolm tuhat kaheksasada viiskümmend viis krooni ja 75 senti) krooni; - hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 11.110,99 (üksteist tuhat ükssada kümme krooni ja 99 senti) krooni.
5.Jätta rahuldamata AS L vastuhagi IV vastu tunnistada osapoolte vahel 29.12.2005 sõlmitud tööleping nr 345-T/2005 lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel 16.09.2007.a. Menetluskulude jaotamine. Jätta IV menetluskuludest 95 % AS L kanda ja 5 % tema enda kanda. AS L menetluskulud jätta täies ulatuses tema enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
1.29.12.2005.a. sõlmiti poolte vahel tööleping nr. 346-T/2005, mille järgi hageja asus tööle kostja juurde turvatöötaja ametikohale.
2.Hageja leidis, et kostja on töölepingu tingimusi oluliselt rikkunud, ja edastas 15.08.2007.a. kostjale kirjalikus vormis tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Kostja sai hageja 15.08.2007.a dateeritud avalduse kätte 17.08.07.a.
3.Kostja leidis, et hageja nõuded ei ole põhjendatud ning lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 79 lg 1 alusel 22.08.2007.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
4.10.09.2007.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja - lugeda hageja tööleping lõppenuks alates 22.08.2007.a. TLS 82 lg 1 alusel ning kohustada kostjat väljastama hagejale järgmised dokumendid: töölepingu lõpetamist tõendav dokument ning õiend keskmise palga kohta. Hageja on seisukohal, et töölepingu kehtivuse ajal jättis kostja täitmata või ei täitnud nõuetekohaselt töölepingu tingimusi, s.o. rikkus kokkulepitud tööajarežiimi, jättis osaliselt tasumata põhipalga ja lisatasud riigipühal tehtud töö eest, jättis täies ulatuses tasumata lisatasu hageja poolt tehtud ületunnitöö eest ning keeldus tööandja kohustuste täitmisest, millest tulenevalt kaotas hageja huvi töölepingu jätkamiseks kostjaga ja edastas talle avalduse 15.08.2007.a. töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Kostja viivitas töölepingu lõpetamise vormistamisega. Hageja pidas töölepingut lõppenuks 15.08.2007.a. esitatud avalduse alusel ja ootas töölepingu lõpetamist kostja poolt. Kuna kostja edastas hagejale tööraamatu 29.08.2007.a. ning sellest selgus, et kostja on vormistanud töölepingu lõpetamise TLS § 79 lg 1 alusel esitab hageja nõude töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. - välja mõista kostjalt saamata jäänud põhipalk perioodi 01.01.2006 - 22.08.2007 eest faktiliselt töötatud 1339 töötunni eest kogusummas 30 190 krooni (bruto) Töölepingu p. 4.1. järgi oli hagejale ette nähtud palgamäär tunnitasuna 20 krooni. Seoses töölepingu p. 4.1. muutmisega oli hageja tunnipalgamääraks alates 01.01.2007.a. 25 krooni tunnis. Kostja on tasunud hagejale põhipalka kuude lõikes vähem järgmiselt: 2006. aasta jaanuarikuus tegi hageja tööd 217 töötundi, kostja tasus põhipalga 176 töötunni eest, tasumata põhipalk 41 töötunni eest – 41 h x 20kr/h = 820 kr; 2006. aasta veebruarikuus tegi hageja tööd 230 töötundi, kostja tasus põhipalga 152 töötunni eest, tasumata põhipalk 78 töötunni eest - 78 h x h x 20 kr/h = 1560 kr; 2006. aasta märtsikuus tegi hageja tööd 309 töötundi, kostja tasus põhipalga 181 töötunni eest, tasumata põhipalk 128 töötunni eest -128 h x 20 kr/h = 2560 kr; 2006. aasta aprillikuus tegi hageja tööd 207 töötundi, kostja tasus põhipalga 152 töötunni eest, tasumata põhipalk 55 töötunni eest - : 55 h x 20 kr/h -1100 kr, 2006. aasta maikuus tegi hageja tööd 222 töötundi, kostja tasus põhipalga 176 töötunni eest, tasumata põhipalga 46 töötunni eest - 46 h x 20kr/h-920kr; 2006. aasta juunikuus tegi hageja tööd 216 töötundi, kostja tasus põhipalga 168 töötunni eest, tasumata põhipalk 48 töötunni eest - 48 h x 20kr/h = 960kr; 2006. aasta juulikuus tegi hageja tööd 216 töötundi, kostja tasus põhipalga 208 töötunni eest, tasumata põhipalk 8 töötunni eest - 8hx 20kr/h = 160kr, 2006. aasta septembrikuus tegi hageja tööd 216 töötundi, kostja tasus põhipalga 168 töötunni eest, tasumata põhipalk 48 töötunni eest - 48 h x 20 kr/h = 960 kr; 2006. aasta oktoobrikuus tegi hageja tööd 216 töötundi, kostja tasus põhipalga 176 töötunni eest, tasumata põhipalk 40 töötunni eest - 40 h x 20 kr/h - 800 kr, 2006. aasta novembrikuus tegi hageja tööd 209 töötundi, kostja tasus põhipalga 176 töötunni eest, tasumata põhipalk 33 töötunni eest - 33 h x 20 kr/h - 660 kr, 2006.aasta detsembrikuus tegi hageja tööd 288 töötundi, kostja tasus põhipalga 156 töötunni eest, tasumata põhipalk 132 töötunni eest - 132 h x 20 kr/h = 2640 kr;

2007.a jaanuarikuus tegi hageja tööd 360 töötund, kostja tasus põhipalga 176 töötunni eest, tasumata põhipalk 184 töötunni eest - 184 h x 25 kr/h - 4600 kr; 2007. aasta veebruarikuus tegi hageja tööd 240 töötundi, kostja tasus põhipalga 168 töötunni eest, tasumata põhipalk 72 töötunni eest - 72 h x 25 kr/h = 1800 kr; 2007. aasta märtsikuus tegi hageja tööd 264 töötundi, kostja tasus põhipalga 176 töötunni eest, tasumata põhipalk 88 töötunni eest - 88 hx 25 kr/h -2200 kr; 2007. aasta aprillikuus tegi hageja tööd 264 töötundi, kostja tasus põhipalga 168 töötunni eest, asumata põhipalk 96 töötunni eest - 96 h x 25 kr/h = 2400 kr; 2007. aasta maikuus tegi hageja tööd 168 töötundi, kostja tasus põhipalga 136 töötunni eest, tasumata põhipalk 32 töötunni eest - 32hx 25 kr/h -800kr, 2007. aasta juunikuus tegi hageja tööd 240 töötundi, kostja tasus põhipalga 166 töötunni eest, tasumata põhipalk 74 töötunni eest - 74 hx 25 kr/h-1850 kr; 2007. aasta juulikuus tegi hageja tööd 312 töötundi, kostja tasus põhipalga 176 töötunni eest, tasumata põhipalk 136 töötunni eest - 136 h x 25 kr/h = 3400 kr. - välja mõista kostjalt PalS § 16 lg 1 ja lg 2 alusel saamata jäänud lisatasu riigipühal tehtud töö eest perioodi 2006.a veebruar kuni 2007 juuni eest kokku 212 tunni eest kogusummas 4720 krooni (bruto). Hageja on seisukohal, et kostja on jätnud talle tasumata lisatasu riigipühal tehtud töö eest kokku perioodil 01.01.2006 - 22.08.2007 summas 4720 krooni (bruto) järgmiselt: 2006. aasta veebruarikuus tegi hageja tööd 24 tunni ulatuses riigipühal, kostja tasus lisatasu riigipühal tehtud töö eest 8 töötunni ulatuses, tasumata lisatasu riigipühal tehtud töö eest - 16 h x 20 kr/h = 320 kr; 2006. aasta aprillikuus tegi hageja tööd 48 tunni ulatuses riigipühal, kostja tasus lisatasu riigipühal tehtud töö eest 16 töötunni ulatuses, tasumata lisatasu riigipühal tehtud töö eest - 32 h x 20 kr/h 640 kr; 2006. aasta juunikuus tegi hageja tööd 24 tunni ulatuses riigipühal, kostja tasus lisatasu riigipühal tehtud töö eest 16 töötunni ulatuses, tasumata lisatasu riigipühal tehtud töö eest -8 h x 20 kr/h = 160 kr; 2006.aasta detsembrikuus tegi hageja tööd 72 tunni ulatuses riigipühal, kostja tasus 12 töötunni ulatuses, tasumata lisatasu riigipühal tehtud töö eest - 60 h x 20 kr/h = 1200 kr; 2007.aasta veebruarikuus tegi hageja tööd 24 tunni ulatuses riigipühal, kostja jättis tasumata lisatasu riigipühal tehtud töö eest täies ulatuses- 24 h x 25 kr/h = 600 kr; 2007. aasta aprillikuus tegi hageja tööd 24 tunni ulatuses riigipühal, kostja tasus tehtud töö eest 8 töötunni ulatuses, tasumata lisatasu riigipühal tehtud töö eest - 16 h x 25 kr/h = 400 kr; 2007. aasta maikuus tegi hageja tööd 24 tunni ulatuses riigipühal, mille eest kostja tasus lisatasu riigipühal tehtud töö eest 16 töötunni ulatuses, tasumata lisatasu riigipühal tehtud töö eest - 8 h x 25 kr/h - 200 kr; 2007. aasta juunikuus hageja tegi tööd 48 tunni ulatuses riigipühal, kostja jättis tasumata lisatasu riigipühal tehtud töö eest täies ulatuses - 48 h x 25 kr/h - 1200 kr.

- välja mõista kostjalt PalS § 14 lg 2 alusel saamata jäänud lisatasu perioodil 05.01.2006 - 22.08.2007 töötatud 1442 ületunnitöö eest 16.260 krooni (bruto) Kokkulepitud tööajakestuseks riikliku tööajanormi piires oli töölepingu p. 3.1. järgi 40 tundi nädalas. Kostja on jätnud hagejale tasumata ületunnitöö eest järgmiselt. 2006. aasta jaanuarikuus tegi hageja tööd 217 töötundi, jaanuarikuu tööajanorm oli 176 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 41 h x 10 kr/h = 410 kr; 2006. aasta veebruarikuus tegi hageja tööd 230 töötundi, veebruarikuu tööajanorm oli 152 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 78 h x 10 kr/h = 780 kr; 2006. aasta märtsikuus tegi hageja tööd 309 töötundi, märtsikuu tööajanorm oli 184 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 125 h x 10 kr/h = 1250 kr; 2006. aasta aprillikuus tegi hageja tööd 207 töötundi , aprillikuu tööajanorm oli 152 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 55 h x 10 kr/h = 550 kr; 2006. aasta maikuus tegi hageja tööd 222 töötundi, maikuu tööajanorm oli 176 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 46 h x 10 kr/h = 460 kr; 2006. aasta juunikuus tegi hageja tööd 216 töötundi, juunikuu tööajanorm oli 168 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 48 h x 10 kr/h = 480 kr; 2006. aasta juulikuus tegi hageja tööd 216 töötundi, juulikuu tööajanorm oli 168 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 48 h x 10 kr/h = 480 kr; 2006. aasta augustikuus tegi hageja tööd 24 töötundi, augustikuu tööajanorm oli 16 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 8 h x 10 kr/h = 80 kr; 2006. aasta septembrikuus tegi hageja tööd 216 töötundi, septembrikuu tööajanorm oli 168 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 48 h x 10 kr/h = 480 kr; 2006. aasta oktoobrikuus tegi hageja tööd 216 töötundi, oktoobrikuu tööajanorm oli 176 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 40 h x 10 kr/h = 400 kr; 2006. aasta novembrikuus tegi hageja tööd 209 töötundi, novembrikuu tööajanorm oli 176 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 33 h x 10 kr/h = 330 kr; 2006.a aasta detsembrikuus tegi hageja tööd 288 töötundi, detsembrikuu tööajanorm oli 152 töötundi (kuu normtunnid), tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 136 h x 10 kr/h = 1360 kr; 2006. aasta jaanuarikuus tegi hageja tööd 360 töötundi, jaanuarikuu tööajanorm oli 176 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 184 h x 12,5 kr/h = 2300 kr; 2007. aasta veebruarikuus tegi hageja tööd 240 töötundi, veebruarikuu tööajanorm oli 160 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 80 h x 12,5 kr/h = 1000 kr; 2007. aasta märtsikuus tegi hageja tööd 264 töötundi, märtsikuu tööajanorm oli 176 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 88 h x 12,5 kr/h =1100 kr; 2007. aasta aprillikuus tegi hageja tööd 264 töötundi, aprillikuu tööajanorm oli 160 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 104 h x 12,5 kr/h = 1300 kr;

2007. aasta maikuus tegi hageja tööd 168 töötundi, maikuu tööajanorm oli 96 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 72 h x 12,5 kr/h = 900 kr; 2007. aasta juunikuus tegi hageja tööd 240 töötundi, juunikuu tööajanorm oli 168 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 72 h x 12,5 kr/h = 900 kr; 2007. aasta juulikuus tegi hageja tööd 312 töötundi, juulikuu tööajanorm oli 176 töötundi, tasumata lisatasu ületunnitöö eest - 136 h x 12,5 kr/h = 1700 kr. - välja mõista kostjalt TLS § 82 lg 2 alusel hüvitis kahe keskmise kuupalga ulatuses (arvestades kostja poolt tasumata jäetud palgasummasid) summas 24086.- krooni ( 2 x 12043.- ) krooni

- välja mõista kostjalt TLS § 119 lg 2 alusel keskmine palk iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest summas 569.- krooni päevas Tööleping oli lõppenud 22.08.2007.a. Kostja ei ole lõpparvet hageja pangakontole üle kandnud. Kostja poolt 29.08.2007.a. ülekantud rahasumma, mis oli 2007. aasta augustikuu töötasu ning puhkusekompensatsiooni kasutamata jäänud puhkusepäevade eest, ei ole hageja arvates käsitletav lõpparvena PaS § 32 lg 1 mõttes. - välja mõista PalS § 35 alusel kostjalt viivis palga maksmisega viivitamise aja eest summas 3980,50 krooni 2007.a. aprillikuu palga pidi kostja töölepingu p 4.4. kohaselt üle kandma 10.05.2007. Hageja arvutab viivist 20,5 kr/p (0,5% ülekandmisele kuulunud palgast) x 104 p (viivitatud kalendripäevade arv) = 2132 kr; 2007. aasta maikuu palga ülekandmisega viivitamise eest viivis = 9,5 kr/p x 73 p = 693,5 kr; 2007. aasta juunikuu palga ülekandmisega viivitamise eest viivis = 19,75 kr/p x 43 p = 849 kr; 2007. aasta juulikuu palga ülekandmisega viivitamise eest viivis= 25,5 kr/p x 12 p = 306 kr. Hageja on seisukohal, et vastavalt tsiviilasjas nr. 3-2-1-48-99 tehtud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile tuleb viivist maksta kuni töölepingu lõpetamise päevani. Töölepingu lõpetamisega lõppeb palga maksmine ja võimalik viivitamine. Edasi järgneb tööandja vastutus lõpparve kinnipidamise eest.

5.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel sõlmitud töölepingu, selle lisa 2, millega muudeti hageja palka alates 01.01.2007.a. 25.- kroonile kuus, hageja ametijuhendi, hageja avalduse 15. augustist 2008.a. kostjale töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, Eesti Posti väljastusteate avalduse kostjale väljastamisest 17.08.2007.a., poolte vahel sõlmitud töölepingu lisa töölepingu lõpetamisest tööandja poolt TLS § 79 lg 1 alusel, hageja pangakonto väljavõtte ja hageja palgalehed jaanuarist 2006.a. kuni juulini 2007.a. Hageja taotles kohtu abi tõendite kogumisel ja palus kohustada kostjat esitama hageja isiklikud palgaarvestusdokumendid perioodil 01.01.2006-22.08.2007, hageja kohta peetud tööaja arvestusdokumendid perioodil 01.01.2006 - 22.08.2006 ja kostja poolt turvaseaduse § 17 lg 1 p l alusel valveobjektil toimunud sündmuste kohta koostatud toimikud perioodil 01.01.2006 22.08.2007.a. Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajatena M Š ja M A , kuid loobus

kohtuistungil viimase tunnistaja ülekuulamisest. Kostja vastuväited ja põhjendused.

6.Kostja ei tunnista hageja nõuet lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel ja on seisukohal, et tööandja poolt töölepingu lõpetamine TLS § 79 alusel oli õige ja põhjendatud. . Kostja sai hageja 15.08.2007.a dateeritud avalduse kätte 17.08.07.a. Kostja tegi hagejale 22.08.2007.a kirjalikult ettepaneku avalduses esitatud lahkarvamuste lahendamiseks, kuid hageja nimetatud ettepanekule ei reageerinud. Kuna kostja asus seisukohale, et hageja nõuded ei ole põhjendatud lõpetaski kostja hagejaga töölepingu TLS § 79 alusel.
7.Kostja leiab, et lisaks hageja poolt oma nõuete esitamisel tuginetud seadusesätetele, tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada ka võlaõigusseaduse sätteid. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p.s 3.1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et hageja tööaja kestus on 40 tundi nädalas, summeeritud tööaja arvestusega. Töölepingu p 2.3 kohaselt on töö eritingimusteks töötamine graafiku alusel vahetustes, vastavalt vahetustele ka öösel. Ka .Töö-ja puhkeaja seaduse (edaspidi TPS) § 14 lg.3 sätestab, et kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul, kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust. Sama seaduse § 14 lg.4 sätestab, et kui arvestusperioodiks on neljast kuust pikem ajavahemik, on tööandja kohustatud tööaja summeerimise tingimused kooskõlastama oma asukoha tööinspektoriga. Kohtule 20.12.2007.a.hagiavalduse täpsustusega esitatud Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni 29.12.2005.a.otsusest nr.8.01.-26/23404 ja 03.01.2007.a.otsusest nr.8.01.-26/35-1 nähtub, et Tööinspektsioon andis AS L nõusoleku 24-tunnise vahetuse kohaldamiseks, mida kostja ka tegi. Arvestades eeltoodut ning ka VÕS § 29 lg.3 sätestatut, oli hageja teadlik, et 40-tunnist töönädalat ei kohaldata, vaid kohaldatakse 24-tunnist vahetust ja summeeritud tööaja arvestust ning kostja ei ole rikkunud tööajarežiimi nagu leiab hageja. Kostja märgib veel, et tulenevalt TPS § 14 lg.5 on tööandja kohustatud tööaja summeeritud arvestuse korral koostama tööajakava kogu arvestusperioodiks või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt 5 päeva enne arvestusperioodi algust. Sama paragrahvi lõike .5 kohaselt on ületunnitööle rakendamine eranditult tööandja õigus. AS-s L läbi viidud ametkondliku juurdluse käigus tehti kindlaks, et turvatöötajad, s.h. hageja koostasid igaks kuuks tööajagraafikud ise, lülitades tööajagraafikutesse nendele vajaliku töötundide arvu, ja seda eesmärgil teenida rohkem palka. Seda kinnitasid kohtuistungil ka tunnistajad M Š , V S , V N ja T T .
8.Kostja on seisukohal, et töölepingus leppisid pooled kokku, et üle kehtestatud normitundide töötatud töötundide eest makstakse töötajale palka töölepingu p.4.1 kehtestatud määras, s.t., et töötatud tundide eest makstakse palka ühekordses ulatuses. Kostja arvates on see lubatud tulenevalt TPS § 14 lg.1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega kindlaks poolte kokkuleppel. Pealegi on see kooskõlas ka VÕS § 7 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt loetakse võlasuhetes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Hagejale väljastati igakuiselt palgalipikud. Seega oli hageja juba 2006.a.veebruari kuust teadlik, et kostja arvestab talle üle kehtestatud normitundide eest palka tunnitasu ühekordses ulatuses ning hageja suhtus sellesse mõistlikult. AS L juhatuse 01.11.2005.a.otsuse kohaselt maksti osapoolte kokkuleppel üle kehtestatud normitundidel töötatud töötundide eest palka objektipreemia summadest. Nimetatud otsuse eesmärgiks oli tagada töötatud ületöötundide ja kokkulepitud töötundide nõutav arvestus.
9.Hageja poolt esitatud rahaliste nõuete osas on kostjal järgmine seisukoht: - hageja nõue mõista kostjalt välja saamata jäänud põhipalk perioodi 01.01.2006 22.08.2007 eest faktiliselt töötatud 1339 töötunni eest kogusummas 30 190 krooni (bruto) ei

ole põhjendatud, sest hagejale on tööandja poolt välja makstud palk vastavalt normtundidele, samuti on välja makstud ka lisatasud objektipreemiatest nagu kostja juhatus otsustas ning mida tõendavad kohtule esitatud hageja palgalipikud. Alternatiivselt märgib kostja, et juhul kui kohus asub seisukohale, et üle kehtestatud normitundide töötatud töötundide eest tuleb maksta lisatasu PaS § 14 lg.2 alusel, mitte vastavalt poolte kokkuleppel ühekordses ulatuses, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele 2006.a.jaanuarikuu eest 287 krooni, veebruarikuu eest-500 krooni; märtsikuu eest 1080 krooni ja maikuu eest 5 krooni ning 2007.a. jaanuarikuu eest 996 krooni, veebruarikuu eest 237 kroon, märtsikuu eest 836 krooni, aprillikuu eest 1200 krooni. Kuna maikuu eest on makstud rohkem 932 krooni ning juulikuus on makstud rohkem 44 krooni, tuleb kostja arvates ajavahemiku 29.12.2006.a.kuni 22.08.2007.a. hagejale täiendavalt välja mõista 4165 .- krooni ( 5141-4165). - hageja nõue riigi pühadel töötatud aja eest saamata jäänud lisatasu väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt, s.o. summas 3920.- krooni. Kostja tunnistab, et ta ei ole arvestanud kõiki tunde riiklikel pühadel töötatud aja eest. 2006.a. veebruarikuus töötas hageja riiklikul pühal 24 tundi, kostja on arvestanud ja maksnud riigipühal töötamist 8 tunni eest, seega on kostja kohustatud maksma hagejale 16 tunni eest (16 x 20=320 krooni. 2006.a. aprillikuus töötas hageja 14.04.kella 8.00-st kuni 15.04. kella 8.00-ni seega 24 tundi, mille eest on kostja kohustatud maksma 480.- krooni, kuid maksis 16 töötatud tunni eest, seega kuulub nõue rahuldamisele 8 töötatud tunni eest ja seda summas 160 krooni. 2006.a. juunikuus töötas hageja 03.06 - 04.06., seega 24 tundi. kostja maksis hagejale 16 töötatud tunni eest, seega on kostja kohustatud maksma hagejale riiklikul pühal töötamise eest (8 x 20)=160 krooni. 2006.a.detsembrikuus töötas hageja riiklikel pühadel (24.12.-25.12. ja 31.12.01.07-72 tundi, mille eest on hageja kohustatud maksma hagejale 1440 krooni. Kostja maksis hagejale 12 töötunni eest, seega kuulub hageja nõuerahuldamisele (60x20-)= 1200 krooni ulatuses. 2007.a. veebruaris töötas hageja 24.02.-25.02.-24 tundi, seega on kostja kohustatud arvestama ja maksma hagejale (24 x 25)=600 krooni. 2007.a.aprillikuus töötas hageja 06.04.-07.04.- 24 tundi riiklikul pühal, kostja on maksnud hagejale riiklikul pühal töötamise eest 8 tunni eest, seega kuulub maksmisele (16 x25)=400 krooni. 2007.a.maikuus töötas hageja riiklikel pühadel 30.04.-01.05.- 24 tundi, kostja maksis hagejale riiklikul pühal töötamisel 16 tunni eest, seega kuulub maksmisele (8x25)=200 krooni. 2007.a. juunikuus töötas hageja 22.06.-23.06-24.06.25.06.07 riiklikel pühadel 48 tundi, mille eest on kostja kohustatud maksma hagejale (48x25)=1200 krooni. - hageja nõue välja mõista keskmine palk lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest on põhjendatud kostja arvates osaliselt, summas 2687,23 krooni, mitte 569.- krooni päevas nagu leiab kostja. - osaliselt kuulub kostja arvates rahuldamisele ka hageja nõue viivise saamiseks ja seda riiklikel pühadel töötatud töötundide eest palga arvestamata ja väljamaksmata

jätmise eest 2007.a. mai ja juunikuus riiklikel pühadel töötamise eest summas 511.- krooni.

10.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja AS L juhatuse otsuse 1.novembrist 2005.a., tööaja arvestuse tabelid hageja kohta 2006. ja 2007.aastal, tõendi hageja keskmise päeva-ja kuupalga suuruse kohta, AS L B-M sadama turvatöötajate 2007.a. veebruari-märtsikuu vahetuste ajakavad, T T seletuskirjad AS L juhatuse esimehele. Kostja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajatena T T , V N ja V S i. Vastuhagi ja selle põhjendused
11.14.02.2008 esitas kostja vastuhagi, milles palub tunnistada pooltevaheline tööleping lõppenuks alates 16.09.2007 TLS § 79 alusel. Tööandja lõpetas pooltevahelise töölepingu TLS § 79 alusel põhjusel, et töötaja oli esitanud tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel, kuid kuna töötaja tööle ei ilmunud ja tööandja töötaja poolt nõutud rahaliste nõuetega nõus ei olnud, lõpetas kostja hagejaga lepingu TLS § 79 alusel. IV seisukoht vastuhagi suhtes.
12.IV vastuhagi ei tunnista ning leiab, et AS L ei ole esitanud nõuet IV vastu seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. IV on seisukohal, et AS L vastuhagi on ka aegunud ning ta palub jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Nõude esemeks on poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamine. Vastavalt ITVS § 6 lõikele 2 on nimetatud õigsuse vaidlustamise tähtajaks üks kuu. Vastavalt sama seaduse § 7 lõikele 1 algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Töötaja esitas tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks 15.08.2007. Seega saabus AS L tähtaeg töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks juba 15.09.2007.a. ehk 5 kuud enne seda kui hageja hagi kohtusse esitas. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja tema esindaja ning kostja esindaja seletused, tunnistajate M S T T , V N ja V S i ütlused ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, vastuhagi tuleb jätta aga rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et - nende vahel sõlmiti 29.12.2005.a tööleping nr. 346-T/2005, mille järgi hageja asus tööle kostja juurde turvatöötaja ametikohale; - 15.08.2007.a. saatis hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel, mille kostja sai kätte 17.08.07.a.; - kostja hageja poolt eelpoolnimetatud avalduses esitatud nõudmistega ei nõustunud ja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 79 lg 1 alusel 22.08.2007.a. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks poolte vahel kontrollida kas tööandja rikkus poolte vahel sõlmitud töölepingut, mis andis hagejale aluse nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, kas töötajal on saamata põhipalka, tasu ületunnitöö eest ja tasu riiklikel pühadel töötamise aja eest ning kas tööandja oli õigustatud lõpetama kostjaga töölepingu TLS § 79 lg 1 alusel kui töötaja oli esitanud tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel.
14.Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kuidas olid pooled kokku leppinud IV tööaja kestvuses arvestades seejuures VÕS § 29 sätestatud lepingu tõlgendamise sätteid, sest tulenevalt VÕS § 1 lg 1 sätestatust kohalduvad võlaõigusseaduse üldosa sätted ka töölepingule. Töölepingu p-s 3.1 on pooled kokku leppinud, et „tööaja kestus on 40 tundi nädalas, summeeritud tööaja arvestusega”. Kostja väidab, et kokku lepiti summeeritud tööajas ja tööaja kestus 40 tundi nädalas on töölepingusse „sisse jäänud ekslikult” ja seda tuleks tõlgendada vastavalt VÕS § 29 lg 3 sätestatule. Hageja seevastu leiab, et töölepingus on kokku lepitud 40 tunnine töönädala kestus ja kõik töötunnid mis on tehtud nädalas rohkem kui 40 tundi, tuleb tasustada ületunnitööna. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele VÕS § 29 lg 4 sätestatu, mitte lõikes 3 sätestatu nagu kostja ekslikult leiab, sest lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa lepingu sõlmimisel kindlaks teha ja sel juhul tuleb lepingut tõlgendada nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus on seisukohal, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik saab poolte vahel töölepingu p-s 3.1 kokkulepitust aru nii, et pooled leppisid kokku 40-tunnise töönädala kestuses ja hageja tööaeg arvestatakse summeeritult.
15.Kuivõrd TPS § 4 lg 1 kohaselt on tööaja üldiseks riiklikuks normiks 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tööaja summeeritud arvestuse korral lähtutakse tööaja arvestamisel tööaja üldisest riiklikust normist, tuleb sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt lugeda ületunnitööks töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Kuna sama sätte lg 2 kohaselt on tööaja summeeritud arvestuse korral ületunnitööks arvestusperioodil töötundide üldarvu ületavad töötunnid, kontrollib kohus kui palju töötunde on hageja igas kuus teinud ja kui palju on kostja talle selle eest palka maksnud ning kas kostja on maksnud hagejale välja kogu põhipalga ja lisatasu ületunnitöö eest või on osa põhipalgast või ületunnitööst hagejale tasumata.. Palga maksmise kohustus tuleneb kostjal PalS § 2 sätestatust, mille kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel; palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama sätte lg 2 kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatav palk. PalS § 10 lg 1 kohaselt määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Ületunnitöö eest tasustamise korra sätestab PalS § 14.
16.Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu oleks pooled leppinud kokku, et ületunnitöö eest tasustatakse ühekordses palgamääras, on paljasõnaline ja tõendamata. Ükski kohtu käsutuses olev tõend seda kostja väidet ei kinnita. Pealegi oleks nimetatu vastuolus PalS § 14 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt ei tohi ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast. Kohus leiab, et ka kostja poolt esitatud äriühingu juhatuse otsus 01.11.2005, milles otsustati muuhulgas maksta valveobjektidel töötavatele valvetöötajatele töötatud ületundide eest lisatasu ja seda objektipreemia summadest, ei tõenda, et see oleks pooltevahel sõlmitud töölepingu lahutamatuks osaks või, et seda saaks lugeda poolte kokkuleppeks. Pealegi ei ole see ka kooskõlas PalS § 14 sätestatuga. Töötaja palgalipikutest küll nähtub, et kostja on maksnud hagejale millegi eest lisatasu ja ka kuupreemiat, kuid töölepingu p 4.1. kohaselt makstakse lisatasu ja/või preemiat arvestades töötaja töötulemusi. Palgalipikutest ei nähtu, et makstav listasu oleks tasu ületunnitöö eest põhipalga tunnitasu poolteisekordses ulatuses nagu sätestab seadus.

Kohus on seisukohal, et kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate M Š , T T , V N ja V S i ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et hageja täitis lisa tööülesandeid ning hageja palgalipikutel märgitud nn „kuupreemia (obj)”, mida kostja nimetas „objektipreemiaks”, oli tegelikult hagejale välja makstud lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p-s 2.2. on kirjas, et töötaja töö sisu on täpsemalt fikseeritud valvetöötaja ametikirjelduses/tegevusjuhendis ja valveobjektide valveeeskirjades, mida tutvustatakse töötajatele allkirja vastu ja mis muutuvad pärast seda töölepingu lahutamatuks osaks. Seega oli vaidlusaluse töölepingu lahutamatuks osaks ka B-M sadama turvakontrolli teostava turvaettevõtte mehitatud valve turvatöötaja töökohustused OÜ R hallatavas B-M sadamas vastavalt sadama turvaplaanile. Vastavalt eelpool nimetatud turvatöötaja tööülesannetele ja tunnistajate ütlustele olid turvatöötajate tööülesanneteks sadama pääslas isikute ja sõidukite kontroll ja vajadusel neile sissepääsu tõkestamine ehk sadamaalale läbipääsurežiimi teostamine. Tunnistajate ütluste kohaselt pidid nii hageja kui ka teised turvatöötajad tegema ka ringkäigu R territooriumil. Sellel territooriumil asus ka Tarbeklaasi hoone ja turvatöötajad pidid tegelema selles olevate rentnike häiretele reageerimisega ning ka Tarbeklaasi territooriumi läbipääsurežiimi teostamisega läbi Ri värava. Seega täitis hageja lisa tööülesandeid, mille eest kostja talle ka lisatasu maksis. Asjas ei oma tähtsust AS L ja OÜ R vaheline mehitatud valve leping 24.11.2005, millega AS L võttis omale mehitatud valve teostamise kohustuse B ja M sadama ning Tarbeklaasi territooriumil. Nimetatud leping ei avalda vahetult mõju ühegi kostja valvetöötaja töökohustustele. Töötaja töökohustused tulevad töölepingust ja selle lisadest. :

17.Kohus kontrollib hagejale põhipalga ja ületunnitöö eest makstud lisatasu maksmist hageja palgalipikute ja AS L turvateenistuse B sadama kuutöötabelite võrdlemise teel võttes aluseks normtundide arvu kuude lõikes. Kohus on seisukohal, et hageja poolt tegelikult töötatud töötunde tuleb arvestada kostja poolt esitatud kuutöötabelite alusel, kostja poolt makstud palka aga vastavalt hageja palgalipikutele. Selle üle, et hageja palga suurus kuus 2006.a. oli 20.- krooni tunnis ja 2007.a. 25.- krooni tunnis, pooltel vaidlust ei ole.

2006.aasta Jaanuaris töötas hageja 193 tundi. Kuu tööaja norm oli 176 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 176 normtunni eest 3520.- krooni, kuid tõendamata on, et ta oleks maksnud lisatasu 17 (193-176) ületunnitöö eest, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele 2006.a. jaanuari ületunnitöö eest 510.- krooni Veebruaris töötas hageja 228 tundi. Kuu tööaja norm oli 160 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 152 normtunni eest 3040.- krooni, on kostja maksnud hagejale vähem põhitasu 8 töötunni eest (160-152) ehk 160.- krooni. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 68 (228-160) ületunnitöö eest, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele 2006.a. veebruaris tehtud ületunnitöö eest 2040.- krooni Märtsis töötas hageja 256 tundi. Kuu tööaja norm oli 184 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 181 normtunni eest 3620.- krooni, on kostja maksnud hagejale vähem põhitasu 3 töötunni eest (184-181) ehk 60.- krooni. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 72 (256-184) ületunnitöö eest, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele 2006.a. märtsis tehtud ületunnitöö eest 2160.- krooni. Aprillis töötas hageja 223 töötundi. Kuu tööaja norm oli 160 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 152 normtunni eest 3040.- krooni, on kostja maksnud hagejale vähem põhitasu 8 töötunni eest (160-152) ehk 160.- krooni. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 63 (223-160) ületunnitöö eest, kuulub kostjalt

täiendavalt väljamõistmisele 2006.a. aprillis tehtud ületunnitöö eest 1890.- krooni. Mais töötas hageja 238 töötundi. Kuu tööaja norm oli 184 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 176 normtunni eest 3520.- krooni, on kostja maksnud hagejale vähem põhitasu 8 töötunni eest (184-176) ehk 160.- krooni. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 54 (238-184) ületunnitöö eest, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele 2006.a. mais tehtud ületunnitöö eest 1620.- krooni. Juunis töötas hageja 224 töötundi. Kuu tööaja norm oli 176 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 168 normtunni eest 3360.- krooni, on kostja maksnud hagejale vähem põhitasu 8 töötunni eest (176-168) ehk 160.- krooni. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 48 (224-176) ületunnitöö eest, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele 2006.a. juunis tehtud ületunnitöö eest 1440.- krooni. Juulis töötas hageja 216 töötundi. Kuu tööaja norm oli 168 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 208 normtunni eest 4160.- krooni, on kostja maksnud hagejale rohkem põhipalka 40 eest (208-168) ehk 800.- krooni. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 48 (216-168) ületunnitöö eest summas 1440.- krooni, tuleb see tasaarvestada enam makstud põhipalgaga, mille tulemusena on kostja maksnud vähem hagejale lisatasu ületunnitöö eest 640.- krooni. Augustis töötas hageja 32 töötundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 24 normtunni eest 480.- krooni, on kostja maksnud hagejale vähem põhitasu 8 töötunni eest (32-24) ehk 160.- krooni. Kuna hageja 2006.a. augustikuus ületunnitööd teinud ei ole, siis tasu ületunnitöö eest tal saada selle kuu eest ei ole. Septembris töötas hageja 216 töötundi. Kuu tööaja norm oli 168 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 168 normtunni eest 3360.- krooni, on hageja põhipalga selle kuu eest kätte saanud. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 48 (216-168) ületunnitöö eest, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele 2006.a. septembris tehtud ületunnitöö eest 1440.- krooni. Oktoobris töötas hageja 218 töötundi. Kuu tööaja norm oli 176 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 176 normtunni eest 3520.- krooni, on hageja põhipalga selle kuu eest kätte saanud Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 42 (218-176) ületunnitöö eest, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele ületunnitöö eest 1260.- krooni. Novembris töötas hageja 240 töötundi. Kuu tööaja norm oli 176 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 176 normtunni eest 3520.- krooni, on hageja põhipalga selle kuu eest kätte saanud Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 64 (240-176) ületunnitöö eest, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele ületunnitöö eest 1920.- krooni. Detsembris töötas hageja 300 töötundi. Kuu tööaja norm oli 168 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 156 normtunni eest 3120.- krooni, on kostja maksnud hagejale vähem põhitasu 12 töötunni eest (168-156) ehk 240.- krooni. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 132 (300-168) ületunnitöö eest, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele ületunnitöö eest 3960.- krooni. 2007.aasta Jaanuaris töötas hageja 360 töötundi. Kuu tööaja norm oli 184 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 176 normtunni eest 4400.- krooni, sest alates 2007.a. oli hageja tunnitasu suurus 25.- krooni tunnis, on kostja maksnud hagejale vähem põhitasu 8 (184-176) töötunni eest ehk 200.- krooni. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale

lisatasu 176 (360-184) ületunnitöö eest, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele ületunnitöö eest 6600.- (176 x 37,50) krooni. Veebruaris töötas hageja 248 töötundi. Kuu tööaja norm oli 160 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 168 normtunni eest 4200.- krooni, on kostja maksnud hagejale rohkem põhipalka 8 töötunni eest ehk 200.- krooni. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 88 (248-160) ületunnitöö eest summas 3300.- krooni, tuleb see tasaarvestada enam makstud põhipalgaga, mille tulemusena on kostja maksnud vähem hagejale lisatasu ületunnitöö eest 3100.- krooni. Märtsis töötas hageja 264 töötundi. Kuu tööaja norm oli 176 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 176 normtunni eest 4400.- krooni, on kostja maksnud hagejale välja põhipalga märtsi kuu eest. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 88 (264-176) ületunnitöö eest summas 3300.- krooni, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele ületunnitöö eest 3300.- krooni. Aprillis töötas hageja 264 töötundi. Kuu tööaja norm oli 168 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 168 normtunni eest 4200.- krooni, on kostja maksnud hagejale välja põhipalga aprilli kuu eest. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 96 (264-168) ületunnitöö eest summas 3600.- krooni, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele ületunnitöö eest 3600.- krooni. Mais töötas hageja 192 töötundi. Kuu tööaja norm oli 184 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 136 normtunni eest 3400.- krooni, on kostja maksnud hagejale vähem põhitasu 48 töötunni eest (184-136) ehk 1200.- krooni. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 8 (192-184) ületunnitöö eest summas 300.- krooni, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele ületunnitöö eest 300.- krooni. Juunis töötas hageja 240 töötundi. Kuu tööaja norm oli 168 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 166 normtunni eest 4150.- krooni, on kostja maksnud hagejale vähem põhitasu 2 töötunni eest (168-166) ehk 50.- krooni. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 72 (240-168) ületunnitöö eest summas 2700.- krooni, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele ületunnitöö eest 2700.- krooni. Juulis töötas hageja 312 töötundi. Kuu tööaja norm oli 176 tundi. Kuna kostja on hagejale vastavalt palgalipikule maksnud välja põhipalga 176 normtunni eest 4400.- krooni, on kostja maksnud hagejale välja põhipalga juulikuu eest. Kuna tõendamata on, et kostja oleks maksnud hagejale lisatasu 136 (312-176) ületunnitöö eest summas 5100.- krooni, kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele ületunnitöö eest 5100.- krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele hageja kasuks põhipalka 2550.krooni ja lisatasu ületunnitöö eest 43.580.- krooni.

18.Järgmisena kontrollib kohus seda kas ja kui palju on jätnud kostja maksmata hagejale lisatasu riiklikel pühadel töötatud töötundide eest. Kohus on seisukohal, et hageja õiguse saada lisatasu riiklikel pühadel töötatud töötundide eest sätestab PalS § 16 lg 1 ja lg 2, milliste kohaselt makstakse riigipühal tehtud töö eest vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt ning kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd sellises vahetuses nagu riigipühal. AS L poolt koostatud kuutöötabelid ja hageja palgalipikud tõendavad, et: 2006. aasta veebruarikuus tegi hageja tööd 24 tunni ulatuses riigipühal ( 24.02.2008). Kuna kostja tasus lisatasu riigipühal tehtud töö eest 8 töötunni ulatuses, on hagejal saamata lisatasu riigipühal tehtud töö eest 16 tunni eest 320.- krooni (16x20).

2006. aasta aprillikuus tegi hageja tööd 24 tundi riigipühal (14.04.2008) . Kuna kostja tasus lisatasu riigipühal tehtud töö eest 16 töötunni ulatuses, on hagejal saamata lisatasu riigipühal tehtud töö eest 8 tunni eest 160.- krooni (8x20). 2006. aasta juunikuus tegi hageja tööd 24 tundi riigipühal (03.06.2006) . Kuna kostja tasus lisatasu riigipühal tehtud töö eest 16 töötunni ulatuses, on hagejal saamata lisatasu riigipühal tehtud töö eest 8 tunni eest 160.- krooni (8x20). 2006.aasta detsembrikuus tegi hageja tööd 72 tundi riigipühal (24.12.2006 ja 31.12.2006) . Kuna kostja tasus lisatasu riigipühal tehtud töö eest 12 töötunni ulatuses, on hagejal saamata lisatasu riigipühal tehtud töö eest 60 tunni eest 1200.- krooni (8x20). 2007.aasta veebruarikuus tegi hageja tööd 24 tundi riigipühal (24.02.2007). Kuna kostja jättis tasumata lisatasu riigipühal tehtud töö eest, on hagejal saamata lisatasu riigipühal tehtud töö eest 24 tunni eest 600.- krooni (24x25). 2007. aasta aprillikuus tegi hageja tööd 24 tundi riigipühal (06.04.2007) . Kuna kostja tasus lisatasu riigipühal tehtud töö eest 8 töötunni ulatuses, on hagejal saamata lisatasu riigipühal tehtud töö eest 16 tunni eest 400- krooni (16x25). 2007. aasta maikuus tegi hageja tööd 24 tundi riigipühal (30.04.2007) . Kuna kostja tasus lisatasu riigipühal tehtud töö eest 16 töötunni ulatuses, on hagejal saamata lisatasu riigipühal tehtud töö eest 8 tunni eest 200- krooni (8x25). 2007. aasta juunikuus tegi hageja tööd 48 tundi riigipühal (22.06.2007 ja 24.06.2007) . Kuna kostja jättis tasumata lisatasu riigipühal tehtud töö eest täies ulatuses, on hagejal saamata lisatasu riigipühal tehtud töö eest 48 tunni eest 1200- krooni (48x25). Eeltoodu alusel kuulub kostjalt täiendavalt väljamõistmisele hageja kasuks saamata jäänud lisatasu riigipühal tehtud töö eest perioodi 2006.a veebruar kuni 2007 juuni eest 4240.krooni.

19.Tulenevalt sellest, et kohus asus kohtuotsuse punktides 17 ja 18 seisukohale, et kostja on jätnud hagejale tasumata osaliselt põhitöötasu ning ka lisatasu nii ületunnitöö eest kui ka riiklikel pühadel töötamise eest, oli hageja kohtu arvates õigustatud nõudma tööandjalt temaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, mida hageja tegigi. Kohus leiab, et palga osaline väljamaksmata jätmine tööandja poolt on lepingu oluline rikkumine VÕS § 116 lg 2 p 1 ja p 2 mõtte kohaselt. TLS § 82 lg 1 kohaselt teatab töötaja nii määratud kui määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette vähemalt viis kalendripäeva, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on muuhulgas tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Kohus leiab, et kostja, olles saanud hagejalt 17.08.2007.a. avalduse sooviga tööleping lõpetada TLS § 82 lg 1 alusel, ei olnud õigustatud lõpetama töölepingut 22.08.2007.a TLS § 79 lg 1 alusel nagu kostja tegi. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-95-03. Kostjal oleks tulnud hagejalt avalduse saades kas lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganid. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-120-05.
20.Kuna kohus asus seisukohale, et hageja oli õigustatud nõudma temaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, on hageja õigustatud saama kostjalt vastavalt TLS § 82 lg 2 sätestatule ka

hüvitust töötaja kahe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja keskmise palga arvestamisel juhindub kohus Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusest nr 275, millega on kehtestatud keskmise palga arvestamise kord, hageja palgalipikutest ning lisab nendele kuudele käesoleva kohtuotsusega viimase kuue kuu eest täiendavalt välja mõistetud põhipalga, ületunnitöö eest väljamõistetava lisatasu ja riigipühadel töötamise eest vähem saadud lisatasu. Kuna palgalipikute kohaselt on hageja saanud viimasel kuuel kuul enne töölepingu lõppemist palka järgmiselt: veebruaris 7392.-krooni märtsis 7392.-krooni aprillis 7616.- krooni mais 6388.- krooni juunis 7392.- krooni ja juulis 8736.- krooni ning kohtuotsusega mõistetakse hagejale nimetatud kuude eest välja täiendavalt järgmised summad: veebruaris ületunnitöö lisatasu 3100.- krooni + riigipüha lisatasu 600.- krooni märtsis ületunnitöö lisatasu 3300.- krooni aprillis ületunnitöö lisatasu 3600.- krooni + riigipüha lisatasu 400.- krooni mais põhipalka 1200.- krooni + ületunnitöö lisatasu 300 krooni + riigipüha lisatasu 200.- krooni juunis põhipalka 50.- krooni+ ületunnitöö lisatasu 2700 krooni + riigipüha lisatasu 1200.- krooni juulis ületunnitöö lisatasu 5100 krooni, on hageja keskmiseks päevapalgaks 516,79 krooni (66.666 : 129 ) ja keskmiseks kuupalgaks 11.110,99 (516,79 x 21,5) krooni ning kostja on kohustatud maksma hagejale TLS § 82 lg 2 kohaselt hüvitist 22.221,98 krooni.

21.Kuivõrd kohus asus kohtuotsuse punktides 17 ja 18 seisukohale, et tööandja viivitas töölepingu kehtivuse ajal töötajale osaliselt palga (põhipalga ja lisatasu) välja maksmisega, on hagejal tekkinud kostja vastu viivisenõudeõigus tulenevalt PalS § 35 sätestatust. Osundatud seadusesätte kohaselt maksab tööandja töötajale palga maksmisega või töötaja palgakontole ülekandmisega viivitamise eest viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Tulenevalt eeltoodust ja kohtupraktikast (Riigikohtu lahend 32-1-48-00) on viivist õigus nõuda kuni töölepingu lõppemise päevani. Kuna kohus asus kohtuotsuse punktides 17 ja 18 seisukohale, et kostja viivitas hagejale 2007.a. aprillikuus 3600.- krooni ületunnitöö lisatasu ja 400.- krooni riigipühal töötatud lisatasu väljamaksmisega, s.o. kokku 4000.- krooni ülekandmisega, mille kostja oleks pidanud hagejale välja maksma 10. maiks 2007.a., on hagejal õigus nõuda viivist 104 päeva eest. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada viivist aprillikuus viivitatud palga väljamaksmata jätmise eest 2080.- (4000 x 0,5 % x 104) krooni. 2007.a. maikuus on kohtuotsuse kohaselt kostja jätnud hagejale õigeaegselt välja maksmata 1200 – krooni põhipalka, 300.- krooni lisatasu ületunnitöö eest ja 200.- krooni riigipühal töötatud lisatasu, s.o. kokku 1700.- krooni, mille kostja oleks pidanud hagejale välja maksma 10. juuniks 2007.a. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 73 päeva eest kokku . summas 620,50 (1700x 0,5 % x 73) krooni. 2007.a. juunikuus on kohtuotsuse kohaselt kostja jätnud hagejale õigeaegselt välja maksmata 50.- krooni põhipalka, 2700.- krooni lisatasu ületunnitöö eest ja 1200.- krooni riigipühal töötatud lisatasu, s.o. kokku 3950.- krooni, mille kostja oleks pidanud hagejale välja maksma 10. juuniks

2007.a. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 43 päeva eest kokku . summas 849, 25 (3950x 0,5 % x 43) krooni. 2007.a. juulikuus on kohtuotsuse kohaselt kostja jätnud hagejale õigeaegselt välja maksmata 5100.- krooni lisatasu ületunnitöö eest, mille kostja oleks pidanud hagejale välja maksma 10. augustiks 2007.a. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 12 päeva eest kokku . summas 306.- (5100x 0,5 % x 12) krooni. Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 3855,75 krooni. .

22.Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas mõista kostjalt välja TLS § 119 lg 2 alusel hageja keskmine päevapalk 569 .- krooni päevas lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest. Vastavalt TLS § 74 lõikele 2 on tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. PalS § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma välja kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Tulenevalt TLS § 119 lõikest 2 on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve kinnipidamisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Väljavõttega hageja arvelduskontolt on tõendatud, et kostja on hagejale üle kandnud lõpparvena summa 4332,65 krooni. Tulenevalt asjaolust, et kohus asus käesolevas kohtuotsuses seisukohale, et osa palgast on kostjal hagejale kuni käesoleva ajani välja maksmata, millest tulenevalt on ka osa lõpparvest välja maksmata, on hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 119 lg 2 alusel viivist lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest. Tulenevalt asjaolust, et kostja on olnud viivituses hagejale lõpparve väljamaksmisega kohtuotsuse tegemise päevaga 278 päeva (23.08.2007.a. kuni 26.05.2008.a.), kuuluks kostjalt väljamõistmisele 143.667,62 krooni (516,79 x 278). Kuivõrd nimetatud summa ületab hageja keskmise kuupalga, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lõpparvega kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk summas 11.110,99 krooni.
23.Hageja nõue töölepingu lõpetamise vormistamiseks ja keskmise palga kohta õiendi väljastamiseks on põhjendatud tulenevalt TLS § 73 lõikes 1 ja PalS § 8 lõikes 1, sätestatust, milliste kohaselt teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine ning PalS § 8 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta.
24.Kohus on seisukohal, et kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata selle aegumise tõttu.. Hageja esitas 15.08.2007 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks. Kostja sai selle kätte 17.08.2007.a., mille üle pooled ei vaidle. Sellise avalduse esitamise õigus tuleneb töötajal TLS § 82 lõikes 1. sätestatust. Kuivõrd tulenevalt TLS § 83 lõikes 1 sätestatust oli töötajal peale etteteatamise tähtaja möödumist õigus töölt lahkuda, oleks tööandjal tulnud töötaja avaldusega mittenõustumisel töölepingu lõpetamise õigus TLS § 82 lg 1 alusel vaidlustada. ITLS § 6 lg 2 kohaselt on aga vastavasisulise nõude esitamise tähtajaks ehk nõude aegumise tähtajaks üks kuu. Kuna kostja sai esitatud avaldusest teada 17.08.2007.a., aegus vastuhagina esitatud nõue 18.09.2007. a. Menetluskulude jaotamine.
25.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 sätestatust, milliste kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sealhulgas ka kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lõikes 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele. Kuivõrd kohus rahuldab põhihagi ligikaudu 95% ulatuses ja jätab vastuhagi rahuldamata, tuleb hageja menetluskuludest 95 % jätta kostja kanda ja 5 % hageja enda kanda.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja