D D hagi A A vastu valduse rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest hoidumiseks
Hagi/vastuhagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
A A vastuhagi D D vastu nõusoleku andmiseks servituudi kustutamiseks või alternatiivselt servituudi muutmiseks 3500 + 3500 eurot Hageja (vastuhagis kostja): D D ( lepingulised esindajad Liivi Tuus ja XX Kostja (vastuhagis hageja): A A (( , lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas 23.november 2022, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada D D hagi.
2.Kohustada Saare maakonnas Saaremaa vallas asuva L3 kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX, katastriüksus nr XXXXXXX:XX:XXX) omanikku A Ait (A, isikukood XXXXXXXX) lõpetama kinnisasja L3a (registriosa nr cccccc, katastriüksus nr cc: cccc:CCCCigakordse omaniku kasuks seatud teeservituudi kasutamise piiramine ja kohustada A Ait vähemalt ühe kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kõrvaldama tema enda kulul L3 kinnistu teeservituudi alale paigutatud vallasasjad ning katus, mis takistavad teeservituudi teostamist ja tee kasutamist ning kohustada A Ait (A, isikukood XXXXXXXX) hoiduma Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr cccccc igakordse omaniku kasuks sisse kantud reaalservituudi edasisest rikkumisest.
4.TsMS § 445 lg 2 alusel jääb jõusse Pärnu Maakohtu 7.06.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja A A kanda.
6.Määrata kindlaks D Dile hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus summas 3622 eurot ning mõista A Ailt välja D D kasuks menetluskulud summas 3622 eurot.
7.Kohustada A Ait tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, vastuhagi nõue ja poolte seisukohad
1.D D esitas 8.02.2022 maakohtule hagi kostja A A vastu nõudega kohustada A Ait täitma Kuressaare notar Gerda Pitka poolt koostatud ja tõestatud 22. detsembri 2010 lepingu p-des 3.1 kuni 3.8 teeservituudi seadmise tingimusi võimaldamaks juurdepääsu L3a kinnistule kõigi transpordivahenditega ja kõrvaldama teeservituudi 3 meetri laiuselt alalt kõik takistused hiljemalt 1 kuu jooksul arvates kohtuasjas tehtava lahendi jõustumisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja esitas 7.03.2022 maakohtule vastuhagi nõudega kohustada D Dit andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX (Ltn 3, Kuressaare) 3. jakku 1. järjekohale ning kinnistusraamatu registriosa nr cccccc (Ltn 3a, Kuressaare) 1. jakku 2. järjekohale kantud servituudi kustutamiseks ja alternatiivse nõude kohustada D Dit andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX (Ltn 3, Kuressaare) 3. jakku 1. järjekohale ning kinnistusraamatu registriosa nr cccccc (Ltn 3a, Kuressaare) 1. jakku 2. järjekohale kantud servituudi muutmiseks selliselt, et 22. detsembri 2010 lepingus kokkulepitud sõiduteeservituut asendatakse juurdepääsuservituudiga, mille kohaselt tee kasutamiseks on õigustatud hageja kui valitseva kinnistu omanik, kellel on õigus 3 meetri laiust ala kasutada jalgsi ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurde- ja läbipääsuks valitsevale kinnistule ja selline õigus on ka teeniva kinnistu omanikul, samuti teeniva kinnistu ja ka valitseva kinnistu kasutajatel ja külalistel.
3.D Di hagiavalduse kohaselt:
3.1.Kostja A Aile kuulus Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare linnas asuv L3 kinnistu, mis oli kantud Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX ja mille koosseisus oli kaks katastriüksust: nr XXXXXXX:XX:XXX asukohaga L3 ja nr XXXXXXXXX asukohaga L3a (vt lisa 2). 22. detsembril 2010 kinkis A A Kuressaare notar Gerda Pitka poolt koostatud ja tõestatud lepinguga, mis on pealkirjastatud „Kinnistu jagamise avaldus, jagamisel tekkivate kinnistute kinkelepingud, sõiduteeservituudi seadmise leping, isikliku kasutusõigusega koormamise leping ning asjaõiguslepingud“ katastriüksuse nr XXXXXXXXXX asukohaga L3a D Dile (vt lisa 3 ja 4). Käesoleval ajal on kostja A A
Kuressaares asuva L3 kinnistu omanik, registri nr XXXXXXX, katastriüksus nr XXXXXXX:XX:XXX (vt lisa 5) ja D D on Kuressaares asuva L3a kinnistu omanik, registri nr cccccc, katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXXX (vt lisa 6).
22.detsembri 2010 lepingu p-s 3 leppisid pooled kokku teeservituudi seadmises ja lepiti kokku teeservituudi seadmise tingimustes. Lepingu p 3.1 kohaselt kingisaaja (kui valitseva kinnistu omanik), kelleks on hageja D D leppisid kokku koormata lepingu punktis 1.3 nimetatud kinnistu, milleks on L3 asuv kinnistu, registriosa XXXXXXX, reaalservituudiga (sõiduteeservituudiga) lepingu p-s 1.1 (valitsev kinnistu), milleks on L3a asuv kinnistu, igakordse omaniku kasuks, kusjuures tee kasutamiseks on õigustatud ka teeniva kinnistu omanik, samuti teeniva kinnistu ja ka valitseva kinnistu kasutajad ja külalised. Lepingu p 3.2 kohaselt on sõiduteeservituudi sisuks valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenivat kinnistut läbivat, lepingu lisaks oleval plaanil nr 1 viirutuse ja tähemärkide A, B, C, D, E ja F vahelist viirutatud ala ligikaudu 3 meetri laiust tee ala jalgsi ja igat liiki sõidukiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurde- ja läbipääsuks valitsevale kinnistule. Lepingu p 3.3 kohaselt on teeniva kinnistu omanik ja valitseva kinnistu omanik leppinud kokku, et servituut seatakse tähtajatult. Lepingu p 3.4 kohaselt on teeniva kinnistu omanik ja valitseva kinnistu omanik leppinud kokku, et servituut seatakse tasuta ning valitseva kinnistu omanik ei kohustu lepingu sõlmimisel ega edaspidi maksma servituudi eest teeniva kinnistu omanikule tasu. Lepingu p 3.5 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et tee lepingu lisaks oleval plaanil viidatud kohta rajab vajadusel valitseva kinnistu omanik. Lepingu p 3.6 kohaselt leppisid pooled kokku, et servituudi alasse jääva tee ehitamisega seotud kulud kannab valitseva kinnistu omanik. Lepingupoolte kokkuleppel kanti sõiduteeservituut kinnistusregistrisse.
3.2.Eeltoodust nähtub, et hageja ja kostja leppisid 22. detsembril 2010 kokku selles, et L3a kinnistult on juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle L3 kinnistu tähtajatult jalgsi ja igat liiki sõidukiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi. Pooled leppisid kokku, et juurdepääsu asukoht on lepingu lisaks oleval plaanil märgitud asukohas ja juurdepääsu laius on 3 meetrit. Kuressaares L3a kinnistul asuv hoone on D Di lapsepõlvekodu. D D on alates 1997. aastast pidevalt elanud elamus, mis asub K L3a. L3a asuvate hooneteni pääsemiseks on kasutatud juurdepääsuteed, mis asub kohas, kuhu poolte kokkuleppel seati L3 kinnistule servituut. Alates 2008. aastast elab lisaks hagejale L3a kinnistul ka tema abikaasa E A ja nende ühine alaealine Y. Nagu eelpool on märgitud, võõrandas A A osa L3 kinnistust, st katastriüksuse nr XXXXXXXXXXX, hagejast pojapoeg D Dile (L3a kinnistu). L3a kinnistul ei ole ühendust avalikult kasutatava teega. Kostja ei täida lepingust tuleneva kitsenduse tingimusi ja on asunud teeservituudi kasutamist takistama ja piirama. Lisaks sellele, et ta ei ole kõrvaldanud ega ehitanud ümber juurdepääsu asukohas olevat katust, mis on liiga madal selleks, et veokid pääseksid kinnistule, on ta asunud paigaldama servituudi asukohta tõkkeid. Paigaldatavate tõketega teeb kostja võimatuks juurdepääsu L3a kinnistule lisaks suurematele transpordivahenditele ka sõiduautoga. Juurdepääsu L3a kinnistule transpordivahenditega tõkestab kostja sellega, et ta on paigaldanud L3a juurdepääsuteele puuriidad, prahti jms, istutanud servituudi asukohta põõsaid. Kostja tegevuse tulemusena on tekkinud selline olukord, et juurdepääsutee on nii kitsas, et L3a kinnistule ei ole võimalik sõita ühegi transpordivahendiga.
3.3.D D on püüdnud tekkinud olukorda lahendada kohtuväliselt. Ta on teinud A Aile suulisi ettepanekuid juurdepääsutee asukohas olev varjualune kas lammutada või ümber (kõrgemaks) ehitada, et tagada juurdepääs L3a kinnistule igat liiki sõidukiga (lepingu p 3.2). D D on andnud A Aile lubaduse, et ta lammutab või ehitab varjualuse ümber oma rahaliste vahendite arvelt.
Tulenevalt lepingu p-st 3.5 on D D avaldanud kostjale soovi sellele alale, kuhu on seatud servituut, rajada oma rahaliste vahendite arvelt tee. Kahjuks on kostja edastanud kohtuväliste läbirääkimiste käigus teda esindanud vandeadvokaadile Kristo Kallas, tõenäoliselt ebatäpset informatsiooni ja püüdnud jätta muljet nagu sooviks hageja lammutada L3 kinnistul asuvat varjualust ja garaaži. 19. jaanuaril 2021 edastas kostja lepinguline esindaja D Dile seisukoha, milles ta märkis, et kusagilt ei tulene nõuet, et Päästeamet ja Kiirabi peaks pääsema otse iga hoone välisukse juurde ja et liikumine L3 kinnistu servas ei ole kuidagi takistatud. Ka on lepinguline esindaja märkinud, et juurdepääs L3a kinnistule on võimalik lahendada FFFFF kinnistu kaudu (vt lisa 7). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 2 sätestab, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS § 156 1. lõikes nimetatud tingimustel. Seega oli teeservituudi seadmine L3 kinnistule ka kooskõlas seadusega. 3.veebruaril 2021 saatis hageja kostjale ettepaneku tagada L3a kinnistule juurdepääs servituudi asukohas sõidukitega (vt lisa 8). Sellele ettepanekule hageja kostjalt kirjalikku vastust ei saanud. Hageja püüdis 2021. aasta jooksul pidada suulisi läbirääkimisi kostjaga. Kahjuks läbirääkimised tulemusi ei andnud. Kostja laiendas juurdepääsuteele paigaldatud puuriita veelgi vedades kõrval olevast garaažist küttepuud välja, mille tulemusena ei ole võimalik L3a kinnistule pääseda lisaks muudele transpordivahenditele ka sõiduautoga. Kostja põhjendas oma tegevust väitega, et ta ei tea, kas garaažis võib küttepuid hoida. Hageja esitab kohtule juurdepääsuteest tehtud fotod (vt lisad 915). D Dil on teeservituudi seadmise lepingust tulenevalt õigus pääseda temale kuuluvale kinnistule lisaks sõiduautole ka teiste transpordivahenditega. Otsene vajadus on pääseda L3a kinnistule ehitusmasinatega, sest hageja planeerib L3a kinnistul asuva hoone katuse remonti, põrandate valamist jms töid, mille teostamiseks on vajalik ehitusmaterjali vedu kinnistule. Vaidlus toimub teeservituudi seadmise lepingus kokkulepitud tingimuste mittetäitmise üle teeniva kinnisasja omaniku poolt. Kostja on isik, kes takistab valitseva kinnisasja omanikku valduse teostamisel. Seega on hagejal lepingust tulenev valduse kaitse nõue. TsMS § 365 lg 1 kohaselt võib hageja hagiavalduses nõuda, et kohus annaks koos hagis taotletava kohustuse täitmise või teo tegemisega kostjale otsuses selle täitmiseks tähtaja. AÕS § 41 lg 1 kohaselt võib valdaja oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Valduse kaitse tähenduses käsitletakse omaabina valdaja poolt valduse rikkuja või valduse äravõtja suhtes jõu kasutamist, mis on suunatud valduse rikkumise lõpetamisele või valduse tagasisaamisele. Kinnisasja (kinnisasja piiritletud osa) valduse äravõtmise korral kasutatav omaabi annab senisele otsesele valdajale õiguse kasutada jõudu, mis on vajalik kinnisasja oma valdusesse tagasisaamiseks, Kui kostja kohtu poolt antava tähtaja jooksul hageja kui õigustatud isiku valduse rikkumist ei lõpeta, on kostjal õigus omaabile. Kuna kohtuvälised läbirääkimised nurjusid, on D D sunnitud oma õiguste maksmapanekuks pöörduma kohtusse.
4.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Tema seisukoht on järgmine:
4.1.Hageja vajab juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega temale kuuluvale kinnistule asukohaga L3a Kuressaares. Hageja perekond ei kasuta maatükki, mille isiklik kasutusõigus on alates 22. detsembrist 2010 A Ail.
4.2.Juurdepääs L3a kinnistule üle L3 kinnistu on ainuvõimalik viis juurdepääsu tagamiseks. Kostja väide ei vasta tegelikkusele, et FFFFF omanik on valmis lubama L3a kinnistule
ligipääsuks kasutada enda kinnistut. FFFFF omanikud J S ja J S on kirjalikult teatanud, et nad ei nõustu teeservituudi seadmisega nende omandis olevale kinnistule.
4.3.Hageja nagu iga teine inimene vajab oma kinnistule juurdepääsu sõidukitega. Juurdepääsuvajadust kinnistule sõidukitega ei pea põhjendama. Samas on hageja hagiavalduses viidanud L3a kinnistu elamu katuse jms remondivajadusele. Ka juhib hageja tähelepanu asjaolule, et ka tema elamu on ahiküttel ja seega on vajalik kinnistule küttepuude vedu. Ka märgib D D, et talle on vastunäidustatud raskete esemete tõstmine, kuna ta on ühest silmast pime (kannab silmaproteesi), tal on diagnoositud aordiklapi kaasasündinud stenoos ja ta on kaotanud plahvatuse tagajärjel vasaku käe 1. ja 2. sõrme pooles ulatuses.
4.4.Hagejal on õigus nõuda kostjalt, et kostja eemaldaks garaaži kõrval asuvalt servituudialalt seal oleva varikatuse ja vallasasjad. Kostja väide, et hageja on kasutanud servituudiala oma kinnistule ligipääsuks üksnes jalgsi, on valeväide. Kuni 2008. aastani elas A Ai kinnistul (praegu L3a) asuvas elamus oma perega tema poeg M A, kes ise selle elamu ehitas. Pärast M Ai lahkumist elama mujale, jäi praegusesse L3a elamusse elama M Ai poeg D D oma perega. Ajal, kui M A elas, alates 2010. aastast D Dile kuuluval L3a kinnistul asuvas elamus, kasutati juurdepääsuks L3a elamu juurde vaidlusalust sõidutee servituudi ala. M A parkis pidevalt oma maja juures või mujal teeservituudi alal oma tööautot. Ka pärast teeservituudi seadmist 22. detsembril 2010 on hageja sõitnud sõiduauto ja järelkäruga oma maja juurde. Seda on võimalik kõige hõlpsamini teha kevaditi, kui kostja puuriit on talve jooksul kahanenud. Hageja esitab kohtule 6. veebruaril 2021 tehtud foto, millelt on näha, et ta parkis oma auto L3 kinnistu varikatuse alla (vt foto, lisa 4). Seega on tõendatud, et aeg-ajalt on hagejal võimalik sõita sõiduautoga oma kinnistule või L3 kinnistul olevale teeservituudi alale ja seda ta on ka teinud. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub alus väita, et hageja ei ole servituuti teostanud või et tal puudub huvi servituudi teostamise vastu.
22.detsembri 2010 lepingu p-s 3 leppisid pooled kokku teeservituudi seadmises ja lepiti kokku sõiduteeservituudi seadmise tingimustes. Lepingu p 3.5 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et tee lepingu lisaks oleval plaanil viidatud kohta rajab vajadusel valitseva kinnistu omanik. Lepingu p 3.6 kohaselt leppisid pooled kokku, et servituudi alasse jääva tee ehitamisega seotud kulud kannab valitseva kinnistu omanik. Seega leppisid pooled kokku, et hageja rajab tee vajadusel. Vajadus sõidutee rajamiseks tekkis 2013. aastal, kuna juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt L3a kinnistule oli porine. Hageja ostis 2014. aasta veebruaris sõiduteeservituudi asukohta sõidutee ehitamiseks tänavakivid (vt lisa 5, 17. veebruari 2014 foto) ja alustas sõidutee ehitamisega märtsis 2014 (vt lisa 6, 11. märtsi 2014 foto). Kahjuks avaldas kostja sõidutee tänavakividega katmise vastu pahameelt (1. arusaamatus kostja ja hageja vahel) ja ta keelas L3 kinnistule teeservituudi alasse sõidutee ehitamise.
4.5.22. detsembri 2010 lepingu punktis 1.8.3 on lepinguosalised kinnitanud, et nad on servituudi ala üle vaadanud, on teadlikud selle seisundist, suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas üksteise suhtes mingeid pretensioone; servituudi ala on vabastatud, servituudi alal ei paikne ehitisi ega rajatisi. Märgitud punkt selle kohta, et servituudi ala on vabastatud, lisati lepingusse seetõttu, et pooltel oli enne lepingu sõlmimist suuline kokkulepe selle kohta, et varikatus eemaldatakse. Kui sellist kokkulepet poleks poolte vahel olnud, ei oleks lepingu p 3.2 sõnastatud selliselt, et sõiduteeservituudi sisuks valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenivat kinnistut läbivat, lepingu lisaks oleval plaanil nr 1 viirutuse ja tähemärkide A, B, C, D, E ja F vahelist viirutatud ala ligikaudu 3 meetri laiust tee ala jalgsi ja igat liiki sõidukiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurde- ja läbipääsuks valitsevale kinnistule.
Eeltoodust nähtub, et poolte tahe lepingu sõlmimisel oli seada L3a kinnistu omaniku kasuks 3 meetri laiune teeala liikumiseks jalgsi ja igat liiki sõidukiga, mis oleks võimalik vaid varikatuse eemaldamisel.
4.6.Varikatuse ehitasid kostja poeg M A ja pojapoeg D D selleks, et selle all M Ai autot parkida. Varikatus koosneb paarist metalltorust ja nendele toetuvast katusest, mis garaažipoolses osas toetub garaaži seinale. Varikatus ei ole püsivalt maaga ega kõrvalasuva garaažiga ühendatud ja see ehitati M Ai poolt ajutise ehitisena. Varikatus on amortiseerunud ja tuleb juba ohtlikkuse tõttu lammutada (vt lisad 7, 8 ja 9 fotod). Seepärast pakkus hageja kostjale võimaluse, et ta ehitab uue kõrgema varikatuse, et tagada juurdepääs tema elukohta ka kõrgemate autodega kui seda on sõiduauto. Märgitud ettepaneku tegi hageja kostjale vaidluses kohtuvälise lahendi saamiseks. Kahjuks ei saavutanud pooled pooli rahuldavat kokkulepet ja hageja oli sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Kostjal ei ole alates 2011. aastast sõiduautot ja ta hoidis alates 2011. aastast oma küttepuid garaažis. Kostjal ei ole vajadust küttepuude hoidmiseks varikatuse all. Seega ei vasta tegelikkusele kostja väide, et sõidukite liikumisega võetakse kostjalt ära sisuliselt ainus võimalik ja mõistlik ruum küttepuude kuivatamiseks ja hoiustamiseks. Garaažist tõstis kostja puud teeservituudi alale alles 2021. aastal ja blokeeris juurdepääsu L3a kinnistule ka sõiduautoga.
4.7.Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud servituudikokkulepet. Hageja kui valitseva kinnisasja omanik on servituudiala 22. detsembri 2010 lepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses kasutanud, kui kostja ei ole kasutamist füüsiliselt puuriitadega takistanud ja soovib kasutada sõiduteeservituudi ala sõidukitega edaspidiselt. 22. detsembri 2010 leping kehtib, kokkuleppe sisu ei ole muutunud. Kostja on lihtsalt asunud aktiivsemalt takistama hageja jt isikute juurdepääsu L3a kinnistule sõidukitega. (vt hagiavaldusele lisatud 5. novembri 2021, 15. ja 16. jaanuari 2022 fotod, lisad 9-15). Kostja väide, et ta ei takista hagejal servituudiala kasutamist hagejale kuuluvale L3a kinnistule liikumiseks, on valeväide. Asjaolu, et servituudialal asub kostja eluhoone garaažiga kokku ehitatud varikatus ning et kostja hoiustab selle all oma küttepuid, on käsitletav servituudi kokkuleppe rikkumisena. Kostja on 7. märtsi 2022 menetlusdokumendis väitnud, et sõidukitega läbipääs varjualusest ei olnud takistatud, ent hagejal puudus selleks vajadus ning selliselt praktikas ka kokku lepiti. Hageja ei ole kostjaga sõidutee servituudi tingimusi piiravat kokkulepet sõlminud. Notariaalse tehingu muutmine toimub notariaalses vormis.
4.8.Kostja on viidanud hagivastuses AÕS §-le 181. AÕS § 181 sätestab, et kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõneteise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teenivakinnisasja omanik ette tasuma. Hagejale ei ole selge, millisele L3 kinnistu osale kavandab kostja teist juurdepääsuteed rajada.
4.9.Hageja on kostjast vanaema palju aidanud. Ta on ehitanud kostjale terrassi, köögipõranda jms. Fotod on tehtud A Ai terrassi ehitusest 2018. aastal ja köögipõranda ehitusest ja 2019. aastal (vt lisad 10 ja 11, fotod). Alusetu on kostja väide, et hageja on tema suhtes vaimselt vägivaldne.
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Tema seisukoht on järgmine:
5.1.Kostja ei ole servituudikokkulepet rikkunud. Sõltumata servituudilepingu sõnastusest ei ole hageja kui valitseva kinnisasja omanik servituudiala 22.12.2010 lepingus (vt hagiavalduse lisad 3-4) kokkulepitud tingimustel ja ulatuses kasutanud ning kokkuleppe tegelik sisu on aastatega muutunud. Kostja ei takista hagejal servituudiala kasutamist hagejale kuuluvale L3a kinnistule liikumiseks. Asjaolu, et servituudialal asub kostja eluhoone garaažiga kokku ehitatud varikatus ning et kostja hoiustab selle all oma küttepuid, ei ole käsitletav servituudikokkuleppe
rikkumisena. Hagejal ei ole vältimatult vaja servituudiala sõidukitega liikumiseks kasutada. Jalgsi ligipääs ei ole olnud kunagi takistatud. Ka sõidukitega läbipääs varjualusest ei olnud takistatud, ent hagejal puudus selleks vajadus ning selliselt praktikas ka kokku lepiti. Hageja kinnistu asub vaid 20 meetri kaugusel avalikust teest. Avalikult kasutatav tee ei ole seega hageja kinnistust ülemääraselt kaugel ning avalikult teelt jalgsi oma kinnistule liikumine ei põhjusta seega hagejale suuri ebamugavusi. Seevastu kahjustab sõidukite liikumine üle kostja kinnistu kostjat ülemääraselt. Sõidukite liikumisega võetakse kostjalt ära sisuliselt ainus võimalik ja mõistlik ruum küttepuude kuivatamiseks ja hoiustamiseks. Kostja eluhoone on puiduküttel, seega on vältimatult vajalik piisaval hulgal küttepuude hoiustamine. Muud mõistlikku asukohta kui varjualuse all küttepuude kuivatamiseks ja hoiustamiseks paraku ei ole. Lepingu punktis 3.5 leppisid hageja ja kostja kokku, et tee lepingu lisaks oleval plaanil viidatud kohta rajab vajadusel valitseva kinnistu omanik. Hageja ei ole seda teed rajanud koguni 10 aasta jooksul ning on kasutanud servituudiala oma kinnistule ligipääsuks üksnes jalgsi. Seega tee rajamise vajadust sõidukitega ligipääsuks ei ole olnud. Sõltumata 22.12.2010 servituudilepingu tingimustest on servituudiala tegelik kasutus pikkade aastate vältel olnud teistsugune, sealhulgas on kostja saanud ka vabalt kasutada garaaži kõrval olevat varjualust oma küttepuude hoiustamiseks. AÕS § 177 lg 2 sätestab, et kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga. Servituut seati samal ajal, mil kostja kinkis hagejale L3a kinnistu, so 22.12.2010 lepinguga. Seega on sellest tänaseks möödunud üle 10 aasta. Hageja ei ole 10 aasta vältel kasutanud servituudiala viisil ja ulatuses, milleks servituut õiguse andis. Sõltumata servituudi sõnastusest on ilmne, et poolte kokkulepe ja tahe oli tegelikult teistsugune kui servituudikokkuleppesse kirja sai, vastasel korral oleks ju hageja mõistetavalt juba ammu kõnealuse tee sõidukite liikumiseks rajanud. Hageja hakkas nõudma servituudiala kasutamisvõimalust alles vahetult peale 10 aasta möödumist servituudi seadmisest. On täiesti arusaamatu ja põhjendamatu, miks nüüd aastaid hiljem on hageja asunud (jõuliselt) nõudma ja survestama kostjat, et servituudialal olev varjualune tuleb lammutada ning küttepuud ära viia. Kuna hageja ja kostja on servituudikokkulepet 10 aasta vältel tegelikult täitnud 22.12.2010 lepingus märgitust erinevatel tingimustel, tuleb arvestada ka poolte käitumist ja tavasid, ehk ennekõike asjaolu, et servituudiala ei ole sõidukitega kasutatud, samuti et varjualune ja puuriidad ei takista servituudi teostamist. Seega tuleb lähtuda sellest, et kostja ei ole servituuti rikkunud ning hagejal ei ole seega hagiavalduses märgitud nõudeid kostja vastu.
5.2.Hagejal ei ole õigust kostjalt nõuda, et kostja eemaldaks garaaži kõrval servituudialal oleva katuse ja vallasasjad. Lepingu punktis 1.8.3 on hageja kinnitanud, et on servituudiala üle vaadanud ning et seal puuduvad ehitised ja rajatised, mis võiks tema servituudi teostamist takistada. Varikatus koos tugedega liigitub vaieldamatult ehitiseks. Seega kinnitas hageja, et variaktus ei takista tal servituudi teostamist, mistõttu ei ole tal ka õigust nõuda selle eemaldamist. Seesama ehitis ehk varikatus oli olemas juba 22.12.2010 lepingu sõlmimise ajal. See asjaolu nähtub muu hulgas ka 22.12.2010 lepingu lisaks olevalt jooniselt (katastriplaan, millele on märgitud servituudiala), millel on servituudialal varikatuse asukoht tähistatud selle servadest tõmmatud diagonaalsete joontega. Samuti olid servituudialal haljastus ja põõsad (nt sirel – vt nt hagiavalduse lisad 11 ja 12) juba servituudi seadmise ajal ning olukord ei ole hiljem olemuslikult muutunud. Kostja on vaid hooldanud olemasolevat haljastust ja ilutaimi, vajadusel lilli
asendanud. Kuna hageja seda ala sõidukitele tee rajamiseks tegelikult ei vajanud ega selliselt kasutanud, on täiesti põhjendamatu väide, justkui oleks kostja teinud nende taimede istutamiseks hagejale servituudi teostamisel takistusi. Lisaks, kui lepingu punkti 3.5 järgi on rajab vajadusel tee valitseva kinnisasja omanik, siis on ka elementaarne, et tee rajamisel ette jääva haljastuse ja taimed eemaldab hageja kui tee rajaja. Ka varikatuse eemaldamine ja sellega seotud kulud oleks selle lepingupunkti järgi hageja kanda, ehkki kostja ei nõustu, et hagejal oleks lepingu järgi või muul alusel õigus varikatust eemaldada, kuna ta on lepingu punktis 1.8.3 kinnitanud, et servituudialal olevad ehitised ei takista servituudi teostamist. Ka varikatus on ehitis, seega on hageja kinnitanud, et see varikatus ei takista tal servituudi teostamist. Hageja nõuded on vastuolus tema enda seisukohtadega. Hageja nõuab, et kostja kõrvaldaks servituudialale paigaldatud katuse ja vallasasjad. Samas on ta näiteks hagiavalduse punktis 2.3 märkinud, et on andnud kostjale kinnituse, et lammutab või ehitab varikatuse ümber omal kulul. Siiski kordab kostja, et hagejal ei ole õigust varjualust eemaldada ega ümber ehitada, kuna ta on lepingus kinnitanud, et varjualune tema servituudiõiguse teostamist ei takista. Lisaks kohustus hageja lepingu punkti 1.8.4 järgi tagama, et servituudi teostamisest ei tekiks kostja kinnistule kahju ega kahjulikke mõjutusi keskkonnale. Ometi on just hageja nõue varikatuse lammutamiseks, samuti kogu servituudiala hõivamise soov (samuti seal parkimine) kostjat kahjustav. Kokkuvõttes on ilmne, et servituudilepingu sõnastus ei väljenda poolte tegelikku tahet ja kokkulepet. Ilmselt on notar kasutanud lepingu ettevalmistamisel muu sarnase lepingu põhja ning seega jäi sõiduteeservituudi ja igat liiki sõidukitega servituudiala kasutamise võimalus lihtsalt lepingusse, omamata poolte tegelikku soovi ja kokkulepet.
5.3.Juurdepääs L3a kinnistule üle L3 kinnistu ei ole ainuvõimalik viis juurdepääsu tagamiseks. Hageja on viidanud AÕS § 156 lg-le 2, millest tulenevalt peab kinnistu jagamisel tagama juurdepääsu kinnistu kaudu, kust see varem toimus. See säte annab aluse juurdepääsu nõuda, kui juurdepääs jagamisel tekkinud avalikust teest eemale jäävale kinnistule kaob. Hetkel on aga hagejal juurdepääs oma kinnistule olemas. Juurdepääs ei pea olema sõidukitega hageja kinnistul asuva eluhoone ukse ette. Hageja ei ole kinnistute jagamisega kaotanud juurdepääsu avalikule teele. Juurdepääs varasema tervikliku kinnistu tagumiste hoonete juurde, ehk praegusele L3a kinnistule, toimus samuti jalgsi, mitte sõidukitega. Seega ei erine praegune olukord kuidagi varasemast, mil L3 ja L3a kinnistud olid üks tervik. AÕS § 156 lg-st 2 ei tulene, et juurdepääsuks ei võiks leida muid, mõistlikumaid lahendusi. Kostja on 19.01.2021 kirjas (kostja esindaja kiri, millele hageja punktis 2.3 viitas) justnimelt sellest lähtudes teinud ettepaneku lahendada hageja kinnistule sõidukitega juurdepääs muul viisil, nt FFFFF kinnistu kaudu.
6.Kostja väited vastuhagis on järgmised:
6.1.Hageja sai L3a kinnistu kostjalt kingitusena. Kompleksselt lahendati samal ajal ka juurdepääs L3a kinnistule ning jäeti kostjale õigus kasutada L3a kinnistul olevat peenramaad, mida kostja oli aastaid kasutanud ja hooldanud. Hageja kui kingisaaja esmane ja peamine kohustus on käituda kinkija suhtes lugupidavalt, mida ta aga ei ole teinud. Ehkki hetkel ei nõua kostja kinkelepingu lõpetamist, on need asjaolud siin vaidluses siiski olulised. TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel, samuti ka üldiste ja elementaarsete käitumisnormide järgi tuleb tehingu pooltel
toimida heas usus. Hageja on seda põhimõtet aga oluliselt rikkunud. Hageja nõuab nüüd 22.12.2010 lepingu tekstist rangelt kinni hoides enda õigust servituudiala sõidukitega kasutamise võimalust, samas ei ole täitnud selles kompleksses lepingus endale võetud kohustusi ega järginud hea usu põhimõtet. Näiteks on hageja takistanud kostjal kasutamast L3a kinnistul asuva peenramaa ehk kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse teostamist. Isegi kui hageja ei ole selleks teinud füüsilisi takistusi, saadab kostjat selle maa-ala kasutamisel pidev hageja poolne vaimne vägivald. Samuti on hagejal alati pretensioonid kostjat külastavate isikute suhtes, ehkki sellised pretensioonid on alusetud ja põhjendamatud. Samuti takistab ta isikliku kasutusõiguse alale minemast kostja lapselapsi jm isikuid. Olukorra ilmestamiseks – kui kostjal on vähemalt mingigi võimalus minna peenramaale ja võtta sealt aiasaadusi, siis mõne tema külalise ja perekonnaliikmel ei ole võimalik kostja palvel sealt aiasaadusi tuua, hageja takistab neid valimatu sõimu saatel. Selline hageja käitumine on täiesti lubamatu ja kostja suhtes äärmiselt lugupidamatu ja pahatahtlik. Selline käitumine on paraku kandunud üle ka muudesse suhetesse hageja ja kostja ning teiste kostja perekonnaliikmete vahel mistahes nendevahelistes suhetes. Selline hälbiv käitumine on paraku süvenenud ning lõpuks on päädinud ka selle kohtuasjaga, milles hageja oma väidetavalt rikutud õigusi püüab kaitsta. 22.12.2010 lepingu punkti 3.1 kohaselt „Kingisaaja (kui valitseva kinnisasja omanik) ja kinkija (kui teeniva kinnisasja omanik) lepivad kokku koormata käesoleva lepingu punktis üks kolm (1.3.) nimetatud kinnistu reaalservituudiga (sõiduteeservituudiga) lepingu punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu igakordse omaniku kasuks, kusjuures tee kasutamiseks on õigustatud ka teeniva kinnistu omanik, samuti teeniva kinnistu ja ka valitseva kinnistu kasutajad ja külalised.“ Lepingu punkti 3.2 kohaselt „sõiduteeservituudi sisuks on valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenivat kinnistut läbivat, käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil nr üks (1) viirutuse ja tähemärkide A, B, C, D, E ja F vahelist viirutatud ala ligikaudu kolme (3) meetri laiust teeala jalgsi ja igat liiki sõidukiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurde- ja läbipääsuks valitsevale kinnistule.“ Selguse huvides märgib kostja ka siin, et lepingus on viide vale, see lepingu punktis 3.2 viidatud plaan on tegelikult lepingu lisa 2. Sõltumata sellest, et lepingu punkti 3.2 järgi on servituudiala laius ligikaudu 3 meetrit, ulatub see siiski ka kostja hoone küljes oleva garaaži esisele alale, ehk on selles kohas kinnistu piirist ca 6 meetri laiune. Selline lai ala hageja kinnistule pääsemiseks ei ole vältimatult vajalik. Lisaks pargib hageja garaaži esisel alal oma sõidukit, kuigi servituudi tingimused talle selleks õigust ei anna (vt nt hagiavalduse lisad 12 ja 15, ehkki neil fotodel ei asu hageja sõiduk täielikult garaaži ukse ees). Kostja lisab samuti fotod hageja parkimisest kostja eluhoone garaaži ees 16.05.2021 (lisa 2) ning 01.03.2022 (lisa 3). Mõistagi ei ole kostjal fotosid iga parkimise juhtumi kohta, kuid needki esitatud pildid erinevatest aegadest tõendavad hageja järjepidevat garaaži esise ala kasutamist parkimiseks, milleks tal tegelikult servituudilepingu järgi ega mistahes muul alusel ei ole. Lepingu punkti 3.1 järgi on servituudiala kasutamise õigus ka teeniva kinnisasja omanikul, kasutajatel ja külalistel. Kostjal ega tema külalistel ei ole võimalik servituudiala kasutada, kui hageja seal oma sõidukit pargib. Kostja hinnangul ei ole tegelikult hagejal üleüldse enda kinnistule pääsemiseks vaja kasutada kostja kinnistut. Eriti, kui hageja soovib oma kinnistule ligi pääseda ka sõidukitega. Kostja kinnistu servas olev servituudiala on väga kitsas ja takistab oluliselt kostjal tema kinnistu kasutamist, eriti veel olukorras, kus hageja peaks sinna rajama tee ning selle tarbeks eemaldama küttepuud ja varjualuse. Kostjale teadaolevalt on FFFFF omanik valmis lubama L3a kinnistule ligipääsuks kasutada enda kinnistut. Juba esmane pilk Maa-ameti kaardirakendusele võimaldab pidada sellist juurdepääsu Luga 3a kinnistule mõistlikumaks ja otstarbekamaks kui juurdepääs L3 kinnistu kaudu. FFFFF
kinnistul asub teena kasutatav ala, mis ulatub L3a kinnistuni, asukohta, kust oleks võimalik ja mõistlik keerata L3a kinnistule. Juurdepääsuks FFFFF kaudu ei ole vaja sealt kõrvaldada ühtegi hoonet ega hoone osa ega ehitist. FFFFF kinnistult juurdepääsu puhul saab hageja siseneda enda kinnistule asukohta, kus on 22.12.2010 lepingu järgi kostja isikliku kasutusõiguse ala. Ehkki hageja on selgelt rikkunud isikliku kasutusõiguse lepingut, tehes erinevaid takistusi kostjale sinna alale pääsemiseks ning kostjal on seetõttu ka vaimselt raske seda ala algselt kokkulepitud eesmärgil kasutada, on kostja valmis ka juriidilises vormis selle ala kasutamisest loobuma.
6.2.Hageja on ilmselgelt minetanud ka õiguse nõuda servituudi kasutamist 22.12.2010 lepingu tingimustel, kuna ei ole selliselt servituudiala pika aja jooksul kasutanud. AÕS § 177 lg 2 sätestab, et kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga. Lepingu punktis 3.5 leppisid hageja ja kostja kokku, et tee lepingu lisaks oleval plaanil viidatud kohta rajab vajadusel valitseva kinnistu omanik. Hageja ei ole seda teed rajanud koguni 10 aasta jooksul ning on kasutanud servituudiala oma kinnistule ligipääsuks üksnes jalgsi. Seega tee rajamise vajadust sõidukitega ligipääsuks ei ole olnud. Sõltumata 22.12.2010 servituudilepingu tingimustest on servituudiala tegelik kasutus pikkade aastate vältel olnud teistsugune, sealhulgas on kostja saanud ka vabalt kasutada garaaži kõrval olevat varjualust oma küttepuude hoiustamiseks. Servituut seati samal ajal, mil kostja kinkis hagejale L3a kinnistu, so 22.12.2010 lepinguga. Seega on sellest tänaseks möödunud üle 10 aasta. Hageja ei ole 10 aasta vältel kasutanud servituudiala viisil ja ulatuses, milleks servituut õiguse andis. Sõltumata servituudi sõnastusest on ilmne, et poolte kokkulepe ja tahe oli tegelikult teistsugune kui servituudikokkuleppesse kirja sai, vastasel korral oleks ju hageja mõistetavalt juba ammu kõnealuse tee sõidukite liikumiseks rajanud. Hageja hakkas nõudma servituudiala kasutamisvõimalust alles vahetult peale 10 aasta möödumist servituudi seadmisest. On täiesti arusaamatu ja põhjendamatu, miks nüüd aastaid hiljem on hageja asunud (jõuliselt) nõudma ja survestama kostjat, et servituudialal olev varjualune tuleb lammutada ning küttepuud ära viia. Kuna hageja ja kostja on servituudikokkulepet 10 aasta vältel tegelikult täitnud 22.12.2010 lepingus märgitust erinevatel tingimustel, tuleb arvestada ka poolte käitumist ja tavasid, ehk ennekõike asjaolu, et servituudiala ei ole sõidukitega kasutatud, samuti et varjualune ja puuriidad ei takista servituudi teostamist. Seega tuleb lähtuda sellest, et kostja ei ole servituuti rikkunud ning hagejal ei ole järelikult hagiavalduses märgitud nõudeid kostja vastu.
6.3.Servituut tuleb lõpetada, kuna see on kostjat ülemäära koormav ning juurdepääs hageja kinnistule on võimalik lahendada teisiti, mõistlikumal viisil. Äärmisel juhul tuleb senise servituudilepingu tingimusi muuta. AÕS § 177 lg 1 sätestab, et kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. AÕS § 181 kohaselt, kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.
Hagejal ei ole vältimatult vaja servituudiala sõidukitega liikumiseks kasutada. Jalgsi ligipääs ei ole olnud kunagi takistatud. Ka sõidukitega läbipääs varjualusest ei olnud takistatud, ent hagejal puudus selleks vajadus ning selliselt praktikas ka kokku lepiti. Hageja kinnistu asub vaid 20 meetri kaugusel avalikust teest. Avalikult kasutatav tee ei ole seega hageja kinnistust ülemääraselt kaugel ning avalikult teelt jalgsi oma kinnistule liikumine ei põhjusta seega hagejale suuri ebamugavusi. Seevastu kahjustab sõidukite liikumine üle kostja kinnistu kostjat ülemääraselt. Sõidukite liikumisega võetakse kostjalt ära sisuliselt ainus võimalik ja mõistlik ruum küttepuude kuivatamiseks ja hoiustamiseks. Kostja eluhoone on puiduküttel, seega on vältimatult vajalik piisaval hulgal küttepuude hoiustamine. Muud mõistlikku asukohta kui varjualuse all küttepuude kuivatamiseks ja hoiustamiseks paraku ei ole. Ehkki AÕS § 181 sätestab õiguse nõuda servituudi ümbertõstmist teeniva kinnisasja muule osale, tuleks seda põhimõtet laiendada, kostja õigusega nõuda, et juurdepääs tõstetakse ümber hoopis teisele kinnistule. Kostja taotlusel tuleks senine L3 kinnistut koormav servituut lõpetada ja rajada uus ligipääs L3a kinnistule üle FFFFF kinnistu, kuna see ei kahjusta ei hagejat ega FFFFF omanikku ülemääraselt, samas võimaldaks vabastada kostjat ülemääraselt koormavast servituudist. Juurdepääsu rajamisel FFFFF kinnistu kaudu siseneks hageja oma kinnistule asukohas, kus on praegu kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse ala. Seega, kui kostja loobub servituudi lõpetamisel ja juurdepääsu ümberseadmisel isiklikust kasutusõigusest, on see hagejale just kasulikum, kuna ta saab oma kinnistule juurde täiendava kasutusala. Hageja on pidevalt rikkunud servituudilepingut, kasutades servituudiala parkimiseks, milleks tal õigust pole. Selline servituudiala kasutusviis on kostjat kahjustav, kuna võtab ära võimaluse kostjal seda ala kasutada, sealhulgas pääsemiseks oma eluhoone küljes olevasse garaaži. Ilmselgelt ei piisa üksnes sellest, et kohustada hagejat servituudilepingut täitma või keelata tal servituudiala kasutamine parkimiseks. Parkimisõigust ei ole hagejal nagunii, kuid ometi ta ala selliselt kasutab. Seega, kuna ka praegu on hageja käitumine selgelt õigusvastane, ei ole alust arvata, et täiendav hageja kohustuste ülekordamine või keeldude seadmine tema käitumist muudaks. Seevastu annaks servituudi lõpetamine kostjale selge aluse omandi ja valduse kaitse nõude esitamiseks ja rikkumise tuvastamiseks. Samas juhul, kui põhimõtteline lahendus hageja kinnistule pääsemiseks üle kostja kinnistu säilib (tuleks kohtu hinnangul säilitada), tuleb servituudi ulatust siiski muuta ja viia see esiteks vastavusse poolte tegeliku kokkuleppega ning teiseks viia poolte õigused enam tasakaalu. Servituudiala ulatus ei ole kogu mahus vajalik. Lepingu punkti 3.2 järgi on ala laius ca 3 meetrit, kuid ometi on lepingu lisaks oleval joonisel laiendatud ala L3 värava ja garaaži vahel oleva ala võrra, seega kinnistu piirist on selles asukohas servituudiala laiuseks ca 6 meetrit. Servituut ei tohiks teeniva kinnisasja omanikku ülemääraselt kahjustada, kuid kõnealune servituut seda siiski teeb. Garaaži esine ala ei ole servituudi teostamiseks, ehk juurdepääsuks L3a kinnistule vältimatult vajalik, küll aga takistab kostjal kasutamast temale kuuluvat L3 kinnistut. Enne kinnistu jagamist ja L3a kinnistu eraldamist ning servituudi seadmist toimus juurdepääs varasema tervikliku kinnistu tagumiste hoonete juurde (ehk praegusele L3a kinnistule) jalgsi, mitte sõidukitega. Seega ei erine praegune olukord kuidagi varasemast, mil L3 ja L3a kinnistud olid üks tervik. Servituudi tingimuste muutmisel tuleb seega tingimuste sõnastust muuta ja sätestada, et servituudiala on õigus kasutada üksnes jalgsi. L3 garaaži esine ala ei ole aga mingil juhul vajalik L3a kinnistule pääsemiseks. Seega tuleb servituudiala muuta, võttes senisest servituudialast välja garaaži esine ala. Uus taotletav servituudiala on tähistatud lisatud joonisel (lisa 4) kollase värviga tähistatud ja tähemärkide G, B, C ja D vahelisel alal, laiusega ligikaudu 3 meetrit.
Enne kinnistu jagamist ja L3a kinnistu eraldamist ning servituudi seadmist toimus juurdepääs varasema tervikliku kinnistu tagumiste hoonete juurde (ehk praegusele L3a kinnistule) jalgsi, mitte sõidukitega. Seega ei erine praegune olukord kuidagi varasemast, mil L3 ja L3a kinnistud olid üks tervik. Servituudi tingimuste muutmisel tuleb seega tingimuste sõnastust muuta ja sätestada, et servituudiala on õigus kasutada üksnes jalgsi. L3 garaaži esine ala ei ole aga mingil juhul vajalik L3a kinnistule pääsemiseks. Seega tuleb servituudiala muuta, võttes senisest servituudialast välja garaaži esine ala. Uus taotletav servituudiala on tähistatud lisatud joonisel (lisa 4) kollase värviga tähistatud ja tähemärkide G, B, C ja D vahelisel alal, laiusega ligikaudu 3 meetrit. Juurdepääsu tingimusi tuleb samuti muuta ja sätestada see vastavalt tegelikult senisele kasutusele, ehk õigusega kasutada servituudiala L3a kinnistule läbipääsuks jalgsi. Selleks, et välistada garaaži esine ala servituudialast ning tagada hagejale otsetee (s.t sirge ala, ilma garaaži esise alata) L3a kinnistule, on kostja valmis ehitama ümber Ltänava ääres oleva piirdeaia ja värava, ehk rajama uue värava joonisel tähistatud tähemärkide G ja B vahelisele alale. Selle nõudmiseks annab aluse samuti AÕS § 181. Selguse huvides märgib kostja, et see alternatiiv kostjat tegelikult siiski ei rahulda, kuna hageja kasuks seatud servituut (ka muudetud kujul) jääb kostjat igal juhul koormama. Seetõttu tuleb igal juhul eelistada esimest alternatiivi, mille kohaselt tuleb servituut üleüldse lõpetada ja rajada L3a kinnistu juurdepääs FFFFF kinnistu kaudu. Kuna servituudi lõpetamiseks või selle tingimuste muutmiseks on vaja hageja nõusolekut, tuleb see TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtulahendiga asendada. Kohtu seisukoht
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - Hageja D D on kostja A A pojapoeg (poeg M A laps); - D D on Kuressaares asuva L3a kinnistu omanik ning A A on L3 kinnistu omanik. L3a kinnistul asuv elamu on hageja lapsepõlvekodu; - L3a kinnistule ei ole juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt; - L3a kinnistu on tekkinud A Aile kuulunud L3 kinnistu, mis koosnes kahest katastriüksusest nr XXXXXXX:XX:XXX asukohaga L3 ja nr xxxxxxx asukohaga L3a jagamisel kaheks kinnistuks; - 22.12.2010 kinkis A A Kuressaare notar Gerda Pitka poolt koostatud ja tõestatud lepinguga (kinnistu jagamise avaldus, jagamisel tekkivate kinnistute kinkelepingud, sõiduteeservituudi seadmise leping, isikliku kasutusõigusega koormamise leping ning asjaõiguslepingud) katastriüksuse nr xxxxxxxxx asukohaga L3a D Dile; - L3a kinnistule ehitasid 1980-ndatel maja D Di vanemad – M A (A A poeg) ja Olga A; - 22.12.2010 lepingu osas 3 leppisid A A ja D D kokku teeservituudi seadmises ja lepiti kokku teeservituudi seadmise tingimustes. Lepingu p 3.1 kohaselt kingisaaja (kui valitseva kinnistu omanik), kelleks on hageja D D ja kinkija A A leppisid kokku koormata lepingu punktis 1.3 nimetatud kinnistu, milleks on L3 asuv kinnistu, reaalservituudiga (sõiduteeservituudiga) lepingu p-s 1.1 märgitud L3a asuva kinnistu igakordse omaniku kasuks, kusjuures tee kasutamiseks on õigustatud ka teeniva kinnistu omanik, samuti teeniva kinnistu ja ka valitseva kinnistu kasutajad ja külalised. Lepingu p 3.2 kohaselt on sõiduteeservituudi sisuks valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenivat kinnistut läbivat, lepingu lisaks oleval plaanil nr 1 viirutuse ja tähemärkide A, B, C, D, E ja F vahelist viirutatud ala ligikaudu 3 meetri laiust teeala jalgsi ja igat liiki sõidukiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurde- ja läbipääsuks valitsevale kinnistule. Lepingu p 3.3
kohaselt on teeniva kinnistu omanik ja valitseva kinnistu omanik leppinud kokku, et servituut seatakse tähtajatult. Lepingu p 3.4 kohaselt on teeniva kinnistu omanik ja valitseva kinnistu omanik leppinud kokku, et servituut seatakse tasuta ning valitseva kinnistu omanik ei kohustu lepingu sõlmimisel ega edaspidi maksma servituudi eest teeniva kinnistu omanikule tasu; Lepingu p 3.5 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et tee lepingu lisaks oleval plaanil viidatud kohta rajab vajadusel valitseva kinnistu omanik. Lepingu p 3.6 kohaselt leppisid pooled kokku, et servituudi alasse jääva tee ehitamisega seotud kulud kannab valitseva kinnistu omanik. - Lepingupoolte kokkuleppel kanti sõiduteeservituut kinnistusregistrisse.
9.Kuressaare notar Gerda Pitk on 7.04.2022 koostanud notariaalakti ja teinud parandused 22.12.2010 tema poolt tõestatud ja notari ametitegevuse raamatu nr 1650 all registreeritud notariaalaktis (kinnistu jagamise avaldus, jagamisel tekkivate kinnistute kinkelepingud, sõiduteeservituudi seadmise leping, isikliku kasutusõigusega koormamise leping ning asjaõiguslepingud) Kuressaare notar Gerda Pitk poolt tõestatud notariaalaktis sisalduva ilmse vea tõttu. Notar märkis, et lugeda tuleb õigeks Lepingu lisa nr 1 parandus alljärgnevalt: Õige on Lepingu lisa 2. 2 ja palus lugeda õigeks Lepingu lisa nr 2 parandus alljärgnevalt: Õige on Lepingu lisa 1 /tlk 129/.
10.Hageja on pöördunud kohtusse nõudega kohustada kostjat lõpetama teeservituudi kasutamise piiramine ja kõrvaldama teeservituudi ala olevad takistused (sh varikatus). Hageja väitel ei täida kostja lepingust tuleneva kitsenduse tingimusi ja on asunud teeservituudi kasutamist takistama ja piirama. Kostja ei ole kõrvaldanud juurdepääsu asukohas olevat varikatust, mis on liiga madal selleks, et veokiga kinnistule pääseda ning paigaldanud juurdepääsuteele puuriidad, istutanud põõsaid. Kostja tegevuse tulemusena on tekkinud olukord, et juurdepääsutee on nii kitsas, et L3a kinnistule ei ole võimalik sõita ühegi transpordivahendiga.
11.AÕS § 1841 sätestab, et kui valitseva kinnisasja valdajat takistatakse mõne valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse kantud servituudi teostamisel, siis kohaldatakse vastavalt valduse kaitse kohta kehtivaid sätteid, kui servituuti on ühe aasta jooksul enne rikkumist vähemalt üks kord teostatud. AÕS § 33 lg 2 kohaselt on isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, otsene, teine isik aga kaudne valdaja. AÕS § 40 lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. AÕS § 44 lg 1 kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. TsMS § 365 lg 1 kohaselt võib hageja hagiavalduses nõuda, et kohus annaks koos hagis taotletava kohustuse täitmise või teo tegemisega kostjale otsuses selle täitmiseks tähtaja.
12.Vaidlus puudub selles, et kostja on paigaldanud vaidlusalusele juurdepääsualale küttepuude riidad, et seal asub varikatus ning on rajatud lillepeenar ja kasvab sirel. Seda kinnitavad ka hageja esitatud fotod /tlk 20-26, 131 jj). Seetõttu ei ole võimalik juurdepääsu kasutada sõidukitega /vt tlk 137 foto Saaremaa Tuleohutuse OÜ sõidukist/. Hageja on saanud enda sõnul oma kinnistule ehitusmaterjali viia sõiduauto käruga ajal, kui kostja puuriidad on kütmise tõttu vähenenud /vt foto tlk 176/. Hageja seletuse kohaselt on suurem ehitustegevus tema kinnistul takistatud, kuna suuremat ehitusmaterjali ei saa sinna viia. Seetõttu on tagumine aiamaja pooleli, põrandavalamine jäi ära, sest segumikser ei saa kinnistule. Hageja vajab juurdepääsuteed, sest soovib enda sõnul elamut renoveerida, ehitada sellele peale teine korrus ja katus vahetada, kõrvalhoonesse soovib hageja sauna rajada, samuti on küttepuid vaja tuua, haljastus vajab hooldust ja praht koristamist. Praegu ei pääse hageja kinnistule kraanaga ega segumikseriga, päästeauto ega kiirabiga. Hageja seletas vande all, et L3a hoone ehitati tema teada 1981. aastal
tema isa ja ema poolt ja sellel ajal oli juurdepääs suurte veokitega ja et katusealune tuli hiljem, pärast selle hoone ehitamist. Seega pääseb suuremate sõidukitega sh ehitustehnikaga L3a kinnistule vaid sel juhul, kui juurdepääsuteel küttepuid ja varikatust ei ole. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja F A (hageja õde ja kostja pojatütar, elas enda sõnul mõlemal kinnistul kuni 2008 aastani) ütluste kohaselt hoiab D D oma puid L3a maja kõrval kuuris, et seal hoidsid puid nii L3 kui L3a elanikud ja et tema on toonud L3a maja kõrvalt kuurist vanaemale puid ja vanaema on hoidnud ka garaažis puid. Seega ei pea paika kostja esitatud Ltn 3 naabrite kinnitus (tlk 171), et varikatuse all kuivatavad puid kaks peret, kuna õuepealsel perel puudus puudekuur, et õuealal ei ole olnud sõiduteed ning et läbikäik on jalgsi läbimiseks. Ilmselgelt teavad pereliikmed oma elu ja tegemisi paremini kui naabrid.
13.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et kostja takistab hagejal servituudiala kasutamist hagejale kuuluvale L3a kinnistule liikumiseks. Asjaolu, et servituudialal asub kostja elamu garaažiga kokku ehitatud varikatus ning et kostja hoiustab selle all oma küttepuid ja muid asju, on kohtu hinnangul käsitletav servituudikokkuleppe rikkumisena. Kohtu arvates on hagejal vastavalt lepingus kokkulepitule õigus igal-ajal ööpäevaringselt pääseda oma kinnistule igat liiki sõidukitega, mh ehitusmaterjali vedamiseks maja remondiks, ehitussodi äravedamiseks /vt tlk 141 foto), küttepuude vedamiseks jms. Samuti on hagejal õigus vastavalt lepingus kokkulepitule nõuda, et kostja eemaldaks garaaži kõrval asuvalt servituudialalt seal oleva varikatuse ja vallasasjad (sh küttepuud). Kostjal on võimalik küttepuid hoiustada edaspidi garaažis, kuhu need esialgse õiguskaitse abinõu täitmise käigus ka paigutati. Täiendavalt märgib kohus siinkohal, et kostja esitatud Ltn 3 varjualuse tehnilise seisukorra hinnangust (tlk 86 jj) nähtub, et käesolevaks hetkeks on varjualune ka amortiseerunud ja selle olulised sõlmed on muutunud ohtlikuks. Tehnilise seisukorra osaks olevatel fotodel 1, 2, 5, 7 ja 8 on näha, et L3 varikatus ja Heina 5 puudekuur on praktiliselt kokku ehitatud ning et tegemist on tuleohtliku olukorraga.
14.Kostja vastuhaginõue tugineb peamiselt väitel, et hageja on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, sest ta ei ole valitseva kinnisasja omanikuna servituudiala 10 aasta jooksul kasutatud ning et enda kinnistule pääsemiseks sõidukiga on hagejal võimalik kasutada FFFFF kinnistut, mille omanik on seda valmis lubama.
15.AÕS § 177 lg 2 sätestab, et kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga.
16.Hageja poolt kohtuistungil vande all antud seletusega on tõendatud, et hageja alustas 2014.aasta kevadel servituudialasse vastavalt kokkulepitule tänavakividest tee rajamist /vt ka fotod tlk 75,76/, kuid kostja keelas tee ehituse. Varikatus ehitati hageja seletuse kohaselt L3a jaoks, sest isa M A hoidis seal kaitseliidu autosid, puid seal ei olnud. Hageja ütles, et servituudi alalt on läbi sõitnud lisaks temale D Kr, kes viis ära mööblit ja prahti ja et igal aastal on teda aidanud vajalikku vedada isa M A ning et servituudialalt on autoga sõitnud läbi E K, kes viis ära kivisodi. Kostja vande all antud ütluste kohaselt on varjualuse alt aetud autosid läbi aga sõiduteed ei ole seal, seal on mullatee. A A ei välista, et katusealusest sõideti autoga läbi, kui ta Tallinnas käis. Tunnistaja D K (hageja abikaasa poeg) ütluste kohaselt sai ta täisealiseks 2016. aastal ja ta on juurdepääsualal autoga sõitnud ning et tavaliselt sai sõita pigem kevadel, siis kui oli puid vähem, et oli piisavalt ruumi, et sai käruga sõita kuni näiteks sirelini. Sai oksi või ehitusprügi, vanu asju
ära viia ja et ta sõitis sõiduautoga koos käruga üle aasta kindlasti ning üle eelmine aasta said nad ligi nii palju kui oli võimalik. Kevadeti on käidud, kui on saanud. Tunnistaja F a A ütluste kohaselt on kahe maja vahel sisehoovis käinud kõik oma autodega. Viimati mis ta nägi, oli 2018 kui isa hakkas ehitama. Siis ta vedas ehitusmaterjali, käis käruga ja viis oma asju. Seda on vastavalt vajadusele alati kasutatud. Samamoodi on ka olnud mööblivedu seoses kolimisega. Sisehoovi on kasutatud aastaid auto pesemisteks nii tema ise kui ka K P. Ka tunnistaja K P, kes L3 kinnistul käib enda sõnul küll harva, ütluste kohaselt on tema mõnedel üksikutel kordadel näinud kui autoga on varjualuse alt läbi sõidetud, sõitnud on onu ja ka vanaema. Eeltoodud tõenditega on ümberlükatud kostja väide, et hageja on kasutanud servituudiala oma kinnistule ligipääsuks üksnes jalgsi (so mitte viisil ja ulatuses, milleks servituut talle õiguse andis). Tegelikkuses on hageja sõidutee servituudi ala saanud kasutada juurdepääsuna temale kuuluvale kinnistule aeg-ajalt ka sõiduautoga.
17.22.12.2010 lepingu punktis 1.8.3 on lepinguosalised kinnitanud, et nad on servituudi ala üle vaadanud, on teadlikud selle seisundist, suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas üksteise suhtes mingeid pretensioone; servituudi ala on vabastatud, servituudi alal ei paikne ehitisi ega rajatisi. Hageja seletas kohtuistungil, et enne lepingu sõlmimist käisid nad koos mitmetes asutustes ametnike juures , nt linnavalitsuses. Tollel ajal oli ehituse alal vanemspetsialist A K, maanõunik oli R K, P L oli seal ja meile tehti selgeks, et kuna toimub kinnistu jagamine, siis L3a kinnistule peab jääma ligipääs kõiki liiki sõidukiga. Seda takistas katusealune. Linnavalitsuses tegi A K meile puust ja punasest selgeks, et see katusealune tuleb likvideerida. Kui jõudsime notari juurde, siis enne vormistamist loeti meile punktid kõik ette. Nii notar kui ka notari abi, kes seal tollel ajal oli, tegid selgeks, et aga katusealune. A A ütles, et kohe-kohe on katusealune likvideeritud. Arutasime asjad läbi, Asta lubas auto garaažist ära viia ja kolast puhtaks teha, et kõik puud saaks sinna ilusti ära ladustada. See oli selline kokkulepe. 22.12.2010 lepingust nähtub, et selle tingimused on pooltele notari poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist pooltele läbivaatamiseks ja leping on poolte poolt alla kirjutatud. Samuti on lepingule lisatud plaani pooltele tutvustatud, nende poolt heakskiidetud ning allkirjastatud. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei tundu eluliselt usutav kostja väide, et teda ei kaasatud omal ajal piirilepingu koostamise juurde ning et allkirjastamisel ei näinud ta seda kohe lugeda, et mistahes autoga võib hageja kinnistule sisse sõita. Hageja esitatud L3a piiriprotokollist /tlk 130/ nähtub, et katastriüksuse piiride kättenäitamisel osalesid õigustatud isik A A ja maamõõtja K K ja piiriprotokolli allkirjastamise juurde olid kutsutud Kuressaare linna maanõunik R K, piirinaaber FFFFFF katastriüksuse omanik K Ou ja piirinaaber RRRRR katastriüksuse omanik J K. Kõik eelmärgitud isikud, k.a A A on piiriprotokolli allkirjastanud. D D ei ole nimetatud piiriprotokolli koostamisel osalenud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et poolte tahe lepingu sõlmimisel oli, seada L3a kinnistu omaniku kasuks 3 meetri laiune sõidutee servituut liikumiseks jalgsi ja igat liiki sõidukitega. Igat liiki sõidukitega L3a kinnistule pääsemine on võimalik vaid juhul, kui varikatus on eemaldatud. Asjaolu, et oli suuline kokkulepe, et servituudi ala vabastatakse rajatistest või ehitistest, oli poolte vahel sõlmitud, tõendab 22.10.2010 lepingu sisu. Lepingu osa 3 „Teeservituudi seadmine“, p-st 3.2 nähtub, et sõiduteeservituudi sisuks on valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenivat kinnistut läbivat ligikaudu 3 meetri laiust teeala jalgsi ja igat liiki sõidukiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurde- ja läbipääsuks valitsevale kinnistule.
18.Kostja väide, nagu oleks L3a kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavale teele võimalik üle FFFFF kinnistu selle omanike nõusolekul, on ümberlükatud FFFFF ühisomandike J S ja J S kinnitusega, milles nad teatavad, et nad ei nõustu teeservituudi seadmisega nende omandis olevale kinnistule /tlk 71-72/.
19.Kohus leiab eeltoodu alusel, et servituuti ei ole põhjendatud lõpetada ning see ei ole kostjat ülemäära koormav. Ka servituudilepingu tingimuste muutmiseks puudub alus. Kostja huvi hoida servituudialal küttepuid ei kaalu üle hageja huvi pääseda enda kinnistule igal ajal igat liiki sõidukiga, vaatamata sellele et tema kinnistu asub avalikust teest ligi 20 m kaugusel. Seega rahuldab kohus eeltoodud põhjendustel hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata.
20.Menetluskulud
20.1.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on kohtukulu (§ 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt /II kd lk 20jj/ on hagejale menetluses õigusabi osutanud Tuus & Tuus Õigusabi jurist Liivi Tuus. Hageja menetluskulu koosneb menetluses tasutud riigilõivust 490 eurot ja õigusabikuludest kokku 26,1 töötunni ulatuses summas 3132 eurot (sh käibemaks). Tuus & Tuus Õigusabi OÜ tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitab, et Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arvetes kajastuv kulu on kantud seoses menetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohuslased. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, taotleb ta menetluskulu väljamõistmist koos käibemaksuga. Hageja palub kohtul TsMS § 177 lg 4 alusel märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekiri sisaldab õigusteenuse sisuks olevate toimingute loetelu ja osutatud õigusabi tundide arvestust. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas oma seisukohta esitanud.
20.2.Kohus, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu leiab, et hageja esindaja poolt antud menetluses tehtud toimingud on hageja õiguste efektiivseks kaitseks TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Samuti on mõistlik ja põhjendatud hageja esindaja tunnitasu, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja õigusabikulude suurus kokku 3622 eurot (sh käibemaks) ning see tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Vastavalt hageja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
21.TsMS § 445 lg 2 alusel jääb jõusse Pärnu Maakohtu 7.06.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.