LT hagi Ehitiste viimistlus OÜ vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 180,03 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja LT (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Marina Smirnova Kostja Ehitiste viimistlus OÜ (registrikood 11677823)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata LT hagi Ehitiste viimistlus OÜ vastu.
2.Jätta menetluskulud LT kanda. Välja mõista LTlt Ehitiste viimistlus OÜ kasuks menetluskulud 720 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb LTl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.12.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.LT (hageja) esitas 25.08.2020 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 02.12.2020 ja 28.03.2022) Ehitiste viimistlus OÜ (kostja) vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 01.04.2018–22.10.2019 suulise töölepingu alusel. Hageja töötas kostja korraldustel erinevatel objektidel xxxna. Kostja pidi maksma töötasu tükitöö eest. Töötasu kujunes selliselt, et iga töö eest oli määratud kindlaks tasu suurus, mida tuli korrutada teostatud tööde mahuga. Näiteks tasu kipsseinte ja lagede viimistluse eest oli 4 eurot/m2, betoonseinte viimistluse eest oli 5 eurot/m2, muud tööd vastavalt korraldusele 10 eurot /tund jne. Hageja töötas 2018. a ja 2019. a kostja korraldusel kolmel objektil järgmiselt: ajavahemikus 09.09.2018–28.02.2019 objektil kultuurikeskus „Kaja“, 01.03.2019–05.07.2019 objektil Muusika- ja Teatriakadeemia ja 06.07.2019–22.10.2019 objektil hotell „Kentmanni 15“. Hageja sai töötasu nii kostjalt, kui ka kostja juhatuse liikme T. L. kontrolli all olevatelt teistelt äriühingutelt, nt Venexa OÜ ja Ehitusteenused 24 OÜ. Kuigi Venexa OÜ ja Ehitusteenused 24 OÜ tegid hagejale palgamakseid, puudusid hagejal töösuhted nende äriühinguga. Töötajate registrisse tehtud kanne, et hagejal oli tööleping Venexa OÜ-ga on ebaõige. T. L.l oli ligipääs osaühingute töötajate registrisse, kus ta tegi kandeid oma äranägemise järgi, et hagejal olid väidetavalt töösuhted teiste äriühingutega peale kostja. Kostja jättis hagejale makstama töö eest objektil kultuurikeskus „Kaja“ 3225 eurot, objektil Muusika- ja Teatriakadeemia 3796 eurot ja objektil hotell „Kentmanni 15“ 5924,39 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu kokku 12 180,03 eurot (3225 eurot + 3796 eurot + 5924,39 eurot).
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Hageja ei töötanud kostja juures ajal, mille eest nõuab ta töötasu maksmist. Poolte töösuhted kestsid perioodil 01.04.2018–31.01.2019. Alates 01.09.2019 kuni 30.08.2019 töötas hageja äriühingus OÜ Venexa. Hagejal ei saa olla kostja vastu nõudeid pärast 31.01.2019. Asjaolu, et kostja juhatuse liige oli seotud veel teiste äriühingutega ei oma tähtsust. Hageja ei ole tõendanud enda väiteid töötasu kokkuleppe kohta ja tema poolt tehtud tööde mahu kohta. Kostja on maksnud hagejale tasu töö eest objektil kultuurikeskus „Kaja“. Hageja ise tunnistas seda kohtuistungil. Kui hageja töötas objektil Muusika- ja Teatriakadeemia, olid tal töösuhted OÜ-ga Venexa. Hageja ei ole töötanud objektil hotell „Kentmanni 15“. Hageja töötasu arvestus on ebaõige ja ebaselge. Tõendamata on, et hagejal on õigus nõuda suuremat töötasu, kui ta sai. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid suulise töölepingu, mille alusel töötas hageja kostja juures ehitustöölisena ja tema ülesandeks olid siseviimistlustööd. Pooled vaidlevad töösuhte kestvuse üle. Hageja väitel töötas tema kostja juures perioodil 01.04.2018–22.10.2019. Kosja tunnistas, et töösuhted algasid 01.04.2018, kuid tema väitel lõppes hageja tööleping 31.01.2019.
5.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hagejal oli tööleping kostjaga ajavahemikul 01.04.2018– 31.01.2019. Seda kinnitavad järgmised dokumendid: hageja esitatud Eesti Haigekassa 02.06.2020 tõend (tl 18-19) ning hageja ja kostja esitatud töötamise registri väljavõte (tl 48, tl 86). Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et pooltevahelised töösuhted oleks kestnud kauem kui 31.01.2019. Hageja esitatud kostja 2019. a deklaratsioon ei tõenda töösuhteid kevadel ja sügisel 2019. a. Märgitud dokumendi järgi deklareeris kostja veebruaris 2019. a hagejale makstud haigushüvitise 107,45 eurot ja oktoobris 2019. a VÕS lepingu alusel makstud töö- või teenustasu 1016,26 eurot (tl 94 pöördel). Deklaratsiooni alusel ei ole võimalik tuvastada, kas haigushüvitise makse tegemise aluseks oli tööleping või mingi muu õigussuhe. Makse oktoobris 2019. a oli tehtud VÕS lepingu alusel ja mitte töösuhte raames. Hageja pangakonto väljavõtte järgi tegi kostja talle makseid märtsis ja oktoobris 2019. a, kuid nende aluseks olid muud suhted kui töösuhted. Näiteks märtsis 2019. a tegi kostja hagejale makse 105 eurot selgitusega leping ost-müük ja oktoobris 2019. a makse 800 eurot selgitusega töötasu vastavalt töövõtulepingule. Hageja ei ole tõendanud, et viidatud maksed olid tehtud töösuhte raames. Kohtule ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et 01.04.2018 alanud pooltevahelised suhted oleksid kestnud kauem kui 31.01.2019. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks saanud kostjalt töökorraldusi pärast 31.01.2019. Kostja esitas T. V. ja I. V. selgitused, et nad pidid hageja järel tööd objektidel ümber tegema (tl 49–51), kuid selgitustest ei selgu, kes oli hageja tööandjaks. Seega ei tõenda selgitused, et poolte vahel olid töösuhted pärast 31.01.2019.
6.Pooled vaidlevad hageja töötasu arvestamise ja maksmise üle. Hageja väidab, et ta pidi kokkuleppe järgi saama töötasu järgmiselt: kokkulepitud tasu kindla töö eest korrutatakse teostatud töö ruutmeetrite arvuga. Näiteks tasu kipsseinte ja lagede viimistluse eest oli 4 eurot/m2, tasu betoonseinte viimistluse eest oli 5 eurot/m2 jne. Hageja pidas arvestust tehtud tööde ja maksmisele kuuluva tasu kohta. Kostja oli aga seisukohal, et hageja töötasu oli 800 eurot kuus, millele lisandus täiendav tasu.
7.Tõendamata on hageja väide, et pooled leppisid kokku töötasus tükitöö eest ja et kostja kohustus maksma hagejale palka korrutades kokkulepitud tasu töö eest teostatud töö ruutmeetrite arvuga. Selleks, et tõendada tööde mahtu, esitas hageja tema koostatud arvestuse tööde kohta (tl 7– 14). Kohus leiab, et hageja arvestus on hinnatav tema seletusena, mis ei ole antud vande all. Kohus toob välja, et seletused ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendid ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (Riigikohtu 17.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491, p 15.5). Seetõttu ei arvesta kohus hageja esitatud tööde arvestust (tl 7–14).
8.Hageja palus välja mõista kostjalt palga töö eest objektil kultuurikeskus „Kaja“. Hageja väitel töötas ta viidatud objektil 09.09.2018–28.02.2019 ja kostja võlgneb hagejale töötasu 3225 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tõendamata on hageja väide pooltevaheliste töösuhte kestvuse kohta kauem kui 31.01.2019. Hageja ei ole tõendanud, et ta töötas kostjaga sõlmitud töölepingu alusel objektil „Kaja“ alates 01.02.2019 kuni 28.02.2019. Tõendamata on ka hageja väited töötasu arvestamise kokkuleppe kohta. Lisaks on hageja väited objektil „Kaja“ saamata jäänud töötasu osas vastuolulised. 21.02.2022 istungil selgitas hageja, et ta sai kätte kõik tasud objekti „Kaja“ eest (tl 74–76). Pärast istungit esitatud 28.03.2022 menetlusdokumendis väitis hageja, et kostja ikkagi võlgneb talle tasu töö eest viidatud objektil. Seega tuleb hageja väidetesse suhtuda kriitiliselt. Kohus leiab, et tõendamata on hageja väide, et kostja võlgneb talle tasu töö eest objektil kultuurikeskus „Kaja“.
9.Kohus jääb seisukohale, et tõendamata on hageja väide, et ta töötas kostja juures kauem kui 31.01.2019. Kuna hageja töötasu nõue seoses tööga objektidel Muusika- ja Teatriakadeemia ja hotell „Kentmanni 15“ jääb perioodi, kus pooltevahelised töösuhted on tõendamata, puudub vajadus käsitleda hageja nõuet välja mõista kostjalt tasu töö eest viidatud objektidel.
10.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
11.Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
12.Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes. Kostja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 10.11.2022. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud 1000 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta) kokku 12,5 tundi.
13.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
14.Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 80 eurot (käibemaksuta) on mõistlik.
15.Kostjale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 12,5 tundi. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
16.Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu neli tundi hagiavaldusega tutvumiseks ning kostja vastuse koostamiseks. Kohus arvestas seejuures tsiviilasja keerukust ning hagiavalduse ja kostja poolt 01.03.2021 esitatud vastuse sisu ja mahtu. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud menetlustoimingule kulunud aeg ülepaisutatud.
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal 02.06.2021 menetlustoimingule kolm tundi. Kohus asub seisukohale, et nimetatud menetlustoiming ning sellele kulunud aega ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 02.06.2021 seisukoha hageja 26.04.2021 menetlusdokumendi osas. Kuivõrd kohus kostjalt hageja 26.04.2021 menetlusdokumendi osas seisukohta ei küsinud, ei ole kohtu hinnangul nimetatud menetlustoiminguga seotud menetluskulu osas tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga ja põhjendatuks ei saa pidada nimetatud kulu vastaspoole kanda jätmist.
18.Menetlustoimingute nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud kolm tundi istungiks ettevalmistamiseks ja 21.02.2022 kohtuistungil osalemiseks. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu ja mahtu, asja keerukust ning 21.02.2022 istungi kestvust (algus kell 10:00, lõpp kell 11:19) peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja aega seoses istungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemisega kokku mahus 2,5 tundi.
19.Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud perioodil 28.03.2022 kuni 10.11.2022 on põhjendatud ja vajalikud menetluskulude nimekirjas väljatoodud mahus. Kohus arvestas seejuures hageja poolt 28.03.2022 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asub seisukohale, et nimetatud menetlusdokumendiga tutvumiseks kulunud aeg 0,5 h on põhjendatud ja vajalik. Kohus arvestas ka kostja poolt 11.04.2022 ja 10.11.2022 esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning leiab, et nimetatud menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg kokku kaks tundi ei ole ülepaisutatud.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku üheksa tundi. Arvestades asjaolu, et kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta), tuleb kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 720 eurot (9 tundi x 80 eurot).
21.Kohus on tuvastanud, et kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga põhjendatud ei ole.
22.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 720 eurot.
23.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.