LT hagi Ehitiste viimistlus OÜ vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.12.2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
LT apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
12 180 eurot 3 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja LT (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Marina Smirnova Kostja Ehitiste viimistlus OÜ (registrikood 11677823), lepinguline esindaja Erkki Evart
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 03.05.2024. a istungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16.12.2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta LT apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud LT kanda.
4.Mõista LTlt Ehitiste viimistlus OÜ kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud 810 eurot.
5.Otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb LTl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (810 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-20-12263 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.LT (hageja) esitas 25.08.2020 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 02.12.2020 ja 28.03.2022) Ehitiste viimistlus OÜ (kostja) vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja ajavahemikul 01.04.2018–22.10.2019 suulise töölepingu alusel kostja juures. Hageja töötas kostja korraldustel erinevatel objektidel maalrikrohvijana. Kostja pidi maksma töötasu tükitöö eest. Töötasu kujunes selliselt, et iga töö eest oli määratud kindlaks tasu suurus, mis tuli korrutada teostatud tööde mahuga. Näiteks tasu kipsseinte ja lagede viimistluse eest oli 4 eurot/m2, betoonseinte viimistluse eest 5 eurot/m2, muud tööd vastavalt korraldusele 10 eurot /tund jne.
1.2.Hageja töötas 2018. a ja 2019. a kostja korraldusel kolmel objektil järgmiselt: ajavahemikus 09.09.2018–28.02.2019 objektil kultuurikeskus „Kaja“, 01.03.2019–05.07.2019 objektil Muusika- ja Teatriakadeemia ja 06.07.2019–22.10.2019 objektil hotell „Kentmanni 15“. Hageja sai töötasu nii kostjalt, kui ka kostja juhatuse liikme Toomas Lutsi kontrolli all olevatelt teistelt äriühingutelt, nt Venexa OÜ ja Ehitusteenused 24 OÜ. Kuigi Venexa OÜ ja Ehitusteenused 24 OÜ tegid hagejale palgamakseid, puudusid hagejal töösuhted nende äriühingutega. Töötajate registrisse tehtud kanne, et hagejal oli tööleping Venexa OÜ-ga, on ebaõige. T. L oli ligipääs osaühingute töötajate registrisse, kus ta tegi kandeid oma äranägemise järgi. Hagejal olid töösuhted teiste äriühingutega peale kostja.
1.3.Kostja jättis hagejale 3225 eurot maksmata töö eest objektil kultuurikeskus „Kaja“, 3796 eurot objektil Muusika- ja Teatriakadeemia ja 5924,39 eurot objektil hotell „Kentmanni 15“. Hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu kokku 12 180,03 eurot (3225 eurot + 3796 eurot + 5924,39 eurot). Kostja vastuväited
2.Kostja leiab, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Hageja ei töötanud kostja juures ajal, mille eest ta töötasu nõuab. Pooltel olid töösuhted ajavahemikus 01.04.2018–31.01.2019. Alates 01.02.2019 kuni 30.08.2019 töötas hageja äriühingus OÜ Venexa. Hagejal ei saa olla kostja vastu nõudeid pärast 31.01.2019. Asjaolu, et kostja juhatuse liige oli seotud veel teiste äriühingutega, ei oma tähtsust.
2.1.Hageja ei ole tõendanud oma väiteid töötasu kokkuleppe kohta ja tema poolt tehtud tööde mahu kohta. Kostja on maksnud hagejale tasu töö eest objektil kultuurikeskus „Kaja“. Hageja ise tunnistas seda kohtuistungil. Kui hageja töötas objektil Muusika- ja Teatriakadeemia, olid tal töösuhted OÜ-ga Venexa. Hageja ei ole töötanud objektil hotell „Kentmanni 15“. Hageja
2-20-12263 töötasu arvestus on ebaõige ja ebaselge. Tõendamata on, et hagejal on õigus nõuda suuremat töötasu, kui ta sai. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis oma 16.12.2022. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid suulise töölepingu, mille alusel hageja töötas kostja juures ehitustöölisena ja tema ülesandeks olid siseviimistlustööd. Töösuhted algasid 01.04.2018 ja kestsid vähemalt kuni 31.01.2019.
3.2.Maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et tööleping lõppes 31.01.2019. Seda kinnitavad Eesti Haigekassa 02.06.2020 tõend ning töötamise registri väljavõte. Hageja esitatud kostja 2019. a deklaratsioon ei tõenda töösuhteid kevadel ja sügisel 2019. a. 2019. a oktoobri makse oli tehtud võlaõigusliku lepingu alusel ja mitte seoses töösuhtega. Kostja esitas TVi ja IVi selgitused, et nad pidid hageja järel tööd objektidel ümber tegema, kuid selgitustest ei selgu, kes oli hageja tööandjaks.
3.3.Tõendamata on hageja väide, et pooled leppisid kokku töötasus tükitöö põhimõttel ja et kostja kohustus maksma hagejale palka korrutades kokkulepitud tasu teostatud töö ruutmeetrite arvuga. Hageja enda koostatud arvestus seda ei tõenda.
3.4.Hageja palus mõista kostjalt välja töötasu 3225 eurot objektil kultuurikeskus „Kaja“ ajavahemiku 09.09.2018–28.02.2019 eest. Kuna hageja ei ole tõendanud töösuhte jätkumist pärast 2019. a jaanuari ning väiteid tükitöö kokkuleppe kohta, jättis maakohus hageja nõude rahuldamata. Kuna hageja töötasu nõue seoses tööga objektidel Muusika- ja Teatriakadeemia ja hotell „Kentmanni 15“ jääb ajavahemikku, kus pooltevahelised töösuhted on tõendamata, ei käsitlenud maakohus hageja nõuet mõista kostjalt välja tasu töö eest viidatud objektidel.
3.5.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 720 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Hageja leiab, et maakohus tuvastas valesti töölepingu lõppemise aja ja jättis tuvastamata, kas tegemist on tähtajatu või tähtajalise lepinguga. Tööleping oli tähtajatu ning puuduvad tõendid, et kostja oleks töölepingu alates 31.01.2019 üles öelnud. Töötamise registri kande alusel töölepingu lõppemist järeldada ei saa. Registrisse teeb kandeid tööandja, kes vastutab andmete õigsuse eest. Kandel ei ole töölepingu lõppemisele mõju ning see ei tõenda töölepingu lõppemist. Hageja ei töötanud pärast 2019. a jaanuari OÜ-s Venexa. T. L tegi vastava kande omal algatusel ilma hagejaga läbi rääkimata.
4.2.Kui hageja saatis kostjale 25.11.2019 töötasu nõude, vastas kostja, et ta ei saa veel raha maksta. Sellega tunnistas kostja hageja nõuet.
4.3.Maakohus eksis töösuhte lõpu tuvastamisel asjaolude hindamisega, sest jättis arvesse võtmata, et Ehitiste viimistlus OÜ 2019. a aasta deklaratsioonis deklareeris kostja ka hagejale välja maksud töötasu 662,38 eurot 2019. a maikuu eest. Kostja ei esitanud selle makse ega oktoobri makse kohta mingeid lepinguid. Tegelikkuses mingeid võlaõiguslikke lepinguid poolte vahel ei olnud. Maakohus jättis arvestamata ka asjaolu, et T. L maksis hagejale töötasu
2-20-12263 mitmete erinevate tema juhitavate äriühingute kaudu (OÜ Venexa, Ehitusteenused 24 OÜ, Ehituste viimistlus OÜ). Maakohus jättis ekslikult üle kuulamata tunnistaja JJ.
4.4.Maakohus leidis ebaõigesti, et tõendamata on hageja väide, et pooled leppisid kokku tükitöö tasu ja et kostja kohustus maksma hagejale töötasu korrutades kokkulepitud tasu töö eest teostatud töö ruutmeetrite arvuga. Maakohus jättis analüüsimata kostja teisele töötajale Nelli Plotnikovale koostatud töölepingu projekti. Maakohus jättis ebaõigesti hageja ja T. L vande all üle kuulamata. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.Kuigi maakohus jättis lõppastmes hagi õigesti rahuldamata, ei nõustu kolleegium maakohtu järeldusega, et tööleping lõppes 31.01.2019.
7.1.Kostja esile toodud asjaoludel võis tööleping lõppeda ülesütlemisega töölepingu seaduse (TLS) § 83 järgi või poolte kokkuleppel TLS § 79 järgi. TLS § 95 lg 1 järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ja vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on tühine. Töölepingu ülesütlemise avaldus, mida teine pool ei ole kätte saanud, ei ole kehtivaks muutunud (TsÜS § 1 ja § 69 lg 1). Sellisel juhul tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole tehtud (RKTKo 08.05.2019, 2-17-9268, p 18.1). Nii nagu töölepingu sõlmimisele ei ole ka töölepingu lõpetamisele poolte kokkuleppel sätestatud vorminõuet. TLS § 79 alusel võivad pooled kokku leppida töölepingu lõpetamises suuliselt. Seega pidi kostja tõendama, kas TLS § 95 lg 1 nõuetele vastava ülesütlemisavalduse teatavaks tegemise hagejale või töölepingu lõppemise kokkuleppe sõlmimise. Tuleb rõhutada, et tööandjal on kohustus hoolitseda töötamise nõuetekohase vormistamise eest (TLS § 115), seega peab tööandja tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel olema selge ja ühemõtteline. Töötaja ei pea mõistatama, kas tööandja on temaga töölepingu lõpetanud või mitte.
7.2.Kolleegium märgib esmalt, et kostja ei ole tõendanud, et ta tegi TLS § 95 lg 1 nõuetele vastava ülesütlemisavalduse hagejale teatavaks, seega tuleb hinnata, kas pooled lõpetasid töölepingu kokkuleppel.
7.3.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud poolte tahteavaldusi väidetava töölepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks, vaid on tuginenud üksnes kaudsetele asjaoludele ja tõenditele – kandele töötamise registris ja töötasu väljamaksete tegijale. Kolleegiumi hinnangul andis maakohus tõendite hindamisel liiga suure kaalu töötamise registri kandele. Töötamise registri kande teeb ja selle õigsuse eest vastutab üksnes tööandja, seega ei saa töötamise registri kanne üldjuhul tõendada töötaja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks.
7.4.Töölepingu lõpetamise kokkulepet ei saa järeldada ka sellest, et töötasu maksis kostja asemel teine äriühing. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et hageja jätkas töötamist ja tema kõrgemaks ülemuseks oli T. L ning et alates veebruarist maksid hagejale tasu OÜ Venexa ja Ehitusteenused 24 OÜ. Esiteks on tegemist kaudsete tõenditega, mis ei sisalda usaldusväärset infot poolte tahteavalduste kohta olukorras, kus hageja eitab töösuhet nende äriühingutega.
2-20-12263 Teiseks on hageja tõendanud, et ka enne vaidlusalust ajavahemikku tuli ette, et töötasu maksis talle mõni teine T. L juhitav äriühing.
7.5.Et kostja ei ole tõendanud töölepingu lõppemist 31.01.2019, tuvastab kolleegium, et töösuhe jätkus pärast nimetatud aega. Praegusel juhul ei ole vaidlust sellest, et hageja töötamise viimane päev oli 22.10.2019 ja sellest ajast tööleping lõppes. Hageja ei ole esitanud nõudeid seoses töölepingu lõppemise alusega. Seega puudub kolleegiumil vajadus analüüsida, millistel asjaoludel oli leping selleks ajaks lõppenud.
8.Järgnevalt hindab kolleegium hageja tükitöö tasustamise kokkuleppe alusel saamata jäänud töötasu nõuet.
8.1.Praegusel juhul ei sõlminud pooled kirjaliku töölepingut. Kuigi TLS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, ei ole kirjaliku vorminõude järgimata jätmise tagajärjeks TLS § 4 lg 4 järgi töölepingu tühisus. Töötasu kokkuleppe tõendamise koormis lasub sel juhul tööandjal. Kui tööandja ei tõenda töötasu suurust, on töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (RKTKo 20.05.2020, 2-18-6908, p 17).
8.2.Kolleegiumi hinnangul on kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku neto töötasus 800 eurot. Sellises suuruses tasu on kostjale laekunud järjepidevalt kogu töötamise ajal. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks töölepingu kehtivuse ajal tööandjalt suuremat tasu nõudnud, millest võib järeldada, et töötasu vastas hageja ettekujutusele lepingust. Hageja esitas nõude tükitöö eest täiendava tasu saamiseks alles (dtl 15) 25.11.2019, s.o pärast töölepingu lõppu. Samuti ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et talle laekunud töötasu oleks olnud väiksem kui sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
8.3.Hageja väiteid tükitöö tasustamise kokkuleppe kohta ei tõenda kolleegiumi hinnangul NP koostatud töölepingu projekt (dtl 115). Töölepingu projektil ei ole N. P allkirja ning tõendamata on hageja väited, et T. L pakkus N. Ple sellise lepingu sõlmimist. Kuid isegi kui see nii oli, siis ei saa sellest järeldada, et tööandja oleks ka hagejale sarnast või hageja väitel isegi suuremate tariifidega tasustamisviisi pakkunud. Tegelikkuses pooled lepingu allkirjastamiseni ei jõudnud ega tükitöö eest täiendavat tasu tegelikkuses ei makstud.
8.4.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus jättis ebaõigesti hageja ja T. L vande all üle kuulamata. Maakohus jättis hageja ja T. L üle kuulamata 31.10.2022 määrusega (dtl 144). Maakohus märkis õigesti, et hageja ei ole taotlust esitades esile toonud faktilisi asjaolusid, mida ta soovib tõendada. Seejuures ei nähtu hageja 12.05.2022 taotlusest (dtl 142), et hageja oleks palunud otseselt või kaudselt T. L ütlustega tõendada väidet, et pooled leppisid kokku tükitöö alusel tasustamises ning tükitöö tariifides. Kuigi maakohtule ei saa seadusest tulenevalt ette heita hageja vande all üle kuulamata jätmist TsMS § 2681 lg 1 järgi, oleks maakohtul tekkinud võimalus kaaluda hageja enda vande all üle kuulamist alles pärast seda, kui T. L ülekuulamisel ei oleks olnud võimalik hageja väite tõendatust hinnata.
8.5.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kostja tunnistas 25.11.2019 nõudele vastates hageja nõuet. Isegi, kui oleks tuvastatud, et kostja vastas hageja raha nõudele, et ta „ei saa veel raha maksta“, ei saaks sellest järeldada nõude tunnistamist. Võla siduv tunnistamine sarnastel asjaoludel võiks toimuda kas deklaratiivse võlatunnistusena (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364) või kompromisslepinguna (VÕS § 578 lg 1). Mõlemal juhul peab võlgniku tahteavaldus võla tunnistamiseks väljendama selget tahet. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui võlausaldaja esitab võlgniku vastu võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus esmalt võtma seisukoha, kas esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus. Kahtluse korral tuleb õiguslikult siduvat võlatunnistust eitada ning lähtuda eeldusest, et tegemist on võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364, p-d 11–13 ja 16).
2-20-12263
8.6.Kolleegium leiab, et üksnes avaldusest, et võlgnik ei saa veel raha maksta, ei saa järeldada kostja tahet olla hageja nõudega seotud. Kostjale omistatav avaldus anti kohtueelsete läbirääkimiste käigus. Kui pooled peavad läbirääkimisi nõude kehtivuse või täitmise üle, ei ole neil üldjuhul tahet ega põhjust anda enne kompromissi saavutamist õiguslikult siduvaid kinnitusi vastaspoole nõude kohta. Puuduvad tõendid, et kostja esindaja T. L oleks võla olemasolu konkreetsemalt tunnistanud.
9.Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et ajavahemikul 01.02.2019–22.10.2019 sai ta igakuiselt netotöötasu 800 eurot. Pooled ei vaielnud istungil, et nimetatud ajal maksid hagejale raha äriühingud OÜ Venexa, Ehitusteenused 24 OÜ, Ehituste viimistlus OÜ. Hageja kinnitas eraldi, et käsitab talle välja makstud raha töötasuna ning haginõudes ta igakuist palgaosa 800 eurot ei nõua, vaid nõuab üksnes tükitöö kokkuleppe alusel saamata jäänud raha. Et kolleegium tuvastas, et töölepingu pooled ei sõlminud hageja väidetud tingimustel tükitöö tasustamise kokkulepet, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
10.1.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kulunimekirja alusel. Kostja taotles 810 euro hüvitamist, mis on tasu 9 tunni õigusteenuse eest tasumääraga 90 eurot/t (käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle). Kostja taotluse kohaselt kulus esindajal maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 6 tundi. Kohtuistungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks kulus 3 tundi. Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud.
10.2.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Brigitta Mõttus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.