Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja AS Y (registrikood xxxxxxxxx, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17.11.2022
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada X ja AS-i Y vaheline töösuhe perioodil 10.07.2019 - 25.11.2020.
3.Välja mõista AS-i Y X kasuks vastu töötasu 13 792,70 eurot (bruto).
4.Välja mõista AS-lt Y X kasuks ülesütlemise hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 3930 eurot (bruto).
5.Välja mõista AS-lt Y X kasuks seisuga 28.05.2021 sissenõutavaks muutunud viivis summas 714,35 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras tasumata jäetud võlgnevuselt iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 29.05.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.
6.Jätta rahuldamata X hagi AS Y vastu puhkusehüvitise väljamõistmise nõudes.
7.Jätta rahuldamata X taotlus teha vastavasisulised kanded töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kohta töötamise registris.
8.Jätta rahuldamata X taotlus tunnistada kohtuotsus töötasu väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses. Menetluskulude jaotus
9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.X (hageja) ja AS Y (kostja) sõlmisid 10.07.2019 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle xxxna. Lepingu kohaselt oli hageja töötasu mitte vähem kui 9,00 eurot tunnis/9,19 eurot tunnis ja töötegemise asukohaks sai Saksamaa. 14.10.2019-05.11.2019 oli hageja puhkusel. 02.12.2019 saadeti hageja Saksamaalt tagasi Ukrainasse. Alates 01.12.2019 hagejale töötasu ei makstud. 06.11.2020 ja 23.11.2020 saatis hageja kostjale kirja, millega nõudis tööga kindlustamist vastavalt töölepinguseadusele. Kummalegi kirjale ei vastatud. 25.11.2020 esitas hageja ülesütlemise avalduse, tulenevalt töö andmata jätmisest ja töötasu maksmisega viivitamisest.
2.Hageja esitas töövaidluskomisjonis järgnevad nõuded: tuvastada töösuhe perioodil 10.06.2019-25.11.2020, mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 17 170,00 eurot, puhkusehüvitis 1990,61 eurot ja alusetu ülesütlemise hüvitis 4221,00 eurot. Töövaidluskomisjon tuvastas töösuhte perioodil 10.07.2019-25.11.2020 ja jättis ülejäänud nõuded rahuldamata.
3.Hageja nõuab kohtus töösuhte tuvastamist perioodil 10.07.2019-25.11.2020, töötasu 18 160,37 eurot, ülesütlemise hüvitist 2654,74 eurot, puhkusehüvitist 818,64 eurot ja viivise välja mõistmist ning töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kohta töötamise registris vastavasisuliste kannete tegemist. Hageja arvestab töötasunõude esitamisel töötatud tundidega ja statistikaameti Eesti keskmise töötasuga, sest välismaalaste seaduse kohaselt ei tohi lühiajalise Eestis töötamise korral töötasu olla väiksem, kui statistikaameti eelmise aasta keskmine tasu. Puhkusetasu nõude alusena leidis hageja, et teenis töötatud ajaga välja põhipuhkuse 38,74 päeva, millest kasutas ära 23 päeva ehk kasutamata puhkust jäi hagejal 15,74 päeva, millele vastav hüvitis on 818,64 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et pooled sõlmisid 10.07.2019 töölepingu ning kostja lähetas hageja Saksamaale tööle. Ülejäänud osas vaidles kostja hagile vastu. Hageja viibis puhkusel 14.10.2019-05.11.2019 ja 03.12.2019-15.12.2019 ning pärast seda kuni 01.11.2020. Alates 03.12.2019 hageja tööle ei ilmunud. Hageja ei avaldanud soovi sellel perioodil tööle tulla ja tööd teha. Töösuhe lõppes 01.11.2020. Hageja väited ülesütlemisavalduse esitamise kohta on tõendamata. Kostja lõpetas hagejaga sõlmitud tähtajalise töölepingu novembris, kui oli selge, et Covid-pandeemia tõttu hageja elamisluba tunnistatakse kehtetuks.
5.Ülesütlemise hüvitise välja mõistmiseks puudub alus, sest kostja pole lepingut rikkunud. Hageja rikkus lepingut, kui jättis tööle ilmumata. Seetõttu puudus hagejal alus töölepingu ülesütlemiseks. Töötasunõue ja selle suurus on tõendamata. Hageja ei ilmunud tööle ega avaldanud soovi tööd teha. Hageja on ekslikult lähtunud töötasu arvestamisel statistilisest keskmisest 1407,00 eurot. Töötasu ei saa arvestada aja eest, mil hageja viibis puhkusel. Puhkusetasu hüvitist ei saa hageja nõuda, sest hageja kasutas kogu puhkuse ära.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
7.Kohus täitis 06.12.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 165-166).
8.Hageja nõuab kohtus töösuhte tuvastamist perioodil 10.07.2019 - 25.11.2020, töötasu 18 160,37 euro, ülesütlemise hüvitist 2654,74 euro, puhkusehüvitise 818,64 euro ja viivise 2(8)
väljamõistmist ning töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kohta töötamise registris vastavasisuliste kannete tegemist.
9.Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376 lg 1 ls 1). Hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist või vähendamist (TsMS § 376 lg 4 p 2). Hageja muutis hagis töötasunõude, puhkusetasunõude ja ülesütlemise hüvitise nõude suurust võrreldes TVK-le esitatud avaldusega. Tegemist on nõuete suurendamise või vähendamisega, mis ei nõua kostja ega kohtu nõusolekut ning kohus menetleb 06.12.2021 määruse kohaselt nimetatud nõudeid lähtuvalt hagis esitatust. Lisaks esitas hageja viivisenõuded ja registrikannete muutmise nõuded, mida TVK-s esitatud ei olnud. Riigikohus on hagi muutmist pärast TVK menetlust lubanud, kui see ei too kaasa alternatiivnõuete näol sisuliselt täiesti uut menetlust (RKTKo 3-2-1-139-36, p 11). Täiendavate nõuete menetluseni jõuaks kohus ka juhul, kui hageja esitaks nõuded uues tsiviilasjas otse kohtule ning kohus seejärel tsiviilasjad liidaks.
10.Hageja on esitanud kohtule ka tuvastusnõude, so tuvastada poolte vahel töölepinguline suhe alates 10.07.2019 – 25.11.2020 . Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on teatava asjaolu tuvastamine, siis üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-157-12, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul piisav õiguslik huvi tuvastusnõuete menetlemiseks, kuna hageja vaidlus on töölepingu lõppemise aja osas.
11.Vaidlus puudub, et hageja töötas xxxna; hageja on Ukraina kodanik ning hageja lähetati tööle Saksamaale laevatehasesse MF XXX. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Hageja vaidlustab 10.07.2019 töölepingu nr 283/19 sõlmimist, kuna lepingul ei ole hageja allkiri ja see on võltsitud. Kohtu hinnangul on tegemist kehtiva lepinguga, kuna hageja tugineb ise hagiavalduses sellele lepingule. Tõendamist on leidnud, et hageja on küsinud novembris 2020 kahel korral kostjalt töölepingu teist eksemplari (I kd, tl 161 ja 163). Samas ei tõenda see kohtu hinnangul seda, et pooled nimetatud töölepingut ei sõlminud. Ilma töölepingu tingimusi teadmata ei oleks hageja teadnud, missugused on tema tööülesanded. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et hageja küsiks töölepingut olukorras, kus ta seda üldse allkirjastanud ei ole. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Esitatud asjaoludel kohustus hageja tegema kostjale tööd ja kostja tasuma hagejale töö eest. Seega vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele.
12.Kostja väitel oli tegemist tähtajalise töölepinguga, mis lõppes tähtaja saabumisega. 01.11.2020. Lepingu lõpetamise põhjust tööandja märkinud ei ole. Hageja nõustub sellega, et tööleping on sõlmitud 10.07.2019, kuid ei nõustu sellega, et tööleping lõppes 01.11.2020. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole alates 03.12.2019 tööd teinud. Hageja esitas 25.11.2020 kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse. Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel (TLS § 80 lg 1). Tööandja ei ole ülesütlemisavaldust töötajale esitanud.
13.Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult (TLS § 9 ls 1). Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine (TLS § 9 ls 2). Töölepingu tähtajalisusest, töölepingu kestusest ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjusest tuleb töötajat teavitada (TLS § 6 lg 2). Tähtaeg võib olla määratud kuupäevaga või sündmusega (RKTKo 3-2-1-82-12, p 15). Mõjuv põhjus ja tähtajalise töösuhte kestus tuleb märkida töölepingus.1 Kui lepingus ei ole fikseeritud tähtajalise
TLS selgitused, § 9, p 4.
3(8)
töölepingu kestust ja sõlmimise põhjust, tuleb eeldada, et tegemist on tähtajatu töösuhtega.2 Kohus selgitas, et kostja peab tõendama tähtajalise töösuhte kehtivuse eelduseid ja tähtaja lõpuna määratletud sündmuse saabumist. Töölepingu p 1.2 kohaselt sõlmiti tööleping tähtajalisena kuni töötajale väljastatud lühiajalise töötamise loa või elamisloa lõppemiseni (I kd, tl 52-53). Hagejal oli perioodil 10.06.2019 kuni 09.04.2020 lühiajaline Eestis töötamise registreerimise kinnitus (I kd, tl 145). Hagejale väljastati elamisluba töötamiseks kehtivusajaga 28.04.2020 kuni 13.04.2022 (I kd, tl 147-147 pöördel). Elamisluba tunnistati PPA poolt kehtetuks 31.03.2021 (I kd, tl 142-144). Kohtule esitatud PPA 31.03.2021 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusega nr 15.3-3.4/184-1 tunnistati hageja elamisluba kehtetuks, kuna tööleping hageja on lõpetatud 01.11.2020. Seega tunnistati elamisluba kehtetuks töölepingu lõppemise tõttu. Tõendamata on kostja vastuväide, et hageja ei saanud covid-19 viiruse leviku tõttu Eestisse tulla, kuna riigipiirid olid suletud. Elamisluba omavatel isikutel oli võimalik Eestisse tulla. Töötamise registrit peetakse maksukohustuslaste registri alamosana ning selle kanded ei oma sellist õiguslikku jõudu, millele saaksid kolmandad isikud tugineda. Töötamise registri kanded ei oma õiguslikku tähendust töösuhete lõppemise seisukohalt ja registrisse kande tegemine ei lõpeta automaatselt pooltevahelist töölepingut. Hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine pidi toimuma töölepingu seaduse kohaselt ja kostja ei ole tõendanud, et tööleping lõppes 01.11.2020. Seega ei lõppenud pooltevaheline leping tähtaja saabumisega 01.11.2020.
14.Tähtajatu töösuhe saab lõppeda poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisega (TLS § 79 ja 83). Käesoleval juhul kokkulepet poolte vahel ei ole. Seega oleks alus töösuhte lõppemiseks töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1 ls 1). Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemise avaldus on tühine (TLS § 95 lg 1 ls 2). Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 95 lg 4). Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda (TLS § 85 lg 1). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (TLS § 91 lg 2 p 2). Hageja väidab, et ütles lepingu üles erakorraliselt, sest tööandja ei maksnud töötasu.
15.Kohus analüüsib, kas on täidetud töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk töötasu maksmata jätmist. Seega peaks töötasu maksmist tõendama kostja. Kostja väitel ei pidanud ta töötasu maksma, sest hageja viibis puhkusel ega ilmunud tööle. Hageja on pöördunud kostja poole seoses tööga (I kd, tl 88-92). Samuti edastas hageja 06.11.2021 kostja personalitöötajale kirja, milles nõudis tööga kindlustamist, töölepingut ja TLS § 35 alusel alates 01.12.2019 keskmise töötasu maksmist (I kd, tl 7 ja 163). Kostja hagejale ei vastanud ega tööd ei andnud. Hageja küsis 23.11.2020 kostja juhatuse liikmele Qle edastatud kirjas alates 01.12.2019 keskmise palga maksmist TLS § 35 alusel (I kd, tl 8 ja 161). Kostjal hagejale tööd pakkuda ei olnud. Samuti ei maksnud kostja hagejale palka selle aja eest millisel ta ei kindlustanud hagejat tööga. Kohus on seisukohal, et hagejal oli põhjendatud ootus kostjalt tööd saada, kuna tal oli kehtiv elamisluba. Seega saab mõistlikuks pidada nii pikka töö ootamise perioodi. Seega ei ole kostja hagejale töötasu maksnud ja hagejal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Vastavalt rikkus kostja töölepingut.
TLS selgitused, § 6, p 3.
4(8)
Hageja peab tõendama lepingu ülesütlemist ehk ülesütlemise avalduse kostjale esitamist. Kohus leiab, et hageja on tõendanud ülesütlemise avalduse kostjale esitamist. Hageja on esitanud ülesütlemisavalduse ja selle tõlke (I kd tl 10 ja 160). Hageja edastas nimetatud avalduse kostja seadusliku esindaja Q ja personalitöötaja W e-postiaadressile (I kd, tl 9). Seega on tõendatud tahteavalduse jõudmine tööandjani. Seega on täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda tööleping lõppenuks tööandjast tuleneval põhjusel TLS § 91 lg 2 alusel 25.11.2020. Vastavalt kuulub rahuldamisele hageja nõue mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel.
16.Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga (VMS § 107 lg 1). Seega tuleb aluseks võtta elamisloa taotluse esitamise ajal hagejaga sarnasel töökohal välismaalastele makstava töötasu suurus 1310 eurot brutosummana. Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel. Hagejale registreeriti lühiajaline Eestis töötamine perioodiks 10.06.2019 kuni 09.04.2020 (I kd, tl 145) Sel ajal oli välismaalastele kehtiva palgakriteeriumi määraks 1310 eurot brutokuutasuna (I kd, tl 146). Nimetatud summa tuleb võtta arvestuse aluseks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks TLS § 100 lg 4 alusel välja mõista 3930 eurot (bruto).
17.Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel (TLS § 28 lg 2 p-id 1 ja 2). Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). Tööandja vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui tööandja tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tulnud tööle (RKTKo 3-2-1-117-11). Kuna kohus leidis, et töösuhe ei lõppenud kostja poolt väidetud asjaoludel tähtaja saabumisega 01.11.2020, vabaneb kostja töötasu maksmise kohustusest, kui kostja tõendab, et tal oli hageja poolt nõutud töötasu perioodil hagejale tööd anda või et hageja oli sellel perioodil tasustamata puhkusel.
18.Kohus võtab seisukoha, kas kostjal oli hagejale tööd anda. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et hageja ei soovinudki pärast põhipuhkuse lõppemist ja enne elamisloa saamist tööle tulla. Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väide, et kostjal oli hagejale tööd anda. Tunnistaja Z andis ütlusi selle kohta, et kostjal oli torulukkseppadele tööd anda perioodil 2019 lõpp – 2020 november. Ukrainast pärit töötajad töötasid režiimil 2-3 kuud projektil, 24 nädalat puhkust. 2020 aasta sügisel oli Saksamaa projekt ja tehas oli pankrotis. Kui elamisloa kehtivus lõppes, siis taotleti pikendamist. Ettevõtte tegevusala on laevaremont ja laeva ehitamine. Eesti sai teha tööd projektide ettevalmistuseks. Aastal 2019 oli AS-l Y töötajaid umbes 1000. Töötajad kirjutavad ise tasustamata puhkusele minnes puhkuseavalduse (II kd, tl 18 pöördel ja 19). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud millist konkreetset tööd, kas siis Eestis või välismaal, oli hagejale vaidlusalusel perioodil anda. Kirjalikke tõendeid (pooleliolevad projektid vms) kostja töö olemasolu kohta kohtule esitatud ei ole. Hageja pöördus korduvalt kostja poole seoses töö küsimisega. Kostja hagejale tööd ei andnud. Seega ei olnud kostjal vaidluslausel perioodil hagejale tööd anda. Töö puudumist tõendab ka kohtu hinnangul see, et hageja ei ilmunud aasta jooksul tööle ja kostja ei otsinud teda taga. Hageja oli kohtu hinnangul valmis tööd tegema, kuna küsis kostjalt tööd. Kohus leiab, et juhul kui tööandjal oleks olnud hagejale tööd anda ja hageja ei 5(8)
ilmunud lihtsalt niisama tööle, siis oleks kostja hagejaga töölepingu lõpetanud. Esitatud tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et hagejale ei olnud vaidlusalusel perioodil tööd anda. Töötaja on töösuhtes nõrgem pool ja kostjal on seetõttu suurem tõendamiskoormis. Kostja kohustuseks on tõendada, et tal oleks olnud hagejale tööd anda kogu vaidlusaluse perioodi jooksul, kui viimane oleks tööle tulnud. Kohtu hinnangul ei ole kostja seda tõendanud. Samuti oli hageja kogu vaidlusaluse perioodi töö tegemiseks valmis. Asjaolu, et hageja viibis töö ootamise ajal Ukrainas, ei oma tähtsust. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et hagejal ei olnud teatud perioodil võimalik piirangute tõttu Eestisse tulla. Riigikohus on märkinud, et TLS § 35 järgi ei ole oluline, kus töötaja tööd oodates viibib (vt RKTKo nr 2-17-485, p 15). Kõiki tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et kostjal ei olnud sel perioodil hagejale tööd anda ja hageja oli töö ootel.
19.Kohus analüüsib, kas pooltel oli kokkulepe palgata puhkuse osas. Tasustamata puhkust antakse poolte kokkuleppel (TLS 68 lg 2). Kuna tasustamata puhkuse andmine toimub poolte kokkuleppel, siis allub ka sellise puhkuse pikkus kokkuleppele ehk töötaja võib tasustamata puhkusel viibida just nii kaua, nagu ta on tööandjalt nõusoleku saanud. Seadus tasustamata puhkusele mingeid vormistamisreegleid ette ei näe. Vaidlus puudub, et kirjalik kokkulepe hageja palgata puhkusel viibimise kohta puudus. Tunnistaja Z andis ütlusi selle kohta, et tasustamata puhkuse osas nad kirjutava ise puhkuseavalduse, kahjuks mitte iga kord (tl 19 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud hageja tahet puhkuse kasutamiseks. Kostja väitel on alati välismaalastest töötajatele vastu tuldud, kuna töötajate perekonnad elavad mujal ja töötajad soovivad rohkem aega veeta perega ning on võimaldanud töötajatele graafikut, mille kohaselt töötaja on 2 kuud tööl ning puhkab 2 nädalat või on 3 kuud tööl ja puhkab 3 nädalat. Töötaja valib puhkusepäevade olemasolul ise, kas ta kasutab põhipuhkust või tasustamata puhkust ning kuna põhipuhkuse päevi sellise graafikuga töötamiseks ei jagu, siis esitavad töötajad tasustamata puhkuse avalduse muudeks perioodideks. Kõik töötajad soovivad alati sellist graafikut kasutada. Kostja hinnangul soovis hageja olla kodus Ukrainas ka ajal, mil ta oleks saanud tööd teha. Kohtu hinnangul on kõik hageja eelnevad väited tõendamata. Väited on ka vastuolus kirjalike tõenditega, kus hageja küsib kostjalt tööd. Kohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et poolte vahel ei olnud kokkulepet hageja viibimisel palgata puhkusel. Tööandja kohustus on fikseerida korrektselt poolte kokkulepe tasustamata puhkuse osas.
20.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja töötasu väljamõistmise nõue tööga kindlustamata aja eest on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt perioodi 01.12.2019 kuni 25.11.2020 eest 18 160,37 euro, kuid mitte vähem kui 16 586 euro tasumist. Kostja vaidleb töötasu nõudele vastu ja leiab, et arvestus on ebaõige. Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel. Hagejale registreeriti lühiajaline Eestis töötamine perioodiks 10.06.2019 kuni 09.04.2020 (I kd, tl 145) Sel ajal oli välismaalastele kehtiva palgakriteeriumi määraks 1310 eurot brutokuutasuna (I kd, tl 146). Nimetatud summa tuleb võtta arvestuse aluseks. Kohtule esitatud tõenditega (palgalehega) on tõendatud, et hageja viibis detsembris 13 päeva puhkusel (03.12.2019 kuni 15.12.2019) ja selle eest on talle makstud puhkusetasu 594,43 eurot (bruto) (I kd, tl 61). Hagejal on õigus saada töötasu TLS § 35 alusel perioodi 16.12.2019 kuni 25.11.2020 eest. Detsembris oli 18 tööpäeva ja hageja pidi seega töötama detsembris 8 päeva. Detsembris 2019 tuleb välja mõista töötasu 8 päeva eest summas 582,16 eurot (1310 6(8)
eurot/18 päevaga, päevatasu 72,77 eurot). Samuti oli hageja aprillis 14 päeva puhkusel ja sai selle eest puhkuseraha 701,93 eurot (bruto) (I kd, tl 62). Nimetatud perioodist tuleb maha arvestada 01.04.2020 kuni 16.04.2020 põhipuhkusel viibitud aeg (14 päeva) ja 17.04.2020 kuni 21.04.2020 (3 päeva) lapsepuhkusel viibitud aeg. Seega oli hageja aprillis 17 päeva puhkusel ja töötasu on õigus saada aprillis 2020 5 päeva eest. Aprillis 2020 oli 22 tööpäeva. Aprillis 2020 on töötasu suuruseks 5 päeva eest 297,70 eurot(1310 eurot/22 päevaga, päevatasu 59,54 eurot). Töötasu summas 1310 eurot tuleb välja mõista jaanuari, veebruari, märtsi, mai, juuni, juuli, augusti, septembri, oktoobri 2020 eest iga kuu eest summas 1310 eurot, kokku 11 790 eurot. Novembris 2020 tuleb välja mõista töötasu 18 päeva eest summas 1122,84 eurot (1310 eurot/21 päevaga, päevatasu 62,38 eurot). Kokku on hageja nõue põhjendatud töötasu 13 792,70 euro nõudes (bruto).
21.Kohus võtab seisukoha puhkusetasu 818,64 euro nõude osas. Hageja nõudis lisaks töötasule puhkusehüvitist. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71). Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (TLS § 55). Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg) (TLS § 68 lg 2). Kohus tuvastas eelnevalt, et pooltevaheline tööleping kestis alates 10.07.2019 kuni 25.11.2020. Selle aja eest on hagejal õigus saada puhkust 38,74 päeva. Hageja hinnangul on ta sellest ära kasutanud 23 päeva. Hageja ei ole tõendanud enda väidet, et ta oli puhkusel 14.10.2019 kuni 05.11.2019, so 23 päeva. Kohtule esitatud tõenditega (palgalehega) on tõendatud, et hageja viibis detsembris 13 päeva puhkusel ja selle eest on talle makstud puhkusetasu 594,43 eurot (bruto) (I kd, tl 61). Samuti oli hageja aprillis 14 päeva puhkusel ja sai selle eest puhkuseraha 701,93 eurot (bruto) (I kd, tl 61-62). Seega oli hageja puhkusel 27 päeva. Puhkusetasu on hagejale välja makstud, kokku 1021,56 eurot (I kd, tl 72-74). Hageja töötas kostja juures reaalselt alates 10.07.2019 kuni 02.12.2019. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Ajavahemikul 03.12.2019 kuni 01.11.2020 ei teinud hageja kostjale tööd. Töötatud aja eest on hagejale puhkust antud ja puhkusetasu välja mõistetud. Vastavalt tuleb jätta puhkusehüvitise nõue rahuldamata.
22.Hageja esitas kostja vastu viivisenõue alates 26.11.2020 kuni 28.05.2021 ning alates 29.05.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Tööleping lõppes 25.11.2020 ja seega muutusid nõuded sissenõutavaks alates 26.11.2020. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). Seadusjärgne viivisemäär on 8,00% aastas. Kohus rahuldas hageja nõude kokku 17 722,70 euro ulatuses (töötasu 13 792,70 euro nõudes (bruto) ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 3930 euro (bruto) nõudes). Vastavalt tuleb sellelt summalt (17 722,70 eurot) välja mõista perioodi 26.11.2020 kuni 28.05.2021 viivis 714,35 eurot (vt arvutuskäik www.viivisekalkulaator.ee). Samuti tuleb rahuldada viivisenõue alates 29.05.2021 summalt 17 722,70 eurot TsMS § 367 alusel.
23.Hageja esitas kohtule taotluse tunnistada kohtuotsus töötasu väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses, so summas 2814 eurot. 7(8)
Töövaidluskomisjon võib poole taotlusel tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses (TvlS § 65 lg 1). Kohus tunnistab poole taotlusel otsuse viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise (TsMS § 469 lg 1). Kohtul puudub õigus tunnistada otsus viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses TvlS § 65 lg 1 alusel. Samuti puudub alus tunnistada otsus osaliselt viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses TsMS § 469 lg 1 alusel, kuna hageja ei ole andnud täitmise tagatist.
24.Hageja on esitanud hagiavalduses muu hulgas taotluse töötamise registris kande muudatuse tegemiseks. Hageja on palunud kohustada kostjat tegema kanded EMTA töötamise registris. Kohtu hinnangul puudub hagejal selle nõude osas õiguskaitse vajadus. Hagejal on endal võimalik jõustunud kohtuotsusega pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse jõustunud otsuse alusel kanded. 01.07.2014 jõustusid maksukorralduse seaduse (MKS) muudatused, millega loodi Eestisse töötamise register, mille eesmärgiks on (MKS eelnõu seletuskirja kohaselt) koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute kohta ning registris tuleb registreerida kõik isikud, kes on ettevõttega seotud. MKS § 251 lg 4 p 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse töölepingu alusel töötav isik. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt vastutab töötamise registri kande õigsuse eest kande tegija ning lõike 7 alusel on kande tegija vea ilmnemisel kohustatud ebaõige kande viivitamatult parandama. Tööd võimaldav isik ehk tööandja saab töötamise registrisse tehtud vigast registrikannet elektrooniliselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamisest alates. Kui aga kande tegemisest on möödunud kolm kuud, saab kannet parandada vastutava töötaja otsusega kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel.
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus rahuldab hagi töösuhte tuvastamise nõudes perioodil 10.07.2019 – 25.11.2020, töötasu 13 792,70 euro nõudes (bruto), TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 3930 euro (bruto) nõudes ja viivisenõudes. Kohus jätab hagi rahuldamata puhkusehüvitise nõudes ja töötamise registris kande muutmise nõudes.
26.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust.
MENETLUSKULUD
27.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, et käesoleval juhul tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt ei ole vaja määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
28.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2023. a määrusega nr 2-218629. 8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.