Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-10442
Tsiviilasi
TARTU TRAVEL OÜ hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei, Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS ja Edmund Bresovski vastu vara arestist vabastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1750 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. juuni 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TARTU TRAVEL OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): TARTU TRAVEL OÜ (registrikood 14710389), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Vastustajad: Kostja I: kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja Vladimir Kutšmei Kostja II: Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS, esindaja Marko Jaani
Kostja III: Edmund
XXXXXXXXXXX)
Bresovski
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 7. juuni 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta TARTU TRAVEL OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud TARTU TRAVEL OÜ kanda. Mõista TARTU TRAVEL OÜ-lt Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kasuks välja menetluskulude katteks 514 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.TARTU TRAVEL OÜ (hageja) esitas 1. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei (kostja I, sissenõudja), Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS (kostja II, sissenõudja) ja Edmund Bresovski (kostja III, võlgnik) vastu, milles palus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 alusel vabastada täiteasjas nr 084/2013/3068 aresti alt hagejale kuuluv sõiduk VOLKSWAGEN TOUAREG (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, registreerimismärk XXXXXXX) ning kohustada kohtutäiturit esitama liiklusregistrile avalduse sõidukile seatud käsutamise keelumärke kustutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja I seadnud eelviidatud täiteasjas 3. mail 2020 käsutamise keelumärke liiklusregistris võlgniku nimel olevale ja hagejale kuuluvale sõidukile. Hageja ja võlgnik sõlmisid 30. aprillil 2020 sõiduki müügilepingu, mille alusel müüs võlgnik sõiduki hagejale. Müügilepingu p 4 kohaselt läks omandiõigus hagejale üle müügilepingu sõlmimise päeval, s.o 30. aprillil 2020. Hageja tasus sõiduki ostuhinna 1750 eurot võlgnikule 30. aprillil 2020 sularahas ning samal päeval andis võlgnik hagejale üle ka sõiduki otsese valduse (koos sõiduki võtmete ja registreerimistunnistusega). Hageja kontrollis müügilepingu sõlmimise päeval elektrooniliselt Maanteeametist sõiduki andmeid ja veendus saadud info põhjal, et sõidukil puuduvad nii keelumärked kui pandid. Samas ei olnud hagejal võimalik vormistada liiklusregistris sõidukit hageja nimele müügilepingu sõlmimise päeval koroonaviiruse levikuga kaasnenud piirangute tõttu.
2.Kostja I vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole sõiduki omandiõiguse üleminekut tõendanud. Hageja tõendid on kirjalikult koostatud dokumendid, mille puhul dokumendi koostamise, sh allkirjastamise kuupäeva ei ole võimalik objektiivselt kontrollida. Sõlmitud sõiduki müügileping, hageja kassa väljamineku order nr 430 ja kostja III väidetavalt allkirjastatud kinnitus on võltsitud eesmärgiga teha võimatuks kostjale III kuuluva
sõiduki realiseerimine täitemenetluses. Kostja II omandas sõiduki 4. veebruaril 2020 hinnaga 3200 eurot. Väidetav sõiduki müük hagejale toimus 30. aprillil 2020. Eluliselt ei ole usutav, et vähem kui kolme kuuga väheneb sõiduki väärtus sisuliselt kaks korda. Kohtutäituri hinnangul ei vasta hageja avaldatud sõiduki väärtus tegelikkusele.
3.Kostja II vaidleb hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II leidis, et müügilepingu puhul on tegemist tagantjärele vormistatud näiliku tehinguga ja see on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 2 alusel tühine. Tehingu tegelik eesmärk oli luua võõrandamise näivus eesmärgiga vabastada sõiduk arestist. Hageja ei ole esitanud müügilepingu sõlmimise kohta ühtegi objektiivselt kontrollitavat tõendit.
4.Kostja III ei ole oma seisukohta esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis 7. juuni 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja tühistas 2. juuli 2021. a hagi tagamise. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulude katteks 19 eurot 40 senti. Hageja on esitanud kohtule TMS § 222 lg 1 kohase hagi vara arestist vabastamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohtutäitur seadis 3. mail 2020 käsutamise keelumärke sõidukile Volkswagen VOLKSWAGEN TOUAREG registreerimismärgiga XXXXXXX. Keelumärke seadmise hetkel oli sõiduk registreeritud võlgniku nimele. Pooled vaidlevad selle üle, kas omandiõigus sõidukile oli enne keelumärke seadmist (s.o enne
3.maid 2020) hagejale üle läinud. Hageja sõnul sõlmiti 30. aprillil 2020 võlgniku ja hageja vahel müügileping, mille alusel müüs võlgnik sõiduki hagejale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 92 lg-s 1 sätestatud kokkulepe omandiõiguse ülemineku kohta kujutab endast vallasomandi üleandmisele suunatud käsutustehingut, mis koosneb võõrandaja ja omandaja kokkulangevatest tahteavaldustest ning mis on omakorda suunatud vahetult asjaõigusmuudatusele (asjaõiguskokkulepe). Lisaks asjaõiguskokkuleppele tuleb võõrandajal anda omandajale üle ka vallasasja valdus. Seejuures tuleb üleandmist AÕS § 92 mõttes eristada müügilepingu alusel asja üleandmisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja § 209 tähenduses. Seda, kas vallasasja valdus omandi ülemineku eeldusena on üle antud, tuleb hinnata asjaõiguse reeglite kohaselt. AÕS § 92 lg 1 nõuabki vallasomandi ülemineku eeldusena põhimõtteliselt otsese valduse üleandmist. Seega ei ole õigusliku tagajärje saabumiseks piisav üksnes sellekohase tahte avaldamine (tehing), vaid sellele peab lisanduma ka faktiline väljund – omandajale võimaluse loomine asuda vallasasja suhtes teostama tegelikku võimu AÕS § 36 tähenduses (vt ka Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 32). Omandi üleminek peab olema ka väljapoole äratuntav, mida väljendab valduse muutumine. Lisaks esitatud müügilepingule, mille p-i 4 kohaselt läheb sõiduki omandiõigus müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist, võlgniku enda poolt allkirjastatud kassa väljamineku orderile ja võlgniku kirjalikule kinnistuskirjale, milles võlgnik (kostja III) kinnitab, et müüs sõiduki 30. aprillil 2020 hagejale ning sai samal päeval kätte ka kogu kokkulepitud ostuhinna ja andis sõiduki hagejale üle, puuduvad igasugused objektiivsed tõendid, et müügileping sõlmiti, ostuhind tasuti ja sõiduki valdus anti üle müügilepingul märgitud kuupäeval. Hageja on ise avaldanud, et hageja juhatuse liige ja võlgnik olid tuttavad. Asja materjalidest nähtuvalt müügilepingu sõlmimisele eelnevalt ei olnud võlgnik avaldanud sõiduki müügikuulutust ning müügilepingu sõlmimisele ei eelnenud mingisugust kirjavahetust.
Hageja on märkinud, et hagejal ei olnud võimalik vormistada liiklusregistris sõidukit hageja nimele müügilepingu sõlmimise päeval koroonaviiruse levikuga kaasnenud piirangute tõttu. Samas ei ole hageja selgitanud täpsemalt, milliste piirangute tõttu ei olnud tal võimalik müügilepingu sõlmimise päeval liiklusregistris sõidukit hageja nimele vormistada. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on müügilepingu sõlmimisele eelneval päeval tasunud Maanteeameti Tartu büroos riigilõivu ning sai sõiduki enda nimele vormistada. Hagiavalduse kohaselt esinesid sõidukil müügilepingu sõlmimise hetkel mitmed olulised puudused. Väite tõendamiseks viitab hageja autoremondiga tegeleva Kristjan Liimaski meilisõnumile. Meilisõnumile on lisatud allkirjastamata dokument, milles K. Liimask kinnitab, et vaatas hageja seadusliku esindaja palvel 2020. a aprillis kõnealuse sõiduki üle ja kirjeldab tuvastatud vigasid. Hageja sõnul on K. Liimask ka sõidukit remontinud, kuid hagejal ei ole remondi kohta kuludokumente, kuna K. Liimask tegi remondi nö tasaarvestuse korras oma võla katteks hageja seadusliku esindaja ees. Hageja ei ole taotlenud K. Liimaski tunnistajana ülekuulamist ega müügilepingu sõlminud hageja seadusliku esindaja ja kostja III vande all ülekuulamist. Võlgnik esitas 3. juunil 2020 kohtutäiturile avalduse (tl 48), milles palub vabastada auto arestist ja kinnitab, et maksab iga kuu 100 eurot võlgade katteks. Kõnealuses avalduses ei maini võlgnik auto võõrandamist. Hageja pöördus kohtutäituri poole taotlusega sõiduki arestist vabastamiseks alles 9. juulil 2020. Asjaolu, et hageja sõlmis sõiduki kohustusliku liikluskindlustuslepingu enda nimele alles 29. juulil 2020, ei tõenda sõiduki omandi või valduse üleminekut enne
3.maid 2020. Kohtuistungil juhtis kohtutäitur tähelepanu, et 18. mail 2020 seisis sõiduk võlgniku maja ees. Hageja lepinguline esindaja ei osanud seda kommenteerida. Hiljem on hageja selgitanud, et sõiduk on alates 30. aprillist 2020 olnud nii hageja juhatuse liikme kui erinevate hageja töötajate ja koostööpartnerite kasutuses, mistõttu ei olnud hagejal võimalik anda täpseid andmeid selle kohta, kus sõiduk on igal ajahetkel asunud. Kui sõiduk asus 18. mail 2020 võlgniku maja ees, pidi hageja sõnul selle sinna parkima keegi eelnimetatud isikutest. Hageja kinnitusel ei ole võlgnik sõidukit alates 30. aprillist 2020 kasutanud. Väljavõttest teatmik.ee ja äriregistrile esitatud 2020 majandusaasta aruandest (tl 94-99) nähtub, et hageja ettevõttes on olnud vaidlusalusel perioodil ainult üks töötaja (juhatuse liige) ning maksustatav käive 2020 II kvartalis puudus. Seega ei ole usutavad hageja põhjendused selle kohta, miks hagejal ei ole võimalik anda andmeid selle kohta, kes sõidukit kasutas ja miks oli sõiduk pargitud võlgniku maja ees. Võlgnik viibis sel ajal kodus – kohtutäitur toimetas võlgnikule kätte kutse vaidlusaluse sõiduki arestimisele. Eelnevat arvestades ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et sõiduki omandiõigus oli enne keelumärke seadmist läinud üle hagejale. On eluliselt usutav ja kohus luges tõendatuks, et sõiduki müügileping on vormistatud tagantjärele pärast sõiduki arestimist, vältimaks sõiduki edasist müüki täitemenetluses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu lahend ei põhine tõenditel vaid kostjate I ja II paljasõnalistel väidetel. Seadus ei sätesta sõiduauto kui vallasasja omandiõiguse tekkimise eeldusena sõiduki ja selle omaniku registreerimist liiklusregistris. Seega ei saa sõiduki omaniku kindlaksmääramisel lähtuda liiklusregistri andmetest. Tõendamaks faktilist asjaolu, et sõiduki valdus ja omandiõigus anti 30. aprillil 2020 kostja III poolt üle hagejale, esitas hageja kohtule järgmised tõendid: sõiduki registreerimistunnistuse
(hagi lisa nr 2), mis tõendab, et koos sõiduki otsese valdusega on hagejale üle antud ka sõiduki dokumendid; 30. aprillil 2020 sõlmitud müügilepingu (hagi lisa nr 3), millest nähtuvalt on kostja III ja hageja leppinud kokku sõiduki, dokumentide ja selle omandiõiguse üleandmises hagejale (müügilepingu p-d 1-4); kassa väljamineku orderi nr 430 (hagi lisa nr 4), mis tõendab, et hageja on sõiduki eest kostjale III tasunud 1750 eurot. Kohus on selle tõendi osas ekslikult märkinud nagu oleks kassa väljamineku orderi allkirjastanud võlgnik (s.o kostja III), tegelikkuses on kassa väljamineku orderi allkirjastanud hageja kassapidaja. Esitatud on võlgniku kirjalik teatis (hagi lisa nr 4), mis tõendab müügilepingu sõlmimist, sõiduki hagejale üleandmist ja sõiduki ostuhinna tasumist, tegemist on dokumentaalse tõendiga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 mõttes. Kuna hageja esitas tõendid oma väidete tõendamiseks, siis oli kostjal I ja II kohustus tõendada oma vastuväiteid, mida kostjad ei ole teinud. Arusaamatu ja väär on kohtu käsitlus, et puuduvad igasugused objektiivsed tõendid, et müügileping sõlmiti, ostuhind tasuti ja sõiduki valdus anti üle müügilepingul märgitud kuupäeval. Tänapäeval on väga laialdaselt levinud lepingute paberkujul allkirjastamine. Samuti on tavapärane ja laialdaselt levinud, et sõiduki eest tasutakse sularahas (s.o üheaegselt müügilepingu allkirjastamise ja sõiduki otsese valduse ostjale üleandmisega). Kohus ei ole selgitanud, millist tähtsust omab asja lahendamisel asjaolu, et võlgnik ei olnud avaldanud sõiduki müügikuulutust ning müügilepingu sõlmimisele ei eelnenud mingisugust kirjavahetust. Hageja on selgitanud (vt hageja 24.11.2021 seisukoha p 2.4), et hageja juhatuse liige Vladilen Kudrjakov ja võlgnik (kostja III) on omavahel tuttavad ning sõiduki müügi soovist teavitas võlgnik ise V. Kudrjakovit, peale mida toimusid poolte vahel suuliselt läbirääkimised. Hagejal ei olnud võimalik vormistada liiklusregistris sõidukit hageja nimele müügilepingu sõlmimise päeval koroonaviiruse levikuga kaasnenud piirangute tõttu. Peale piirangute kaotamist pöördus hageja koheselt Maanteeameti büroosse sõiduki vormistamiseks hageja nimele ning sai üllatuslikult teada, et sõidukile on seatud keelumärge. On üldteada asjaolu, et
12.märtsist kuni 17. maini 2020 kehtis koroonaviiruse leviku tõttu Eestis eriolukord. Maakohus ei ole selgitanud, millist tähtsust omab asjaolu, kas sõidukil olid puudused ja kas sõidukit remonditi ja kelle poolt. Samas tõendab sõidukil puuduste esinemist üheselt dokumentaalse tõendina esitatud K. Liimaski meilisõnum (vt hagi lisa nr 5). Samuti on hageja selgitanud (vt hageja 24.11.2021 seisukoha p 2.5), et sõiduk on remonditud K. Liimaski poolt, kuid hagejal ei ole remondi teostamise kohta kuludokumente, sest K. Liimask tegi remondi nö tasaarvestuse korras oma võlgnevuse katteks V. Kudrjakovi ees. Paljasõnaline ja tõendamata on väide, nagu oleks sõiduk 18. mail seisnud võlgniku maja ees.
7.Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Hageja ei ole tõendanud, et väidetaval kuupäeval oleks ta kostjaga III sõiduki müügilepingu sõlminud. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi e-kirja, mis võimaldaks objektiivselt tuvastada, et väidetava müügilepingu sõlmimise kuupäeval või eelnevalt oleks ta sõiduki omandamise küsimuses kostjaga III kirjavahetuses või et sõiduk oleks müüki pandud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne väidetava kassa väljamineku orderi väljastamist võtnud kõnealuse summa pangakontolt kassasse.
8.Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist.
Ebaõige on hageja väide, et kassa väljaminekuorder on allkirjastatud hageja kassapidaja poolt. Orderil olev allkiri on äratuntavalt sarnane teatisel ning müügilepingutel olevate võlgniku E. Bresovski allkirjadega, millest johtuvalt on kohtu järeldus õige. Asjaolu, et sõiduk seisis 18. mail 2020 võlgniku maja ees on tõendatud kostja I 25. juuli 2021. a seisukohtade lisas nr 5 oleva menetlusdokumendi kättetoimetamise teate teise leheküljega, millele kuller on teinud märke „XXXXXXX maja ees“. K. Liimaski meilisõnum ei ole tõend. Kaardimakse kviitungiga on tõendatud, et koroona tõttu mingisuguseid takistus Maanteeameti Tartu büroos dokumentide vormistamiseks ei esinenud. Hageja on esitanud väidetavate piirangute kohta üksnes paljasõnalisi väiteid.
9.Kostja III ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
11.Hageja on esitanud kostjate vastu hagi TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamiseks. Selle nõude eelduseks on asjaolu, et täitemenetluses kostja III võla katteks arestitud sõiduk kuulub hagejale. Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja III võõrandas sõiduki hagejale enne 3. maid 2020, mil kohtutäitur sõiduki arestis. Nimelt oleks juhul kui kostja III oleks sõidukit käsutanud pärast selle käsutamise keelamist, käsutustehing TsÜS § 88 lg 1 järgi tühine.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et käsutustehing sõiduki omandi üleandmiseks tehti 30. aprillil 2020. Maakohus on hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, sh neid tõendeid, millele viitab hageja apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus ei näe põhjust hinnata esitatud tõendeid maakohtust erinevalt. Õige on maakohtu seisukoht, et hageja esitatud tõendid on koostanud hageja ja võlgnikust kostja III. Tegemist on menetluse poolte ja asjast huvitatud isikutega. Seejuures on maakohus õigesti leidnud, et kassa väljamineku orderi on allkirjastanud kostja III, mitte hageja kassapidaja. Orderil olev allkiri kattub nii müügilepingul, kui ka kostja III kirjalikul kinnitusel olevate kostja III allkirjadega. Esitatud sõiduki registreerimistunnistus ei tõenda seda, millal ja mis alusel see hagejale üle on antud. Mingeid pooltest sõltumatuid tõendeid sõiduki käsutamise aja kohta ei ole esitatud. Samas on maakohus õigesti viidanud, et kostjate asjas esitatud tõendid viitavad sellele, et sõiduki omandiõigust ei olnud enne 3. maid 2020 hagejale üle antud. Maakohus on seejuures analüüsinud kostja III 3. juunil 2020 kohtutäiturile esitatud avaldust (tl 48), milles võlgnik ei maini sõiduki võõrandamist ning kulleri teadet (tl 63 pöördel), mille kohaselt sõiduk seisis
18.mail 2020 võlgniku maja ees. Viimase puhul maakohus küll otsuses otseselt tõendile ei viidanud, kuid tegemist ei ole olulise menetlusnormi rikkumisega, arvestades asjaolu, et tõend oli maakohtu menetluses esitatud, kostjad olid sellele tuginenud ning hageja oli saanud selle kohta enda seisukohta avaldada. Seega on põhjendamatu hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus lähtus asja lahendamisel üksnes kostjate väidetest, mitte asjas esitatud tõenditest. Maakohus on ka põhjendatult leidnud, et hageja selgitused sõiduki võõrandamise asjaolude kohta ning kostjate väidete ümberlükkamiseks ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Hageja on esitanud paljasõnalise väite, et ta ei vormistanud sõiduki omandit registris ümber koroonaviiruse levikuga seotud piirangute tõttu. Samas on kostjal III olnud võimalik päev enne
29.aprillil 2020 registreerida sõiduk enda nimele (tl 61). Seega ei takistanud eriolukord sõiduki
omanikuvahetust registreerimast. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kostja väited selle kohta, et 18. mail 2020 oli sõiduk mõne ta töötaja valduses, kes võis selle parkida kostja III maja ette, on valed. Need väited on ümber lükatud hageja majandusaasta aruandest nähtuva asjaoluga, et hagejal ei olnud sel ajal peale juhatuse liikme muid töötajaid. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud hagi õigesti rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud kehtivalt sõiduki omanikuks.
13.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
14.Kostjatest on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja üksnes kostja II. Sellest nähtuvalt on kostja II menetluskuluks esindajakulu kokku 514 eurot (25. novembri 2022 nimekiri ja 25. augusti 2022 nimekiri). Esindaja ajakulu on kokku 4 tundi 17 minutit ning tunnitasu määraks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja ajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusabi eest tasutavat tasu ning esindaja ajakulu vastab asja keerukusele ja mahule, arvestades ka asjaolu, et kostjat II esindas maakohtu menetluses töötaja ning lepinguline esindaja pidi apellatsioonimenetluses tutvuma esmakordselt kogu asja materjalidega. Kostja II on kinnitanud, et ta ei saa esindajatasult sisendkäibemaksu maha arvata, kuna ta on piiratud käibemaksukohustuslane. Käibemaksuseaduse § 25 lg 1 kolmanda lause kohaselt ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seega peab hageja hüvitama kostja II esindajakulu koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb seega kostja II kasuks välja mõista 514 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.