Täitmine › Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused

keelumärked kui pandid. Samas ei olnud hagejal võimalik vormistada liiklusregistris sõidukit hageja nimele müügilepingu sõlmimise päeval koroonaviiruse levikuga kaasnenud piirangute tõttu. Peale piirangute kaotamist pöördus hageja koheselt Maanteeameti büroosse sõiduki vormistamiseks hageja nimele ning sai üllatuslikult teada, et sõidukile on vahepeal seatud mh kohtutäitur O. K. poolt käsutamise keelumärge.

Ei ole usutav hagejaga müügilepingu vormistamine järgmisel päeval peale seda, kui võlgnik oli 29.04.2020 sõiduki 04.02.2020 sõlmitud lepingu alusel enda nimele vormistanud. Sõiduki kohese edasimüügi korral puudus võlgnikul vajadus vahepeal ennast liiklusregistris sõiduki omanikuna registreerida ja 60 eurot riigilõivu tasuda. Sõiduki oleks saanud hagejale edasi müüa ilma selleta. Kostja II arvates on ilmne, et võlgnik kavatses ise sõidukit kasutada ja 04.02.2020 sõlmitud lepingust tuleneva omanikuvahetuse registreerimisega enam viivitada ei saanud, sest sõiduki eelmine omanik esitas liiklusregistrile sõiduki võõrandamise teate ja edasise viivitusega kaasneks automaatselt sõiduki ajutine registrist kustutamine ja selline sõiduk ei tohi liikluses osaleda.

-

Müügilepingu p 1 kohasel sõlmivad pooled sõiduki valduse üle andmise ja hinna tasumise kohta eraldi kokkuleppe. Kohtule ja kostjale II sellist kokkulepet esitatud ei ole. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi objektiivselt hinnatavat tõendit lepingueelsete läbirääkimiste kohta, isegi mitte müügilepingu sõlmimisele eelnenud sõiduki müügikuulutust.

-

Hageja ei ole tõendanud väidet, et sõiduki võõrandamist ei saanud koroona piirangute tõttu liiklusregistris vormistada. Hagist ei selgu kuidas ja millal seda püüti teha ning milles täpselt seisnes takistus. Hagiga tutvudes helistas kostja II esindaja Maanteeametisse, et kontrollida kas vahemikus 30.04.2020 kuni 03.05.2020 esines Maanteeametis takistusi omanikuvahetuse registreerimise avalduste esitamisel ja sai kinnituse, et mitte. Toimisid nii e-teenindus, e-post kui ka teenindus teenindussaalides. Takistuste, õigemini sõiduki tegeliku võõrandamise soovi puudumist kinnitab ka asjaolu, et päev varem sai võlgnik sõiduki liiklusregistris probleemideta enda nimele vormistada. On ilmne, et liiklusregistris sõiduki omanikuvahetuse vormistamise takistuseks ei olnud koroona piirangud vaid asjaolu, et müügileping vormistati peale sõiduki arestist teadasaamist ja eesmärgiga sõiduk arestist vabastada. Veel 03.06.2020 pöördus võlgnik kostja I poole palvega vabastada sõiduk arestist, pakkudes tasumiseks

maksegraafikut. Ei ole usutav, et esitatud avalduses ei oleks müügilepingu olemasolu korral võlgnik kostjat I sõiduki võõrandamisest informeerinud. -

Hageja esitas kohtule kassa väljamineku orderi ja võlgniku kinnituse. Esitatu ei tõenda raha ja valduse tegelikku üleandmist, müügilepingu p-st 1 tuleneva kokkuleppe sõlmimist sest see ei ole objektiivselt kontrollitav. Võlgniku kinnitus on allkirjastatud 15.07.2020. Kui võtta arvesse, et 03.06.2020 kostjale I esitatud avalduses müügilepingut veel ei mainita, vormistati näilik tehing just selles ajavahemikus. Kassa väljamineku orderil puuduvad raha välja andja allkirjad ja kontaktid. Seega ei ole võlgnikule raha väljastanud isik tuvastatav ja teda ei saa asjas tunnistajana üle kuulata.

-

Hageja esitas kohtule sõiduki puuduste hinnangu ja võrdluseks teise sõiduki müügikuulutuse Hagis puudub infomatsioon hinnangu andnud isiku kvalifikatsiooni kohta ja seetõttu ei saa kostja II võtta seisukohta selle sisu osas. Samas kinnitab hinnangu esitamise viis taaskord, et asjas tähtsust omavad tõendid on koostatud tagantjärele. Ei ole usutav, et 08.04.2021 kinnitatakse aprill 2020 hinnangu andmist. Võrdluseks esitatud teise sõiduki müügikuulutus on esitatud töödeldava Word failina milles toodud allikale suunav link ei anna sama tulemust ja seetõttu ei saa kontrollida seal esitatud andmete õigsust. Arusaamatuks jääb ka mida hageja esitatud hinnangu ja müügikuulutusega tõendada püüdis. Lähtudes sõiduki väidetavast müügihinnast ja esitatud puuduste hinnangust (1700 eurot + 2000 eurot) jääb mulje, et hageja maksis sõiduki eest kordades enam kui sellele sarnased sõidukid (müügikuulutus, 1600 eurot) väärt olid. Toodu vähendab veelgi tehingu toimumise usutavust ja kinnitab taaskord kostja II seisukohta, et tegemist ei ole tavapärase tehinguga, et tegelikkuses toimus midagi muud.

Kostja I seisukohad

Hageja ei ole esitanud ühtegi objektiivselt kontrollitavat tõendit selle kohta, et väidetaval kuupäeval oleks ta kostjaga III sõiduki müügilepingut sõlminud. Tänapäeval on väga laialdaselt levinud elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamine ja ka digitaalallkirja kasutamine. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi e-kirja, mis võimaldaks objektiivselt tuvastada, et väidetava müügilepingu sõlmimise kuupäeval või eelnevalt oleks ta sõiduki omandamise küsimuses kostjaga III kirjavahetuses. Tänapäeval müüakse sõidukid reeglina spetsialiseeritud müügiportaale (nr www.auto24.ee vms) kasutades. Hageja ei ole esitanud ühtegi sõiduki müügikuulutust, mis võimaldaks objektiivselt tuvastata, et sõiduk oli vahetult enne 30.04.2020 kostja III poolt müüki pandud. Tänapäeval on laialdaselt levinud, et äriühingu raha hoitakse pangas, mitte kassas. Hageja ei ole esitanud ühtegi objektiivselt kontrollitavat tõendit selle kohta, et ta oleks enne väidetava kassa väljamineku orderi väljastamist võtnud kõnealune summa pangakontost kassasse. Ainsad hageja tõendid on kirjalikult koostatud dokumendid, mille puhul dokumendi koostamise, sh allkirjastamise kuupäeva ei ole võimalik objektiivselt kontrollida. Kostja I hinnangul hageja ja kostja III vahel väidetavalt 30.04.2020 sõlmitud sõiduki müügileping, hageja kassa väljamineku order nr XXX ja kostja III väidetavalt 15.07.2020 allkirjastatud kinnitus on tehtud tagantjärele käesoleva menetluse tarbeks ehk võltsitud eesmärgiga teha võimatuks kostjale III kuuluva sõiduki realiseerimist kostja III suhtes läbiviidavas täitemenetluses.

-

Kostja III omandas sõiduki E. S. ega 04.02.2020 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. Seejuures informeeris E. S. registripidajat sõiduki võõrandamisest juba 03.03.2020. Kostja III esitas liiklusregistrile sõiduki kostja III nimele vormistamiseks vajalikud dokumendid ning tasus riigilõivu alles 29.04.2020. Eluliselt ei ole usutav, et kostja III asuks 29.04.2020 vormistama sõidukit enda nimele, kui tal oleks kavatsus sõiduk lähipäevil võõrandada. Esiteks puudus kostjal III sõiduki võõrandamiseks vajadus seda eelnevalt enda nimele vormistada. Teiseks kostja III nimele sõiduki vormistamisega kaasnes kostjale III ka kulu (riigilõiv summas 60 eurot). Eluliselt ebausutav, et kostja III hakkaks tasuma 60 eurot riigilõivu enda nimele sõiduki vormistamiseks olukorras, kus ta lähiajal kavatses sõidukit võõrandada. Vastupidiselt kostja III ilmselgelt kavatses ise sõiduki kasutamist jätkata, viimane oli aga raskendatud sõiduki ajutise registrist kustutamise tõttu (registrist ajutiselt kustutatud sõiduk ei tohi liikluses osaleda).

-

Kostja III sai 18.05.2020 kätte kutse sõiduki arestimisele, mis pidi toimuma 04.06.2020. 03.06.2020 esitas kostja III kohtutäiturile avalduse palvega vabastada sõiduk arestist. Eluliselt ei ole usutav, et kostja III oleks taotlenud sõiduki arestist vabastamist üheskoos veel lubadusega hakata 100 eurot kaupa võlgnevused tasuma, olukorras kus sõiduk oleks juba võõrandatud. Eluliselt ei ole usutav ka see, et sõiduki võõrandamise korral ei oleks kostja III sellest kohtutäiturit juba 03.06.2020 avalduses teavitanud.

-

Kostja II omandas sõiduki 04.02.2020 hinnaga 3200 eurot. Väidetav sõiduki müük hagejale toimus aga 30.04.2020. Väidetavalt müüs kostja III sõiduki hinnaga 1750 eurot. Eluliselt ei ole usutav, et vähem kui kolme kuuga sõiduki väärtus väheneb sisuliselt kaks korda. Kohtutäituri hinnangul ei vasta hageja avaldatud sõiduki väärtus tegelikkusele. Hageja eksitab kohut sõiduki väärtuses selleks, et vähendada hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu.

Hageja täiendavad seisukohad

Ka tänapäeval väga laialdaselt levinud lepingute paberkujul allkirjastamine, kusjuures valdav enamus kasutatud sõidukite müügilepinguid sõlmitaksegi just nimelt paberkujul – seda põhjusel, et üldjuhul sõlmitakse müügileping sõiduki otsese valduse ja raha üleandmisel, mida on kõige mugavam ja otstarbekam teha just nimelt paberkujul. Samuti on just nimelt kasutatud sõidukite müügi puhul äärmiselt tavapärane ja laialdaselt levinud, et sõiduki eest tasutakse sularahas (so üheaegselt müügilepingu allkirjastamise ja sõiduki otsese valduse ostjale üleandmisega). Samuti on majandustegevuses äärmiselt laialdaselt levinud asjade ja teenuste eest sularahas tasumine, mistõttu on äärmiselt tavapärane, et äriühing hoiab selleks vajalikku rahasummat mitte pangakontol, vaid sularahana kassas. Kostjad ei ole viidanud seaduse sättele, mis kohustaks sõiduki müügilepingu kehtivuse eeldusena eelnevalt suhtlema müüjaga e-posti teel või kasutama müügiks n-ö spetsialiseeritud müügiportaale. Väär, paljasõnaline ja hagejat põhjendamatult halvustav on väide, nagu oleks müügileping ja kassa sissetuleku order tehtud n-ö tagantjärele. Faktilist asjaolu, et müügileping sõlmiti ja kassa väljamineku order allkirjastati just nimelt 30.04.2020, tõendavad müügileping, kassa väljamineku order ja ka võlgniku kirjalik selgitus. Asjaolu, et võlgnik omandas sõiduki E. S. elt 04.02.2020 ja tasus riigilõivu 29.04.2020, ei muuda müügilepingut n-ö tagantjärele vormistatuks ega tühiseks. Asjaolu, et võlgnik on esitanud 03.06.2020 kostjale I avalduse sõiduki arestist vabastamiseks tõendab täiendavalt, et sõiduki omandiõigus anti 30.04.2020 üle

hagejale, mistõttu sooviski võlgnik oma avalduse esitamisega välistada olukorda, kus sõiduki ostja (s.o hageja) oleks hakanud esitama võlgnikule müügilepingust tulenevaid nõudeid seoses sõidukile peale müügilepingu sõlmimist seatud arestiga. Oma avalduses ei ole võlgnik märkinud, et sõiduki näol oleks tegemist võlgnikule kuuluva sõidukiga. -

Sõiduki väärtus ja ostuhind on üheselt tõendatud. Sõiduki ostuhind (1750 eurot) on üheselt tõendatud kassa väljamineku orderiga ja võlgniku kirjaliku kinnitusega. Asjaolu, et võlgnik ise ostis sõiduki hinnaga 3200 eurot, ei tähenda ega tõenda, et sõiduki turuväärtus oleks seisuga 30.04.2020 samuti olnud sama. Pooled leppisid müügilepinguga kokku sõiduki hinnaks 1750 eurot, kuna sõidukil olid mitmed olulised puudused.

-

Kuna müügileping sõlmiti kirjalikult, siis ei olnud hagejal võimalik sõiduki enda nimele vormistamiseks esitada see Maanteeametile e-teeninduse kaudu – paberkujul müügileping tuleb sõiduki enda nimele vormistamiseks esitada Maanteeametile kohapeal originaaleksemplarina. E-teeninduse kaudu on võimalik sõiduk ostja nimele vormistada vaid juhul, kui müügileping jm dokumendid on allkirjastatud poolte poolt digitaalselt.

-

Sõiduki müügileping on koostatud hageja juhatuse liikme V. K. i poolt, tegemist on tavapärase tüüplepingu põhjaga, mida hageja ja hageja juhatuse liikmega seotud teised isikud kasutavad sõidukite ostmisel/müümisel, lepingu põhi oli avalikult kättesaadav mh Maanteeameti kodulehel.

-

Hageja juhatuse liige V. K. ja võlgnik on omavahel tuttavad ning sõiduki müügi soovist teavitas võlgnik ise V. K. it, peale mida toimusid poolte vahel suuliselt läbirääkimised ostuhinna osas, milleks peale sõiduki ülevaatust ja puuduste tuvastamist lepiti kokku 1750 eurot.

-

Sõiduki üle vaadanud K. L. omab pikaajalist kogemust ja tegeleb igapäevaselt autoremondi valdkonnas. Sõiduk on remonditud K. L. i poolt, hagejal ei ole remondi teostamise kohta kuludokumente, kuna K. L. teostas remondi n-ö tasaarvestuse korras oma võlgnevuse katteks V. K. i ees. Samas ei oma sõiduki väärtus, puuduste olemasolu, nende kõrvaldamine ja ostuhind tähtsust käesoleva asja lahendamisel.

-

Sõiduk on alates 30.04.2020 igapäevaselt olnud nii hageja juhatuse liikme V. K. i kui erinevate hageja töötajate ja koostööpartnerite kasutuses, mistõttu ei ole hagejal võimalik anda täpseid andmeid selle kohta, kus on sõiduk igal ajahetkel asunud. Juhul kui sõiduk asus 18.05.2020 XXXs maja ees, siis pidi selle sinna mingil põhjusel parkima keegi eelnimetatud isikutest. Hageja rõhutab, et hageja ja hageja juhatuse liikme tegutsemiskohaks ongi Tartu. Hageja kinnitab siinjuures, et võlgnik ei ole alates 30.04.2020 sõidukit kasutanud (sõiduki võtmed ja valdus on alates 30.04.2020 olnud hagejal ja hagejaga seotud isikutel).

-

Sõiduki kohustusliku liikluskindlustuslepingu sõlmis hageja enda nimel koheselt peale seda, kui müügilepingu sõlmimise hetkel kehtinud liikluskindlustus lõppes.

-

Hageja selgitab, et juhul kui võlgnik oleks soovinud sõiduki n-ö ümber vormistada (kolmanda isiku nimele) vaid selleks, et vältida selle võõrandamist täitemenetluses, siis ei oleks võlgnikul üldse olnud vajadust enne sõiduki kolmanda isiku nimele vormistamist kanda seda eelnevalt registris enda nimele. Sel juhul oleks võlgnik/kolmas isik saanud esitada registrile üheaegselt kaks müügilepingut (s.o sõiduki müük võlgnikule ja võlgniku poolne sõiduki müük kolmandale isikule), millisel juhul ei oleks registrisse üldse tehtud kannet võlgniku kohta, vaid sõiduk oleks

koheselt kantud kolmanda isiku nimele. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik eespool viidatud võimalust ei kasutanud, tõendab täiendavalt, et käesoleval juhul ei olnud tegemist n-ö skeemiga, vaid sõiduki müügileping on sõlmitud just nimelt hagis ja müügilepingus esile toodud tingimustel. Kostja II täiendavad seisukohad

Hageja väide, mille kohaselt hageja juhatuse liige ning võlgnik on omavahel tuttavad on usutav ning seab seda enam kahtluse alla nii hageja kui ka võlgniku väited sõiduki ostu-müügi tehingu asjaolude kohta. Hageja ning võlgnik olles teineteisega tuttavad/sõbrad püüdsid üksteist aidata, et vabastada sõiduk aresti alt.

-

Hageja väide, nagu oleks mõni autoekspert vaidlusaluse sõiduki enne väidetavat tehingut üle vaadanud, ning väited sõiduki kehva seisukorra ning remondivajaduse kohta on tõendamata. Puuduvad andmed K. L. i isikukoodi, sünniaja ja kehtivate kontaktide kohta, ning tõendid K. L. i eriteadmiste kohta. K. L. ei ole oma arvamust allkirjastanud. Samuti ei saa K. L. i kirjalikke selgitusi pidada usaldusväärseks sõltuvussuhte tõttu, kuna hageja esitatud materjalide kohaselt oli K. L. võlgu hageja juhatuse liikmele. Sõiduki remondi kohta ühtki arvet esitatud ei ole. Tartu Travel OÜ on äriettevõte, kus kõik tehingud peavad olema raamatupidamises dokumenteeritud. Hageja väitel remontis K. L. Tartu Travel OÜ-le kuuluvat vaidlusalust sõidukit, kuid võlgu oli K. L. olnud väidetavalt V. K. ile, mitte Tartu Travel OÜ-le. K. L. il oleks sõiduki remondi korral olnud remondikulude hüvitamise nõue Tartu Travel OÜ vastu, mitte V. K. i vastu. Kuivõrd Tartu Travel OÜ-l ei olnud nõudeid K. L. i vastu, siis ei saanud ka vastastikuseid nõudeid tasaarvestada. Isegi kui oleks vastastikused nõuded eksisteerinud, siis oleksid need pidanud olema dokumenteeritud hageja raamatupidamises.

-

Tõendamata on hageja väited, mille kohaselt sõiduk on olnud alates 30.04.2020 igapäevaselt kasutuses hageja töötajate ning koostööpartnerite poolt ning kui 18.05.2020 oli sõiduk pargitud võlgniku maja ette, siis olevat seda teinud mõni hageja töötaja või kootööpartner. Kuna sõidukil esines hageja väitel mitmeid olulisi puudusi, siis poleks hageja enese väidete põhjal saanud sõidukit igapäevaselt kasutada. Hageja väited sõiduki seisukorra, kasutamise ning remondi kohta ei ole teineteisega kooskõlas. Hageja väitest jääb mulje, nagu oleks hagejal olnud mitu töötajat ning koostööpartnerit, mistõttu on konkreetse sõiduki kasutaja tuvastamine keeruline. Samas Teatmik.ee andmetel on hageja ettevõttes olnud vaidlusalusel perioodil ainult üks töötaja (juhatuse liige), kes olek saanud anda sõiduki kasutamise kohta ka täpsemaid selgitusi. Samuti puudus hagejal vaidlusalusel perioodil maksustatav käive. Seega ei ole tõenäoline, et vaidlusalune sõiduk oli võlgniku maja ees hageja ärilise tegevuse tõttu ning sõiduki kasutajat ei ole võimalik kindlaks teha töötajate või koostööpartnerite rohkuse tõttu. Samuti peaks äriettevõte pidama sõiduki kasutamise kohta sõidupäevikut ning kui sõiduk renditakse nt mõnele koostööpartnerile välja, siis peaks raamatupidamises selle kohta mõni leping olema. Kostja II leiab, et vaidlusalune sõiduk oli 18.05.2020 võlgniku maja ees, kuna võlgnik faktiliselt valdas sõidukit ning oli sõiduki omanik.

-

29.07.2020 sõlmitud liikluskindlustuse leping ei tõenda sõiduki omandi või valduse üleminekut enne 03.05.2020.

-

Sõiduki Maanteeametis arvele võtmine ei tõenda asjaolu, et hageja ja võlgnik ei ole soovinud sõidukiga mingitmoodi skeemitada vastavat hageja väidet. Võlgnik poleks saanud sõidukit arvelevõtmiseta kasutada. Lisaks ei pruukinud võlgnik teada, et juhul kui ta sõiduki arvele võtab, siis kohtutäitur seab sellele koheselt käsutuskeelu. Alles siis kui kohtutäituri poolt oli sõidukile käsutuskeeld seatud, hakkas võlgnik nuputama, kuidas sõidukit aresti alt vabastada. Hageja tuli võlgnikule vastava skeemi punumises appi.

-

LS § 77 lg 3 kohaselt oleks hageja pidanud sõiduki omandamisest Maanteeametile (uue nimega Transpordiametile) viie tööpäeva jooksul esitama nõuetekohase taotluse. See tähendab ühtlasi, et hageja oleks pidanud viie tööpäeva jooksul teada saama, et sõidukile on seatud käsutuskeeld, misjärel oleks mõistlik sõiduki omandaja võtnud koheselt ühendust nii kohtutäituriga, kes käsutuskeelu seadis. Faktiliselt pöördus aga hageja kohtutäituri poole alles 09.07.2020, st enam kui kaks kuud pärast sõidukile käsutuskeelu seadmist. Asjaolu, et hageja on enam kui kaks kuud oodanud enne kui kohtutäituriga ühendust võttis, viitab samuti sellele, et sõidukile keelumärke seadmise ajal ei olnud hageja sõiduki omanikuks. Võlgnik ning hageja on sõiduki ostumüügilepingu vormistanud pärast sõidukile käsutuskeelu seadmist.

-

Võlgnik pidi sõidukile seatud piirangutest teada saama hiljemalt 18.05.2020, mil võlgnikule toimetati kätte sõiduki arestimise kutse. Võlgnik eitas sõiduki omamist alles 15.07.2020, s.o ca 2 kuud hiljem. Kui võlgnik poleks sõiduki omanik olnud 18.05.2020, siis oleks ta saanud sõiduki arestimise kutsele vastavasisulise märkuse teha. Ka 03.06.2020 võlgniku poolt kohtutäiturile adresseeritud avalduses ei maini võlgnik midagi sõiduki võõrandamisest.

Kostja I täiendavad seisukohad

KOHTU SEISUKOHT

tõendid, et müügileping sõlmiti, ostuhind tasuti ja sõiduki valdus anti üle müügilepingul märgitud kuupäeval. Hageja on ise avaldanud, et hageja juhatuse liige ja võlgnik olid tuttavad. Asja materjalidest nähtuvalt müügilepingu sõlmimisele eelnevalt ei olnud võlgnik avaldanud sõiduki müügikuulutust ning müügilepingu sõlmimisele ei eelnenud mingisugust kirjavahetust. Hageja on märkinud, et hagejal ei olnud võimalik vormistada liiklusregistris sõidukit hageja nimele müügilepingu sõlmimise päeval koroonaviiruse levikuga kaasnenud piirangute tõttu. Samas ei ole hageja selgitanud, täpsemalt milliste piirangute tõttu ei olnud tal võimalik müügilepingu sõlmimise päeval liiklusregistris sõidukit hageja nimele vormistada. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on müügilepingu sõlmimisele eelneval päeval tasunud Maanteeameti Tartu büroos riigilõivu ning sai sõiduki enda nimele vormistada. Hagiavalduse kohaselt esinesid sõidukil müügilepingu sõlmimise hetkel mitmed olulised puudused. Väite tõendamiseks viitab hageja autoremondiga tegeleva K. L. i meilisõnumile. Meilisõnumile on lisatud allkirjastamata dokument, milles K. L. kinnitab, et vaatas hageja seadusliku esindaja palvel 2020 aprillis kõnealuse sõiduki üle ja kirjeldab tuvastatud vigasid. Hageja sõnul on K. L. ka sõidukit remontinud, kuid hagejal ei ole remondi teostamise kohta kuludokumente, kuna K. L. teostas remondi n-ö tasaarvestuse korras oma võlgnevuse katteks hageja seadusliku esindaja ees. Kohus leiab, et hageja ei ole taotlenud K. L. i tunnistajana üle kuulamist ega müügilepingu sõlminud hageja seadusliku esindaja ja kostja III vande all üle kuulamist. Võlgnik esitas 03.06.2020 kohtutäiturile avalduse (tl 48), milles palub vabastada auto arestist ja kinnitab, et maksab iga kuu 100 eurot võlgasid. Kõnealuses avalduses võlgnik auto võõrandamist ei maini. Hageja pöördus kohtutäituri poole taotlusega sõiduki arestist vabastamiseks alles 09.07.2020. Asjaolu, et hageja sõlmis sõiduki kohustusliku liikluskindlustuslepingu enda nimele alles 29.07.2020, ei tõenda sõiduki omandi või valduse üleminekut enne 03.05.2020.

osalemisega (bussipiletid). TsMS § 138 lg 1, § 144 p 2 kohaselt on tegemist hüvitatava menetluskuluga, mis tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista. Menetluskulu tasuda kohtuotsuse resolutsioonis näidatud kostja II arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.