Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse avalikut teatavaks tegemise 18. aprillil 2008.a, Narva aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-8254 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus A.M hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti Menetlusosalised ja nende esindajad kaudu), registrikood xxxxxxxx, xxx xx, xxx Asjast puudutatud isik: A.M /isikukood xxxxxxxxxxx, viibib xxx Hooldekodus/ A.M esindaja määratud korras: Igor Belugin /Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakond, asukoht xxx x, xxx/ Asjast puudutatud isik: AS Hoolekandeteenused
/registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx, xxx/ Asjast puudutatud isik: Z.N /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx/
Tsiviilasi nr 2-08-8254
Määruse jõustub TsMS § 541 lg 3 alusel määruse teatavakstegemisega A.M-le ja A.M esindajale määratud korras Igor Beluginile.
Kohtule 04.03.2008.a Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) poolt esitatud avalduse kohaselt suunati Narva Linnakohtu 06.03.2003.a. otsusega A.M tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse, kuna piiratud teovõimega A.M on vaimuhaige, raske vaimne alaareng olulise käitumishäirega ning ta on endale ja teistele ohtlik. Narva Linnakohtu 23.03.2005.a. otsusega pikendati A.M hooldamist Koluvere Hooldekodus üheks aastaks. Viru Maakohtu 20.04.2006.a. määrusega pikendati A.M hooldamist Koluvere Hooldekodus üheks aastaks, s.o. kuni 23.04.2007.a. Narva Linnakohtu 05.05.2005.a. kohtuotsusega lõpetati Z.N eestkostja volitused poeg A.M suhtes ja jäeti A.M eestkostja ülesanded kuni eestkostja määramiseni Narva linna täita. 04.03.2008.a esitas Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avalduse A.M hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks, milles palub pikendada A.M hoolekandeasutuses hooldamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o. kuni 23.04.2009.a-ni. Hooldekodu psühhiaatri dr P.K 27.02.2008.a-l koostatud A.M psüühilise seisundi iseloomustusest selgub, et ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid A.M paigutamise ööpäevaringsesse tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse ja A.M vajab ka edaspidi hoolduse jätkamist nimetatud teenusel.
Põhiseaduse § 20 lg 1 sätestab igaühe õiguse vabadusele, mille võib sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ära võtta üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Seda võib muu hulgas teha ka vaimuhaige kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik (PS § 20 lg 2 p 5). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art 5 lg 1 ja selle alapunkt e sätestavad, et igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele; kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras seaduslik kinnipidamine, takistamaks nakkushaiguste levikut, samuti ebaterve psüühikaga isikute, alkohoolikute, narkomaanide või hulkurite seaduslik kinnipidamine (RKTKo 3-2-1-81-07). Tulenevalt TsMS § 539 lg 2 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 p-des 1-3. Selle sätte kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (SHS § 19 lg 1 p 1); hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik (SHS § 19 lg 1 p 2); varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik (SHS § 19 lg 1 p 3). Nimetatud asjaolud peavad esinema üheaegselt. Isiku nõusolekuta paigutamine hoolekandeasutusse on tulenevalt TsMS § 533 käsitatav isiku kinnisesse asutusse paigutamisena. Kui asjaolud, mis tingisid isiku ilma nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, ei ole ära langenud, pikendab kohus SHS § 19 lg 3 alusel hoolekandeasutuses viibimise tähtaega kolme aasta kaupa. TsMS § 536 lg 1 kohaselt enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus isiku isiklikult ära kuulama ja selgitama talle menetluse kulgu. Vajaduse korral kuulab kohus isiku ära isiku jaoks tavalises keskkonnas. Kuna A.M viibib Koluvere Hooldekodus, kuulas erinõude korras A.M 24. märtsil 2008.a ära Pärnu Maakohtu kohtunik. Menetlustoimingu protokolli kohaselt ei ole A.M nõus Koluvere 2(4)
Tsiviilasi nr 2-08-8254
Hooldekodus viibimise tähtaja pikendamisega sellepärast, et tahab koju, tööle minna ja ema aidata ning arvab et tema tervis on korras. TsMS § 535 lg 1 kohus määrab kinnisesse asutusse paigutamise menetluses isikule esindaja, kui see on isiku huvides ilmselt vajalik ja kui isikut ei esinda juba teine tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik. Viru Maakohtu 19. märtsi 2008.a määrusega määrati A.M esindajaks Igor Belugin /Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakond/. A.M esindaja määratud korras oma kohtule saadetud seisukohas toetab Narva linna avaldust ja nõustub Andrei Mägi hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamisega. Vastavalt TsMS § 536 lg 2 enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus ära kuulama ka valla- või linnavalitsuse ja muude isikuga koos elanud pereliikmete arvamuse ning kinnise asutuse, kus isik viibib, juhi või tema määratud ametiisiku. Koluvere Hooldekodu psühhiaater dr. P.K on 27.02.2008.a koostanud A.M psüühilise seisu iseloomustuse, millest selgub, et ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid A.M paigutamise ööpäevaringsesse tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse ja A.M vajab ka edaspidi hooldamise jätkamist, ravi ja järelevalvet. Kohus on 16.04.2008.a kohtuistungil ära kuulanud avaldaja Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) ja asjast puudutatud isiku Z.N. Kohus määras A.M suhtes 05.03.2008.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis on läbi viidud 24.03.2008.a. psühhiaater R.R poolt (ekspertiisiakt nr 222). Eksperdiarvamuse kohaselt esineb A.M-l intellektuaalne puue- vaimne alaareng raskes astmes, millega kaasnevad käitumishäired. Ekspert on arvamusel, et A.M on ohtlik nii iseendale kui teistele ja vajab pidevat ööpäevaringset järelvalvet st. jätkuvat viibimist tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutuses. 16.04.2008.a kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja oma seisukoha juurde ja palus pikendada A.M hoolekandeasutuses viibimise tähtaega üheks aastaks. Asjasse puudutatud isik Z.N leiab, et kui on võimalik, palun anda talle rohkem vabadust. A töötab seal ja käib kala püüdmas. Ma olen nõus avaldaja arvamusega. Kohtuistungil asjast puudutatud isik Z.N muutis hiljem oma seisukohta ja ei nõustunud avaldusega ning soovis A.M hoolekandeasutusest ära võtta. A.M esindaja arvab, et on vaja pikendada tähtaega, kuna A saab olla normaalses seisundis ainult seal, kuna seal on arsti järelevalve tema üle. Ta ei saa aru asjaoludest, mis on seotud eluga hooldekodust väljaspool, seega toetab esindaja Narva linna avaldust. Kohus leiab, et Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus A.M hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et A.M-l esineb intellektuaalne puue- vaimne alaareng raskes astmes, millega kaasnevad käitumishäired ning ta on ohtlik nii iseendale kui teistele ja vajab pidevat ööpäevaringset järelvalvet st. jätkuvat viibimist tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutuses. Arvestades seda, et A.M on kohtule esitatud andmete kohaselt viibinud ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldusel alates 06.03.2003.a ning pole ära langenud asjaolud, mis tingisid A.M paigutamise ööpäevaringsesse tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse, siis on tema kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ilma tema nõusolekuta vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 täidetud, sealhulgas pole tuvastatud, et muude abinõude kasutamine oleks 3(4)
Tsiviilasi nr 2-08-8254
võimalik, seega leiab kohus, et esinevad kõik alused A.M kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamiseks. Kohus leiab et A.M on reaalset ohtlik endale või teistele ning tema ohtlikkus väljendub füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh. kalduvuses vägivallale ja ka suitsiidile. Nimetatud asjaolu on tõendatud Koluvere Hooldekodu psühhiaater dr. P.K poolt 27.02.2008.a koostatud A.M psüühilise seisu iseloomustusega ja 24.03.2008.a psühhiaater R.R poolt läbi viidud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga, mille kohaselt on A.M allumatu, tõrges, on ähvardanud kaashoolealuseid noaga ja lubanud lõigata endal veenid läbi ning on kasutanud füüsilist vägivalda kaasklientide suhtes. 24.03.2008.a psühhiaater R.R poolt läbi viidud kohtupsühhiaatriaekspertiisi (ekspertiisiakt nr 222) kohaselt on A.M 1999.a osalenud alaealise surnuks peksmises, kuid tunnistatud süüdimatuks. Hoolduspäevikute kohaselt ei möödu nädalatki ilma et talle ei oleks tehtud märkusi (lahkunud loata, kakleb, varastab, ähvardab sh. terariistadega, ei allu korraldustele). Oma tegudes on A.M ettearvamatu, esineb ka seksuaalset vägivalda. Füüsiliselt tugev ning väljas tohiks liikuda ainult meeshooldaja valve all, kuna naistele ei allu. Varastab ning kui varastatud asi üles leitakse hüsteeritseb, teeb demonstratiivseid suitsiidikatseid ja on terroriseeriv. Eeltoodu alusel peab kohus tuvastatuks, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Kohus ei nõustu asjast puudutatud isiku Z.N seisukohaga, et A.M tuleb hoolekandeasutusest ära võtta, kuna dr P.K ja psühhiaater R.R arvamuste kohaselt ei allu A.M naiste korraldustele, samuti on Z.N eestkostja volitused A.M suhtes 05.05.2005.a kohtuotsusega lõpetatud. Kohus leiab, et puudutatud isikul ei ole võimalik kasutada muid abinõusid ära hoidmaks A.M ohtlikust nii iseendale kui teistele väljaspool kinnist asutust ning teostama tema üle ööpäevaringset järelvalvet. Vastavalt SHS § 19 lg 3 loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 528 lg 2 isikut ei või kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates. Vastavalt TsMS § 541 lg 1 kohus toimetab kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale ja avaldajale ning käesoleva seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikutele ja valla- või linnavalitsusele. Vastavalt TsMS § 541 lg 3 kohus võib tunnistada määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega isikule endale või tema esindajale või avaldajale, üleandmisega kolmandale isikule täitmiseks või avalikult teatavakstegemisega. Kohus peab vajalikuks lugeda käesolev määrus vastavalt TsMS 541 lg 3 jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega A.M-le ning A.M esindajale määratud korras Igor Beluginile. Määrusest tuleb teavitada TsMS § 541 lg 1 kohaselt ka kinnist asutust, kus isik viibib ja asjast puudutatud isikut Z.N.
Tamara Šabarova Kohtunik 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.