Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Iris Kangur-Gontšarov, Maris Kuurberg
Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-5439
Kohtuasi
X hagi Y OÜ vastu töötasu ja viivise nõudes (töövaidlusasi nr 4-1/2690/20)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.09.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kadri Artamonov Kostja (apellant): Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-21-5439
X esitas 12.10.2020 töövaidluskomisjonile avalduse tööandjalt Y OÜ saamata jäänud töötasu ja viivise väljamõistmist. Töövaidluskomisjon rahuldas 22.02.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2690/20 töötaja nõude täies ulatuses. Y OÜ esitas Harju Maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses. X esitas 26.05.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Y OÜ vastu töötasu 916 euro (bruto), 26.05.2021 seisuga viivise 70,27 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2-21-5439 arvestusperioodil 26,93% ning summeeritud arvestusperioodi lõpuks oli hageja töötasu ja töömahu vähenemine vastavuses. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas 20.09.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mai 2020 eest töötasu 916 eurot (bruto), viivise perioodi 11.06.2020–20.09.2022 eest 166,93 eurot ning edasiulatuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
2-21-5439
Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis
2-21-5439 oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (vt Riigikohtu 10.04.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. Tasu vähendamine TLS § 37 lg 1 järgi on lubatud vaid eeldusel, et 1) tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja 2) kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Juhul, kui tööandjal esinevad majanduslikud raskused ja töötasu maksmine võib olla tööandja jaoks koormav, kuid töötajale võimaldatakse samal ajal töölepingus kokku lepitud ulatuses tööd, ei ole TLS § 37 lg 1 kohaldamise esimene eeldus täidetud. Maakohus on tööandja 23.05.2020 e-kirja (TVK tl 18) alusel õigesti tuvastanud, et maikuus oli töömaht normaalne ning tööandja ei pidanud töökoormuse vähendamist põhjendatuks. Alusetu on kaebaja väide, nagu saanuks töötaja tugineda TLS § 37 lg-le 3, kuid seda ei teinud. 21.05.2020 e-kirjas märkis töötaja, et kui maikuu eest töötasu vähendatakse, soovib ta võrdeliselt ka vähendatud töömahtu (TVK tl 17). Töökoormuse vähendamist ei pidanud tööandja aga põhjendatuks (TVK tl 18). Olukorras, kus töötaja töötasu on TLS § 37 alusel vähendatud kolmeks kuuks ning vähendamist tinginud asjaolud kaovad või leevenevad viidatud perioodi jooksul, tuleb tööandjal hakata enne kolmekuulise tähtaja möödumist töötajale maksma töötasu kokkulepitud ulatuses. Seejuures ei oma tähtsust, millises ulatuses oli tööandjal pakkuda tööd enne maikuud. Kui summeeritud tööaja arvestusperioodi jooksul esines kuid, mil töötaja tööga kindlustamine oli võimalik, ei olnud sel kuul töötasu vähendamise eeldus täidetud. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda, sest hagi rahuldati.
2-21-5439 TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Iris Kangur-Gontšarov
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.