Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.09.2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-5439
Tsiviilasi
X hagi Y OÜ vastu töötasu 916 euro (bruto), sissenõutavaks muutunud viivise 70,27 euro ja lisanduva viivise nõudes (töövaidlusasjas nr 4-1/2690/20)
Tsiviilasja hind
1059,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (töötaja): X (isikukood xxxxxxxxxxx), aadress xxx, epost: xxx Hageja lepinguline esindaja: Kadri Artamonov (isikukood xxxxxxxxxxx), e-post: xxx Kostja (tööandja, taotluse esitaja): Y OÜ (registrikood xxxxxxxx), aadress xxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Keidi Kõiv (isikukood xxxxxxxxxxx), Advokaadibüroo RASK, aadress Rotermanni 8, 10111 Tallinn; e-post: [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.09.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
tasunud mai 2020 eest töötasu summas 916 eurot (bruto). Hageja on seisukohal, et kostjal puudusid õiguslikud alused töötasu vähendamiseks TLS § 37 alusel mai kuus 2020 (tl 2730; 41-43, 50-51, 64-65).
26,93% ning hageja summeeritud arvestusperioodi lõpuks olnud hageja töötasu ja töömahu vähenemine vastavuses. Hageja ei ole teinud ei üle- ega alatunde. Samuti ei ole hagejale makstud vähem töötasu. Töötukassa poolt tasutud hüvitise loetakse töötasu osaks (tl 3638, 54-56, 66-67).
kohustus osutada õigusnormidele, mida võidakse asjas kohaldada, arvestades, et sellest sõltuvad kostja võimalikud vastuväited ja see, kas ja mida peavad pooled menetluses tõendama (vt 11.05.2005 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 19). Vajaduse korral tuleb kohtul pooltele nende nõudenormidega seotud tõendamiskoormist täiendavalt selgitada. Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad esile tooma pooled. Kohus saab küsida pooltelt selgitusi. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on aga kohtu kohustus, kes ei ole seejuures seotud poolte väidetega (vt 24.03.2021 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-2439, p-d 14 ja 19).
muutuks automaatselt olematuks. Olenevalt äriühingu tegevusvaldkonnast ja ärimudelist, võisid osade äriühingute majandusnäitajad ja kasum COVID-19 viiruse leviku tõttu hoopis suureneda. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud ei vääramatu jõu esinemist ega asjaolu, et kokkulepitud töötasu maksmine hagejale 2020 mais oleks tööandjale olnud ebamõistlikult koormav.
tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.