Q hagi T, U ja C vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 21.4.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Q, lepingulised esindajad vandeadvokaat MariaMägi Rohtmets ja vandeadvokaat Erki Siht Kostja I T Kostja II C Kostja III U Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Teet Lehiste
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.4.2022 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Põhimenetluses esitas Q (hageja) 13.2.2020 Harju Maakohtule hagi T (kostja I), U (kostja II) ja C (kostja III) (ühiselt – kostjad) vastu W 15.11.2019 testamendi tühisuse tuvastamiseks.
2.Hageja esitas 8.12.2021 hagist loobumise avalduse.
3.Maakohus võttis 17.12.2021 määrusega vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse ning jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.1.2022 määrusega maakohtu määruse resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas muutmata, kuid muutis ja täiendas määruse põhjendusi. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohtu ja ringkonnakohtu määrused jõustusid 1.2.2022.
4.Kostjad esitasid 13.12.2021 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjate menetluskulud 8226,50 eurot (50 eurot määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja 8176,50 eurot lepingulise esindaja kulu). Kostjate lepinguline esindaja osutas õigusteenust kokku 59,25 t tunnihinnaga 138 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohtule esitasid kostjad 13.1.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on määruskaebuse menetlusega seoses tekkinud menetluskulu 299 eurot. Esindajal kulus õigustoimingutele 2 t 10 min tunnihinnaga 138 eurot (käibemaksuga).
5.Hageja vaidlustas kostjate maakohtus kantud õigusabikulud 3702 euro ulatuses ja leidis, et rahuldamata jäänud määruskaebusega ja kompromissläbirääkimisega seotud kulud tuleb jätta kostjate kanda.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus määras 21.4.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) menetluskulud kindlaks ning mõistis hagejalt välja riigituludesse 760 eurot ja sellelt summalt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni ning iga kostja kasuks 2468,82 eurot ja samuti viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni, kuid iga kostja puhul mitte rohkem kui 2468,82 eurot.
6.1.Maakohtu 17.9.2021 määrusega määrati kindlaks eksperditasu 1140 eurot ning määrati selle tasumine 760 euro ulatuses riigi vahenditest. Sama määrusega jäeti menetluskulud hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt on riigile tekkinud menetluskulud 760 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista.
6.2.Arvestades kohtuvaidluse mahtu ja õiguslikku keerukust, on kostjate lepingulise esindaja toimingud vajalikud ning põhjendatud 53,67 t ulatuses. Kohtuvaidlus eeldas dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi, mis on ajamahukas. Kostjaid esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 138 eurot (käibemaksuga) on põhjendatud.
6.3.Maakohtu 14.2.2020 määruse peale kostjate esitatud määruskaebuse menetluskulud (lepingulise esindaja õigusabi 7,75 t ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot) jäid kostjate kanda.
6.4.Hagejal tuleb kanda kostjate kompromissläbirääkimistega seotud menetluskulud, kuna hageja ei tõendanud asjaolusid, mille kohaselt pidasid kostjad läbirääkimisi pahauskselt lepingu sõlmimise soovita. Kompromissi sõlmimisest keeldumist ei saa kostjatele ette heita, sest menetlusosalistel on õigus otsustada, kas kompromiss sõlmida või mitte. Samuti ei jõustu
2 (4)
2-20-2458 kompromissi sõlmimine enne määrusega kinnitamist. Poolel on õigus ümber mõelda ja oma menetluslikku positsiooni muuta.
6.5.Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et kostjate lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalikke õigusteadmisi), on kostjate lepingulise esindaja tasu põhjendatud 7406,46 euro ulatuses (= 53,67 × 138). Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et üks kostja oleks kandnud menetluskulusid suuremas ulatuses kui teine. Kostjad osalesid menetluses võrdses ulatuses ning iga kostja kasuks tuleb välja mõista 2468,82 eurot (= 7406,46 ÷ 3). Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejalt iga kostja kasuks välja mõista ka viivis. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäi rahuldamata 1119,04 euro ulatuses (= 8525,50 – 7406,46).
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
7.Hageja esitas 6.5.2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega määrati kostjate menetluskulud kindlaks 5643,12 eurot ületavas osas. Hageja palub kostjate menetluskulud 1763,34 euro ulatuses jätta kindlaks määramata ning hagejalt välja mõistmata. Hageja jääb selle juurde, et kompromissläbirääkimistega seotud menetluskulud tuleb jätta kostjate endi kanda. Kostjad käitusid kohtumenetluses hageja suhtes pahatahtlikult ja sõnamurdlikult, jättes endi pakutud ja lõplikult kokku lepitud kompromissi allkirjastamata.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks. Kostjad vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
10.Põhjendamatu on hageja etteheide, et kostjatele on hüvitatud kompromissläbirääkimistega seotud õigusabikulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt hinnatakse menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Nii näeb TsMS § 178 lg 1 ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa muuta menetluskulude jaotust. Maakohus ega ringkonnakohus ei ole põhimenetluses leidnud, et osad menetluskulud peaksid jääma kostjate kanda, vaid kõik kulud läbi kohtumenetluse on jäetud hageja kanda.
11.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 5.2.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 15 ja 23.3.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja tasumäära hindamisel kaalumispiire ületanud. Maakohus on analüüsinud kohtumenetluses tehtud toiminguid ning lähtunud esindaja koostatud dokumentide sisust ja mahust ning leidnud põhjendatult, et hagejal tuleb kostjale hüvitada ka kulud seoses kompromissläbirääkimistega. Menetlusosalise parimaks kaitseks on esindaja õigustatud kohtuvaidluses tegema menetlustoiminguid ja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Kui ka pooled ei jõua kompromissile, ei tähenda see, et sellele toimingule kulutatud aeg on põhjendamatu. Kostjad on selgitanud, miks nad kompromissilepingut ei
3 (4)
2-20-2458 allkirjastanud (III kd, tl 49 pöördel, p 2.3). Neist asjaoludest ei ole ka ringkonnakohtul alust teha järeldust, et kostjad oleks menetlusõigusi kuritarvitanud.
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
13.Praeguse määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.