Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-2458
Tsiviilasi
C hagi Z, Q ja X vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad ringkonnakohtus esindajad vandeadvokaadi abi Erki Siht ja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets Kostjad: Z (isikukood XXXXXXXXXXX) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 220-2458 muutmata osas, milles maakohus jättis menetluskulud C kanda (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 5), kuid osaliselt muuta ja täiendada määruse põhjendusi. Maakohtu määrus on muus osas jõustunud.
2.Jätta C määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud C kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Harju Maakohus menetles C (hageja) hagi Z, Q ja X (kostjad) vastu W (pärandaja) 15. novembri 2019. a testamendi tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Hageja esitas 8. detsembril 2021 hagist loobumise avalduse ja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja selgitas, et arvestades tõsiasja, et 23. augusti 2021. a ekspertiisiakti järelduste pinnalt on hagi eduväljavaated selgelt kasinad ning hoolimata ka sellest, et asjas kõiki tõendeid kogutud veel ei ole, on hageja otsustanud hagist loobuda. Menetluskulud on õiglane jätta poolte endi kanda, sest kostjad jätsid allkirjastamata enda poolt pakutud kompromissi, mille kohaselt hageja loobub hagist ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Samuti ei pöördunud hageja kohtusse põhjuseta ja pahauskselt, vaid selleks andis alust pärandaja tervislik ja vaimne seisund ning kostjate tegevus. Lisaks ei tekitanud kohtuvaidlus kostjatele varalist kahju, sest pärandvara hulka kuuluva kinnistu väärtus on tõusnud ja kostjad teenivad sealt tulu.
3.Kostjad nõustusid hagist loobumise avaldusega ja palusid jätta menetluskulud hageja kanda. Hagejale oli algusest peale teada, et hagi on perspektiivitu, sest hagi aluseks olevad väited on üldsõnalised ning varasema pärandaja eestkoste seadmise menetluses kogutud tõendite ja kohtulahendiga ümber lükatud. Samuti soovisid kostjad vaidluse lahendamist kompromissiga ajal, kui nad sellekohase ettepaneku tegid, kuid hiljem soovis üks kostjatest kompromissi lisatingimustega täiendada ja nende sõnastamine on võtnud aega. Lisaks põhines kostjate nõustumine kompromissiga sellel, et hageja loobub lisaks nõuetest, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Peale selle ei ole pärandvara väärtus kohustuste suurenemist arvestades tõusnud ning isegi kui oleks, siis ei ole see põhjuslikus seoses käesoleva vaidlusega. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus võttis 17. detsembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) vastu hagist loobumise, lõpetas menetluse, tühistas hagi tagamise, rahuldas hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jaotada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-te 2 ja 4 järgi. Hageja ei loobunud hagist kostjate poolt nõude rahuldamise tõttu, mistõttu ei anna TsMS § 168 lg 5 alust jaotada menetluskulusid TsMS § 168 lg-st 2 erinevalt. Samuti, isegi juhul, kui kostjad on kompromissiläbirääkimistel pidanud võimalikuks endi menetluskulude kandmist, ei ole võimalik selle järgi TsMS § 168 lg 3 alusel menetluskulusid jaotada, sest pooled ei ole kompromissi sõlminud. Lisaks ei kohaldu hagist loobumise korral TsMS § 162 lg 4 ning tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette menetluskulude jaotuse määramisel vara väärtuse, mille üle pooled vaidlevad, arvesse võtmist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse väidete kohaselt on hagist loobumise korral kohtul õigus kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane, sest kostjad tegid ise ettepaneku lõpetada asi kompromissiga selliselt, et hageja loobub nõuetest ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Samuti ei ole hageja pöördunud kohtusse pahatahtlikult, vaid esitatud tõenditest ja kostjate tegevusest lähtudes, sh arvestades pärandaja tervislikku seisundit ja kostjate suurt varalist huvi pärandvara kiire realiseerimise vastu ning testamendi tegemist ootamatute isikute kasuks, on ilmne, et kohtusse pöördumiseks esines piisav alus. Lisaks on pärandvara hulka kuuluva kinnistu väärtus tõusnud, mis peaks sisuliselt katma kostjate menetluskulud käesolevas asjas. Kostjad on ka saanud kinnistut välja üürides üüritulu.
2 (5)
6.Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p 5) ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta ja täiendada.
9.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud tsiviilasja menetluse lõpetamise ja hagi tagamise tühistamise osas. Selles osas, sh riigilõivu tagastamise osas, on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
10.Pooled vaidlevad jätkuvalt menetluskulude jaotuse üle. TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu määrus põhjendatud osas, milles maakohus leidis, et kuna hageja loobus hagist ja selle põhjuseks ei olnud kostjate poolt TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes nõude rahuldamine, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
11.Kolleegium nõustub iseenesest hagejaga selles, et ebaõige on maakohtu seisukoht, et TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu, kuna TsMS § 168 lg-d 4 ja 5 reguleerivad kulude jaotust hagist loobumise korral, mistõttu tuleb maakohtu määruse põhjendusi selles osas muuta. Poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4, mis kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt Riigikohtu 28. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Samas ei toonud eelnimetatud maakohtu ekslik seisukoht kaasa ebaõiget lõppjäreldust, mistõttu puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks menetluskulude jaotuse osas. Kolleegiumi hinnangul ei esine alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, sest hageja ei toonud kohtu ette erandlikke asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et menetluskulude hageja kanda jätmine oli äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna aga maakohus jättis eksliku õigusliku käsitluse tõttu TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks esitatud hageja väidete osas seisukoha võtmata, siis täiendab kolleegium selles osas maakohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
11.1.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1142-10, p 10). Kolleegium leiab, et asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mida oleks õiglane ja mõistlik lugeda sedavõrd erandlikuks, et õigustada TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Ka hageja ei ole selliste asjaolude esinemist välja toonud. 3 (5)
11.2.Hageja on leidnud, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest kostjad tegid ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt hageja loobub nõuetest ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kolleegium hageja selle seisukohaga ei nõustu. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei saa tuleneda asjaolust, et kostjad olid nõus sõlmima teatud kulujaotusega kompromissi. Kuivõrd kohtu ette on toodud, et võimalik kompromiss ei hõlmanud üksnes käesoleva menetluse esemeks olevast nõudest loobumist, vaid oli laiem (vt kompromissileping; kd II, tl 165 pöördel), siis ei ole alust järeldada, et kostjad oleksid soovinud, et nende menetluskulud jääksid nende endi kanda ka juhul, kui kompromissi ei sõlmita. Samuti ei saa võimaliku kompromissi arutamisel väljendatut käsitada kostjate taotlusena jätta nende menetluskulud nende endi kanda. Riigikohus on rõhutanud, et olukord, mil kohus tõlgendab poolte kompromissiläbirääkimistel väljendatut poolte menetluslike taotlustena põhiasjas, takistab kokkuleppele jõudmist ja lõhub pooltevahelise usalduse, mis on kokkuleppele jõudmise esmane eeldus. Näilikult kokkuleppele jõudmine ei anna ka sellist eelist, mida pooltevahelise vaidluse puudumine lahendi täitmise lihtsustamiseks andma peaks (vt Riigikohtu 17. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-7948/81, p-d 26 ja 27; 19. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-16, p 13). Samuti ei ole asjakohane hageja märgitu, et kostjad jätsid pakutud kompromissi allkirjastamata. Erireeglid menetluskulude jaotamisele tulenevalt asjas tehtud kompromissettepanekust sätestab TsMS § 163 lg 2. See säte kohaldub vaid hagi osalise rahuldamise korral (vt nt Riigikohtu
7.oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359/87, p 14). Kolleegiumi arvates ei ole ka alust väita, et kostjad on pahatahtlikult oma menetlusõigusi kasutanud. Kompromissi sõlmimisest keeldumist ei saa kostjatele ette heita, sest menetlusosalistel on õigus otsustada, kas kompromiss sõlmida või mitte (TsMS § 4 lg 3, § 206 lg 2). Samuti ei jõustu kompromissi sõlmimine enne määrusega kinnitamist (TsMS § 430 lg 1), seega on poolel ka õigus ümber mõelda ja oma menetluslikku positsiooni muuta. Hagi esitamisega seotud menetlusriske kandis praegusel juhul siiski hageja.
11.3.TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa ka hageja viitest sellele, et ta ei pöördunud kohtusse pahauskselt, vaid selleks andis alust testamendi ootamatus, pärandaja tervislik seisund ja kostjate tegevus. Kolleegium märgib, et hagejal tuli kohtusse pöördumisel arvestada võimalusega, et tal tuleb hüvitada vastaspoolele tekkinud kulutused. Samuti tuleb arvestada sellega, et menetluskulude jaotus hageja hagist loobumise korral sõltub peamiselt sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud. Praeguses asjas on hageja esitanud kostjate vastu hagi, paludes tuvastada testamendi tühisus, alternatiivselt selle nõude rahuldamata jätmise korral tühistada testament või tunnistada kostja Z pärimiskõlbmatuks. Hageja väitel loobus ta hagist seetõttu, et maakohtu määratud ekspertide antud 23. augusti 2021. a eksperdiarvamuse järelduste põhjal on tema hagi eduväljavaated kasinad (kd II, tl 176). Seega ei olnud hagist loobumise põhjuseks pärast hagi esitamist kohtusse pöördumise eesmärgi saavutamine, vaid hageja loobus menetluse kestel ise oma hagiga taotletud eesmärgist. Sellistel asjaoludel on põhjendamatu väita, et menetluskulude väljamõistmine oleks temalt äärmiselt ebaõiglane. Kui isik arvab endal ekslikult olevat õiguse, siis võtab ta endale menetluskulude kandmise riski.
11.4.Lisaks on menetluskulude jaotuse seisukohast asjakohatu hageja väide, et pärandvara hulka kuuluva kinnistu väärtus on tõusnud ja kostjad on saanud seda kinnistut välja üürides üüritulu. Kolleegiumi arvates on õige maakohtu seisukoht, et menetluskulude jaotust ei mõjuta vaidlusaluse vara väärtuse võimalik suurenemine kohtumenetluse ajal. Samuti ei ole TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustavaks erandlikuks asjaoluks ainuüksi kostjate väidetavalt paranenud majanduslik olukord.
12.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. 4 (5)
13.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist.
14.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.