31.augusti 2021. a ja 30. septembri 2021. a otsuste peale täiteasjades nr 034/2019/629 ja 034/2019/708
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. novembri 2021. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. novembri 2021. a määrus ning saata X kaebus Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani 31. augusti 2021. a ja 30. septembri 2021. a otsuste peale täiteasjades nr 034/2019/629 ja 034/2019/708 maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus. Kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
1.X (avaldaja) esitas 9. oktoobril 2021 Harju Maakohtule kaebuse ning 29. oktoobril kaebuse täiendused Tallinna kohtutäitur Krisiina Feinmani 31. augusti 2021. a ja 30. septembri 2021. a otsuste peale täiteasjades nr 034/2019/629 ja 034/2019/708. Avaldaja palus kaebuse rahuldada ning kohtutäituri 31. augusti 2021. a ja 30. septembri 2021. a otsused tühistada ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
2-21-15853 Avalduse kohaselt on avaldaja vastu algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 034/2019/629 ja 034/2019/708. 27. juunil 2019 sõlmisid avaldaja ja Intrum Estonia AS (sissenõudja) kokkuleppe võlgade ositi tasumiseks. 31. augustil 2021 avastas avaldaja, et kõik tema kontod on arestitud. Avaldaja küsis kohtutäiturilt arestimise kohta selgitusi ja palus kohtutäituril saata arestimise aluseks olevad dokumendid. Kohtutäitur edastas samal õhtul, 31. augustil 2021 arestimise aktid avaldajale. 12. septembril 2021 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, leides, et kohtutäitur on ebaseaduslikult ning põhjendamatult jätnud arvestamata sissenõudja ja avaldaja vahelise kokkuleppe võla ositi tasumise kohta. Avaldaja hinnangul on kohtutäitur avaldajale kuuluvad pangakontod alusetult arestinud. 21. septembril 2021 esitas kohtutäitur avaldaja tööandjale avaldaja töötasu arestimise akti ning sunniraha määramise hoiatuse. 30. septembri 2021. a otsusega jättis kohtutäitur otsuse avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et avaldaja kaebus on alusetu, kuna maksegraafik sõlmiti kuueks kuuks ning võlgnikule teostati II pensionisamba väljamaksed, mida ei olnud arvestatud maksegraafiku sõlmimise hetkel. Seetõttu on põhjendatud maksegraafiku tühistamine ning avaldaja pangakontodele aresti seadmine.
2.Avalduse täiendustes selgitas avaldaja, et esitas kohtutäiturile kaebuse 12. septembril 2021, kuigi sai täitetoimingust teada juba 31. augustil 2021. Olgugi, et avaldaja esitas kaebuse
12.septembril 2021 hilinenult, on kohtutäitur avaldaja kaebuse läbi vaadanud ning seda aktsepteerinud. Avaldaja sai kohtutäituri tegevusest (pangakontode arestimine) teada pangaautomaati kasutades, arestimise aluseks olevad dokumendid saatis kohtutäitur avaldajale alles siis, kui avaldaja arestimisest teada sai ja palus need kohtutäituril saata.
3.Avaldaja hinnangul on kohtutäitur rikkunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 1 p-st 4 tulenevat kohustust peatada täitemenetlus kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine. Seega on kohtutäitur jätnud kaebuse täiteasjades nr 034/2019/629 ja 034/2019/708 alusetult rahuldamata. Kohtutäituril ei olnud alust võlgniku ja sissenõudja vahelise maksegraafiku tühistamiseks. 27. juunil 2019 sõlmitud maksegraafik ei olnud tähtajaline. Tegemist oli esialgse maksegraafikuga, mille korrektse täitmise järel pidi pooled kooskõlastama uue maksegraafiku. Sellest teadmisest on avaldaja lähtunud.
4.Avalaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, millest tulenevalt on eeldused kohtule kaebuse esitamiseks täidetud.
5.Maakohus selgitas puuduste kõrvaldamise määrustes (14.10.2021 määrus ja 01.11.2021 määrus), et avaldajal tuli kaebus kohtutäituri otsuste peale esitada 10 päeva jooksul otsuste tegemisest. Avaldaja pidi kaebuse 31. augusti 2021. a otsuse peale esitama hiljemalt 10. septembril 2021, kuid avaldaja esitas kaebuse alles 12. septembril 2021.
6.Maakohus palus kohtutäiturilt teavet selle kohta, millal avaldaja kohtutäituri hinnangul teada kohtutäituri 31. augusti 2021. a arestimisaktidest. Vastuseks selgitas kohtutäitur, et kirjavahetusest avaldajaga nähtub, et avaldaja vastas kohtutäiturile samal õhtul (31.08.2021) pärast kohtutäiturilt arestimisaktide saamist. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus keeldus 16. novembri 2021. a määrusega kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 2 ning TMS § 217 lg 6 alusel. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei on kaebaja käsitlus TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja kulgemisest õige. Avaldaja selgituste kohaselt sai ta kohtutäituri arestimisaktid kätte 31. augustil 2021 pärast tööpäeva lõppu. Avaldaja möönis, et on oli seoses pangakontode
2-21-15853 arestimisega 31. augustil 2021 õhtul kohtutäituriga kirjavahetuses. Eelnevast ei saa järeldada muud, kui et avaldaja sai vaidlustatavatest arestimisaktidest teada 31. augustil 2021. Kuna avaldaja sai kohtutäituri arestimisaktid kätte 31. augustil 2021, möödus 10-päevane kaebetähtaeg arestimisaktide vaidlustamiseks 10. septembril 2021. Avaldaja vaidlustas arestimisaktid alles 12. septembril 2021, seega ei esitanud avaldaja kohtutäiturile kaebust tähtaegselt. Maakohtu hinnangul ei mõjutanud avaldaja väidetud mõjuv põhjus, millest tulenevalt ta ei saanud kohtutäiturile kaebust esitada, kaebetähtaja kulgemist. Kui avaldajal oli mõjuv põhjus, mille tõttu ta ei saanud kaebust tähtaegselt esitada, oleks ta pidanud taotlema kohtutäiturilt kaebetähtaja ennistamist. Kooli algus 1. septembril ja avaldaja hõivatus lapse kooliminekuga seoses oli ühepäevane olukord. Avaldajal oli pärast 1. septembrit 2021 kaebuse tähtaegselt esitamiseks aega veel üheksa päeva. Kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmise tagajärgede eest vastutab avaldaja. TMS ei sätesta sõnaselgelt, millises vormis menetlusliku otsustuse (kaebusest keeldumine või selle rahuldamata jätmine) peab kohtutäitur tegema juhul, kui kaebus on esitatud hilinenult. Seadusest ei tulene, et kui kohtutäitur lahendab kaebuse sisuliselt, siis TMS § 217 lg 6 enam ei kohaldu. Kuna avaldaja ei esitanud kaebust tähtaegselt ning ei taotlenud kohtutäiturilt kaebetähtaja ennistamist, siis on avaldaja TMS § 217 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse tugineda asjaoludele, millel põhineb praeguses asjas kohtule esitatud kaebus. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldaja kaebus lahendada. Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus lähtunud asja lahendamisel üksnes sellest, et kaebus on esitatud hilinenult. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kohtutäitur arestis avaldaja kontod, kuigi sel hetkel kehtis maksegraafiku alusel tasumise kokkulepe. Kohtutäitur ei teatanud, et taganeb kokkuleppest. Avaldaja on põhjendanud, miks tal ei õnnestunud tähtaegselt kaebust esitada. Kuna avaldaja kasvatab lapsi üksi, siis oli vaja korraldada väiksema lapse kooliskäimist. Teiseks olid avaldajal terviseprobleemid. 25. augustil 2021 lasi avaldaja end COVID-19 vastu vaktsineerida ning selle tagajärjel oli tal kõrge palavik, nõrkus ja lihasvalu. Maakohtu määruses on viidatud, et avaldaja sai arestimisaktid kätte 31. augustil 2021. Avaldaja kirjavahetusest kohtutäituriga on näha, et avaldaja pidi kohtutäiturilt arestimisaktid välja nõudma, et tal oleks alus kohtusse pöörduda. Kirjadele vastas avaldaja voodist, sest tundis end vaktsineerimise järel halvasti. Avaldajal ei olnud võimalust dokumentidega füüsiliselt tutvuda. Maakohus jättis märkimata, et pangakontod arestiti hommikul ja arestimisaktid saadeti hilisõhtul (kell 20.30). Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine näitab, et kohtutäituril oli õigus seadust rikkuda ja taganeda ette teatamata varasemast kokkuleppest. II pensionisamba väljamakse ei ole aluseks graafiku ülesütlemiseks. Maksegraafikut ei koostatud ainult kuueks kuuks. Seda väidet kinnitab kirjavahetus aastal 2019. Kaks aastat kohtutäitur aktsepteeris makseid ja probleeme ei olnud. Kuid siis ta sai teada, et alates 1. septembrist 2021 hakatakse tegema väljamakseid pensioni II sambast.
9.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Ringkonnakohus küsis kohtutäituri seisukoha määruskaebuse kohta oma seisukohta ei esitanud.
määruskaebusele.
Kohtutäitur
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2-21-15853
11.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 16. novembri 2021. a määrus tuleb § 667 lg 2 kohaselt tühistada ning saata tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
12.Määruskaebuses tugineb avaldaja väitele, et vaatamata kaebuse hilinenult esitamisele, on kohtutäitur kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ja selle rahuldamata jätnud, mistõttu keeldus maakohus alusetult kaebuse menetlusse võtmisest. Avaldaja viitab määruskaebuses ka sisulistele asjaoludele, mille tõttu kohtutäitur jättis alusetult esitatud kaebuse rahuldamata, kuid neid asjaolusid ja avaldaja esitatud täiendavaid tõendeid ringkonnakohus ei hinda, vaid maakohus saab nende osas seisukoha võtta asja sisulisel läbivaatamisel.
13.Kolleegiumi hinnangul on maakohus praegusel juhul põhjendamatult keeldunud avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest. Avaldusele lisatud kohtutäituri 30. septembri 2021. a otsusest (tl 49-50) nähtuvalt on kohtutäitur küll möönnud, et avaldaja on esitanud kaebuse hilinenult, kuid kohtutäitur on kaebuse siiski sisuliselt läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud. Sellest järeldab kolleegium, et kohtutäitur on TMS § 217 lg 2 kohaselt kaebuse esitamise tähtaja nö vaikides ennistanud. Kuna kohtutäitur ennistas avaldaja kaebetähtaja, puudus maakohtul alus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks ning maakohus oleks pidanud kaebuse sisuliselt läbi vaatama. Sel põhjusel tuleb maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määrus tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale Riigikohtule kaevata.
15.Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.