lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-13844/8

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-13844/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1200
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2022, Tallinn Kohtuasja number

2-22-13844

Kohtuasi

X (X) avaldus täiteasjas nr 022/2016/5453 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.09.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosaline ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 21.09.2022 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta selle põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X kanda.
4.Jätta menetluskulud nende puudumisel rahaliselt kindlaks määramata.
5.Mõista välja X-lt riigituludesse 70 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisaks olevale makseinfoteatisele.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
6.
Käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni resolutsiooni p-s 5. nimetatud kohustuse täitmiseni tuleb X-l tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvalt summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Saata käesolev määrus viivitamatult pärast jõustumist riigituludesse väljamõistetud kulude osas teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale (välja arvatud resolutsiooni p-d 5.-7.) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Avaldus ja menetluse käik

1.X (avaldaja/võlgnik) esitas 14.09.2022 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 022/2016/5453. Sissenõudjaks oli Politsei- ja Piirivalveamet (sissenõudja/politsei). Koos avaldusega esitas võlgnik taotluse menetlusabi saamiseks. Avaldaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna ta viibis kinnipidamisasutuses ja tal polnud rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Maakohtu määrus
2.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Täitemenetluse registri kohaselt algatati täitemenetlus politsei avalduse alusel 01.10.2016. Täitemenetlust viis läbi kohtutäitur Elin Vilippus. Avalduse esitamise seisuga ei olnud täitemenetlust lõpule viidud. Avalduses väljatoodud alustel polnud võimalik täitemenetluse lõpetamist saavutada, kuna polnud täidetud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 eeldused. Sissenõudja nõue polnud avalduse esitamise hetkeks aegunud. Täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest ei olnud möödunud 10 aastat. 01.10.2022 möödus nõude esmakordsest täitmiseks esitamisest 6 aastat. Avaldus oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt perspektiivitu. Määruskaebus
3.Võlgnik palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue lahendi, millega tema avaldus rahuldada. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, lähtudes nõude aegumise üle otsustamisel TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud 10-aastasest tähtajast. Kohus oleks pidanud aegumise hindamise aluseks võtma karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 4, mille kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub 4 aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Kuna esmakordsest nõude täitmisele esitamisest oli avalduse kohtule esitamisel möödunud 6 aastat, siis oli 4-aastane tähtaeg möödunud ja aegumise kohaldamine põhjendatud. Menetluse edasine käik
4.Maakohutus vabastas avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot tasumisest, võttis määruskaebuse menetlusse ning võttis asja materjalide juurde tõendina täitemenetluse registrist väljatrüki täiteasja nr 022/2016/5453 kohta. Väljatrüki kohaselt oli täitedokumendiks politsei 22.06.2016 üldmenetluse otsus nr 2317,16,002588/7 rahatrahvi kohta. Nõue ja täitemenetluse kulud olid tasumata.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis osaliselt 21.09.2022 määruse põhjendusi. TMS §-s 202 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Antud asjas ei saanud kohus ise aegumist kohaldada, kuna väärteoasjast tuleneva täitemenetluse lõpetamiseks oli kehtestatud kohtuvälise menetluse kord. Aegumise kohaldamine ei kuulunud maakohtu pädevusse. Avaldaja oleks pidanud aegumise kohaldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks pöörduma kohtutäituri poole.
6.Maakohus edastas kaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule TsMS § 663 lg 5 alusel. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab selle põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21). Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu lõppjäreldust, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Määruskaebus jääb rahuldamata ja avaldaja kannab sellega seonduvad menetluskulud. Kuivõrd maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest 21.09.2022 määrusega ja avaldaja vaidlustas seda, siis lähtub ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel 21.09.2022 määruse põhjendustest. Maakohus kohaldas praegusel juhul ekslikult TMS § 2231 ja TsÜS § 157 lg-t 1. TMS § 2231 lg-st 1 tulenevat õiguskaitsevahendit on võimalik täitemenetluse lõpetamiseks kasutada alates 2021. aasta aprillist. Täitemenetluse seadustiku muutmise eelnõus on mh selgitatud, et 05.04.2011 jõustus TsÜS § 157 lg 1 muudatus, mis nägi ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude ning muude täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat senise 30 aasta asemel. 2021. aasta aprillis aegus seega suur osa enne nimetatud kuupäeva jõustunud täitedokumentidest tulenevaid eraõiguslikke nõudeid. Kuna oodati arvestatavat hulka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude hagiavaldusi, siis seati täitemenetluse seadustiku muutmise eesmärgiks täitemenetluse lõpetamise lihtsustamine tsiviilnõudes (Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, XIV riigikogu 291 SE, seletuskiri, lk 1). Sel põhjusel on TMS § 2231 lõikest 1 tulenev õiguskaitsevahend ette nähtud seega üksnes tsiviilnõuetele kohaldamiseks. Seega analüüsis maakohus ebaõigesti ka TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist. Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks politsei üldmenetluse otsus rahatrahvi kohta. TMS § 209 sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega või kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse TMS § 199 lg-tes 2–4, § 200 lg-s 1 ning § 202 ja § 203 sätestatut. TMS § 202 lg 1 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Eeltoodust nähtub, et seadusandja on andnud TMS § 202 lg-s 1 kohtutäiturile pädevuse otsustada täitemenetluse lõpetamise üle väärteoasjades. Kui kohtutäitur ei ole ise aegumise tõttu menetlust lõpetanud, siis on avaldajal õigus esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (TMS § 481 lg 1 p 1). Kohus selgitab täiendavalt, et juhul kui avaldaja ei nõustu kohtutäituri otsustusega, siis on tal õigus seda vaidlustada (TMS § 217 ja § 218). Lisaks on avaldajal õigus kasutada ka muid seaduses ettenähtud abinõusid täitemenetluse lõpetamiseks (TMS § 221). Olukorras, kus maakohus pole pädev asja lahendama, tuleb võlgniku avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseks lugeda TsMS § 371 lg 1 p 1.
8.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Nähtuvalt asja materjalidest puuduvad sissenõudjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
9.Maakohus andis avaldajale menetlusabi, millega vabastas avaldaja määruskaebuselt riigilõivu tasumisest 70 eurot. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 esimese lause ja § 179 lg 1 alusel tuleb riigilõiv 70 eurot mõista avaldajalt välja riigituludesse. Viidatud summalt tuleb tasuda viivist (TsMS § 179 lg 9). Kohus lisab makseinfo

käesoleva määruse juurde ja edastab määruse Rahandusministeeriumile (TsMS § 179 lg 21 ja lg 4). Kohus määrab lahendi täitmise tähtaja vastavalt TsMS § 179 lg-le 5, milleks on 15 päeva alates käesoleva määruse jõustumisest. Kohus selgitab avaldajale, et valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium