lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-10544/70

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-10544/70
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6598
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.12.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-10544

Tsiviilasi

X hagi osaühingu Y vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.06.2022 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

9155,49 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Kostja Y (registrikood XXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Hanna Pahk ja Aarne Ots 14.11.2022

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2022 kohtuotsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata X hagi osaühingu Y vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise koos sellelt arvutatava viivise nõudes. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada vastavalt tervikresolutsioonis sätestatule Muuta tühistatud maakohtu otsuse menetluskulude jaotust.
2.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus: - lõpetas menetluse X hagis osaühingu Y vastu lõpparve 2852,09 euro (bruto), mis sisaldab 2020. a juuni töötasu 1913,50 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitiste 938,59 eurot, ja sellelt arvestatava viivise nõudes; - jättis menetluskulud osas, milles kohus menetluse lõpetas, kostja kanda;

1(17)

- jättis tõendi hilisemast esitamisest ja sellega 03.05.2022 kohtuistungi edasilükkamisest põhjustatud menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

5.X hagi osaühingu Y vastu rahuldada osaliselt.
6.Jätta rahuldamata X hagi osaühingu Y vastu 2020. a märtsi töötasu 2511 euro (bruto) ja sellelt arvutatava viivise väljamõistmiseks.
7.Tuvastada poolte 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 714 22.06.2020 kostja poolt erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 22.06.2020 ja mõista välja osaühingult Y X kasuks hüvitis 5878,70 eurot (bruto), viivis 02.12.2022 seisuga 1111,28 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 03.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni.
8.Lõpetada menetlus X hagis osaühingu Y vastu lõpparve 2852,09 euro (bruto), mis sisaldab 2020. a juuni töötasu 1913,50 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitiste 938,59 eurot, viivise 30.11.2021 seisuga 328,19 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.
9.Jätta menetluskulud osas, milles kohus menetluse lõpetas, kostja kanda. Jätta tõendi hilisemast esitamisest ja sellega 03.05.2022 kohtuistungi edasilükkamisest põhjustatud maakohtu menetluskulud kostja kanda. Ülejäänud osas jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 80% ulatuses osaühingu Y ja 20% ulatuses X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (hageja) esitas 21.07.2020 Harju Maakohtule hagi osaühingu Y (kostja) vastu töövaidluses. Hageja palus: 1) mõista kostjalt välja 2020. a märtsi töötasu 2511 eurot (bruto) ja sellelt arvutatav viivis VÕS § 113 lg 1 kohases määras; 2) tuvastada 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 714 kostja poolt 22.06.2020 erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista kostjalt hagejale TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 5878,70 eurot (bruto) ning viivis 21.07.2020 seisuga 37,37

2(17)

eurot ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates 22.07.2020 (k.a) kuni TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise 5878,70 euro tasumiseni; 3) mõista kostjalt välja lõpparve 2852,09 eurot (bruto) ja sellelt arvutatav viivis VÕS § 113 lg 1 kohases määras. 1.1 Hagi kohaselt töötas hageja kostja juures 01.04.2013 sõlmitud töölepingu alusel. 01.06.2016 allkirjastatud ametijuhendi kohaselt oli töö sisuks erinevate haldusülesannete täitmine. Samuti tegeles hageja kostja toodete müümisega. Töölepingu kohaselt oli palgapäevaks iga kuu üheksas kuupäev. 2020. a märtsi töötasu on kostjal hagejale maksmata. Töölepingu 01.06.2016 muudatuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt töötasu 2511 eurot (bruto), s.h töötasu 1940 ja lisatasu 611 eurot. Kirjaliku kokkuleppe kohaselt kehtis see algselt kuni 31.05.2017, kuid kokkulepet täideti perioodiliselt ka pärast eelviidatud päeva ja 01.06.2016 muudatus kehtis töösuhte lõppemiseni. Kostja võlgneb hagejale alates 09.04.2020 märtsikuu 2020. a töötasu 2511 eurot ja sellelt arvestatud viivised. 1.2 Töösuhte kestel kostjal hagejale etteheited puudusid. Hageja kavatses kolmel viimasel aastal detsembris töölt lahkuda, kuid kostja veenis hagejat jätkama. Eelneva hoiatuseta esitati hagejale 22.06.2020 avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks usalduse kaotuse tõttu. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, sest kostja jättis ülesütlemise eelselt hoiatuse esitamata. Samuti on kostjal tõendamata ülesütlemise avalduses toodud vallandamise asjaolud. Hageja töötas katkematult ja eeskujulikult üle viie aasta ega varjanud kostja eest oma tegevust. Hageja peamiseks töövahendiks oli Microsofti operatsioonisüsteemi Windows kasutav arvuti Lenovo, samas kui töövälisteks tegevusteks kasutas hageja kostja juhatuse liikmete teadmisel Apple’i operatsioonisüsteemil macOS töötavat arvutit MacBook Air. Hageja ei lekitanud kostja ärisaladusi, osutanud keelatud konkurentsi ega põhjustanud kahju. Kostja esindajate survel allkirjastas hageja 22.06.2020 avalduse, mis sisaldab ebaõiget kinnitust, justkui oleks hageja avalduses märgituga nõus. 1.3 Kostja võlgneb hagejale lõpparve 2852,09 eurot ja sellelt arvestatud viivised. 1.4 Kostja on kohustatud tasuma hagejale TLS § 109 lg 1 alusel ebaseadusliku vallandamise hüvitist hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Keskmise töötasu arvestuse alusel kujuneb hageja TLS § 109 lg-s 1 sätestatud nõudeks 5878,70 eurot (1959,57 * 3). Kostja võlgneb hagejale ka vallandamishüvitiselt 5878,70 eurot arvestatud viivised. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. 2.1 Töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud. Kostja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotamise tõttu. Usalduse kaotuse tingis hagejapoolne lojaalsuskohustuse ja saladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Hageja ei teavitanud kostjat ärisaladuse väljaviimisest kostja asukohast (arvutisüsteemidest) ega sellest, et ta tegeleb töösuhte kõrval teiste ettevõtmistega, mis osutavad kostjale konkurentsi.

3(17)

Saladuse hoidmise kohustus oli hagejale ette nähtud töölepingu 8. peatükis. Hageja edastas kostja loata ja teda teavitamata kostja e-posti aadressilt oma isiklikule e-posti aadressile ja/või kolmandatele isikutele salajast infot. Selliste kirjade saatmine on olnud süsteemne tegevus viimase aasta jooksul enne töölepingu ülesütlemist. Kostja väljastas hagejale sülearvuti, mis võimaldas tal vajadusel teha kaugtööd. Hagejal puudus vajadus saata infot ja faile oma isiklikule e-posti aadressile. Usalduse kaotuse põhjustas ka see, et hageja ei deklareerinud oma seotust teiste ettevõtetega ja tegutses kostjaga konkureerival tegevusalal. Konkurentsipiirangu kokkulepe oli ette nähtud töölepingu 9. peatükis. Hageja osutas kostja loata ja kostjat sellest teavitamata kostjale konkurentsi, olles seotud kostjaga samal tegevusalal tegutseva Leedu äriühinguga UAB "Resta ES". Hageja osales kostjaga konkureeriva äriühingu juhtimises (olles alguses ise füüsilise isikuna ja hiljem läbi teise juriidilise isiku konkureeriva äriühingu osanik). Konkureeriva tegevusega tekitas hageja kostjale kahju. 2.2 Kujunenud olukorras ei saanud eeldada, et tööandja teeks töötajale selle kohta hoiatuse ning annaks täiendava tähtaja rikkumise lõpetamiseks, ja põhjendatud oli töötaja töölepingu ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu (TLS § 97 lg 3). 2.3 Kostja sai 22.06.2020 kohtumisel aru, et ülesütlemisavalduses märgitu oli hagejale arusaadav ja et ta oli ülesütlemisavalduses märgituga nõus. Hageja pani ülesütlemisavaldusele üksnes allkirja. Hageja väide kostjapoolse surveavalduse kohta on meelevaldne. Ülesütlemise kehtivuse seisukohast on oluline, et töötaja oleks ülesütlemisavalduse kätte saanud (sõltumata sellest, kas ta on avalduses tooduga nõus või mitte). Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et ülesütlemine oli ebaseaduslik, palub kostja ikkagi lõpetada tööleping kohtu otsusega 22.06.2020 seisuga. 2.4 Hageja on veel vähemalt kolmes äriühingus juhatuse liige või osanik ning ei kaotanud töölepingu lõppemise tõttu sissetulekut. Seetõttu ei ole põhjendatud hagejale hüvitise väljamõistmine. Kui kohus peaks leidma, et hageja nõuded on põhjendatud, taotleb kostja nende nõuete tasaarvestamist enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused

3.Maakohus tegi 27.06.2022 otsuse, millega lõpetas menetluse lõpparve 2852,09 euro ja sellelt arvestatava viivise nõudes ning jättis ülejäänud hageja nõuded rahuldamata. Menetluskulud jäid hagi rahuldamata jätmise osas hageja kanda ning osas, milles kohus menetluse lõpetas, kostja kanda. Tõendi hilisemast esitamisest ja sellega 03.05.2022 kohtuistungi edasilükkamisest põhjustatud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. 3.1 Seoses töölepingu ülesütlemisega tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - hageja töötas kostja juures 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 714 alusel tehase juhi ametikohal; - 01.06.2016 allkirjastatud ametijuhendi järgi oli töö sisuks erinevate haldusülesannete täitmine, samuti tegeles hageja kostja toodete müümisega;

4(17)

- töölepingu 01.06.2016 muudatuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt töötasu 2511 eurot (bruto), sh töötasu 1940 ja lisatasu 611 eurot algselt kuni 31.05.2017, kuid kokkulepet täideti kuni töösuhte lõppemiseni; - palgapäevaks oli iga töötatud kuule järgneva kuu üheksas päev; - töölepingust tulenes, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus; - töölepingu kohaselt oli töötajal ilma tööandja kirjaliku loata keelatud töötada tööandja konkurendi juures, tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi; - tööleping lõpetati 22.06.2020 erakorraliselt tööandja algatusel eelneva hoiatuseta ja etteteatamiseta usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel; - ülesütlemisavalduses heitis kostja hagejale ette, et ta kaotas kogumis kostja usalduse, kuna asutas hagejaga konkureeriva äriühingu UAB „Resta ES“ ja oli selle osanikuks (läbi DMI Capital OÜ nimelise vahendusettevõtte), avaldas kostja ärisaladusi, rikkus konkurentsikeeldu, rikastus kostja arvel alusetult ja tekitas sellega kostjale suures ulatuses varalist kahju; - töötaja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 22.06.2020; - töötasu ei ole hagejale 2020. a märtsikuu eest makstud. 3.2 Kuna saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang on töölepingus kahes peatükis sätestatud, siis pidi hageja mõistlikult võttes alates töölepingu sõlmimisest aru saama, et need on töösuhtega seonduvad olulised asjaolud, mille vastu on tööandjal õigustatud huvi TLS § 15 lg 2 p 8 ja töölepingu p 2.4. alapunkti (h) mõttes. Töölepingu punktis 9.1 sätestatud konkurentsipiirang on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud, kuna see kehtib töölepingu kehtivuse ajal ja konkurentsikeeld kehtib samale majandus- või kutsetegevusele. 3.3 Kostja etteheited, et hageja edastas tööandja e-posti aadressilt oma isiklikule e-posti aadressile ja ka kolmandatele isikutele salajast infot, on tõendatud hageja e-kirjade väljavõtetega ja/või lisatud manustega. Neist nähtub, et hageja edastatud info sisaldas näiteks valvurisoojaku jooniseid, mooduli jooniseid, Rootsi peatöövõtjate nimekirja, ehitusprojekti tehnilist informatsiooni, infot kostja moodulehitiste kohta, infot formaatsaagide kohta, soojakute kasumi andmeid, hinnakirju ja standardlahendusi, soojakute pakkumise infot, infot soojaku kappide kohta ja soojaku akna hinnapakkumisi, metallraamide jooniseid, tellimusi jms. Ka nähtub, et hageja on edastanud e- kirjade teel lepingute ja kirjade näidiseid, seejuures ka võõrkeelseid. Kolmandatele isikutele info edastamine on tõendatud näiteks e-kirjaga pealkirjaga „FW: Altendorfi formaatsaed“, saadetud 10.09.2019 kell 13:50 IK e-posti aadressile XXX; e-kiri pealkirjaga „akna mõõdud ja andmed“, saadetud 02.10.2019 kell 10:51 koostööpartneri Aktsiaselts KLAASMERK juhatuse liikmele RU-le ja pimekoopiana IK e-posti aadressile XXX jt. Esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud tegemist üksikjuhtudega, vaid hageja edastas aasta jooksul enne töölepingu ülesütlemist järjepidevalt kostja salastatud informatsiooni enda e-postile ja kolmandatele isikutele. Et kostja pidas põhjendatult hageja ja IK-ga seotud äriühinguid temale konkurentsi osutavateks, on tõendatud helisalvestisega hageja ja kostja 22.06.2020 kohtumisel toimunud vestlusest, UAB "Resta ES" Leedu äriregistri väljavõttega 04.06.2020, DMI Capital äriregistri väljavõttega 25.09.2020, UAB „Resta ES“ kodulehe väljavõttega ja registriväljavõttega. Neist nähtub, et

5(17)

hageja ja IK olid osanikeks UAB-s „Resta ES“ ja hageja hiljem läbi ettevõtte DMI Capital OÜ UAB "Resta ES" 90% osanik. UAB-s „Resta ES“ tegeles samasuguste toodete ja teenuste (moodulehituste, sh soojakute ja moodulmajade tootmine ja paigaldamine) pakkumisega kostjaga samal kaubaturul. Vastavalt UAB "Resta ES" kodulehel olevale informatsioonile on nende peamiseks turuks Leedu, kuid kliendi soovil tarnivad ja paigaldavad nad oma tooteid ka mujale üle kogu Euroopa. Kostja kodulehel oleva info kohaselt tegutseb ta samal tegevusalal peamiselt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal ja Hollandis. Hagejale kui kostja tehase- ja haldusjuhile pidi vastav info teada olema. Maakohus tuvastas, et hageja osutas kostja loata ja kostjat sellest teavitamata kostjale konkurentsi. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud kostjat osalustest UAB-s „Resta ES“ ega ärisaladuse saatmisest enda ja kolmandate isikute e-posti aadressidele. Põhjendatud ei ole seejuures hageja seisukoht, et ta ei ole töölepingut rikkunud, kuna kostja ei esitanud temale tööväliste tegevuste kohta päringuid. Kostja juhatuse liikme AT vande all antud ütluste kohaselt olid hagejale antud kõik töövahendid ja tööülesannete täitmiseks ei olnud vajadust kasutada isiklikku arvutit. Isikliku seadme ühendamine arvutivõrku oli keelatud kõigil töötajatel. Tunnistaja HR ütluste kohaselt ei ühendatud turvakaalutlustel isiklikke seadmeid tööandja ettevõtte võrku. Hagejale anti tööalaseks kasutamiseks nn standardkomplekt - sülearvuti, dokk ja monitor, klaviatuur ja hiir. Kaugtöö oli võimalik VPN kaudu ning hagejal ei esinenud probleeme töövahendite kasutamisel.

3.3.Maakohus luges eeltoodud tõenditega kostja poolt ülesütlemisavalduses esile toodud usalduse kaotamist põhjustanud hageja rikkumised (hageja osutas UAB „Resta ES“ tegevuses osalemisega kostjale konkurentsi ning rikkus lojaalsus- ja saladuse hoidmise kohustust) tõendatuks.
3.4.Kuna töölepingu ülesütlemine on kehtiv, arvestamata hageja 22.06.2020 antud kinnitust, siis ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kas hageja tegi 22.06.2020 antud kinnituse tühistamise avalduse eksimuse või pettuse tõttu.
3.5.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ülesütlemisavalduses märgitud etteheidet, et hageja on alusetult rikastunud ja tekitanud sellega tööandjale suures ulatuses varalist kahju, mistõttu on sisutu ka 28.09.2020 tehtud tasaarvestuse avaldus. Maakohus leidis, et antud etteheide on põhjendamatu ja alusetu ning töölepingu erakorraline ülesütlemine antud asjaoludel TLS § 104 alusel tühine. Maakohus asus seisukohale, et 22.06.2020 töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli kostjal õiguslik alus ja ülesütlemine on kehtiv, sest täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu oli seotud mitmete etteheidetega kogumis, mis on põhjendatud ja tõendatud. Asjaolu, et tööandja ei ole tõendanud hageja alusetut rikastumist ja tööandjale kahju tekitamist, ei too kaasa ülesütlemise tühisust. Seega jättis maakohus hagi töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata.

6(17)

3.6.Kuna tööleping on üles öeldud õiguspäraselt ning hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ei kuulu rahuldamisele, siis puudub hagejal õiguslik alus nõuda TLS 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist ja TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise 5878,70 euro väljamõistmist ja hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras viivise väljamõistmist kuni hüvitise tasumiseni.
3.7.Arvestades, et hageja oli väga pika aja vältel olnud kostja suhtes ebalojaalne, kohustusi rikkunud ja salajast infot avaldanud, siis ei oleks hoiatamine enam eesmärki täitnud. TLS § 88 lg 1 p-s 3 sätestatud hoiatuse eesmärgiks on töötajale võimaluse andmine oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Seega oli hagejaga töölepingu erakorraliselt ülesütlemine töölepingu olulise rikkumise tõttu ilma hoiatamata põhjendatud ja tõendatud. Antud juhul ei saa kostjalt mõistlikult võttes nõuda, et ta oleks pidanud taluma ebalojaalset ning saladuse hoidmise kohustust ja konkurentsipiirangut rikkunud töötajat veel mingi aja jooksul. Seega oli töölepingu ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu päevapealt põhjendatud ja järelikult ei ole hagejal TLS § 100 lg 5 alusel õigust saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
3.8.Hagejale ei ole 2020. a märtsi töötasu makstud. Hageja viibis 2020. a veebruarist kuni aprillini palgata puhkusel, mistõttu on 2020. a märtsikuu töötasu nõuded alusetud. TLS § 15 lg 2 p 2, § 19 p 1 ja § 28 lg 2 p 2 koostoimest tulenevalt võivad töötaja ja tööandja kokku leppida, et töötaja kasutab mingil ajaperioodil palgata puhkust, mille ajal ta tööülesandeid ei täida ja tööandja sama aja eest talle ka töötasu ei maksa. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks hageja puhkuseavalduse perioodiks 01.02.2020–30.04.2020 ja palgalehe sama perioodi kohta. Neist nähtub, et hageja viibis palgata puhkusel ja talle ei arvestatud palka. Maksu- ja Tolliametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu jm deklaratsiooni kohaselt ei maksnud kostja hagejale 2020. a märtsi eest mitte ühtegi summat. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 2020. a märtsi töötasu 2511 euro (bruto) ja sellega seonduva viivise väljamõistmiseks.
3.9.Kostja maksis menetluse kestel hagejale välja lõpparve ja viivise. Hageja loobus vastavast nõudest, mistõttu lõpetas maakohus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel selle nõude osas menetluse.
3.10.Hagi rahuldamata jätmise osas jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja rahuldas hageja lõpparve nõude pärast hagi esitamist, jättis maakohus menetluskulud selle nõude osas TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja kanda. TsMS § 169 lg-te 1 ja 3 alusel jättis maakohus tõendi hilisemast esitamisest ja sellega 03.05.2022 kohtuistungi edasilükkamisest põhjustatud menetluskulud kostja kanda. Menetluskulusid maakohus kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja palub teha uus otsus,

7(17)

millega rahuldada hagi ja jätta maa- ning ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. 4.1 Kostja esitas mõjuva põhjenduseta ja vahetult enne maakohtu 03.05.2022 istungit uusi väiteid ja tõendeid, kuigi eelmenetlus lõppes 20.01.2022, ja rahuldas osa hagi nõuetest. Maakohus võttis hilinenud väited ja tõendid vastu ning juhtis järgnevalt menetlust, eelistades põhjendamatult tööandjana kostjat. Märtsi 2020. a töötasu nõue on põhjendatud, sest hageja töötas 2020. a märtsis. Menetluses kogutud tõendite alusel tuvastas maakohus ebaõigesti, justkui hageja oleks viidatud ajal puhanud. Maakohus tugines kostja poolt hilinemisega esitatud puhkuseavaldusele ja tööjõumaksude deklaratsiooni andmetele. Samas eiras maakohus vastupidist tõendavaid pangakonto väljavõtteid, millelt nähtub üheselt, et kostja tasus hagejale väidetava palgata puhkuse ajal töötamise eest töötasu ja taotles töötukassalt töötasu hüvitust. Kuna puhkuseavaldusel märgitud perioodide eest tasus kostja palka ja laekus töötukassa hüvitus, on välistatud, justkui hageja oleks 2020. a veebruarist aprillini puhanud. TSD väljavõte näitab kostja võlga, mitte vastupidi. 4.2 Eelneva hoiatuseta töölepingu ülesütlemine on tühine ja maakohus kohaldas ebaõigesti TLS § 15 lg 2 p 8 ning § 88 lg-t 3. Hageja peab oluliseks, et kostja veenis eelnevatel aastatel mitmel korral hagejat tööle jääma. Kirjeldatud olukorras on mõistlik eeldada tööandja huvi uurida töölt lahkumise põhjuseid. Alles kostja vastava päringu korral rakendunuks hageja töölepingu p-s 2.4 (h) sätestatud asjaoludest teavitamise kohustus ja muutunuks võimalikuks sellise kohustuse rikkumine. Tööandjat aga lahkumise soovi põhjus, s.h hageja töövälised tegevused, ei huvitanud. Usalduse kaotuse tinginud asjaoluna viidati töölepingu p 2.4 (h) rikkumisele Leedu äriühingu „Resta“ UAB asutamisest teavitamata jätmisel. TLS § 15 lg 2 p 8 ja töölepingu p 2.4 (h) kohaselt tulnuks tööandjat teavitada vaid siis, kui kostja oleks pärinud või muul moel asja vastu huvi tundnud. Soostudes kohtuotsuse põhjendustega töölepingu p 2.4 (h) rikkumisest ja hoiatamise kohustuse puudumisest, muutuks töölepingu ülesütlemiskaitse ja TLS § 88 lg 3 sisutuks. Selle vaidluse asjaoludel oleks olnud võimalik saavutada hoiatuse eesmärki, s.o TLS § 15 lg 2 p 8 ja töölepingu p 2.4 (h) täitmist, samuti kõrvaldada teisi menetluses avaldatud kostjat häirivaid tegevusi nagu materjalide isiklikule e-postile edastamine isiklike seadmete töötamiseks kasutamise tõttu, mis ei olnud iseenesest keelatud jms. 4.3 Kostja peab ärisaladuse rikkumiseks materjalide edastamist isiklikule e-postile ja kolmandatele isikutele. Tuvastamaks, kas teave on käsitletav ärisaladusena ja mingisugune rikkumine sellise teabe edastamisel sai esineda, tuleb kostjal kui töölepingu ülesütlemise kehtivusele tugineval poolel tõendada ärisaladuse kriteeriumite täitmine. Kui teave ärisaladuse määratlusele ei vasta, ei ole see kaitstav. Kui kostja seda teeb, tuleb täiendavalt tõendada, kas määratlus on mõistlik ja seotud tööülesannetega. Üllatuslik ja ebaõige on kohtuotsus tuvastuses, justkui hageja oleks e-kirju edastades rikkunud lojaalsuse ja saladuse hoidmise kohustust.

8(17)

Kostja esitas iseendale materjalide edastamise tõendamiseks viis e-kirja, mis olid vajalikud hageja tööülesannete täitmiseks. Hageja poolt eelmenetluses ning istungitel antud selgitustele on kostjal ja kohtul otsuse põhjendustes iga e-kirja täpsusega vastamata. Muud e-kirjad jättis kostja täielikku uurimist võimaldavas vormis 29.09.2021 eelistungil määratud tähtajal ja ka hiljem esitamata. E-kirjade täieliku ja tsiviilkohtumenetluse nõuetele vastav esitamine, sh tõlkimine, ei ole tähtsusetu formaalsus, sest vaid korrakohaselt esitatud tõendit on võimalik EKTÄKS § 5 lg 2 kohaselt hinnata. 4.4 Töölepingus on konkurentsipiirang mõistlikult ja töötajale äratuntavalt määratlemata esemeliselt ja ruumiliselt. Seetõttu on konkurentsipiirang tühine ja selle rikkumist on ebaõige hagejale ette heita ning samal põhjusel töölepingu ülesütlemise kehtivusele tugineda. Lepingus on tegevusala kirjeldamata. Samuti on kirjeldamata, et keelatud konkureerivaks tegevuseks on Leedu äriühingu asutamine ja selles osaluse omamine. Kirjeldatud määratluste puudumise tõttu on võimatu hinnata, kas konkurentsipiirang on proportsionaalne. Oluline on ka tuvastada, et töötaja töö konkurendi juures on sisuliselt seotud tööandja konkureeriva tegevusega. Lisaks ei saa tööandja ühepoolselt konkurentsipiirangu tingimusi määratleda. Kostja ei tegutse Leedus ja töölepingus on kokku leppimata, et konkurentsipiirang piiraks hagejat Leedus. Vastus apellatsioonkaebusele

5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis tuvastamata hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, hüvitise ja viivise nõude. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab nõuded. Samuti tuleb muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus lõpetas menetluse lõpparve 2852,90 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes; jättis menetluskulud osas, milles kohus menetluse lõpetas, kostja kanda; jättis tõendi hilisemast esitamisest ja sellega 03.05.2022 kohtuistungi edasilükkamisest põhjustatud menetluskulud kostja kanda.
7.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1. märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. Kolleegium hindab esmalt, kas hageja rikkus konkurentsipiirangu kokkulepet (KPK) (I), käsitab seejärel hageja isikliku arvuti kasutamise ja enda isiklikule e-posti aadressile tööalaste e-kirjade edasisaatmise küsimust (II), ärisaladuse rikkumise küsimust (III), töölepingu ülesütlemisega ja hüvitisega seonduvat (IV), hageja märtsis 2020. a töötamise küsimust (V) ja teeb lõpuks menetluslikud otsustused (VI). I

9(17)

8.Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja rikkus KPK kokkulepet. Maakohus lähtus eeldusest, et UAB „Resta ES“ on kostja konkurent (TLS § 23 lg 3 mõttes) ning ei ole otsust selles osas piisavalt põhjendanud. 8.1 KPK peab vastama TLS §-des 23 ja 24 esitatud tingimustele ja seda reguleerivad TLS §-d 23– 27. Nimetatud sätetest tuleneb, et KPK peab olema selgelt piiritletud (ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt) ning töötajale arusaadav. Kokkulepe peab olema täpne ning sisaldama piisavalt infot tuvastamaks, kelle juures ja mis ajal ning ulatuses töötamine on keelatud. Kui KPK ei ole kooskõlas TLS §-s 23 sätestatud tingimustega (näiteks ei ole ruumiliselt piiritletud), ei saa tööandja kokkuleppele tugineda ehk tegemist on sellisel juhul tühise kokkuleppega (TLS § 23 lg 4). Tühisel kokkuleppel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja seda ei pea täitma. Töölepingu p 9.1 on sõnastatud järgmiselt: „Töötajal on keelatud lepingu kehtivuse ajal töötada ilma tööandja kirjaliku loata tööandja konkurentide juures, tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi.“ 8.2 Konkurentsipiirangu kokkuleppe kui võlaõigusliku lepingu tõlgendamisel kohaldub VÕS §
29.Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1 esimene lause). Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg-s 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt (kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest) (vt Riigikohtu 12. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-06, p 17). Objektiivsel tõlgendamisel tuleb muu hulgas arvestada VÕS § 29 lg-s 5 märgitud asjaoludega (vt RKTKo nr 2-15-16682/73 p 13). Vaidlusaluses KPK-s ei ole selle ruumilist ulatust sõnaselgelt kindlaks määratud ja lepingupoolte ühist tegelikku tahet selle kohta ei ole võimalik VÕS § 29 järgi seetõttu kindlaks teha. Seega tuleb kokkulepet hinnata mõistliku isiku seisukohast.
9.Hageja leiab, et piirang on tühine, ja kostja leiab, et see pidi kehtima kogu Euroopas. 9.1 Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil (protokolli ajamärge 00:27:01), et kostja ei tegutsenud kunagi Leedu turul; hageja töö oli seotud eelkõige Rootsi turuga; tulenevalt juhtkonda kuulumisest teadis hageja, mis kostja ettevõttes toimub ja hagejale teadaolevalt kostjal stabiilset lepingupartnerit Lätis ega Leedus ei olnud, kuigi hageja mõned moodulid sinna müüs. 9.2 Kostja on väitnud, et kostja kodulehel oli info, et kostja tegutseb ka Leedu turul. Kostja seda tõendanud ei ole, sest kostja kodulehe väljatrükki tõendina toimikusse esitatud ei ole. Link menetlusdokumendis (28.09.2020 vastuse p-s 16, I kd, tl 30 pöördel) ei ole tõendiks TsMS mõttes. Isegi kui kostja kodulehel selline info on, ei ole kostja tõendanud, et ta tegelikult Leedu turul tegutseb ning hageja oli sellest töölepingu sõlmimisel teadlik. Hageja ei ole seda väidet omaks võtnud. Kostja tegevusaruandest (I kd, tl 107) nähtub, et kostja 2018. a tegevus tootmise mõttes toimus Eestis ja kostja toodangut müüdi Skandinaaviamaadesse (73% Rootsi, 20% Soome, 4%

10(17)

Norra). Samasugune oli turgude osakaal ka eelnenud majandusaastal. Kostja 2019. a tegevusaruanne (I kd, tl 108) kajastab samuti eelmainitud kolme sihtriiki. 2018. a majandusaasta aruande osast „Lisa 13 Müügitulu“ nähtub, et Euroopa Liidu teistesse riikidesse on müüdud 2017. ja 2018. aastatel, kuid aruandest ei nähtu, et seda oleks tehtud Leetu. Kokkuvõttes võib järeldada tõenditest, et Leetu võidi üksikud tooted müüa, kuid tõendatud ei ole, et kostja oleks tegutsenud Leedu turul. 9.3 Vaidlusalune KPK saab mõistliku isiku seisukohast (arvestades mh VÕS §-s 7 sätestatut) olla kostjale ruumiliselt äratuntav nn kitsamas ulatuses (s.o Eestis ja Skandinaaviamaades ning Soomes). Seda põhjusel, et hagejale oli teada, et kostja nendes piirkondades tegutseb ja kostja enda töö oli seotud nende piirkondadega. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil (protokolli ajamärge 00:38:06), et hageja töö ei seondunud Leedu turuga, vaid peamiselt Rootsi ja natuke Soome ning Norra turuga.

10.Seega ei ole UAB „Resta ES“ kostja konkurent TLS § 23 lg 1 II lause mõttes ja hageja ei rikkunud selles äriühingus osaluse omamise kaudu töölepingust tulenevat KPK-d. Kuna tegemist pole kostja konkurendiga, puudub vajadus hinnata, kas konkurentsipiirang oli esemeliselt kehtivalt määratletud.
11.Kostja on heitnud ette hagejale töölepingu p-dest 2.4 (h) ja 9.6 tulenevate kohustuste rikkumist. P 9.6 sõnastus on järgmine: „Tööandjal on õigus nõuda töötajalt teavet tööalase tegevuse ja majandus- või kutsetegevuse kohta lepingu kehtivuse ajal ulatuses, milles see omab tähtsust lepingu punktis 9.1 sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks.“ Nimetatud õigus ja sellele vastav töötaja kohustus tuleneb sisuliselt ka TLS § 15 lg 2 p-st 8. Nimetatud normi järgi teavitab töötaja tööandja soovil tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. P 2.4 (h) sõnastus kattub TLS eelnimetatud normi sõnastusega. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et oleks töösuhte jooksul avaldanud soovi vastavasisulist teavet hagejalt saada. Seega ei saanud hageja vastavat kohustust rikkuda. II
12.Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust isikliku arvuti tööalaseks otstarbeks kasutamisega ja tööalaste e-kirjade enda isiklikule aadressile edastamisega. Kui tööandja soovib, et töötaja hoiaks tootmis- või ärisaladust, siis tuleb tal töötajat kirjalikult teavitada saladuses hoitava teabe sisust (TLS § 6 lg 3). Saladuse hoidmise kohustus (reguleeritud TLS §-s 22) ei eelda töötaja ja tööandja kokkulepet, kuna nimetatud kohustus põhineb töösuhtele omasel lojaalsuskohustusel ning saladusena määratletava teabe üle otsustamise õigus on ainult tööandjal. Tegemist on tööandja ühepoolselt määratava kohustusega, mille tekkimiseks peab tööandja selgelt, äratuntavalt ja üheselt mõistetavalt töötajat kirjalikult teavitama saladuse hoidmise kohustuse sisust. Kuna saladuse hoidmise kohustus ei eelda poolte kokkulepet, võib saladuses hoitav teave olla määratletud näiteks töökorralduse reeglites, millest on töötajat kirjalikult teavitatud.

11(17)

Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu p-s 8 oli sätestatud saladuse hoidmise kohustus, sh p-s 8.1 loetleti teave, mille suhtes saladuse hoidmise kohustus kehtis.

13.Esmalt hindab ringkonnakohus, kas ärisaladuse rikkumisega oli tegemist juba juhul, kui hageja saatis tööalast teavet enda mittetööalasele e-posti aadressile. 13.1 Puudub vaidlus, et kostja ei andnud hagejale kirjalikke juhiseid, mille kohaselt tohtinuks hageja kasutada tööülesannete täitmiseks üksnes tööalast arvutit. Vähemalt ei sisaldu tööalase arvuti kasutamise kohustus töölepingus ega ole kostja esitanud vastavat dokumenti ka kohtumenetluses. Tegemist võis seega olla kostja suulise tööalase korraldusega teha tööd töötajale selleks otstarbeks antud vahenditega. 13.2 Nimetatule viitavad ka tunnistaja HR ütlused (II kd, tl 34 pöördel–tl 44 pöördel), mille kohaselt palus hageja abi VPN ühenduse loomiseks isikliku arvuti serveri ja kostja serveri vahel, kuid turvaohutuse kaalutlustel ei olnud võimalik isiklikke seadmeid ühendada ettevõtte võrku; hagejal olnuks võimalus kasutada Outlooki, aga mitte ligipääsu failidele oma isikliku arvuti kaudu, ja tunnistaja selgitas hagejale, et sellist ühendust hagejale ei võimaldata. Tunnistaja ütlused on osas, milles ta väidab, et hagejale selgitati, et ta ei tohi kasutada isiklikke seadmeid, ebamäärasemad. Tunnistaja väidab, et seda selgitati kindlasti hagejale, kuid ei väida, et tema seda tegi ega selgita ka seda, kes seda tegi. Seega pole nende ütluste alusel võimalik tuvastada, et hagejale selgitati, et ta ei tohi töös kasutada isiklikku arvutit. 13.2 Nimetatut ei ole võimalik tuvastada ka kostja seadusliku esindaja AT vande all antud ütlustest (II kd, tl 44 pöördel–tl 45), sest viimane ei väida, et ta keelas hagejal oma arvutiga töötamise. Ütlustest tuleneb, et AT ei pööranud tähelepanu sellele, kas hageja kasutas töökohtumistel või töös oma Apple`i arvutit, ja isiklikku arvutit ei olnud ka keelatud töökohta kaasa võtta. Tunnistaja möönis, et hagejal võis töökohtumistele tulles olla kaasas isiklik arvuti, millega ta töötas. Samuti ei võimalda asja materjalid järeldada, et hagejale oleks selgitatud keeldu saata töö tegemiseks vajalikku teavet oma isiklikule e-postile, et ta saaks teha tööd ka isiklikust arvutist. 13.3 Eelmainitud isikuliste tõendite põhjal on võimalik tuvastada, et hagejale selgitati seda, et tema isiklik arvuti ei ühildu kostja süsteemiga ja sellist ühendust pole võimalik turvakaalutlustel luua.
14.Isegi, kui hagejale selgitati suuliselt, et ta peab tööalaselt kasutama tööandja arvutit, siis tööandja hageja poolt isikliku arvuti kasutamisele tähelepanu ei pööranud. Sellise tööandja suulise korralduse mittejärgimine ei saa olla oluline töökohustuse rikkumine ega anda alust ilma hoiatuseta töösuhte lõpetamiseks (TLS § 88 lg 1 p 3 mõttes). Seega ei saa üksnes asjaolust, et hageja edastas iseenda mittetöisele e-posti aadressile tööandja ärisaladust sisaldavat materjali, teha järeldust tema ärisaladuse hoidmise ja lojaalsuskohustuse rikkumise kohta. III
15.Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust.

12(17)

Kostja esitas hageja poolt ärisaladuse edastamise tõendamiseks viis e-kirja (hageja 29.08.2019, 28.02.2020, 25.09.2019, 11.10.2019 ja 19.03.2020 e-kiri). Hageja selgitas, miks kirjad olid vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. Maakohus rikkus otsuse põhjendamiskohustust, kui jättis hageja seisukohtadele vastamata. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada. 15.1 Hageja 13.08.2019 e-kiri (I kd, tl 167) on saadetud vastuseks hageja äripartneri kirjale, milles äripartner puudutab muuhulgas praeguses vaidluses etteheidetavat Leedu äriühingu tegevust. Hageja vastab kirjas, et äripartner saadaks edaspidi e-kirjad tema e-posti aadressile YYY. Kiri ei sisalda kostja ärisaladust. Kostja on kirjaga soovinud tõendada ka asjaolu, et hageja rikkus konkurentsikeeldu, millele ringkonnakohus on eelnevalt vastanud. 15.2 Hageja 29.08.2019 e-kirjast (I kd, tl 168-169) nähtub, et hageja saatis oma isiklikule e-posti aadressile Norra soojaku hinnakalkulatsiooni, mis pärines 2017. a juunist ehk oli saatmise hetkel rohkem kui kaks aastat vana. Kostja on e-kirjaga sooviga tõendada, et kuna hinnakalkulatsioon oli iganenud, puudus hagejal igasugune vajadus seda endale saata. Hageja on selgitanud (14.12.2021 menetlusdokumendi p-s 4) kirja saatmist asjaoluga, et kostja klient Cramo tegutseb ka Norras. Seetõttu oli hageja tööks vajalik teada Norrasse müüdavate soojakute hindu. Kostjal ei olnudki kirja edastamise hetkel uuemat kui 2017. a hinnakiri, mistõttu edastati nimetatu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et sellise e-kirja saatmist ei saa vaadelda ärisaladuse lekitamisena, mh kuna kirja ei ole edastatud ühelegi kolmandale isikule. 15.3 Hageja 10.09.2019 kirjavahetusest (I kd, tl 170) nähtub, et kostja töötaja RL saatis hagejale edasi talle saadetud e-kirja infoga formaatsaagide kohta, mille hageja saatis edasi kolmandale isikule IK-le. Nimetatud tõendiga soovis kostja tõendada lisaks ärisaladuse rikkumisele ka hagejapoolset konkurentsikeelu rikkumist. Hageja põhistas e-kirja saatmist (14.12.2021 menetlusdokumendi p-s 2) asjaoluga, et IK töötas kostja juures üle 10 aasta, osutades teenuseid töövõtulepingu alusel OÜ APRIKA kaudu, mille arveid kostja tasus. Nimetatu on tõendatud IK kirjaliku seletusega (II kd, tl 4-5), mida ringkonnakohus hindab kui dokumentaalset tõendit, ja OÜ APRIKA arvega 31. juunist 2018 hagejale projektijuhtimise eest (II kd, tl 6). IK märgib kirjas, et koostöö kostjaga kestis kuni mai kuuni 2018. Seega konkreetse kirja saatmise ajal IK enam kostja koostööpartner ei olnud. Samas tuleneb 10.09.2019 e-kirja sisust, et hageja küsib selles IK-lt, kas nad ostaks ära formaatsae soetushinnaga 13 303,46 eurot. Hageja on selgitanud, et kostja ostis liiga palju saage ja neist tuli vabaneda, mistõttu pakkus ta IK-le saage. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et selline e-kiri ei sisalda kostja ärisaladust. Konkurentsikeelu rikkumise väitele on ringkonnakohus eelnevalt vastanud. 15.4 Hageja 25.09.2019 e-kirjast (I kd, tl 171–174) nähtub, et hageja saatis oma tööalaselt e-posti aadressilt kostja koostööpartnerile PL-le hinnakirja ja standardlahendused ja hiljem sama kirja ka oma isiklikule e-posti aadressile. Hageja 21.10.2019 e-kirjast (I kd, tl 175-180) nähtub, et hageja saatis enda tööalaselt e-posti aadressilt hinnakirja, standardlahendused ja Rootsi pakkumise kostja koostööpartneritele ES-le ja koopiana HS-le. Kostja heidab ette pimekoopia saatmist hageja isiklikule e-posti aadressile. Kuigi selle saatmine tõendist ei nähtu, ei ole hageja seda iseenesest vaidlustanud. Hageja 28.02.2020 e-kirjast (I kd, tl 180–185) nähtub, et sama hinnakirja ja standardlahendused saatis hageja oma tööalaselt e-posti aadressilt veelkord enda

13(17)

isiklikule aadressile. Kostja on leidnud, et hagejal ei olnud kirja saatmiseks endale tööalast vajadust. Ringkonnakohus jääb oma seisukoha juurde, et iseendale kirjade edasi saatmine ei ole oluline töökohustuse rikkumine ega käsitatav ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisena. 15.5 26.02.2019 e-kirjavahetusest (I kd, tl 186–193) nähtub, et kostja töötaja MK edastas hageja tööalasele e-posti aadressile ja ühele teisele kostja töötajale kostja koostööpartneri OÜ Koduaken soojakuakna hinnapakkumise; 25.09.2019, 11.10.2019 ja 19.03.2020 saatis hageja selle kirja koos manusega oma tööalaselt aadressilt isiklikule aadressile. Kostja soovib lisaks tõendada eelnimetatud e-kirjadega, et arvestades hinnapakkumise kehtivuse tähtaega 15 päeva polnud hagejal selleks mingit vajadust. Nagu kolleegium eelnevalt leidis, ei ole hageja poolt iseendale kirjade edasi saatmine oluline töökohustuse rikkumine ega saladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Hageja on selgitanud (14.12.2021 menetlusdokumendi p-s 6), et hinnapakkumist oli vaja seitse kuud hiljem kostja kliendi Cramo jaoks Rootsis, sest kostja koostööpartner HS tegeles tuuleklaasi saamisega aknale. Nimetatud väiteid ei ole kostja ümber lükanud. 15.6 Hageja 02.10.2019 e-kirjast (I kd, tl 194) nähtub, et hageja saatis enda tööalaselt e-posti aadressilt kostja koostööpartneri Aktsiaselts KLAASMERK juhatuse liikmele RU-le akna mõõdud ja andmed. Tõendist ei nähtu, et sama e-kirja saatis hageja pimekoopiana kolmandale isikule IKle, kuid hageja ei ole seda menetluses eitanud. Kostja etteheide puudutab kirja saatmist IK-le. Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, lõppes koostöö IK-ga juunis 2018. Seega kirja saatmise ajal ei olnud IK kostja koostööpartner. Hageja on selgitanud (14.12.2021 menetlusdokumendi p-s 7), et eelpool viidatud 26.02.2019 hagejale edastatud hinnapakkumisele oli vaja konkureerivat pakkumist ja selleks pöördus hageja 02.10.2019 e-kirjaga konkureeriva pakkuja AS Klaasmerk poole. Erinevalt OÜ Koduaken 26.02.2019 pakkumisest on hageja 02.10.2019 e-kirjas kopeerinud tellitava akna mõõdud koos kujutisega, mitte hinnapakkumise edasi saatnud. Kolleegium nõustub hagejaga, et sellise e-kirja saatmine ei kujuta endast kostja ärisaladuse rikkumist, sest hageja ei edastanud mitte hinnapakkumist, vaid hinnapakkumise saamiseks vajaliku akna kuju ja parameetrid. Ka kirja saatmine IK-le ei saa samal põhjusel olla ärisaladuse rikkumine. Kirja saatmist koopiana IK-le on hageja põhistanud asjaoluga, et viimane aitas hagejal leida AS Klaasmerk kontakti ja IK koopiareale lisamine võimaldas viimasel seeläbi näha, et tema vahendatud kontakt õnnestus. 15.7 29.11.2019 e-kirjavahetusest (I kd, tl 195) nähtub, et kostja koostööpartneri Taevapark OÜ töötaja saatis hageja tööalasele e-posti aadressile kirja seoses soojakuga; hageja 04.12.2019 ekirjast (I kd, tl 195) nähtuvalt saatis hageja selle edasi kolmandale isikule JR-le. Hageja põhjendas e-kirja saatmist (14.12.2021 menetlusdokumendi p-s 1) sellega, et JR äriühing Ku&Ra Disain OÜ oli kostja koostööpartner allhankijana ja teda tutvustas hagejale kostja juhatuse liige TK. Ku&Ra Disain OÜ valmistas tavapärastest kostja valmistatud puitsoojakutest erinevaid epoksiidvaigust paneelidega soojakuid, valmistas sellise ka kostja tarvis T1 kaubanduskeskuse vaateratta operaatori Taevapark OÜ jaoks ja kostja on selle eest tasunud. Kostjale Ku&Ra Disain OÜ esindaja JR poolt 09.10.2019 arve esitamine märkega „valvurisoojak T1 mall“ on tõendatud arvega (II kd, tl 3). Hageja on selgitanud, et 04.12.2019 e-kirjaga akende mõõtude saatmine oli vajalik hageja tööülesannete täitmiseks. Kostja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Seega ei saa J. Raidet pidada isikuks, kellele hageja ei tohtinud saata kirja seoses soojakuga, ning kirja saatmist ei saa pidada kostja ärisaladuse ebaseaduslikuks avaldamiseks.

14(17)

15.8 Hageja 11.03.2020 e-kirjast (I kd, tl 196) nähtub, et hageja saatis töövälisel ajal 21:47 enda tööalaselt e-posti aadressilt isiklikule aadressile kostja soojakute müügilepingu ingliskeelse näidise. Kostja tõi esile, et lepingu näidis oli saatmise hetkel 4 aastat vana ega olnud seotud hageja tööülesannete täitmisega. Hageja on põhistanud (14.12.2021 menetlusdokumendi p-s 8), et kostja müügilepingu ingliskeelse näidise saatmine oli vajalik hageja tööks sarnaselt teistele kostja juures tööülesannete täitmiseks vajalikele andmetele, kuid hagejale ei meenu täpselt, millise kostja kliendi jaoks oli lepingut tarvis. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et kui näidis oli 4 aastat vana ja iganenud, ei saanud see endast sisuliselt kujutada ärisaladust. 15.9 Kokkuvõttes nähtub tõenditest, et hageja ei rikkunud kostja poolt toodud e-kirjade saatmisega ärisaladuse hoidmise ja seega ka lojaalsuskohustust. IV

16.Kuna hageja ei rikkunud KPK-d ja ärisaladuse hoidmise kohustust, kuid võis rikkuda tööandja suulist korraldust kasutada tööks tööandja arvutit, ei ole töölepingu rikkumine oluline. Tööandja saanuks töölepingu lõpetada sellisel juhul eelneva hoiatuse olemasolul (TLS § 88 lg 1 p 3). Kuna eelnevat hoiatust ei ole tehtud, on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine. Sellisel juhul loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Hageja on taotlenud, et kohus lõpetaks töölepingu hageja taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Ringkonnakohtu istungil olid pooled ühte meelt selles, et ülesütlemise kehtetuse korral tuleks leping lõpetada alates 22.06.2020. Ringkonnakohus lõpetab hageja töölepingu nimetatud kuupäevast.
17.TLS § 109 lg 1 järgi, kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. 17.1 Kostja on toonud esile, et hageja sai ka pärast töölepingu ülesütlemist sissetulekut oma äriühingutest. Kolleegium leiab, et TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise mõttega ei ole kooskõlas arvestada asjaoluga, et hageja võis saada sissetulekut lisaks töötasule, nagu ta oli saanud ka töösuhte ajal. Hüvitise eesmärk on kompenseerida töötasu kaotus ja ebaõiglus, mis kaasneb töölepingu õigusvastase lõpetamisega. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil (protokolli ajamärge 01:11.20), et töötab samas ettevõttes, kus ta kostjas töötamise ajal tegi lisatööd ja et ta ei ole praeguse ajani uut töökohta otsinud. Seega puudub alus hüvitise vähendamiseks. 17.2 Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja arvestusele tema kolme kuu keskmise töötasu kohta 5878,70 euro ulatuses. Seetõttu kuulub see summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 17.3 Hageja viivisenõude rahuldamise aluseks on VÕS § 113 lg 1. Kuna kostja ei ole hagejale hüvitist maksnud, on põhjendatud hageja viivisenõue alates 23.06.2020. Ringkonnakohus mõistab TsMS § 367 alusel välja viivise kuni otsuse tegemiseni ja edasi edasiulatuva viivise kuni hüvitisenõude rahuldamiseni. Seisuga 02.12.2022 on viivisenõude suurus 1111,28 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel).

15(17)

V

18.Maakohus jättis põhjendatult hageja märtsikuu 2020 töötasu nõude rahuldamata. Nõude aluseks saab olla TLS § 28 lg 2 p 2 ja töölepingu p 6.5. 18.1 Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel, et hageja viibis veebruarist kuni aprillini palgata puhkusel. Ringkonnakohus ei tähelda maakohtu poolt tõendite hindamisel menetlusõiguse olulisi rikkumisi. Asjaolu, et kostja maksis teiste, v.a märtsi, palgata puhkuse kuude eest hagejale töötasu või taotles töötukassalt hüvitist, ei tõenda asjaolu, et hageja töötas ka märtsis. 18.2 Hageja poolt ringkonnakohtu menetluses esitatud kauba saatekirjadelt ei nähtu, et hageja oleks märtsis 2020. a töötanud. Samas puudub Hageja poolt ringkonnakohtu menetluses esitatud kauba saatekirjadelt ei nähtu, et hageja oleks märtsis 2020 töötanud, s.o täitnud kostja juures oma töölepingust tulenevaid ülesandeid tavapäraselt. Samas puudub mõistlik põhjus kahelda hageja selgituses, et saatekirjad vormistas tema. Puudub vaidlus, et hageja kuulus kostja juhtivtöötajate hulka (oli haldusjuht). Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil (protokolli ajamärge 00:40:41), et pooltevaheline kokkulepe oli selline, et hageja teeb [puhkuse ajal] tööd edasi, nagu on senini teinud, st ei viibi kontoris, aga soojakud liiguvad edasi kliendile [ilma kontoris käimata]. Hageja kinnitas, et tegi [kogu aeg] puhkuse ajal tööd. Nimetatust saab järeldada, et hoolimata vormistatud puhkusest tegid juhtivtöötajad kostja juures tavapäraselt edasilükkamatuid tööalaseid toiminguid, samas ei pidanud nad viibima tööl. Asja materjalidest, sh esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks täitnud oma tavapäraseid tööülesandeid, v.a nimetatud edasilükkamatud toimingud. Olles ise esitanud palgata puhkuse avalduse, ei olnud hagejal alust eeldada, et ta saab puhkuse ajal nende edasilükkamatute toimingute tegemise eest oma tavapärast töötasu. See ei nähtu ka hageja väidetest tööandjaga sõlmitud kokkuleppe kohta. 18.3 Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele hageja nõue 2020. a märtsi eest töötasu 2511 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes. VI
19.Kokkuvõttes kuulub hagi ja apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Arvestada tuleb sellega, et otsus on jõustunud lõpparve nõude menetluskulude jaotuse osas. Jaotada tuleb töölepingu erakorralise ülesütlemise, lõpetamise, hüvitise (5878,70 eurot) koos viivistega ning märtsi töötasu nõude (2511 eurot) koos viivistega menetluskulud. Kuna märtsikuu töötasu nõue jääb rahuldamata, hindab ringkonnakohus hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatuseks 80%. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad seetõttu osas, milles maakohus menetlust ei lõpetanud, 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1).
20.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

-s 2 sätestatud korras.

16(17)

21.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
22.Juhindudes TsMS § 654 lg st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt)

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja