Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27.juunil 2022 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Kohtuasi
X hagi osaühingu Y vastu töövaidluses
Hagihind
12 179,41 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee
2-20-10544
xxx)
Kostja: osaühing Y (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Hanna Pahk ja vandeadvokaat Aarne Ots Kohtuistungi aeg ja koht
16.mai 2022 Tallinnas
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata X hagi osaühingu Y vastu 2020.a märtsi töötasu 2511 euro (bruto) ja viivise 30.11.2021 seisuga 346,72 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates 01.12.2021 (k.a) kuni 2020.a märtsi töötasu 2511 euro tasumiseni väljamõistmiseks.
2.Jätta rahuldamata X hagi osaühingu Y vastu 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 714 22.06.2020 erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseks ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 5878,70 euro (bruto) ning viivise 30.11.2021 seisuga 676,45 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates 01.12.2021 (k.a) kuni TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise 5878,70 eurot tasumiseni väljamõistmiseks.
3.Lõpetada menetlus X hagis osaühingu Y vastu lõpparve 2852,09 euro (bruto), mis sisaldab 2020.a juuni töötasu 1913,50 euro, kasutamata puhkuse hüvitise 938,59 euro, viivise 30.11.2021 seisuga 328,19 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates 01.12.2021 (k.a) kuni lõpparve 2852,09 euro tasumiseni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta hagimenetluse kulud hagi rahuldamata jätmise osas hageja kanda. Jätta menetluskulud
osas, milles kohus menetluse lõpetas kostja kanda. Jätta tõendi hilisemast esitamisest ja sellega 03.05.2022 kohtuistungi edasilükkamisest põhjustatud menetluskulud kostja kanda. Määrata menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Haginõuded
1.X (edaspidi hageja või töötaja) palus osaühingu Y (edaspidi kostja või tööandja) vastu esitatud hagis:
1.mõista kostjalt hagejale välja 2020.a. märtsi töötasu 2511 eurot (bruto) ja viivis 30.11.2021 seisuga 346,72 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates 01.12.2021 (k.a) kuni 2020.a. märtsi töötasu 2511 euro tasumiseni;
2.tuvastada 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 714 kostja poolt 22.06.2020 erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista kostjalt hagejale TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 5878,70 eurot (bruto) ning viivis 30.11.2021 seisuga 676,45 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates 01.12.2021 (k.a) kuni TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise 5878,70 eurot tasumiseni;
3.mõista kostjalt hagejale välja lõpparve 2852,09 eurot (bruto), mis sisaldab 2020. a. juuni töötasu 1913,50 eurot ning kasutamata puhkuse hüvitust 938,59 eurot, ning viivis 30.11.2021 seisuga 328,19 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates 01.12.2021 (k.a) kuni lõpparve 2852,09 euro tasumiseni. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hageja töötas kostja juures 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 714 alusel. 01.06.2016 allkirjastatud ametijuhendi kohaselt oli töö sisuks erinevate haldusülesannete täitmine, samuti tegeles hageja kostja toodete müümisega. Töölepingu p 6.5 kohaselt oli palgapäevaks iga töötatud kuule järgneva kuu üheksas päev. 2020.a märtsi töötasu on kostjal maksmata. Töölepingu 01.06.2016 muudatuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt töötasu 2511 eurot (bruto), s.h töötasu 1940 ja lisatasu 611 eurot algselt kuni 31.05.2017, kuid kokkulepet täideti kuni töösuhte lõppemiseni. 2020. a. märtsi töötasu nõue 2511 eurot muutus sissenõutavaks 09.04.2020. Kuna kostja jättis 2020.a märtsi töötasu maksmata, võlgneb ta arvates 09.04.2020 töötasu 2511 eurot ja sellelt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatud viivised.
3.Hagejale esitati ootamatult ja eelneva hoiatuseta 22.06.2020 avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks usalduse kaotuse tõttu. Töösuhte kestel kostjal etteheited puudusid. Hageja kavatses kolmel viimasel aastal töölt lahkuda, kuid kostja veenis tulemuslikult hagejat jätkama. Ülesütlemise põhjendused on alusetud, sest hageja ei ole põhjustanud ülesütlemisavalduses kirjeldatud kahju, rikkunud konkurentsipiirangut ega konfidentsiaalsuskohustust. Samuti on vale ülesütlemisavaldusse märgitu, justkui hageja oleks saanud palka töö eest, mida ta tegelikkuses ei teinud. Veel töölepingu lõpetamise päeval enne ülesütlemisavalduse saamist müüs hageja kostja
klientidele kostja kaupa. Tööandja esindajate survel allkirjastas hageja 22.06.2020 avalduse, sest hagejat ähvardati ja allkirjastamine oli advokaadi selgitusel läbirääkimiste eelduseks, mida tegelikkuses ei järgnenud ning, mistõttu hageja tühistab 22.06.2020 antud kinnituse. Avaldus sisaldab ebaõiget kinnitust, justkui hageja oleks 22.06.2020 avaldusse märgituga nõus. Juhuks, kui kohus peaks hageja allkirjale tuginedes tuvastama, justkui hageja oleks nõustunud ülesütlemisavaldusse märgituga, esitab hageja ülaltoodud asjaoludel ja TsÜS § 90 lg 1 ning § 98 lg 1 alusel nõustumise tühistamise avalduse eksimuse või pettuse tõttu, vastavalt TsÜS § 92 lg 2, lg 3 ja lg 4 või § 94 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 5. Kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist usalduse kaotusega. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine, sest kostja jättis ülesütlemise eelselt hoiatuse esitamata, nagu sätestab § 88 lg 3. Samuti on kostjal tõendamata ülesütlemise avalduses toodud vallandamise asjaolud. Töölepingu ülesütlemise kaitse põhimõtte kohaselt on töölepingu lõpetamine viimane abinõu, millele peab eelnema hoiatus, vastavalt TLS § 88 lg 3. Hageja sai oodata, et kostja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks, kuna ta töötas katkematult ja eeskujulikult üle viie aasta ega varjanud kostja ees oma tegevust. Hageja eitab kategooriliselt kostja ärisaladuste lekitamist. Hageja hinnangul on ülesütlemisavalduses kirjeldatud kahju seostamatu töölepingu täitmisega ja kahju on tõendamata isegi kui eeldada ülesütlemisavalduses kirjeldatud asjaolude õigsust.
4.Kostja väljastatud 2020.a juuni palgalipiku kohaselt arvestati hagejale lõpparvena kokku 2852,09 eurot (bruto), mis peeti kogu ulatuses kinni. Lõpparve sisaldas palgalipiku kohaselt töötasu 1913,50 eurot ja puhkusekompensatsiooni 938,59 eurot. Kostja jättis hageja nõusoleku lõpparve kinnipidamiseks taotlemata ja hageja ei ole selleks ka nõusolekut andnud. Seetõttu võlgneb kostja nii eelviidatud lõpparve kui sellele lisanduvad viivised. Kostja vastuväidete kokkuvõte
5.Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, alternatiivselt kui töölepingu ülesütlemine oli tühine, lõpetada tööleping kohtu otsusega 22.06.2020. Tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töötaja suhtes usalduse kaotamise tõttu, millele on tööandja viidanud ülesütlemisavalduses ja märkinud, et usalduse kaotuse tingis töötajapoolne lojaalsuskohustuse rikkumine, ärisaladuse õigusvastane avaldamine ja kasutamine ning varjatult tööandjale konkurentsi osutamine. Töötaja ei teavitanud tööandjat ärisaladuse väljaviimisest tööandja asukohast (arvutisüsteemidest) ega sellest, et ta tegeleb töösuhte kõrval teiste ettevõtmistega, mis osutavad tööandjale konkurentsi. Saladuse hoidmise kohustus tulenes töölepingu punktist 8.2, mis sisaldab loetelu teabest, mille suhtes töötajal kehtib saladuse hoidmise kohustus. Muu hulgas on selliseks teabeks nimekirjad, lepingud, formularid, hinnakirjad, tööandja ettevõtte sees kasutamiseks mõeldud info jne. Töötajal oli keelatud ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta avaldada kolmandatele isikutele või kasutada isiklikul või muul otstarbel talle töö tegemise käigus teatavaks saanud tööandja tootmis- ja ärisaladusi, tööandja ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni ja informatsiooni, mille saladuses hoidmise kohustus on tööandjal (nt tööandja koostööpartnerite ärisaladused). Vaatamata sellele edastas töötaja ilma tööandja loata ja teda sellest teavitamata tööandja e-posti aadressilt oma isiklikule e-posti aadressile ja/või kolmandatele isikutele massiliselt salajast infot. Tööandja oli väljastanud töötajale sülearvuti, mis võimaldas töötajal vajadusel töötada ka kodukontoris /kaugtööna, st töötajal puudus igasugune vajadus saata infot ja faile oma isiklikule e-posti aadressile. Konkurentsipiirangu kokkulepe oli ette nähtud töölepingu punktis 9.1, mis
sätestas, et töötajal oli töölepingu kehtivuse ajal keelatud ilma tööandja kirjaliku loata töötada tööandja konkurentide juures, tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi. Vaatamata sellele osutas töötaja tööandja loata ja teda teavitamata tööandjale konkurentsi olles seotud Leedu äriühinguga UAB "Resta ES", kelle UAB "Resta ES" koduleheküljel https://restamodular.lt/en/ olevatel andmetel on UAB "Resta ES" põhitegevusalaks moodulehitiste (sh soojakute ja moodulmajade) tootmine ja paigaldamine. Konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine töötaja poolt on niivõrd tõsine rikkumine, et seadusandja on selle eraldi välja toonud kui iseseisva ülesütlemise aluse, millele tuginedes tööandjal on õigus tööleping erakorralisel üles öelda. Olukorras, kus tööandja on töötaja käitumise tõttu kaotanud töötaja suhtes usalduse, ei saa eeldada, et ta teeks töötajale selle kohta hoiatuse ning annaks täiendava tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Sellist rikkumist ei ole võimalik lõpetada – kaotatud usaldust ei ole võimalik hoiatuse põhjal taastada. Tööandja ei pidanud ülesütlemisest ette teatama, sest tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda, et ta taluks mitteusaldusväärse töötaja töötamist ettevõttes veel mingi aja jooksul.
6.Kuna töötaja on lojaalsus- ja saladuse hoidmise kohustuse ning konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise tulemusena tekitanud tööandjale kahju hinnanguliselt vähemalt 1,3 miljoni euro ulatuses, on töötaja nõuded 2020.a märtsi töötasu ja viivise, töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise hüvitise ja viivise ning lõpparve ja viivise väljamõistmiseks põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kui kohus peaks leidma, et töötaja nõuded on põhjendatud, esitame taotluse nende nõuete tasaarvestamiseks tööandja kahju hüvitamise nõudega töötaja vastu. Kohtuotsuse põhjendused
7.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja töötas kostja juures 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 714 alusel tehase juhi ametikohal; et 01.06.2016 allkirjastatud ametijuhendi järgi oli töö sisuks erinevate haldusülesannete täitmine, samuti tegeles hageja kostja toodete müümisega; et töölepingu 01.06.2016 muudatuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt töötasu 2511 eurot (bruto), s.h töötasu 1940 ja lisatasu 611 eurot algselt kuni 31.05.2017, kuid kokkulepet täideti kuni töösuhte lõppemiseni; et palgapäevaks oli iga töötatud kuule järgneva kuu üheksas päev; et tööleping lõpetati 22.06.2020 erakorraliselt tööandja algatusel eelneva hoiatuseta ja etteteatamiseta; et töötaja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 22.06.2020; et töötasu ei ole hagejale 2020.a märtsikuu eest makstud.
8.Pooltel on vaidlust selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ning, kas hagejal on õigus saada hüvitisi ja töötasu.
9.Vastavalt TLS § 87 võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
10.22.06.2020 töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega on tõendatud, et hagejaga sõlmitud tööleping öeldi üles 22.06.2020 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töötaja suhtes usalduse kaotamise tõttu. Avalduse põhjendustest nähtuvalt rikkus töötaja tahtlikult töölepingu punktidest 2.4 alapunktist
(h), 8.1 ja 91 tulenevaid kohustusi sellega, et ta asutas UAB „Resta ES“, kelle näol on tegemist ettevõttega, kes on sisuliselt identsete toodete ja teenuste pakkuja tööandjaga samal kaubaturul, ja on läbi DMI Capital OÜ nimelise vahendusettevõtte selle üheks põhiosanikuks; et töötaja on enda poolt varjatult asutatud UAB „Resta ES“ majandustegevuse läbiviimiseks ja arendamiseks õigusvastaselt kasutanud ning avaldanud tööandja ärisaladust; et töötaja on varjatult ja otseselt rikkunud töölepingust tulenevat konkurentsikeeldu, alusetult rikastunud ja tekitanud sellega tööandjale suures ulatuses varalist kahju. Seega tingis usalduse kaotuse töötajapoolne lojaalsuskohustuse rikkumine, ärisaladuse õigusvastane avaldamine ja kasutamine ning varjatult tööandjale konkurentsi osutamine kogumis (I kd lk 11-12).
11.Tööandja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus vastab TLS § 95 sätestatud vorminõuetele ja töölepingu ülesütlemist on põhjendatud.
12.TLS § 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Töölepingulises suhtes võivad kohaldamisele kuuluvad kohustused tuleneda nii töölepingust kui ka õigusaktidest. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.02.2017 otsuse nr 3-2-1-142-16, p-s 14 on kolleegium märkinud, et „Töötaja kohustus teavitada tööandjat töötamisega seotud olulistest asjaoludest (sh töötamisega seotud terviseprobleemidest) ning hoiduda oma tervise kahjustamisest tuleneb ka töölepingu seadusest (TLS § 15 lg 1 ja lg 2 p 5).“. TLS § 15 lg 2 p 8 sätestab, et tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. 01.04.2013 sõlmitud töölepingu p 2.4. alapunkti (h) kohaselt on töötaja kohustatud teavitama tööandjat tema soovil kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu on tööandjal õigustatud huvi.
13.TLS § 22 lg 1 sätestab, et vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Töölepingu p 8.1 kohaselt on töötaja kohustatud lepingu kehtivuse ajal ja tähtajatult pärast lepingu lõppemist hoidma saladuses ning ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta mitte avaldama kolmandatele isikutele ega kasutama isiklikul ega muul otstarbel talle töö tegemise käigus teatavaks saanud tööandja tootmis- ja ärisaladusi, samuti tööandja ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni, mille saladuses hoidmise kohustus on tööandjal. punkti 8.2. loetelust nähtuvalt on teabe, mille suhtes töötajal kehtib saladuse hoidmise kohustus hulgas tööandja töötajate, klientide, tarnijate ja äripartnerite kohta käiv info (nimekirjad, lepingud, formularid, know-how, arveldusdokumendid, hinnakirjad, toodete hinnad ja hinnakujundusmehhanismid, tööandja ettevõtte sees kasutamiseks mõeldud info jms).
14.TLS § 23 lg-d 1-3 sätestavad, et konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal; konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada; konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Töölepingu punkt 9.1. sätestas, et töötajal on keelatud lepingu kehtivuse ajal töötada ilma tööandja kirjaliku loata tööandja konkurendi juures, tegutseda tööandjaga
samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi (I kd lk 6-7).
15.Eelnevatest töölepingu sätetest nähtub, et tööandja on kooskõlas TLS § 22 lg-ga 1 kindlaks määranud, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus ning, et töötajal on keelatud lepingu kehtivuse ajal töötada ilma tööandja kirjaliku loata tööandja konkurendi juures, tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi, millest töötaja on ka teadlik alates töölepingu sõlmimisest. Kuna saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang on töölepingus kahes peatükis sätestatud, siis pidi töötaja mõistlikult võttes aru saama, et need on töösuhtega seonduvad olulised asjaolud, mille vastu on tööandjal õigustatud huvi TLS § 15 lg 2 p 8 ja töölepingu p 2.4. alapunkti (h) mõttes. Töölepingu punktis 9.1. sätestatud konkurentsipiirang on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud, kuna see kehtib töölepingu kehtivuse ajal ja konkurentsikeeld kehtib samale majandus- või kutsetegevusele.
16.Kostja etteheited, et hageja edastas tööandja e-posti aadressilt oma isiklikule e-posti aadressile ja ka kolmandatele isikutele palju infot, mis poolte vahel sõlmitud töölepingu p-de 8.1 ja 8.2 järgi oli salajane, on tõendatud hageja e-kirjade väljavõtetega ja/või lisatud manustega, millest nähtub, et hageja edastatud info sisaldas näiteks valvurisoojaku jooniseid, mooduli jooniseid, Rootsi peatöövõtjate nimekirja, ehitusprojekti tehnilist informatsiooni, infot Yi moodulehitiste kohta, infot formaatsaagide kohta, soojakute kasumi andmeid, hinnakirju ja standardlahendusi, soojakute pakkumise infot, infot soojaku kappide kohta ja soojaku akna hinnapakkumisi, metallraamide jooniseid, tellimusi jms, ka nähtub, et hageja on edastanud e-kirjade teel lepingute ja kirjade näidiseid, seejuures ka võõrkeelseid. Kolmandatele isikutele info edastamine on tõendatud näiteks e-kirjaga pealkirjaga „FW: Altendorfi formaatsaed“, saadetud 10.09.2019 kell 13.50 IK e-posti aadressile xxx; e-kiri pealkirjaga „akna mõõdud ja andmed“, saadetud 02.10.2019 kell 10.51 koostööpartnerile Aktsiaselts KLAASMERK juhatuse liikmele RUle ja pimekoopiana IK e-posti aadressile xxx jt. (I kd lk 33-83, 167-198, tõlked II kd lk 15-25). Esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud tegemist üksikjuhtudega, vaid hageja edastas aasta jooksul enne töölepingu ülesütlemist järjepidevalt kostja salastatud informatsiooni enda e-postile ja kolmandatele isikutele.
17.Et kostja pidas põhjendatult hageja ja IKga seotud äriühinguid temale konkurentsi osutavateks on tõendatud helisalvestisega töötaja ja tööandja 22.06.2020 kohtumisel toimunud vestlusega, UAB "Resta ES" Leedu äriregistri väljavõttega 04.06.2020, DMI Capital äriregistri väljavõttega 25.09.2020, UAB „Resta ES“ kodulehe väljavõttega https://restamodular.lt/en/ ja registriväljavõttega, millest nähtub, et hageja ja IK olid osanikeks UAB-s „Resta ES“, mis on Leedu äriregistris registreeritud 16.04.2015 ja hageja hiljem läbi ettevõtte DMI Capital OÜ (UAB "Resta ES" 90% osanik), et UAB-s „Resta ES“ tegeles samasuguste toodete ja teenuste (moodulehituste, sh soojakute ja moodulmajade tootmine ja paigaldamine) pakkumisega kostjaga samal kaubaturul. Vastavalt UAB "Resta ES" kodulehel olevale informatsioonile on nende peamiseks turuks Leedu, kuid kliendi soovil tarnivad ja paigaldavad nad oma tooteid ka mujale üle kogu Euroopa. Kostja kodulehel https://www.Y.ee/ettevottest/ oleva info kohaselt tegutseb ta samal tegevusalal peamiselt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal ja Hollandis (I kd lk 84-88, 199-202). Hagejale kui kostja tehase- ja haldusjuhile pidi vastav info teada olema. Järelikult olles seotud Leedu äriühinguga UAB "Resta ES" osutas
töötaja ilma tööandja loata ja ilma tööandjat sellest teavitamata tööandjale konkurentsi. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud kostjat osalustest UAB-s „Resta ES“ ega ärisaladuse saatmisest enda ja kolmandate isikute e-posti aadressidele. Põhjendatud ei ole seejuures hageja seisukoht, et ta ei ole töölepingut rikkunud kuna kostja ei esitanud temale tööväliste tegevuste kohta päringuid, sest ta omas ja osales tööandjaga konkureeriva äriühingu juhtimises tööandja kirjaliku loata ja tööandjat teavitamata.
18.Juhatuse liikme AT vande all antud ütlustega, mille kohaselt oli hagejale antud kõik töövahendid, arvuti ja tööülesannete täitmiseks ei olnud vajadust kasutada isiklikku arvutit, et isikliku seadme ühendamine arvutivõrku oli keelatud kõigil töötajatel, ka hagejal, et hageja on edastanud valimatult faile oma isiklikule meiliaadressile, tunnistaja HRi ütlustega, mille kohaselt turvakaalutlustel ei ühendatud isiklikke seadmeid tööandja ettevõtte võrku, et tunnistaja selgitas hagejale, miks ei tohi kasutada isiklikke seadmeid, et hagejale anti tööalaseks kasutamiseks nn standardkomplekt - sülearvuti, dokk ja monitor, klaviatuur, hiir; et kõiki töötajaid koolitati süsteeme kasutama, et kaugtöö oli võimalik VPN kaudu, et hagejal ei esinenud probleeme töövahendite kasutamisel, et hagejal puudus vajadus töötada oma sülearvutiga (03.05.2022 kohtuistungi protokoll lk 2-5). Järelikult ei ole hageja väited, et ta saatis e-kirjad oma isiklikule e-posti aadressile vajadusest teha isikliku sülearvutiga tööd, kuid tööandja ei suutnud tagada tööks vajalikele failidele ligipääsu, põhjendatud, vaid vastupidi hagejale ei olnudki lubatud töötamine isikliku sülearvutiga.
19.Eeltoodud tõenditega loeb kohus tööandja poolt ülesütlemisteatises esile toodud usalduse kaotamist põhjustanud hageja rikkumised s.o, et hageja osutas UAB „Resta ES“ tegevuses osalemisega kostjale konkurentsi ning rikkus lojaalsus- ja saladuse hoidmise kohustust, tõendatuks.
20.Töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamise ja hüvitise nõude seisukohalt võttes ei ole asjassepuutuvad hageja väited kostja juhatuse liikme ja IK omavaheliste suhete kohta, selle kohta, et hageja töötas kostja juures üle viie aasta ja töö suhtes puudusid varasemalt etteheited ega see, et ta avaldas töölepingu lõpetamiseks korduvalt soovi, kuid kostja mõjutas hagejat tööle jääma, et ta tegi tööd veel töölepingu lõpetamise päeval enne ülesütlemisavalduse saamist müües kostja klientidele kaupa ja sellekohased tõendid, mille kohus jätab tähelepanuta. Kuivõrd kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv arvestamata hageja 22.06.2020 antud kinnitust, siis ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, et hageja tegi 22.06.2020 antud kinnituse tühistamise avalduse eksimuse või pettuse tõttu.
21.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ülesütlemisavalduses märgitud etteheidet, et hageja on alusetult rikastunud ja tekitanud sellega tööandjale suures ulatuses varalist kahju, mistõttu on sisutu ka 28.09.2020 tehtud tasaarvestuse avaldus. Seega on antud etteheide põhjendamatu ja alusetu ning töölepingu erakorraline ülesütlemine antud asjaoludel TLS §104 alusel tühine.
22.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejaga 22.06.2020 töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli tööandjal õiguslik alus ja ülesütlemine on kehtiv, sest täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalõiguslikud alused. Kuivõrd ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu oli seotud mitmete etteheidetega kogumis, mis on põhjendatud ja tõendatud, siis asjaolu, et tööandja ei ole tõendanud hageja alusetut rikastumist ja tööandjale kahju tekitamist, ei too kaasa tervikuna ülesütlemise tühisust. Seega tuleb hagi töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 5
alusel ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Kuna hageja tööleping on üles öeldud õiguspäraselt, mistõttu jätab kohus hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata, siis puudub hagejal õiguslik alus nõuda kohtult TLS 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist ja TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise väljamõistmist 5878,70 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 kohases määras hüvitiselt väljamõistmiseks kuni hüvitise tasumiseni.
23.Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine, sest kostja jättis ülesütlemise eelselt hoiatuse esitamata, nagu sätestab § 88 lg 3. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
24.Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuse nr 3-2-1-187-15 p-s 13 märkinud järgmist: “Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kolleegiumi arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks.“.
25.Kohus on seisukohal, et lojaalsuskohustuse, saladuse hoidmise ja konkurentsi keelu kohustuse rikkumist saab pidada töötaja kohustuste raskeks rikkumiseks TLS § 88 lg 3 teise lause mõttes, mis ei vaja eelnevat hoiatust. Arvestades, et töötaja oli väga pika aja vältel olnud tööandja suhtes ebalojaalne, kohustusi rikkunud ja salajast infot avaldanud, siis ei oleks hoiatamine enam eesmärki täitnud, sest TLS § 88 lg 1 p 3 sätestatud hoiatuse eesmärgiks on töötajale võimaluse andmine oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Seega oli hagejaga töölepingu erakorraliselt ülesütlemine töölepingu olulise rikkumise tõttu ilma hoiatamata põhjendatud ja tõendatud.
26.TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 97 lg 2 p-i 3 kohaselt peab erakorralisest ülesütlemisest tööandja töötajale ette teatama 60 päeva, kui töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat. Tulenevalt TLS § 97 lg-st 3 võib tööandja töölepingu üles öelda ilma etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki
asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teates on tööandja põhjendanud, millistest asjaoludest lähtudes ta leidis, et töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimist antud juhul arvestades kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi ei või mõistlikult nõuda, märkides avalduses, et arvestades töötaja olulist rikkumist ei peeta võimalikuks tema töötamise jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa kostjalt mõistlikult võttes nõuda, et ta oleks pidanud taluma ebalojaalset ning saladuse hoidmise kohustust ja konkurentsipiirangut rikkunud töötajat veel mingi aja jooksul. Seega oli töölepingu ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu päevapealt põhjendatud ja järelikult ei ole töötajal TLS § 100 lg 5 alusel õigust saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
27.Tähtsust ei oma, et tööandja oli töötajat veennud mitu korda tööle jääma ega tööülesannete täitmine kuni ülesütlemisest teada saamiseni, kuna töötaja pidigi TLS § 15 lg 2 p1 järgi töölepingust lähtudes oma tööülesandeid tööandja juures igapäevaselt täitma. Asjaolu, et kostja veenis hagejat tööle jääma, kuigi hageja soovis töölt lahkuda tõendab, et tööandjale ei olnud töötaja töökohustuste rikkumised sellel ajal teada ja et töötaja ei teavitanud tööandjat töölt lahkumise põhjustest.
28.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 2020.a märtsi töötasu 2511 eurot, mis muutus sissenõutavaks 09.04.2020, ja sellelt arvestatud VÕS § 113 lg 1 alusel viivised.
29.Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 33 lg 1 alusel maksab tööandja töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. TLS § 33 lg 4 alusel peab tööandja kandma töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Töölepingu p 6.5 kohaselt kohustus kostja tasuma eelneva kuu eest välja teenitud töötasu hageja pangakontole kuu üheksandaks kuupäevaks. Töölepingu 01.06.2016 muudatuste kohaselt kohustus kostja tasuma hageja igakuiselt töötasu 2511 eurot (bruto).
30.Puudub vaidlus, et hagejale 2020.a märtsi töötasu 2511 eurot makstud ei ole. Kostja 02.05.2022 avaldusest nähtuvalt viibis hageja 2020.veebraurist kuni aprillini palgata puhkusel, mistõttu on 2020.a märtsikuu töötasu nõuded alusetud. TLS § 15 lg 2 p 2, § 19 p 1 ja § 28 lg 2 p 2 koostoimest tulenevalt võivad töötaja ja tööandja kokku leppida, et töötaja kasutab mingil ajaperioodil palgata puhkust, mille ajal ta tööülesandeid ei täida ja tööandja sama aja eest talle ka töötasu ei maksa. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks hageja puhkuseavalduse perioodiks 01.02.2020 kuni 30.04.2020 ja palgalehe sama perioodi kohta, millelt nähtub, et töötaja viibis palgata puhkusel ja talle ei arvestatud palka. Maksu- ja Tolliametile esitatud tuluja sotsiaalmaksu jm deklaratsiooni (vorm TSD) kohaselt ei maksnud kostja hagejale 2020 märtsi eest mitte ühtegi summat. Esitatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et hageja viibis 2020.a märtsikuus palgata puhkusel, millise aja eest ei pidanudki kostja talle töötasu maksma. Järelikult tuleb hageja hagi kostja vastu 2020.a märtsi töötasu 2511 euro (bruto) euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab hageja töötasu nõude rahuldamata, siis tuleb rahuldamata jätta ka kõrvalnõudena VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 järgi esitatud viivise nõue kuni põhinõude täitmiseni.
31.TsMS § 429 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 02.05.2022 esitas kostja kohtule avalduse ja maksekorralduse, millest nähtus, et ta maksis hagejale välja lõpparve 2852,09 euro (brutosummas), mis sisaldas 2020.a. juuni töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitust ning viivist. Hageja tegi kohtule 03.05.2022 kohtuistungil omaksvõtu avalduse lõpparve ja viivise väljamaksmise ja hagi nõudest p.1.3 loobumise kohta, mis protokolliti. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel otsust tegemata menetluse hageja hagi p-s 1.3 kostja vastu esitatud lõpparve 2852,09 euro (bruto), mis sisaldab 2020.a. juuni töötasu 1913,50 eurot, kasutamata puhkuse hüvituse 938,59 euro, viivise 21.07.2020 seisuga 18,75 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates 22.07.2020 (k.a) kuni lõpparve 1913,50 euro tasumiseni väljamõistmiseks, kuna hageja loobus hagist ja hagist loobumine ei ole vastuolus TsMS § 428 lg 1 p-ga 4. Menetluskulude jaotus
32.Kuna kohus jättis hagi kahe nõudepunkti s.o töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise ja hüvitiste ning 2020.a märtsikuu töötasu osas rahuldamata, siis tuleb hagi rahuldamata jätmise osas jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja rahuldas hageja lõpparve nõude 02.05.2022 pärast hagi esitamist, mistõttu hageja loobus ühest nõudest, siis tuleb menetluskulud osas, milles kohus menetluse lõpetas, jätta TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja kanda. TsMS § 169 lg-te 1 ja 3 alusel jätab kohus tõendi hilisemast esitamisest ja sellega 03.05.2022 kohtuistungi edasilükkamisest põhjustatud menetluskulud kostja kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 määrata kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2022. a otsusega nr 2-2010544.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.