1.Rahuldada T. G. hagi Terre Ehitus OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista Terre Ehitus OÜ-lt T. G. kasuks töötasu summas 1 260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot (neto).
3.Välja mõista Terre Ehitus OÜ-lt T. G. kasuks puhkusehüvitis summas 713 (seitsesada kolmteist) eurot 17 senti (bruto).
4.Välja mõista Terre Ehitus OÜ-lt T. G. kasuks töötasu maksmisega viivitamise eest viivis summas 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot 41 senti (neto) ja puhkusehüvitise maksmisega viivitamise eest viivis summas 3 (kolm) eurot 28 senti (bruto).
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T. G. (edaspidi ka hageja) esitas 27.04.2022. a töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Terre Ehitus OÜ (edaspidi ka kostja) vastu töötasu, puhkusehüviyise ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.03.2018. a töölepingu. Avaldaja tegi töölepingu alusel kõiki töid, mis vaja, oli koristaja, kokk, taksojuht. 11.04.2022. a esitas tööandja avaldajale töölepingu ülesütlemisavalduse koondamise tõttu, kus oli märgitud, et avaldaja viimane tööpäev on 07.04.2022. a. Avaldaja ei kasutanud alates 2018. aastast ühtegi puhkust ning ei kirjutanud ühtegi avaldust puhkuse saamiseks. Aastatel 2018, 2019 ja 2020 ei saanud avaldaja detsembrikuu töötasu summas 713,17 eurot. Avaldaja palgapäev oli iga kuu järgnev 5. kuupäeval. Samuti ei saanud avaldaja kasutamata jäänud puhkuse eest puhkusehüvitist 28 päeva eest 2021. aastal summas 713,17 eurot. Kuivõrd vastaspool ei maksnud avaldajale antud tasusid välja õigeaegselt, nõuab avaldaja vastaspoolelt 2018. aasta saamata jäänud töötasuga viivitamise eest viivist summas 188,81 eurot (28.04.2022. a seisuga), 2019. aasta saamata jäänud töötasuga viivitamise eest viivist summas 131,76 eurot (28.04.2022. a seisuga), 2020. aasta saamata jäänud töötasuga viivitamise eest viivist summas 74,55 eurot (28.04.2022. a seisuga) ning 2021. aasta puhkusehüvitise maksmisega viivitamise eest viivist alates 01.12.2021. a kuni 28.04.2022. a summas 23,13 eurot.
2.TVK 10.06.2022. a otsusega rahuldati töötaja avaldus tööandja vastu osaliselt. TVK otsusega (1) mõisteti Terre Ehitus Oü-lt T. G. kasuks välja töötasu summas 1 260 eurot (neto); (2) mõisteti Terre Ehitus OÜ-lt T. G. kasuks välja puhkusehüvitis summas 713,17 eurot (bruto); (3) mõisteti Terre Ehitus OÜ-lt T. G. kasuks välja töötasu maksmisega viivitamise eest viivis summas 182,41 eurot (neto) ning puhkusehüvitamise maksmisega viivitamise eest viivist 3,28 eurot (bruto).
3.Kostja esitas 11.07.2022. a Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja taotleb, et kohus vaataks töövaidluse läbi ulatuses, milles TVK rahuldas töötaja avalduse. Taotluse kohaselt tööandja käive ja tegevus
toimus Eesti. Töötaja elas küll Hispaanias, kuid tööd tegelikult ei teinud. Töötajaga oli sõlmitud näilik tööleping, mis on tühine.
4.Kohus võttis 09.08.20221. a määrusega tsiviilasja menetlusse ning luges T. G. TVK-le esitatud avalduse hagiavalduseks.
5.Hageja esitas 15.08.2022. a kohtule kirjaliku seisukoha. Hageja märkis, et 01.03.2018. a oli poolte vahel sõlmitud tööleping. Hageja töötas Hispaanias. 06.04.2022. a naases hageja perekondlikel põhjustel Eestisse. Tööandja ei teinud töötajale kõiki väljamakseid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et töötaja hagi tööandja vastu tuleb rahuldada ulatuses, nagu rahuldas selle TVK. Hageja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud.
7.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
8.Asja materjalidest nähtub, et pooled ei sõlminud kirjalikku töölepingut.
9.Kohus ei nõustu kostjaga, et poolte vahel oli sõlmitud näilik tööleping.
10.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.10.2017. a otsuse nr 3-15-1303 punkti 10 kohaselt peab poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel tuvastatud asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 04.02.2009. a otsuse nr 3-2-1139-08 punktis 8 selgitanud, et TsÜS § 89 lg 1 kohaselt eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus lasub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.03.2002. a otsuse nr 3-2-1-11-02 punkti 22 kohaselt vastaspoolel. Kumbki pool ei ole töövaidluskomisjonile esitanud poolte vahel sõlmitud kirjalikku töölepingut. Vastaspool ei ole esitanud oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit. Kohus ei nõustu kostja üldsõnalise vastuväitega, et avaldaja tegelikkuses ei töötanud, kuivõrd vastaspool ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seega ei ole tuvastatud, et pooled on teadlikult sõlminud töölepingu, mille alusel avaldaja ei töötanud ja mis sõlmiti TsÜS § 89 lg 1 alusel näiliselt. Tööandja on töötajale arvestanud ja maksnud töötasu perioodil november 2018. a kuni detsember 2019. a (tl 48-49), samuti on tööandja 06.06.2022. a edastanud töötajale koondamise teate (tl 47).
11.Hageja nõuab tööandjalt 2018. aasta, 2019. aasta ja 2020. aasta detsembrikuu eest töötasu kokku summas 2 139,51 eurot. Iga kuu eest nõuab avaldaja vastaspoolel töötasu summas 713,17 eurot (bruto). Töötasu makstakse töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 ja § 28 lg 2 p 2 kohaselt tööülesannete täitmise eest kokkulepitud tingimustel ja ajal. Seega on tööandja
kohustus maksta kokkulepitud palgapäeval töölepingus kokku lepitud töötasu. Hageja ütluste kohaselt töövaidluskomisjonis oli töötaja töötasu suurus 713,17 eurot (bruto) ja palgapäev iga kuu järgneval 5. kuupäeval. Tööandja ei ole antud asjaoludele töövaidluskomisjonis vastu vaielnud. Hageja on pangakonto väljavõttega tõendanud, et talle on 02.01.2019. a tehtud tööandja poolt ülekanne selgitusega „palk detsember“ summas 600 eurot (neto). Arvestades avaldajale 2018. aastal makstud töötasu varasematel kuudel, nähtub, et avaldaja töötasu kokkulepe oli 2018. aastal 600 eurot (neto), mitte 713,17 eurot (bruto). Sellest tuleneb, et tööandja on töötajale maksnud 2018. aasta detsembri eest väljateenitud töötasu summas 600 eurot (neto). Töötaja nõuab tööandjalt 2019. aasta ja 2020. aasta detsembrikuude eest töötasu vastavalt 713,17 eurot (bruto) ja 713,17 eurot (bruto). Töötaja on pangakonto väljavõttega tõendanud, et tööandja on talle 15.01.2020. a teinud ülekande selgitusega „puhkusetasu detsember“ ning 09.01.2021. a ülekande selgitusega „puhkusetasu, G. T.“. Tööandja selgituste kohaselt viibis töötaja nendel kuudel vastavalt vastaspoole poolt koostatud puhkuste ajakavale puhkusel. Tööandja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tööandja väide puhkuse kasutamise kohta on paljasõnaline ja tõendamata, pidi töötaja 2019. aasta detsembris ja 2020. aasta detsembris töötama ja saama töötasu. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et töötasu ei ole avaldajale 2019. aasta detsembri ega 2020. aasta detsembri eest makstud. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et talle maksti 2019. aasta aprillist alates töötasu summas 630 eurot (neto). Seega loeb kohus, et poolte vahel oli töötasu kokkulepe summas 630 eurot (neto). Kuivõrd hagejale ei ole makstud kostja poolt 2019. aasta detsembrikuu eest töötasu, leiab kohus, et tööandja pidi töötajale 2019. aasta detsembrikuu eest maksma töötasu summas 630 eurot (neto). Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 2020. aasta detsembri eest ei ole hagejale samuti töötasu makstud. Arvestades hageja poolt 2020. aastal saadud töötasu suurust, milleks on samuti 630 eurot (neto), leiab kohus, et kostja pidi hagejale 2020. aasta detsembrikuu eest maksma töötasu summas 630 eurot (neto).
12.Seega peab kostja hagejale tasuma saamata jäänud töötasu 1 260 eurot (neto).
13.Hageja nõuab kostjalt puhkusehüvitist 2021. aastal kasutamata 28 põhipuhkuse päeva eest summas 713,17 eurot (bruto). TLS § 71 kohaselt hüvitab tööandja töölepingu lõppemisel töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja tööleping lõppes TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu 07.04.2022. a. Kostja on 2022. aasta aprillikuu palgateatisel arvestanud avaldajale puhkusehüvitist 5 kalendripäeva eest summas 121,56 eurot (tl 50). Tegemist on 2022. aastal väljateenitud, kuid kasutamata põhipuhkuse päevadega. Tööandja ei ole tõendanud, et töötaja kasutas 2021. aastal põhipuhkust, mistõttu lähtub kohus asjaolust, et töötaja on 2021. aasta põhipuhkus kasutamata, mille tööandja pidi TLS § 71 alusel avaldajale töölepingu lõppemisel 07.04.2022. a hüvitama rahas. TLS § 70 lg 1 kohaselt makstase puhkusetasu TLS § 29 lg 8 sätestatud korras. TLS § 29 lg 8 on viitenorm Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 91). Kuivõrd põhipuhkust antakse kalendripäevades, tuleb põhipuhkusehüvitise arvutamiseks leida töötaja keskmine kalendripäevatasu. Määruse nr 91 § 4 lg 2 kohaselt liidetakse keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lg 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel. Samuti arvestatakse kalendripäevade hulgast välja rahvuspüha ja riigipühad (määrus nr 91 § 4 lg 2). Määrus nr 91 § 2 lg 2 sätestab, et keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Määruse nr 91 § 1 lg 11 sätestab, et kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule
eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu. Puhkusehüvitise arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb töölepingu lõppemise päev. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Puhkusehüvitis muutub TLS § 84 lg 1 kohaselt sissenõutavaks töölepingu lõppemise päeval ehk antud juhul 07.04.2022. a. Seega on puhkusehüvitise arvutamise vajaduse tekke kuu aprillikuu. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 2022. aasta aprillikuule eelnenud kuuel kuul on hagejale makstud muutumatu suurusega töötasu, mis tähendab, et hageja puhul ei tule arvutada keskmist töötasu, vaid tuleb lähtuda muutumatust töötasust. Hageja põhipuhkusehüvitis, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab, on 713,17 eurot (bruto).
14.Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasude ja puhkusehüvitise maksmisega viivitamise eest viivist töövaidluskomisjoni avalduse esitamise seisuga ehk 28.04.2022. a. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lg 1 kohaselt ja Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimääraks alates 01.01.2022. a on 0,00%. Seega loetakse seadusjärgseks viivise määraks alates 01.01.2022. a VÕS § 113 lg 1 kohaselt 8% aastas. Kuna tuvastatud ei ole, et pooled oleksid kokku leppinud mõnes muus viivise määras, siis kohaldub osapooltele seadusest tulenev viivise määr, milleks on 8% aastas. Hageja 2019. aasta detsembri töötasu summas 630 eurot (neto) muutus sissenõutavaks 05.01.2020. a. Kuivõrd tööandja ei maksnud avaldajale 05.01.2020. a töötasu summas 630 eurot (neto), on kostja 28.04.2022. a seisuga viivituses 844 päeva. Kostja on hagejale kohustatud 2019. aasta detsembri töötasu maksmisega viivitamise eest maksma viivist summas 116,41 eurot (neto). Hageja 2020. aasta detsembri töötasu summas 630 eurot (neto) muutus sissenõutavaks 05.01.2021. a. Kuivõrd tööandja ei maksnud töötajale 05.01.2021. a töötasu summas 630 eurot (neto), on tööandja 28.04.2022.a seisuga viivituses 478 päeva. Tööandja on töötajale kohustatud 2020. aasta detsembri töötasu maksmisega viivitamise eest maksma viivist summas 66 eurot (neto). Töötaja 2021. aastal kasutamata puhkuse hüvitis summas 713,17 eurot (bruto) muutus sissenõutavaks 07.04.2022. a. Kuivõrd tööandja ei maksnud töötajale 07.04.2022. a sissenõutavaks muutunud 2021. aasta puhkusehüvitist summas 713,17 (bruto), on tööandja 28.04.2022. a seisuga viivituses 21 päeva. Tööandja on töötajale kohustatud 2021. aasta põhipuhkusehüvitise maksmisega viivitamise eest maksma viivist summas 3,28 eurot (bruto).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
17.Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 06.04.2023. a otsusega nr 2-2210143.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.