A. T. P. K. hagi L. P. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2021/224
Menetlustoiming
hagiavalduse läbivaatamata jätmine, menetluskulude jaotus ning riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. T. P. K. (registrikood: XXX, asukoht: XXX). Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat T. P. XXX, e-post: XXX).
(XXX,
Kostja: L. P. (isikukood: XXX, XXX, e-post: XXX). Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat P. V. (XXX, XXX, e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata A. T. P. K. hagi L. P. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2021/224.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Tühistada käesoleva määruse jõustumisel Tartu Maakohtu 25.06.2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati Tartu kohtutäitur R. R. menetluses olev täitemenetlus täiteasjas nr 186/2021/224 ja keelati kohtutäituril väljamaksete tegemine L. P. le kuni antud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
4.Tagastada A. T. P. K. arveldusarvele nr XXX menetluses tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on A. T. P. K. (hageja) hagi L. P. (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2021/224. Hagiavalduse kohaselt nõuab kostja hagejalt kui A. K. (A. K. ) testamendijärgselt pärijalt pärandaja suhtes tehtud kohtuotsuse alusel raha.
2.05.11.2021. a määrusega peatas kohus menetluse kuni tsiviilasjas nr XXX tehtava lahendi jõustumiseni.
3.31.03.2022. a määrusega uuendas kohus menetluse, kuna tsiviilasjas nr XXX tehtud kohtuotsus on jõustunud ja andis pooltele tähtaja edasise menetluse osas seisukoha esitamiseks kuni 18.04.2022. a.
4.12.04.2022. a teatas kostja, et tsiviilasjas nr XXX tehtud jõustunud kohtulahendist tulenevalt on kostjal ära langenud huvi ja vajadus täitemenetluse läbiviimiseks ning kostja kavatseb esitada taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. Kostja palus tähtaega pikendada seoses kompromissläbirääkimistega, mis hõlmab ka kokkulepet käesoleva menetluse lõpetamiseks.
5.16.05.2022. a teatas kostja, et kavatseb esitada taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, kuid lahtine on küsimus, kas hagejaga sõlmitavast kokkuleppest tulenevalt.
6.18.05.2022. a vastuses on hageja seisukohal, et kostja on sisuliselt hagi õigeks võtnud ning nõustub kostjaga, et menetlus tuleb antud asjas lõpetada, kuid lahtine on kas see toimub hagi õigeksvõtmisega või kompromissiga.
7.25.08.2022. a andis kohus pooltele tähtaja edasise menetluse osas seisukoha esitamiseks kuni 12.09.2022. a.
8.12.09.2022. a teatas kostja, et esitab hiljemalt 16.09.2022. a taotluse täitemenetluse lõpetamiseks ning pärast seda esitab kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks.
9.05.10.2022. a esitas kostja kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna täitemenetlus täiteasjas nr 186/2021/224 on lõpetatud 28.09.2022. a. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
10.21.10.2022. a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, kuna eesmärk on saavutatud. Hageja palub menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kostja kanda.
11.31.10.2022. a vastuses palub kostja jätta vastu võtmata hageja hagist loobumine ning jätta hagi läbivaatamata, sest kostja poolne täitemenetluse lõpetamine ei tähenda seda, et hageja oleks oma eesmärgi saavutanud ning kostja on esitanud juba enne hagist loobumist taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja leiab, et hoolimata sellest kas menetlus lõpetatakse hagist loobumise või hagi läbivaatamata jätmisega tuleks menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
KOHTU SEISUKOHT
12.Vaidlust ei ole selles, et täitemenetlus täiteasjas nr 186/2021/224 on kostja taotlusel kohtutäituri otsusega 28.09.2022. a lõpetatud.
13.Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, sest hagi on algusest peale olnud õiguslikult perspektiivitu ning tänaseks on ka täitemenetlus lõpetatud. Hageja on esitanud avalduse hagist loobumiseks põhjusel, et eesmärk on saavutatud.
14.Kuigi pooled on pärast menetluse uuendamist möönnud, et menetlus tuleb lõpetada, ei ole nad kohtu antud tähtaegade jooksul teinud piisaval määral vajalikke toiminguid, et menetluse saaks võimalikult kiiresti lõpetada.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
16.Kohtul on kohustus igas menetlusetapis kontrollida hagi perspektiivikust ning seda on ka kohus teinud. Kuigi kohtul jäi menetluse peatamise tõttu kostja esialgne hagi läbivaatamata jätmise taotlus lahendamata, leiab kohus, et eelnevas menetlusstaadiumis ei olnud taotlus põhjendatud, kuna kohus hindab asja sisulisel läbivaatamisel hageja nõude õiguslikku põhjendatust. Samas leiab kohus, et kuivõrd täitemenetlus täiteasjas nr 186/2021/224 on sissenõudja (kostja) avalduse alusel 28.09.2022. a kohtutäituri otsusega lõpetatud, on hageja õiguskaitsevajadus menetluse kestel ära langenud ning hagi on muutunud perspektiivituks.
17.Kuivõrd hagi on muutunud perspektiivituks enne kui hageja esitas avalduse hagist loobumiseks, on põhjendatud jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
18.Tartu Maakohtu 25.06.2021. a määrusega peatati Tartu kohtutäitur R. R. menetluses olev täitemenetlus täiteasjas nr 186/2021/224 ja keelati kohtutäituril väljamaksete tegemine L. P. le kuni antud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus jätab hagi läbivaatamata tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 alusel Tartu Maakohtu 25.06.2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamise kohtumääruse jõustumisel.
19.TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Asja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu kokku 350 eurot (hagiavalduse esitamisel 300 eurot + hagi tagamise avalduse esitamisel 50 eurot). Kuigi hageja palub tagastada loobumise tõttu pool tasutud riigilõivust, on põhjendatud hagi läbivaatamata jätmise tõttu tagastada hagejale TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel menetluses tasutud kogu riigilõiv summas 350 eurot. Kohus tagastab riigilõivu hageja arveldusarvele nr XXX, millelt see tasuti. Menetluskulud
20.Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas jaotada menetluskulud. Hageja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostja on seisukohal, et olenemata sellest, millisel alusel kohus menetluse lõpetab, oleks õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
21.Hagi esitamise vajaduse tingis asjaolu, et kostja sissenõudjana algatas hageja kui A. K. pärija suhtes täitemenetluse 2004. a kohtuotsusest tuleneva raha sissenõudmiseks ning hageja oli seisukohal, et kostja nõue on tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Tsiviilasja nr XXX menetluses oli vaidluse all A. K. omakäelise koduse testamendi kehtivus ning Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2021. a otsusega (jõustunud 14.03.2022. a) on tuvastatud, et A. K. 14.03.2016. a testament (mille kohaselt on pärijaks L. P. ) on kehtiv. Seega on selgunud, et hageja ei olegi A. K. pärija ning selle tõttu on ära langenud ka hageja õiguskaitsevajadus.
22.Menetluskulude jaotamise üldiste põhimõtete kohaselt tuleks juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Samas näeb TsMS § 162 lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
23.Arvestades asja omapära ning seda, et menetluse kestel on pärimisvaidluse tulemusel selgunud, et hageja ei olegi A. K. pärija ning seetõttu oli ka mõistlik ja põhjendatud kohtuväliselt täitemenetlus lõpetada, oleks kohtu arvates äärmisel ebaõiglane, kui hageja peaks veel kandma ka kostja menetluskulud. Seega on kohtu arvates antud juhul tegemist selliste erandlikke asjaoludega, mis annaksid aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.
24.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul on õiglane jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.