Täitmine

kinnisasi registriosa nr.xxxxxxxx (lisa 1), millise realiseerimisel enampakkumisel avaldaja poolt oleks võimalik sissenõudja nõuet rahuldada. Avaldaja põhjendab oma tegevusetust kinnisasjale nõude mittepööramist sellega, et antud kinnisasjal asub teise kohtutäituri poolt tehtud keelumärge käsutamise keelamiseks. Ka selgitab võlgnik, et ta ei keeldunud kordagi lapsele elatise maksmisest, võlgnikul oli probleeme alates hetkest, mil riigis kehtestati Covid 19 piirangud ja XXX OÜ kui võlgniku tööandja läks majanduslangusesse. Ka selgitab võlgnik, et tal on veel ülalpeetavaid lapsi (Lisa 2) kes samuti vajavad ülalpidamist ning mida on võlgnik kohustatud tegema PKS tulenevalt eelistamata üht last teisele. Võlgnik selgitab ka, et võlgnikul on täna ainsaks sissetulekuallikaks vaid, töö ettevõttes mis on seotud eelkõige transpordikorraldusega, et sõita tööle ja tagasi koju, et vähemalt kuidagi ülal pidada lapsi, kes täna on kehvemas seisus kui sissenõudja, kuna sissenõudja saab proportsionaalselt rohkem elatist, kes ülejäänud lapsed. Avaldaja seisukoht on, et kuna teised elatist saama õigustatud isikud ei ole esitanud sundtäitmise avaldust siis ei ole nad võrdses olukorras sissenõudjaga jääb võlgnikule arusaamatuks. Juhtimisõiguse piiramine mõjutab võlgniku edasist tööd, kuna seda on vaja ka teistele lastele ning seetõtu kannataks ka nende heaolu sissenõudja arvelt. Võlgnikul puudub ka oma arvelduskonto käsutamise võimalus, sest kohtutäitur on konto arestinud, seega on põhjendamatu etteheide lapsele elatisraha ülekannete tegemata jätmise kohta. Võlgnik palub jätta juhtimisõigus peatamata, sest selle peatamisega võetaks temalt viimanegi võimalus teenida sissetulekut elatise tasumiseks ja ka enda ülalpidamiseks.

so tasunud ühe kuu elatise, kuid ei ole sõlminud sissenõudjaga maksegraafikut, mis on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 2 p 2 eeldus, et kohus ei piiraks võlgniku õigusi. Kohus leidis, et kui sissenõudja on nõustunud maksegraafiku sõlmimisega, kuid sissenõudja poolt pakutud tingimused võlgnikule ei sobi, siis ei ole võimalik eeltoodud sätet kohaldada vaatamata sellele, et võlgnik on tasunud ühe kuu elatise. Kohus andis võlgnikule täiendava tähtaja sissenõudja tingimustel maksegraafiku sõlmimiseks või täiendavalt 1 kuu elatise tasumiseks (alus: TMS § 1774 lg 2 p 1) või TMS § 1774 lg 2 p 3 asjaolude põhistamiseks (so tõendite esitamiseks) hiljemalt 30.09.2022 ja määras ka, et juhul kui võlgnik ei ole täitnud täiendavaks tähtajaks TMS § 1774 lg 2 p 1 või 2 eeldust, millest kohtutäitur on kohtule teatanud ja esitanud vastava menetlusliku taotluse, on kohtutäituril ja puudutatud isikul, so sissenõudja seaduslikul esindajal soovi korral võimalik esitada enda lõplikud seisukohad hiljemalt 10.10.2022. Kohtu poolt määratud tähtajaks võlgnik, sissenõudja ja kohtutäitur täiendavaid seisukohti (tõendeid) kohtule ei esitanud. Kohus edastas menetlusosalistele 17.10.2022 e-kirja, milles teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 07.11.2022. Samast ajast on lahend kättesaadav ka avalikus etoimikus. Kohtumääruse põhjendused

õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse. TMS § 1772 lg 2 sätestab, et kui kohus piirab käesoleva paragrahvi alusel võlgniku õigust, peatab loa kehtivuse või teeb mõlemat või tunnistab võlgniku dokumendi kehtetuks, keelab ta ka vastava õiguse või loa või dokumendi või nende kõigi andmise sama kohtumäärusega. Liiklusseaduse (LS) § 124 lg 41 kohaselt kohus peatab mootorsõiduki juhtimisõiguse täitemenetluse seadustiku § 1772 lõike 1 punkti 2 alusel. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.

nimetatud tingimust; 2) võlgnik on asunud pärast hoiatuse kättetoimetamist elatisnõuet täitma, kuid on mõjuva põhjuseta täitmise katkestanud vähemalt

päevaks; 3) võlgnik on sõlminud pärast hoiatuse kättetoimetamist sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe, kuid ei ole seda nõuetekohaselt täitnud;

4) kohtutäitur ei ole veendunud võlgniku poolt käesoleva seadustiku § 177 lõike 1 punkti 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses. TMS § 1774 lg 2 kohaselt kohus ei piira võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust, ei tunnista dokumente kehtetuks ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Avalduse ja sellele lisatud tõendite ning menetlusosaliste selgituste alusel on tuvastatud, et TMS § 1771 lg 1 , § 1772 lg 1, § 1773 lg 1 eeldused on käesoleval juhul täidetud ning TMS § 1774 lg 2 asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Avalduse ja avaldusele lisatud tõendite alusel on tuvastatud, et võlgniku S. K. suhtes on 03.07.2020 algatatud täiteasjad nr 095/2020/1203 ja 095/2020/1204 (dtl 3, 4-5, 6-7). Täitemenetluste algatamise aluseks on Viru Maakohtu 25.05.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 218-8766 elatise nõudes ja sissenõudja A. A. poolt esitatud täitmisavaldus (dtl 3, 29-44). Nõude sisu: elatise võlg 3849,82 eurot seisuga 30.06.2020 ning igakuine elatis 158,50 eurot alates 01.07.2020. Võlgnik on täitemenetluse alustamise dokumendid kätte saanud (dtl 4-5, 6-7, 8). 30.04.2022 seisuga on elatise võlgnevus 4889, 10 eurot, laekumised on olnud ebakorrapärased (dtl 3, 9, 10). Kohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et kuna võlgnikult juba peetakse regulaarselt töötasust kinni TMS § 132 lg 11 sissenõudja avalduse alusel maksimaalne seaduses 5(10)

sätestatud summa, siis toimub ka regulaarne elatise tasumine vastavalt kinnipeetud summade arvelt. Kohtu hinnangul ei saa lähtuda asjaolust, et kui võlgniku töötasust ei ole võimalik kinni pidada väljamõistetud elatise summat, siis täidab võlgnik oma kohustust korrektselt. Võlgnikul on kohustus tasuda elatise katteks summa, mis on kohtuotsusega välja mõistetud, samuti likvideerida elatise võlgnevust, mida tuvastatult võlgnik käesoleval juhul nõuetekohaselt teinud ei ole. Võlgnikule on 28.04.2022 tehtud hoiatus TMS § 1771 lg 1 alusel sissenõudja nõusolekul (dtl 12, 13). Võlgnik on hoiatuse kätte saanud (dtl 14). Avaldaja on kohtuistungil täiendavalt selgitanud, et võlgniku töötasu on arestitud, viimane laekumine toimus 03.mail 100 eurot. Muid tasumisi ei ole. Käesolevaks hetkeks on võlgniku tööleping lõpetatud, so 31.08.22 (dtl 82-83). Võlgnik eeltoodule vastuväiteid esitanud ei ole. Võlgnik on küll selgitanud, et ta töötab ka käesoleval hetkel, kuid ei ole selle kohta esitanud tõendeid. Nimetatu ei muuda ka asjaolu, et võlgnik ei ole korrapäraselt elatist tasunud. Võlgnik on tasunud 13.09.2022 kohtutäituri kontole täiendavalt 175 eurot (dtl 88), mis aga ei ole piisav, et kohus saaks menetluse lõpetada ja jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata. Võlgnik on nimetatud summa tasunud kohtuistungi järgselt, kuid seonduvalt sellega tuli võlgnikul sõlmida ka maksegraafik sissenõudjaga, mis oleks olnud eelduseks, et kohus võlgniku juhtimisõigust ei peata. Võlgnik kaasuvat kohustust ei täitnud. Võlgnik on avaldanud ka, et talle kuulub kinnisvara, millele võib pöörata sissenõude (dtl 58). Kohtutäitur on selgitanud, et võlgnikule kuuluvat kinnisasja võõrandada ei saa, kuna sellel on MTA keelumärge ja kinnistu kuulub ühisvarasse, mis on jagamata. Kohtutäitur ühisvara jagada ei saa. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga ning seega saab asuda seisukohale, et võlgnikul puudub selline vara, millisele sissenõude pööramise tulemusena saaks võlgniku kohustust täita. Võlgnik ei ole avaldanud muu vara olemasolu, kohus ei ole seda ka tuvastanud. Eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et TMS § 1772 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole seda õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Võlgnikule on 28.04.2022 tehtud hoiatus TMS § 1771 lg 1 alusel sissenõudja nõusolekul Võlgnik on hoiatuse kätte saanud, kuid ei ole oma kohustust täitma asunud. Võlgnikule on antud kohtumenetluses täiendav võimalus kohustuse täimiseks TMS § 1774 lg 2 p 1 või 2 alusel, mida võlgnik samuti nõuetekohaselt täitnud ei ole. Riigikohtu 20.12.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-17-4751 p-s 17 on esitatud, et TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (vt Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17). Võlgniku õiguste piiramise avaldusele esitatud vastuväites toodud põhjendusi tuleb esmalt kontrollida kohtutäituril, otsustamaks kohtusse pöördumise vajaduse üle, ja seejärel kohtul. Võlgnik on hoiatusele vastates selgitanud, et ta ei tööta, saab maksta 100 eurot. Tal on ka teised lapsed ja juhiload on vajalikud. Töötasust on raha maha võetud, mispärast pidi töölt lahkuma. Kohtuprotsess ei ole veel läbi, läheb sellega lõpuni (dtl 14). Kohtutäitur on avaldanud, et ei pea võlgniku põhjendust mõjuvaks ega piisavaks (dtl 3). Võlgnik on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldanud, et ta ei ole keeldunud lapsele elatise maksmisest, kuid võlgnikul oli probleeme alates hetkest, mil riigis kehtestati Covid 19 piirangud ja XXX OÜ kui võlgniku tööandja läks majanduslangusesse. Ka selgitab võlgnik, et 6(10)

tal on veel ülalpeetavaid lapsi (dtl 54-57), kes samuti vajavad ülalpidamist. Võlgnik selgitab ka, et võlgnikul on ainsaks sissetulekuallikaks töö ettevõttes mis on seotud eelkõige transpordikorraldusega. Juhtimisõiguse piiramine mõjutab võlgniku edasist tööd. Kohtuistungil on võlgnik täiendavalt selgitanud, et juhtimisõigus on talle vajalik, kuna töötab ehitajana ja peab pidevalt sõitma objektidele vahemaaga 50-70 kilomeetrit. Peab vedama brigaadi ja tööriistu, töörõivaid. Bussiga sõita ei ole võimalik. Kui juhtimisõigusest ilma jääb, jääb ilma ka tööst. Sel juhul ta vallandatakse (dtl 82-83). Võlgnik ei osanud nimetada enda tööandjat, kus ta töötab ning ei esitanud ka tööandja tõendit töötamise ja töö iseloomu kohta. Seega peab kohus võlgniku ütlusi paljasõnalisteks selles osas, et juhtimisõiguse peatamine toob kaasa töö kaotuse. Võlgnik saab kohtu hinnangul ehitussektoris edasi töötada ka ilma juhtimisõiguseta. Brigaadi ja tööriistu saab vedada ka keegi teine brigaadiliikmetest. Eelmise tööandja majanduslanguse kohta võlgnik täiendavaid selgitusi ega tõendeid ei esitanud. Võlgnik ei ole avaldanud, et ta oleks töövõimetu ja/või töötu. Võlgnik ei ole astunud ka samme väljamõistetud elatise vähendamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgniku ülaltoodud põhjendused ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise mittetasumiseks. Võlgnik ei ole esitanud usutavaid asjaolusid, millest saaks järeldada, et käesolevas situatsioonis mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane või takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Uue pere olemasolu ei ole põhjuseks, et jätta täitmata enda kohustused teise alaealise lapse ees. Kohus selgitab, et võlgnikul on vastavate eelduste olemasolul võimalik esitada kohtusse hagi elatiste vähendamiseks. Kohus lisab, et selline õigus ei puuduta elatist, mille tasumise kohustus on juba saabunud. Kohtule ei ole teada võlgniku praegune sissetulek, võlgnik ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid. Samas arvestatuna asjaolu, et võlgnik on töövõimeline isik, ta on avaldanud, et tal on olemas töökoht, siis peab võlgnik kasutama enda sissetulekut viisil, et enda kohustust elatise tasumiseks täita nõuetekohaselt. Perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse mõiste all tuleb eelkõige mõista kohustatud isiku kohustust aktiivselt otsida tuluallikaid, mis võimaldavad anda oma alaealistele lastele ülalpidamist vajalikus mahus. Vanemal on aga kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Kohus möönab ka, et üldjuhul võib iga elatise võlgnik esitada väite, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Võlgniku poolt esitatud asjaoludest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lõike 2 p 3 kohaldamiseks. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Kohus peab käesoleval juhul võlgniku juhtimisõiguse peatamist meetmeks, mis aitab elatise maksmisele kaasa. Ka seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani avaldus rahuldada.

toimetab võlgnikule ja kohtutäiturile kätte võlgniku õiguse piiramise, loa kehtivuse peatamise, dokumendi kehtetuks tunnistamise ning nende andmise keelamise kohtumääruse. Kohus toimetab jõustumismärkega määruse asjaomasele asutusele kätte kohtumääruses märgitud õiguse piiramiseks, loa kehtivuse peatamiseks, dokumendi kehtetuks tunnistamiseks ning nende andmise keelamiseks vajalike toimingute tegemiseks (lg 4). Võlgnikule selgitatakse kohtumääruses, milliseid toiminguid ja millise tähtaja jooksul tuleb tal õiguse piiramise, loa kehtivuse peatamise või dokumendi kehtetuks tunnistamise tõttu teha (lg 5). Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Transpordiametile ( alus: LS § 127). LS § 127 sätestab, et kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. LS § 128 kohaselt kui isik ei ole käesoleva seaduse §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Transpordiamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva. Ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (lg 1). Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot (lg 2). Kui isiku juhtimisõigus on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Transpordiametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada (lg 3).

8(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.