5.Määrata määruse täitmise viis ja panna Xle kohustus täita menetluskulude hüvitise tasumise kohustus summas 450 eurot Korteriühistu Faehlmanni 3 kasuks ja summas 1 647,50 eurot Aase Sammelselja (Sammelselg) kasuks.
6.Rahuldada hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, tasudes selle hageja korteriühistu Faehlmanni 3 maksekontole EE442200221007112754. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1(6)
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-13596, Korteriühistu Faehlmanni 3 hagi X vastu korteri võõrandamise kohustamises. Kohus määras asjas kohtuotsuse teatavakstegemise aja 19.04.2022.
2.Hageja esitas 13.04.2022.a avalduse hagist loobumiseks. Hageja selgitab taotluses, et hageja esitas 3.09.2019 Harju Maakohtule hagi kostja kohustamiseks Tallinnas, Faehlmanni 3 ehitises asuva korteri võõrandamisele kohustamises. Hageja tõi hagi alusena välja mitmed kostja rikkumised, millest tingituna otsustasid korteriomanikud esitada kostjale korteri võõrandamise nõude. Olulisemate rikkumistena tõi hageja esile: kostjale kuuluva korteri nr 3 mõõdistamise takistamise, omapoolse mõõdistamise korraldamisest keeldumise ning eelnevaga korteriomandite moodustamise takistamise ja korteriühistu liikmena maksekohustuse täitmata jätmise.
3.Kostja tellis menetluse kestel korteri mõõdistamise ja esitas eluruumi tegelikke andmeid kajastava dokumendi kohtule 21.03.2022. Kostja tasus 06.02.2022 osa korteriühistule tekkinud võlgnevusest; kostja rahalised kohustused korteriühistu ees 31.mai 2020 seisuga on täidetud. Hageja pakkus kostjale võimalust lahendada menetluse kestel tekkinud uus võlgnevus (971,17 eurot) menetlust lõpetava kompromissiga, kuid kostja seda ei soovinud. Kostja pakutud ettepaneku järgi soovib kostja uue võlgnevuse osas pidada läbirääkimisi, mida on võimalik teha ilma kohtuliku kinnituseta. Hagejale jääb õigus nõuda kostjalt maksekohustuse täitmist eraldiseisvas kohtumenetluses. Eelnevat kokku võttes on olulisemad hageja nõude aluseks olnud kohustused kostja poolt täidetud ja hageja on selles menetluses hagi esitamise eesmärgi saavutanud. Hageja taotleb võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja 2-19-13596 menetlus. Hageja palub seoses hagist loobumisega tagastada korteriühistu Faehlmanni 3 maksekontole EE442200221007112754 1/2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 150,00 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista Xlt korteriühistu Faehlmanni 3 kasuks välja menetluskulude hüvitis 2 097,50 eurot. Samuti taotleb hageja kohustada X tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja kindlaks määrata otsuse täitmise viis ja panna kostjale kohustus täita menetluskulude hüvitise tasumise kohustus summas 450,00 eurot hageja kasuks ja summas 1 647,50 eurot Aase Sammelselg’i kasuks.
4.Kohus on andnud kostjale võimaluse esitada seisukoht loobumise avaldusele. Kostja nõustub hagist loobumise avaldusega, kuid ei nõustu menetluskulude hüvitamise taotlusega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
6.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja on menetluse lõpetamisega nõus kuid vaidleb vastu menetluse lõpetamise alusele ja menetluskulude hüvitamise taotlusele.
7.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud,
2(6)
ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivu seoses loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 pga 2. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 300,00 eurot Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 150 eurot tuleb tagastada ja kanda see vastavalt taotlusele korteriühistu Faehlmanni 3 arvelduskontole EE442200221007112754.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas 13.04.2022.a avalduse hagist loobumiseks. Hageja selgitab taotluses, et hageja esitas 3.09.2019 Harju Maakohtule hagi kostja kohustamiseks Tallinnas, Faehlmanni 3 ehitises asuva korteri võõrandamisele kohustamises. Hageja tõi hagi alusena välja mitmed kostja rikkumised, millest tingituna otsustasid korteriomanikud esitada kostjale korteri võõrandamise nõude. Olulisemate rikkumistena tõi hageja esile kostjale kuuluva korteri nr 3 mõõdistamise takistamise, omapoolse mõõdistamise korraldamisest keeldumise ning eelnevaga korteriomandite moodustamise takistamise ja korteriühistu liikmena maksekohustuse täitmata jätmise.
12.Kostja tellis menetluse kestel korteri mõõdistamise ja esitas eluruumi tegelikke andmeid kajastava dokumendi kohtule 21.03.2022. Kostja tasus 06.02.2022 osa korteriühistule tekkinud võlgnevusest; kostja rahalised kohustused korteriühistu ees 31.05.2020 seisuga on täidetud. Seega on hageja kostja sisuliselt kõrvaldanud hagi esitamise aluseks olevad asjaolud, st tasunud võlgnevuse ja tellinud mõõdistused, mistõttu puudub hagejal vajadus kostja korteri edasiseks sundvõõrandamiseks, kuivõrd kostja tegevusetus ei piira ega riku enam teiste KÜ liikmete õigusi.
13.Kostja on 14.04.2022.a (mh ka 19.04.2022.a. avalduses) avalduses selgitanud, et tema hinnangul toimus raha tasumine mitte selle pärast, et hageja esitas käesolevas menetluses hagi, vaid selle pärast, et teistes asjades on jõustunud kohtulahendid ja kostja need vastavalt täitis. Seega käesolev hagi ei ole kuidagi aidanud kaasa raha tasumisele. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et tema ei ole põhjustanud hagiavalduse esitamist. Kostja on koguaeg olnud valmis läbirääkimisteks ja kompromissiks. Asjaolu, et hageja soovib olukorda lahendada kohtu abil mitte aga läbirääkides on hageja otsustus. Seda ei saa kostja kuidagi mõjutada. Menetluskulude tasumise kohustuse panemine kostjale hagejast tulenevate asjaolude tõttu ei ole õiglane.
14.Kohus kostja seisukohta ei jaga ning nõustub hagejaga selles, et kostja on kõrvaldanud hagi aluseks olnud rikkumised pärast hagiavalduse esitamist ja menetlusse võtmist ning vahetult enne asjas lahendi tegemist, mistõttu kuuluvad hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele. Kohtu
3(6)
hinnangul on asjakohatud kostja vastuväited käesoleva asja menetlemise ja hageja hagist loobumise avalduse esitamise osas. Kohtu hinnangul on käesoleva hagi esitamine aidanud kaasa vähemalt osaliselt hageja eesmärkide saavutamise. Käesoleva menetluse tulemusena ei ole kostja küll otseselt täitnud hageja haginõuet, st korterit võõrandanud, kuid menetluse tulemusena on hageja eesmärk sisuliselt siiski saavutatud, kuivõrd kostja kõrvaldas need rikkumised, mis olid võõrandamise nõude esitamise aluseks (korteri mõõdistamine ja võlgnevuse tasumine).
15.Kohtul ei ole mingit alust eeldada, et ilma võõrandamisnõude hagi esitamiseta oleks kostja võõrandamisnõude põhjuseks olevad rikkumised korteriühistu ees kõrvaldanud. Kohtu hinnangul nähtub see selgelt ka pooltevahelisest vaidlusest. Hageja andis kostjale korduvalt enne hagi esitamist võimalusi kõrvaldada hagi esitamise aluseks olnud võlgnevus ning leida lahendus korteri mõõdistamiseks. Nimetatut kostja aga ei teinud. Vastupidi, praktiliselt kogu kohtumenetluse vältel oli kostja jäigal seisukohal, et kõik korteriomandite moodustamiseks vajalikud toimingud sh korteri mõõdistamine on tema poolt juba eelnevalt korrektselt tehtud, samuti oli kostja põhjendamatul ja seadusega vastuolus oleval positsioonil, et tema kohustus tasuda hagejale majandamiskulusid tuleneb ainult kohtuotsusest, mitte korteriühistu majanduskavast või korteriühistu otsustest. Kohtu positsiooni kinnitab ka see, et uue mõõdistamise kohaselt on kostjale kuuluva korteri suuruseks 187,9m2 aga varasema mõõtmise tulemusena vaid 183,1m2, seega nähtub ka mõõdistamise tulemustest, et eelnevalt kostja poolt korraldatud mõõdistamine ei olnud kooskõlas tegelikkusega nagu on hageja ka kogu menetluse vältel ja enne kohtusse pöördumist väitnud. Järelikult oli hagejal igati põhjust kostjalt uut mõõdistamist nõuda, ilma kostjapoolse uue mõõdistamiseta ei saanud teised korteriomanikud lõpule viia kinnistamistoiminguid, see omakorda kahjustas oluliselt korteriomanike õigusi ning hageja ei ole kohtusse pöördunud põhjendamatult. Seega on kohus jätkuvalt seisukohal, et ilma käesoleva hagi esitamiseta ei oleks hageja saavutanud hagi esitamise aluseks olnud rikkumiste kõrvaldamist. Kostja väited tema kompromissivalmiduse kohta on tühjad ning paljasõnalised. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on oma käitumisega põhjustanud hageja kohtusse pöördumise ning menetluskulud tuleb seega jätta kostja kanda.
16.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja menetluskuludeks on 3895,00 eurot. Hageja nõuab kostjalt kulutuste hüvitamist üksnes osaliselt, so summas 2 097,50 (450 + 1 647,50) eurot. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et menetluse kestus ja keerukus on olulisel määral tingitud kostja poolt valitud menetlust venitavast taktikast. Hageja poolt nõutav esindaja tasu hüvitis (1 647,50) on analoogsetes menetlustes kohtute aktsepteeritud praktikast märkimisväärselt väiksem. Nõuet ei ole esitatud kohtuistungile järgnevate toimingute ja kulutatud aja eest.
17.Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja leiab, et hageja esindajakulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud, kuivõrd A. Sammelselg on hageja juhatuse liige ning juhatuse liikme tasu määratakse üldkoosoleku otsusega. Hageja ei ole tõendanud, et A. Sammelselg on õigustatud saama peale juhatuse liikme tasu veel esindaja tasu kohtus esindamise eest. A. Sammelselg on korteriühistu seaduslik esindaja ning tema tööks ongi korteriühistuga seotud asjade ajamine sh kohtus käimine, kui selline kohustus on temale pandud (või ta on selle ise endale võtnud). Seadus ei näe ette täiendavate menetluskulude tasumist korteriühistu juhatuse liikmele tema igapäevase töö eest.
18.Kohus selgitab, et Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-62-14 lahendi punktis 13 selgitanud, et menetlusosaline võib TsMS § 217 lg 1 järgi osaleda kohtumenetluses üldjuhul isiklikult või esindaja kaudu. Seejuures ei võta asjast isiklik osavõtt menetlusosaliselt TsMS § 217 lg 2 järgi õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat ning esindaja osavõtt asjast ei piira menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. Juriidilisest isikust menetlusosaline saab menetluses isiklikult osaleda eelkõige oma juhatuse kaudu, sest juriidilise isiku puhul loetakse suhetes teiste isikutega TsÜS § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku juhatus tema seaduslikuks esindajaks. Sama tuleneb ka mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg-st 1, mille kohaselt esindab ka mittetulundusühingut juhatus, ning MTÜS
4(6)
§ 27 lg 1 järgi on üldjuhul igal juhatuse liikmel õigus mittetulundusühingut esindada. Kuna korterühistu puhul kohaldatakse KÜS § 1 lg 2 järgi korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid, saab ka korteriühistut esindada kohtumenetluses seadusliku esindajana üldjuhul korteriühistu iga juhatuse liige. Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 1 on aga korteriühistul õigus osaleda kohtumenetluses ka lepingulise esindaja kaudu. Korteriühistul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule. Seejuures võib korteriühistu volitada ennast lepingulise esindajana esindama ka oma juhatuse liiget, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud tingimustele, või äriühingut, mille kaudu juhatuse liige korteriühistule õigusabiteenust osutab. Korteriühistu juhatus on korteriühistu juhtorgan, mille põhiülesandeks on korteriühistu juhtimine ja esindamine. Seadusest ei tulene korteriühistu juhatuse liikmele kohustust anda korteriühistule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Korteriühistu juhatus peab küll korteriühistut kohtumenetluses esindama või volitama selleks lepingulist esindajat, kuid juhatuse liige ei pea täitma kohtumenetluses tasuta lepingulise esindaja ülesandeid, sh osutama korteriühistule tasuta õigusabiteenust. TsMS § 217 lg 2 järgi saab menetlusosaline osaleda menetluses isiklikult ka siis, kui tal on lepinguline esindaja. Sellest tulenevalt ei saa pidada menetlusosalise lepingulise esindaja kulusid põhjendamatuks üksnes seetõttu, et lepinguline esindaja on samal ajal ka menetlusosalise seaduslik esindaja ning sama isik esindas menetlusosalist nii seadusliku esindajana kui ka lepingulise esindajana.
19.Hageja esitas 17.01.2022.a kohtule menetluskulude nimekirja, milles selgitas, et et „Korteriühistu üldkoosolek on kehtestanud majanduskava, millel põhineb juhatuse liikme õigus nõuda esindaja tasu hüvitamist kostjalt tulemustasu põhimõttel.“ Kohus palus hagejal esitada majanduskava, mille alusel on korteriühistu kokku leppinud seadusliku esindaja tasustamises. Hageja esitas kohtule 20.04.2022.a KÜ majanduskava ja protokollid, milles KÜ on otsustanud juhatuse liikme täiendava tasustamise õigusabiteenuse osutamiseks.
20.Kohus on andnud kostja esindajale võimaluse esitada hageja menetluskulude osas seisukoht. Kostja leiab 25.04.2022.a seisukohas, et esitatud dokumentide alusel menetluskulude väljamõistmise ei ole põhjendatud seetõttu, et korteriühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud majanduskavad on esitatud hilinenult. Dokumentide ja tõendite esitamine on lubatud kuni eelmenetluse lõpuni.
21.Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole hageja kulude aluseks olevad tõendid esitatud hilinenult. Kohus on andnud hagejale täiendava tähtaja alusdokumentide esitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole kohus seega seotud eelmenetluse lõpetamise tähtajaga ning kohus võib menetluskulude kindlaksmääramisel rakendada täiendavalt uurimispõhimõtet.
22.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja on juhatuse liige. Riigikohus on 18. juuni 2014. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14 selgitanud korteriühistu õigust nõuda menetluskulude hüvitist ka juhul, kui menetluses osaleb õigusteadmisi omav juhatuse liige. Praegusel juhul on korteriühistu üldkoosolek kehtestanud majanduskavad,
5(6)
millel põhineb juhatuse liikme õigus nõuda esindaja tasu hüvitamist kostjalt tulemustasu põhimõttel (vt hageja 20.04.2022.a menetlusdokumenti). Hageja on kohtule majanduskava esitanud.
23.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud 3 895,00 eurost. Hageja on 13.04.2022.a loobumise avalduses esile toonud, et nõuab menetluskulude hüvitamist vaid osaliselt summas 2 097,50 eurot.
24.Hageja on esitanud esindajatasude kokkuvõtliku nimekirja 17.01.2022. Hageja esindaja tunnitasuks on menetluskulude nimekirja kohaselt 100 eurot. Kohtu hinnangul on 100 euro suurune esindaja tunnihind põhjendatud ja ei ole ülemäärane. Nimekirjast nähtub, et hageja esindaja ajakulu 17.01.2022.a seisuga oli 32,95h. Pärast seda toimusid poolte vahel veel kompromissiläbirääkimised, mis on nähtav ka tsiviilasja materjalidest. Muuhulgas tühistas kohus kompromissiläbirääkimiste tõttu määratud lahendi teatavakstegemise aja. Kuivõrd hageja taotleb esindajatasu vaid osaliselt, so summas 2 097,50 eurot, on nimetatud kulu vajalik ja põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja taotletud ulatuses välja mõista (TsMS § 175 lg 1). Kohus selgitab, et 13.04.2022.a hageja poolt esile toodud menetluskulude nõue ei ületa ka 17.01.2022.a menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulude nõuet. Seega puudub vajadus täiendava menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus ei hinda iga hageja esindaja tehtud menetlustoimingut eraldi, kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuväidet menetlusdokumentide koostamise ajakulu või tunnitasu kohta. Kostja on esitanud hageja menetluskulude osas vaid üldiseid vastuväiteid ilma seda detailselt vaidlustamata.
25.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on palunud kohustada kostjat menetluskulude hüvitamisega viitamisel tasuma menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
26.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.