Apellant (hageja): OÜ Võsasalu (rk: 11803179), esindaja advokaat Janar Kuus Vastustaja (kostja): Tarmo Ots (ik: XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. mai 2022 otsus muutmata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Võsasalu kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Võsasalu (hageja) esitas 20.10.2021 maakohtule Tarmo Otsa (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis 11 745,50 eurot, viivis 798 eurot ja viivis tasumata kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.10.2021 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.01.2019 suulise tähtajatu töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juures tööle harvesteri operaatorina. Kostja täitis tööülesandeid välislähetuses Rootsi Kuningriigis, kus hageja osutas Konstholmen TB AB-le metsaraie teenust. 13.07.2020 saatis kostja hagejale üllatuslikult e-kirja, mille lisaks oli 10.07.2020 kuupäeva kandev avaldus töölepingu omal soovil ülesütlemiseks. Alates 14.07.2020 kostja tööle ei ilmunud ning selle tulemusena jäid hageja lepingupartneriga kokku lepitud mahus raietööd perioodil juuli – august 2020 tegemata. Samast päevast alates ei tulnud tööle ka teine hageja töötaja, Jüri Uustalu. Kostjapoolne töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane ja tühine. 17.07.2022 saatis hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles teavitas kostjat, et kostja päeva pealt töölt lahkumine on töölepingu rikkumine ja tekitab hagejale olulise kahju. Hageja esitas ka tasaarvestusavalduse kostja töötasunõude osas. Kostja ei teinud midagi, et tekkivat kahju vähendada ega vastanud hageja kompromissettepanekule. Kostja asus koheselt peale töölepingu ülesütlemist tööle OÜ-s Aarman Puit. Seega oli töölepingu lõpetamise põhjuseks kostja soov viivitamatult tööandjat vahetada. Hageja ja Konstholmen TB AB vahel oli kokku lepitud, et hageja tagab 2020. a juulis ja augustis Rootsi Kuningriigis metsaraie töödel kolme komplekti masinate (komplektis üks forwarder ja üks harvester) kahes vahetuses töö koos operaatoritega. Kostja ja J. Uustalu ootamatu töölt lahkumise tõttu oli hagejal perioodil 14.07.–13.08.2020 puudu kaks operaatorit, sest uute töötajate leidmine ja koolitamine ei olnud nii kiiresti võimalik, ning ühes vahetuses ühe komplekti masinate töö seiskus. Konstholmen TB AB oli sunnitud leidma ise uued masinad/operaatorid. Sellega seoses tekkisid Konstholmen TB AB-l kulutused summas 28 893 eurot, mille hüvitamist nõudis Konstholmen TB AB hagejalt. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist 50% ulatuses, s.o 14 446,50 eurot. Pooles ulatuses on kahju eest vastutav J. Uustalu. Kahjunõudest on maha arvestatud tasaarvestatud maksmata töötasu 2700 eurot. Seega nõutava hüvitise suuruseks on 11 746,50 eurot. Kostja on lepingut rikkunud tahtlikult. Kostjale oli ka töölepingu sõlmimisel ettenähtav, et kui ta ootamatult töölt lahkub, ei ole hagejal võimalik oma kohustusi täita ja hagejale tekib kahju.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on tööleping lõppenud alates 13.07.2020. Kostja esitas lahkumisavalduse, mida hageja ei ole vaidlustanud. Vabariigi Valitsus kuulutas 12.03.2020 välja eriolukorra. Terviseamet soovitas tühistada riskipiirkondadesse kõik reisid, mis ei ole vajalikud. Kuna töötamise piirkonnaks oli kõrge nakatunute arvuga riik, ei pidanud kostja võimalikuks tööd jätkata. Kui tööandja otsustab saata
töötaja töölähetusse kõrge riskiga piirkonda, võib töötaja keelduda (TTOS § 14 lg 5 p 4). Pooled leppisid 2020. a juuni teises pooles telefoni teel kokku, et kostja võib töölt lahkuda. 13.07.2020 lahkumisavalduse sisu oli eelnevalt hagejaga kokku lepitud. Hageja nõustus tingimusel, et kostja otsib endale asendaja. Seda kostja ka tegi. Samuti lepiti kokku, et hageja peab etteteatamistähtaja rikkumise eest lõpparvest kinni kostja ühe kuu keskmise töötasu, 2700 eurot. Ühtegi nõuet tulevikus tegemata jäävate tööde osas hageja kostjale ei esitanud. Hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud kostja tõttu kahju. Kostjale ei olnud kehtestatud raiemahte. Hagejal oli kostjaga sama kvalifikatsiooniga töötajaid, kes saanuks tööd teha. Päev pärast kostja lahkumist võttis hageja tööle uue töötaja, kes teostas raietöid langil, mille eest kahjutasu nõutakse. Hageja töötajate majutuse eest maksis tööde tellija SCA ABB.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 12. mai 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja 20.05.2021 töövaidluskomisjonile avalduse kostja tekitatud kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Töövaidluskomisjon jättis avalduse 23.09.2021 otsusega rahuldamata. Hageja pöördus töövaidlusasja läbivaatamiseks hagiga kohtu poole. Seega vaatab kohus hageja esitatud avalduse läbi hagimenetluses. Kostja 13.07.2020 e-kirja sõnastusest saab järeldada, et kostja soovis töölepingut lõpetada korraliselt. Kuigi töövaidluskomisjoni istungil avaldatud seisukohad seoses eriolukorra ja pandeemiaga viitavad erakorralisele ülesütlemisele, ei ole esitatud tõendeid, mis kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise soovi kinnitaksid. Kostja 13.07.2020 e-kiri viitab pooltevahelisele vaidlusele ja varasemale vestlustele. Seetõttu on usutav kostja väide, et pooled arutasid enne 13.07.2020 e-kirja saatmist töölepingu lõpetamise võimalusi. Seega ei saanud hagejale 13.07.2020 olla üllatuseks kostja soov tööleping lõpetada. Tõendatud ei ole aga kostja väide, et hageja poolt oli lühikese etteteatamistähtaja aktsepteerimise eelduseks, et kostja leiab enda asemele uue töötaja. Kostja ei ole maininud, kelle ta enda asemele leidis, ega taotlenud isiku tunnistajana ülekuulamist. Pärast 13.07.2020 ülesütlemisavalduse esitamist kostja tööle ei ilmunud, st ei järginud töölepingu seaduse (TLS) § 98 lg-s 1 sätestatud 30-päevast tähtaega. Kui töötaja ütleb töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, siis töösuhe lõpeb kohe, kui tööandja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Seega on tööleping lõppenud 13.07.2020. Kuivõrd leping on 13.07.2020 kehtivalt üles öeldud, ei saanud hageja enam 17.07.2020 sama lepingut üles öelda. Kostja on rikkunud kohustust teatada töölepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 päeva. Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-14), et olukorras, kus töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks ja töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt hüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi, kui tööandja tõendab, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Tõenditest (leppetrahvi arve ja 09.08.2021 e-kiri) nähtub, et 292 400 Rootsi krooni hõlmab nii puudu olnud töötajate asendamisele kui ka uutele masinatele tehtud kulutusi, samuti töötajate majutuskulusid ja tasu kokkulepitust väiksema raiemahu eest. Arvelt ei nähtu, kui suure osa arvest iga kuluartikkel moodustas. Ka ei ole selge, milles seisnes kulu uutele masinatele, kuivõrd kostja töölt lahkumisega jäi masin, millega kostja töötas, objektile. Kui kostja oleks järginud 30-päevast etteteatamistähtaega, oleks hagejal tulnud tasuda kostja majutuse eest ja maksta kostjale töötasu. Isegi kui majutus- ja tööjõukulud on tekkinud uute töötajatega seoses, on hageja vastavad kulud kostjale kokku hoidnud. Hageja seisukohtadest ei
selgu, milles muus seisnevad täiendavad uutele töötajatele tehtud kulud, mistõttu on ainetud hageja viited sellele, et tekkinud kahju ei ole palga- ega majutuskulu. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet töövaidluskomisjoni istungil, et kui kostja 13.07.2020 teate saatis, oli tal tööst vaba aeg ja ta ei oleks pidanud veel nädal aega tööle minema. Seega ei ole õige väide, et 14.07.–13.08.2020 tekkis hagejal kostjast tulenevalt hagis nõutud kahju. Märgitud perioodist seitse päeva pidi tööd tegema keegi teine, sest kostjal olid puhkepäevad. Tõendatud pole ka see, et J. Uustalu pidi kostjaga samas vahetuses töötama. Tõendeid ei ole esitatud ka selle kohta, et kostjale oleksid olnud teada või kehtestatud kindlad raiemahud. Kohus ei nõustunud hagejaga, et üldteada on asjaolu, et raietöödel on ette nähtud konkreetsed ajad ja raiemahud. Puuduvad tõendid selle kohta, kui palju ühes vahetuses üks masin tööd teha jõuab või milline oli lepingu sõlmimisel eeldus raiemahu osas, samuti ei ole tõendeid vahetuse pikkuse ning tegelikult antud perioodil teostatud raiemahtude kohta. Võimaliku kokkulepitud raiemahu täitmine sõltub lisaks operaatorile veel mitmest asjaolust (masinate töökindlusest, ilmastikuoludest, maastikust jms). Kohus oli seisukohal, et kostja poolt töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimata jätmise tõttu hagejale kahju tekkimine ei ole tõendatud. Seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi (süü, rikutud kohustuse kaitse-eesmärk, ettenähtavus).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Võsasalu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. mai 2022 otsuse tühistamist osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõige kohtu järeldus, et tööleping lõppes 13.07.2020. Töölepingu ülesütlemise avalduse esitamine ei muuda TLS § 85 lg-s 4 sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja nõuet, mistõttu sai töösuhe TLS § 85 lg 4 järgi lõppeda 12.08.2020; 2) ei olnud pooltel varasemalt vaidlust töösuhte lõpetamise küsimuses, vaid välislähetusse mineku küsimuses. Seetõttu tuli kostja 13.07.2020 töölepingu korralise ülesütlemise avaldus hagejale üllatusena. Hageja ei saanud eeldada, et kostja käitub õigussuhtes vastuolus hea usu põhimõttega ja lahkub töölt ette teatamata; 3) sai kostja päeva pealt töölt lahkumine toimuda üksnes tahtlikult ja seetõttu ei kohaldu TLS § 74 lg-s 2 sätestatud hooletuse tagajärjel tekitatud kahju hüvitamise reeglid. Kostja pidi teadma ja teadis, et kui ta lahkub töölt ette teatamata, jäävad hagejal vastavas osas tööd tegemata, sest hagejal ei ole võimalik kohe leida uut töötajat. Tööandjal on õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt hüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju. Samas VÕS § 127 lg 3 järgi ei oma rikkumise võimaliku tagajärjena kahju ette nägemine tahtliku kahju tekitamise puhul tähtsust. Kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos; 4) on hageja esitanud dokumentaalsed tõendid kahju tekkimise põhjuste ja suuruse kohta. Hagejal tuli kahju kanda põhjusel, et kostja ebaseadusliku käitumise tagajärjel jäi hageja traktor Rootsi Kuningriigis seisma ning hagejal ei olnud võimalik täita oma lepingulisi kohustusi. Hageja lepingupartner Konstholmen TB AB esitas hagejale 30.10.2020 arve nr 237 summas 292 400 SEK, s.o 28 893 eurot. Hageja ei saa dikteerida, mida nõude esitaja peaks arvele kirjutama. Konstholmen TB AB juhatuse liikme 09.08.2021 e-kirjas selgitatakse kahjunõude esitamist – hageja ja Konstholmen TB AB olid kokku leppinud, et perioodil juuli–august 2020 peab hageja tagama Rootsi Kuningriigis metsaraie töödel kolme komplekti masinate (üks forwarder ja üks harvester) kahes vahetuses töö koos operaatoritega. Kohus pole põhjendanud,
miks ta selle tõendiga ei arvesta. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Ebaloogiline on kohtu seisukoht, et ei ole selge, milles seisnes kulu uutele masinatele, kuivõrd kostja töölt lahkumisega jäi masin, millega kostja töötas, objektile. Hageja ei saa dikteerida, kellelt ja kuidas Konstholmen TB AB teenust tellis; 5) on kohus ebaõigesti tuginenud kostja seletusele, mille järgi oli kostjal 13.07.2020 tööst vaba aeg ja ta ei oleks pidanud veel nädal aega tööle minema. Kostja seletus ei ole tõend. Kohtu järeldus ei ole ka loogiline, sest kui kostjal oleks olnud veel üks nädal vaba aega, ei oleks hageja saanud kostjaga 17.07.2020 töösuhet erakorraliselt üles öelda seoses asjaoluga, et kostja lahkus töölt. Kostja pole hageja 17.07.2020 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust vaidlustanud ning seetõttu ei saanud kohus tuvastada ka selle tühisust. Töövaidluskomisjonile 07.06.2021 esitatud vastuses ei tuginenud kostja sellele, et ta ei pidanud 14.07.2020 tööle minema, vaid kostja väitel võttis hageja 14.07.2020 tööle uue töötaja.
5.T. Ots vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse jõusse ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei lahkunud kostja töölt sooviga tahtlikult tekitada hagejale kahju. Kostja teatas hagejale soovist töölt lahkuda suusõnaliselt juba enne avalduse esitamist. Hageja on poolte sellekohast vestlust kinnitanud. Pooled leppisid kokku, et kostja võib töölt lahkuda. Hageja ei viidanud, et tal on sõlmitud lepingud, mille täitmata jätmisega kaasnevad leppetrahvid, ega palunud kostjat olla tööl kuni lepingute täitmiseni. Seega kostja 13.07.2020 avaldus lõpetada tööleping omal soovil alates 13.07.2020 oli eelnevalt poolte vahel kokku lepitud. Tööleping on lõppenud alates 13.07.2020. Hageja pidas vastavalt kokkuleppele lõpparvest kinni vähem etteteatatud aja eest kostja ühe kuu keskmise töötasu, 2700 eurot. Hageja ei esitanud töölepingu lõppemisel kostjale nõudeid tulevikus tegemata jäävate tööde osas; 2) on hageja kahjunõue alusetu. Leppetrahviarve on alusetu, kuna hageja töötajate majutuse eest maksis SCA Skog AB, kes oli ka tööde tellija. Konstholmen TB AB omanik on hageja omaniku sõber. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks töölepingut rikkunud ja hagejale kahju tekitanud. Hagejal oli teisi sama kvalifikatsiooniga töötajaid, kellele töö delegeerimine ei olnud välistatud. Hageja võttis järgmisel päeval pärast kostja lahkumisavalduse saamist tööle uue töötaja, kes teostas töid samal langil, mille eest nõutakse kahjutasu. Hageja ei olnud kehtestatud kostjale raiemahte. Töötajatele rakendusid Rootsi seadused, mille järgi vahetus oli 9 tundi vahemikus 05.00–24.00, ning vahetuse jooksul langetas igaüks niipalju, kui jõudis. Hageja ei ole tõendanud, kui suur oli „puuduv maht“ kokku ja kui suur kostja poolt raiumata jäänud maht. Lisaks raiemaht ei olnud piisav juulis–augustis, kuid leppetrahviarve esitati alles 30.10.2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
7.1.Kostja ütles suulises vormis sõlmitud töölepingu üles korraliselt (TLS § 85 lg 1) ning vastavalt TLS § 98 lg-le 1 tuleb korralisest ülesütlemisest ette teatada vähemalt 30
kalendripäeva. Puudub vaidlus, et kostja TLS § 98 lg-s 1 ettenähtud etteteatamistähtaega ei järginud. Samas on õige maakohtu seisukoht, et etteteatamistähtaja järgimata jätmine ei toonud kaasa ülesütlemise tühisust. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Nimetatud sättest tuleneb, et kui ülesütlemisavalduse saanud pool ei nõustu ülesütlemisega, peab ta selle tähtaegselt vaidlustama. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja kostja 13.07.2020 ülesütlemist vaidlustanud ning seega on maakohus õigesti leidnud, et ülesütlemine on kehtiv ning pooltevaheline tööleping lõppes hageja poolt ülesütlemisavalduse kättesaamisega 13.07.2020. Kuna kehtivalt lõpetatud töölepingut ei saa enam üles ütelda, ei ole õiguslikku tähendust hageja poolt kostjale 17.07.2020 saadetud töölepingu ülesütlemisavaldusel. Apellatsioonkaebuses esitatud viide TLS § 85 lg-le 4 ei ole antud vaidluses asjakohane, kuivõrd nimetatud säte reguleerib olukorda, kus töötaja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ei ole alust ja ülesütlemine loetakse korraliseks ülesütlemiseks. Praegusel juhul ütles kostja töölepingu üles korraliselt.
7.2.Hageja nõudis kostjalt 11 746,50 euro suuruse kahju hüvitamist seoses kostja töölt lahkumisega enne TLS § 98 lg-s 1 ettenähtud tähtaja möödumist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt oli hageja seega kohustatud tõendama, et kostja tegu (töölt lahkumine etteteatamistähtaega järgimata) põhjustas hagejale kahju. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja esitatud tõendid, s.o Konstholmen TB AB 30.10.2020 arve (tl 12) ja Konstholmen TB AB juhatuse liikme 09.08.2021 selgitus (tl 14), ei tõenda kostja poolt hagejale kahju tekitamist. Riigikohus on selgitanud (vt lahend nr 3-2-1-56-17, p 30.1), et hüvitist saab TLS § 74 järgi nõuda üksnes tõendatud kahju eest. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt põhjustas kostja hagejale kahju perioodil 14.07.2020 kuni 13.08.2020 TLS § 98 lg-s 1 ettenähtud etteteatamistähtaja järgimata jätmisega. Nii eelmärgitud 30.10.2020 arvel kui juhatuse liikme 09.08.2021 selgitusel on kahju põhjustatud ajavahemikuna märgitud juuli-august 2020. Hageja nõue põhineb 30.10.2020 arvel ja Konstholmen TB AB juhatuse liikme 09.08.2021 selgitusel ning hageja ei ole menetluse kestel selgitanud, miks erineb nimetatud tõenditel märgitud kahju tekitamise periood (juuli-august 2020) hagiavalduses märgitud kahju tekitamise perioodiga (14.07.2020 kuni 13.08.2020). Maakohus on nimetatud tõendeid õigesti hinnanud ja asunud põhjendatud seisukohale, et need ei tõenda kostja poolt hagejale kahju tekitamist. Õige on ka see maakohtu seisukoht, et kui hageja või tema lepingupartner kasutas perioodil 14.07.2020 kuni 13.08.2020 kostja asemel teist töötajat ja maksis viimasele töötasu, siis hoidis hageja kostjale töötasu mittemaksmisega tööjõukulusid kokku. Hageja ei ole tõendanud, et uue töötaja töötasu oleks suurem või et raielangil oleks kasutatud täiendavat tehnikat. Hageja ei ole tõendanud ka seda, milline oli kostjale kehtestatud raiemaht ning kas nimetatud raiemaht jäi 14.07.2020 kuni 13.08.2020 täitmata. Apellatsioonkaebuse põhjendustes on hageja möönnud, et tema esitatud tõendid ei ole piisavad ning seetõttu on ta tuginenud VÕS § 127 lg-le 6. VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaselt kui kahju hüvitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise või tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Nimetatud säte on kohaldatav eelkõige tulevikus tekkiva kahju või mittevaralise kahju korral ning selle kohaldamine eeldab, et tekkinud kahju suurust on võimatu tõendada. Antud vaidluse asjaoludest nähtuvalt on kostja poolt tekitatud kahju suurust võimalik tõendada ning hageja vastupidine väide on põhjendamatu.
Töövaidluskomisjoni istungi protokoll on käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Töövaidluskomisjoni istungil 09.09.2021 (tl 101-103) on kostja kinnitanud, et ülesütlemisavalduse esitas ta Eestis olles ning pidi tööle tagasi minema 17.07.2020. Nimetatud töötaja väidet hageja ei vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et kuna ka tööleping oli sõlmitud suulises vormis, siis on usutav kostja väide ta lubati Eestisse puhkusele suulise kokkuleppe alusel. Hagejal oli võimalus kostja nimetatud väide omapoolsete tõenditega ümber lükata. Seega töövaidluskomisjoni istungi protokoll ei tõenda samuti kostja poolt hagejale kahju tekitamist alates 14.07.2020, kuivõrd kostja viibis kuni 17.07.2020 Eestis puhkusel.
8.Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.