OÜ Võsasalu hagi T. O. vastu töövaidlusasjas nr 4-1/986/21
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Võsasalu, registrikood 11803179 esindajad Hageja lepinguline esindaja: advokaat J. K. Kostja: T. O. , isikukood XXX Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Võsasalu hagi T. O. a vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Võsasalu OÜ (hageja) ja T. O. (kostja) sõlmisid 07.01.2019. a suulise tähtajatu töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juures harvesteri operaatorina tööle. Kostja täitis tööülesandeid välislähetuses Rootsi Kuningriigis, kus hageja pidi osutama metsaraie teenust oma lepingupartnerile Konstholmen TB AB-le.
2.Kostja saatis 13.07.2020. a hagejale üllatuslikult e-kirja, mille lisaks oli 10.07.2020. a kuupäeva kandev avaldus töölepingu omal soovil ülesütlemiseks. Pärast avalduse hagejale saatmist kostja enam alates 14.07.2020. a tööle ei ilmunud ja seetõttu jäi hageja lepingupartneriga kokku lepitud mahus raietööd Rootsi Kuningriigis tegemata. Koos kostjaga ei tulnud samast päevast alates tööle ka kostjaga samas vahetuses töötanud J. U. . Kostjapoolne töölepingu ülesütlemise oli õigusvastane ning tühine.
3.17.07.2022. a saatis hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles teavitas kostjat, et kostja päeva pealt töölt lahkumine on lepingurikkumine ja tekitab hagejale olulises mahus kahju. Ka esitas hageja tasaarvestusavalduse kostja töötasu nõude osas. Kostja ei teinud midagi, et tekkivat kahju vähendada, ka ei vastanud kostja hageja kompromissettepanekule. Hagejale teadaolevalt asus kostja töölepingu ülesütlemise päeval tööle OÜ-s Aarman Puit ja täitis ka seal töötades oma tööülesandeid välisriigis, mistõttu oli töölepingu lõpetamise tegelikuks põhjuseks kostja soov viivitamatult tööandjat vahetada. See aga oli kostja tahe, mitte temast sõltumatu asjaolu.
4.Kostja tekitas hagejale kahju 292 400 Rootsi krooni ulatuses, mis vastavalt kursile on 28 893 eurot. Kahju seisneb selles, et hageja ja Konstholmen TB AB vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus hageja 2020. aasta juulis ja augustis tagama Rootsi Kuningriigis metsaraie töödel kolme komplekti (komplektis üks forwarder ja üks harvester) kahes vahetuses töö koos operaatoritega. Kostja ja J. U. ootamatu lahkumise tõttu oli hagejal perioodil 14.07.2020. a – 13.08.2020. a puudu kaks operaatorit, sest uute töötajate leidmine ja väljakoolitamine ei olnud nii kiiresti võimalik ja ühes vahetuses ühe komplekti masinate töö seiskus. Konstholmen TB AB oli seega sunnitud ise leidma sel perioodil hageja puuduvate operaatorite/masinate asemele ühes vahetuses uued masinad/operaatorid, millega seoses tekkisid Konstholmen TB AB-le kulutused summas 28 893 eurot. Tegemist ei ole töötajate majutuse või kostja palgakuludega, vaid Konstholmen TB AB-le tekkinud kulutustega seoses asendusoperaatorite kasutamisega.
5.Hagiavalduse esitamise ajaks on hagejal tekkinud kahju summas 28 893 eurot ning pooles ulatuses on kahju tekkimise eest vastutav kostja ja pooles ulatuses J. U. . Seetõttu tuleb kostjal hüvitada kahju pooles ulatuses, s.o 14 446,50 eurot. Hageja arvestab kahjuhüvitisest maha ka kostjale välja maksmata töötasu 2700 eurot, mistõttu jääb kostjalt nõutava hüvitise suuruseks 11 746,50 eurot. Kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud tahtlikult. Kostja pidi aru saama ja tal oli töölepingu sõlmimisel ette nähtav see, et kui kostja ootamatult töölt lahkub, ei ole hagejal võimalik oma kohustusi täita, sest puudub vastava väljaõppega operaator, harvester seisab ja hagejale tekib seetõttu kahju.
6.Kostja vastuväited on paljasõnalised ja täielikult tõendamata. Poolte vahel ei olnud mingit kokkulepet töösuhte lõpetamise osas ning kostjal puudus õigus lahkuda töölt enne 13.08.2020. a. Kostja ei ole kordagi hagejale teada andnud, et töötamine Rootsi Kuningriigis ohustaks kuidagi kostja tervist, kuigi just kõige ulatuslikuma viiruse leviku ajal oli kostja lähetuses Rootsi Kuningriigis. Väide, et juba järgmisel päeval pärast
kostja poolt ülesütlemisavalduse saamist võttis hageja tööle uue töötaja, on paljasõnaline. Samuti on väär väide, et kostjale ei olnud kunagi raiemahte kehtestatud. Selline väide ei ole isegi eluliselt usutav, sest üldteada asjaolu on, et raietööde teostamisel on ette nähtud konkreetsed ajad ja raiemahud. Samas isegi siis, kui hageja ei oleks kostjale ette näinud konkreetseid raiemahte, on nii hagejale ja kostjale väga hästi teada, millises mahus jõuab üks komplekt masinaid ühes vahetuses tööd teha.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 11 745,50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 798 eurot ja viivis tasumata kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Kostja vastuväited
8.Kostja leiab, et hageja nõudel puudub igasugune alus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Poolte vahel 07.01.2019. a sõlmitud tööleping on lõppenud alates 13.07.2020. a, kui kostja esitas lahkumisavalduse, mida hageja ei ole vaidlustanud. Kostja palus töölepingu lõpetada omal soovil ning hageja nõustus sellega. Pooled leppisid kokku, et hageja peab lepingu ülesütlemise etteteatamise aja rikkumise tõttu kostja lõpparvest kinni kostja ühe kuu keskmise töötasu summas 2700 eurot. Hageja pidas lõpparvest nimetatud summa kinni ning poolte töösuhe lõppes. Ühtegi pretensiooni või nõuet kostjale ei esitatud.
10.Eesti Vabariigi Valitsus kuulutas 12.03.2020. a välja eriolukorra. Terviseamet soovitas riskipiirkondadesse tühistada kõik reisid, mis ei ole vajalikud. Kotja andis oma viimasel töötamise perioodil hagejale teada soovist lahkuda töölt seoses võimaliku nakatumisega. Kuna kostja töötamise piirkonnaks oli kõrge nakatunute arvuga riik, siis ei pidanud kostja võimalikuks tööd pere heaolu ja turvalisust arvestades jätkata. Pooled leppisid 2020. aasta juunikuu teises pooles telefoni teel kokku, et kostja võib töölt lahkuda. 13.07.2020. a lahkumisavalduse sisu oli eelnevalt hagejaga kokku lepitud. Hageja nõustus vaid tingimusel, et kostja otsib endale asendaja. Kostja seda ka tegi. Pärast lahkumisavalduse saamist helistas kostjale kostja otsene ülemus A.-E. S. ja avaldas, et ei mäleta kokkulepet.
11.Seda, et hagejale oleks üldse tekkinud kahju ja seda kostja tõttu, ei ole hageja tõendanud. Hageja pole esitanud kostjale kogu töötamise aja jooksul ühtegi töökäsku, mis kohustaks just kostjat tegema hageja nimetatud raietöid. Ka ei olnud kostjale kehtestatud mingeid raiemahte. Hagejal oli veel kostjaga sama kvalifikatsiooniga töötajaid, mistõttu oleks saanud keegi teine sama tööd teha. Ka on kostjale teada, et hageja võttis päev pärast kostja lahkumist tööle uue töötaja, kes teostas ettenähtud raietöid samal langil, mille eest kahjutasu nõutakse. Kostja ei töötanud J. U. ga koos samadel kuupäevadel.
12.Kostjale teadaolevalt oli kõikide tööde ja töötajate majutuse tellija SCA ABB, kes saaks leppetrahvi arveid esitada.
13.Hageja väide, et kostja asus samal ametikohal, aga teise tööandja juures tööle, vastab tõele. Kostja hakkas töökohta Eestis otsima kohe pärast 2020. aasta juunikuus peetud
telefonivestlust. OÜ-s Aarman Puit oli kostja töökohaks Eesti. Viimane välislähetus oli 2020. aasta septembris Saksamaale. Rootsi Kuningriigis ei ole kostja enam töötanud. Kohtuotsuse põhjendused
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
15.Hinnates poolte esitatud seisukohti ja tõendeid, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.OÜ Võsasalu esitas 20.05.2021. a töövaidluskomisjonile avalduse T. O. a poolt tekitatud kahju hüvitamise ja viivise nõudes, millise avalduse jättis töövaidluskomisjon 09.09.2021. a otsusega rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt tehti otsus pooltele teatavaks 23.09.2021. a. Töövaidluse lahendamise seaduse § 58 lg 1 ja 3 alusel pöördus OÜ Võsasalu töövaidlusasja läbivaatamiseks hagiga kohtu poole. Seega vaatab kohus kogu OÜ Võsasalu esitatud avalduse läbi hagimenetluses.
17.Asjas ei ole vaidlust järgnevas: − pooled sõlmisid 07.01.2019. a suulise töölepingu, mille kohaselt kostja asus hageja juures harvesteri operaatorina tööle; − tööleping oli sõlmitud tähtajatult; − töötaja töö tegemise kohaks oli Rootsi Kuningriik; − töötaja töötasu suuruseks oli 180 eurot (neto) päevas; − töötaja esitas 13.07.2020. a tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse ega ilmunud pärast seda enam tööle; − tööandja esitas töötajale 17.07.2020. a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja esitatud ülesütlemisavaldus on kehtiv, kas hagejal on kahju tekkinud ning kas hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu on põhjendatud.
19.Kohus lahendab esmalt pooltevahelise vaidluse töölepingu ülesütlemist puudutavas osas (I), seejärel analüüsib kohus hagejal võimaliku kahju tekkimist ning kostja vastutust kahju eest (II). I Töölepingu ülesütlemine
20.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on hagejale 13.07.2020. a saatnud 10.07.2020. a kuupäeva kandva ülesütlemisavalduse, milles avaldab soovi lõpetada pooltevaheline tööleping omal soovil. Hageja on seisukohal, et ülesütlemiseks puudus alus, mistõttu on kostja ülesütlemisavaldus tühine.
21.Töölepingu seaduse (TLS) 85 lg 1 järgi võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. TLS § 85 lg 3 kohaselt eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. TLS § 85 lg 4 näeb ette, et kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. T. O. a 13.07.2020. a e-kirja sõnastusest saab järeldada, et T. O. soovis töölepingut korraliselt lõpetada. Kuigi töövaidluskomisjoni istungil avaldatud seisukohad seoses vabariigis kehtestatud eriolukorra ja ülemaailmse pandeemiaga viitavad töölepingu erakorralisele ülesütlemisele, ei ole kohtule esitatud selliseid tõendeid, mis kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise soovi kuidagigi kinnitaksid. Kostja 13.07.2020. a e-kirja sisu viitab pooltevahelisele vaidlusele ja varasemalt peetud vestlustele, mistõttu peab kohus usutavaks kostja väiteid selle kohta, et pooled arutasid enne 13.07.2020. a kostja poolt hagejale e-kirja saatmist 07.01.2019. a sõlmitud töölepingu lõpetamise võimalusi. Seega ei saanud hagejale 13.07.2020. a olla üllatuseks kostja soov tööleping lõpetada. Küll aga ei ole millegagi tõendatud kostja väited, et hageja poolt lepingu lõpetamise lühikese etteteatamise tähtaja aktsepteerimise eelduseks oli see, et kostja leiab enda asemele uue töötaja. Kostja sellist väidet ei kinnita ka kostja enda käitumine kohtumenetluses. Kostja ei ole kordagi maininud, kelle ta enda asemele leidis ega taotlenud nt isiku tunnistajana ülekuulamist.
22.Vaidlust ei saa olla ka selles, et hageja on kostja 13.07.2020. a ülesütlemisavalduse kätte saanud 13.07.2020. a. Hageja on seda ise 17.07.2020. a ülesütlemisavalduses, kahju hüvitamise nõudes, tasaarvestusavalduses ja kompromissettepanekus kinnitanud. Samuti on hageja hagiavalduses viidanud, et kostja ei võinud töölt lahkuda enne 13.08.2020. a (s.o 30 päeva pärast kostja 13.07.2020. a ülesütlemisavalduse esitamist). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 järgi muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus, milleks töölepingu ülesütlemine on, kehtivaks selle kättesaamisega. Kuna vaidlust ei ole selles, et OÜ Võsasalu on T. O. a 13.07.2020. a töölepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud 13.07.2020. a, siis T. O. a ülesütlemisavaldus kehtiv alates 13.07.2020. a.
23.Kuivõrd poolte vahel 07.01.2019. a sõlmitud leping on 13.07.2020. a kehtivalt üles öeldud, ei saanud OÜ Võsasalu enam 17.07.2020. a sama lepingut üles öelda.
24.TLS § 98 lg 1 näeb ette, et töölepingu erakorralisest ülesütlemisest tuleb töötajal tööandjale ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pärast 13.07.2020. a ülesütlemisavalduse esitamist kostja enam tööle ei ilmunud, seega ei järginud kostja TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kui töötaja ütleb töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, siis töösuhe lõpeb kohe, kui tööandja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Kuna vaidlust ei saa olla selles, et tööandja on töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse kätte saanud, on pooltevaheline tööleping lõppenud 13.07.2020. a. II Kahju tekkimine ja kostja vastutus kahju eest
25.Riigikohus on 22.04.2015. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-14 selgitanud, et olukorras, kus töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks ja töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt hüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi, kui tööandja
tõendab, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju.
26.TLS § 74 lg-d 1 ja 2 näevad ette kahju hüvitamise erisused töötaja poolt kahju tekitamisel. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu 21.06.2017. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-56-17; 15.04.2015. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-126-14) on leitud, et tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: −
töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust ja on rikkumises süüdi;
−
tööandjale on tekkinud või tekib kahju;
−
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos;
−
kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga;
−
kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
27.Vaidlust ei ole, et kostja on rikkunud kohustust teatada töölepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 päeva.
28.Hagiavalduse kohaselt kohustus hageja Konstholmen TB AB-le tagama 2020. aasta juunist augustini kolme komplekti masinate ja nende operaatorite töö kahes vahetuses. Kuna hageja seda kostja töölt lahkumise tõttu teha ei suutnud, esitas Konstholmen TB AB hagejale leppetrahvinõude summas 292 400 Rootsi krooni, mis ongi hagist nähtuvalt hageja kahjuks. Kohtule esitatud tõendist (leppetrahvi arve ja 09.08.2021. a e-kiri) nähtub, et 292 400 Rootsi krooni hõlmab nii puudu olnud töötajate asendamiseks kui ka uutele masinatele tehtud kulutusi, samuti töötajate majutuskulusid ning tasu kokkulepitust väiksema raiemahu eest. Arvelt ei nähtu, kui suure osa arvest iga kuluartikkel eraldi moodustas. Ka ei ole selge, milles seisnes kulu uutele masinatele, kuivõrd kostja töölt lahkumisega jäi masin, millega kostja töötas, endiselt pooleliolevale objektile.
29.Vaidlust ei saa olla selles, et kui kostja oleks järginud 30-päevast ülesütlemise etteteatamise tähtaega, oleks hagejal tulnud siiski jätkuvalt tasuda lepingu kehtivuse ajal kostja majutuse eest ning maksta kostjale ka töötasu. Isegi, kui majutus- ja tööjõukulud on tekkinud uute töötajatega seoses, on hageja vastavad kulud kostjale kostja töölt lahkumisega kokku hoidnud. Hageja seisukohtadest ei selgu, milles muus seisnevad täiendavad uutele töötajatele tehtud kulud, mistõttu on ainetud hageja viited sellele, et tekkinud kahju ei ole palga- ega majutuskulu.
30.Töövaidluskomisjoni istungi protokollist nähtub, et kui kostja 13.07.2020. a ülesütlemisteatise saatis, oli tal tegelikult tööst vaba aeg ning ta ei oleks pidanud veel nädal aega tööle minema. Hageja seda vaidlustanud ei ole. Seega ei ole õige hageja viide, et perioodil 14.07.2020. a – 13.08.2020. a kostjast tulenevatel põhjustel hagejal 292 400 Rootsi krooni suurune kahju tekkis. Märgitud perioodist seitse päeva pidi tööd tegema keegi teine, sest kostjal olid puhkepäevad. Sel ajal ei saanud kostjast tulenevatel põhjustel ka masinad seista. Tõendatud pole ka see, et J. U. pidi kostjaga samas vahetuses töötama.
31.Tõendeid selle kohta, et kostjale oleks olnud teada või kehtestatud kindlad raiemahud, kohtule esitatud ei ole. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et üldteada on asjaolu, et raietööde teostamisel on ette nähtud konkreetsed ajad ja raiemahud. Ka ei ole asjakohane väide, et nii hageja kui kostja teavad, kui palju jõuab üks masin ühes
vahetuses tööd teha. Kohus märgib, et asjas puuduvad mistahes tõendid selle kohta, kui palju ühes vahetuses üks masin tööd teha jõuab või milline oli lepingu sõlmimisel eeldus raiemahu osas, samuti ei ole tõendeid vahetuse pikkuse kohta. Puuduvad andmed tegelikult antud perioodil teostatud raiemahtude kohta. Võimaliku kokku lepitud raiemahu täitmise ulatus sõltub kohtu hinnangul lisaks masina operaatorile veel mitmest asjaolust, mh masinate töökindlusest, ilmastikuoludest, maastikutingimustest jms.
32.Arvestades eeltoodut ja hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et kostjapoolse töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimata jätmise tõttu hagejale kahju tekkimine ei ole tõendatud ning kohus ei pea vajalikuks analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi (süü, rikutud kohustuse kaitse-eesmärk, ettenähtavus).
33.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus ei rahulda põhinõuet, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
35.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
36.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
37.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
38.Kostjal käesolevas menetluses esindajat menetlusdokumentidest nähtuvalt ei olnud. Kostja on küll kohtule esitanud Kaidix OÜ arved ja palunud hagejalt menetluskuluna välja mõista õigusabikulud 850 eurot. Tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse kohtupraktika kohaselt õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.10.2011. a määrus asjas nr 3-2-1-80-11). Kuna kostjal ei olnud kohtumenetluses esindajat (s.t kõik dokumendid on koostatud, allkirjastatud ja esitatud kostja enda poolt), ei saa kostja õigusabikulude hüvitamist ka kooskõlas TsMS § 144 p-s 1 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga taotleda. Seega leiab kohus, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
39.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,
saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.