Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

2-22-15067

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

Kohtutäitur Krista Järvet esitas Viru Maakohtule 7.10.2022 avalduse ruumidesse sisenemiseks täiteasjas nr 167/2022/175. Avalduse kohaselt on X X (edaspidi võlgnik) suhtes on xxx korteriühistu (edaspidi sissenõudja) avalduse ja Viru Maakohtu 02.12.2021. a kohtumääru-se nr 2-21-6707 (jõustus 26.02.2022) alusel algatatud täitemenetlus. Nõude sisuks on võlanõue tsiviilasjas - võlgnevus 2366,65 eurot (sh põhivõlg1791,14; viivis 141,09; menetluskulu 434,42). Viivis põhinõudelt (1791,14) alates 01.02.2021 kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kokku 2366,65 eurot. Nõudele lisandub täitemenetluse alustamise tasu 36,00 eurot, kohtutäituri tasu 540,00 eurot ja täitekulud 101,20 eurot. Nõude jääk 06.10.2022 on 3043,85 eurot. Narva kohtutäitur Andrei Krek esitas kohtutäitur Krista Järvetile 17.06.2022 avalduse sundtäitmisega ühinemiseks täiteasjas nr 066/2022/1147 summas 27 930,41 eurot. Sissenõudja on hüpoteegipidaja Luminor Bank AS (11315936). 10.03.2022 täitmisteade koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu otsusega edastati võlgnikule e-posti teel. 14.06.2022 on arestitud võlgniku pangakontod, kuid raha ei laeku. Võlgnikule kuulub kinnistu registriosa nr zzz asukohaga xxx. 06.05.2022 koostati kinnisasja arestimise akt ja määrati vara hinnaks 29 000 eurot arvestades, et kinnistul lasub hüpoteek. 14.06.2022 muudeti menetlusosaliste nõudmisel kinnistu hinda 95 000,00 euroni. Esimene enampakkumine oksjonikeskkonnas 16.08.2022 kell 14.00 - 23.08.2022 kl 17.00 nurjus, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. Vara ümberhindamisel on uue hinna suhtes tekkinud eriarvamused, seega menetlusosalised nõuavad tegeliku korteri väärtuse määramiseks korterisse sisenemist ning piltide tegemist. Võlgniku esindajaga oli määratud kohtumine 01.10.2022 kl 12.00 korteri pildistamiseks. Esindaja Z Z ise tuli määratud ajaks kohale, kuid kategooriliselt keelas korteri piltide tegemist. Selle kohta on esitatud ka kaebus. Varaga tutvumise mittevõimaldamine kahjustab tegelikkuses nii võlgniku enda varalisi huve, kui ka venitab sissenõudmise protsessi, mis kokkuvõttes on vastuolus nii sissenõudja kui ka võlgniku õigustatud huvidega. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgnikule X X kuuluvasse korteriomandisse, et kohtutäituril (s.h. ühinenud sissenõudjatel) oleks võimalik korterit uue müügihinna määramiseks ja vajadusel ka eksperthinnangu tegemiseks. Kohtutäitur palub lubada kohtutäituril siseneda võlgnikule kuuluvasse korteriomandisse, asukohaga xxx.

2-22-15067

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 28 lg 2 kohaselt võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks. TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. TMS § 28 lg 2-1 kohaselt võib nimetatud kohtumääruse teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. TMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on läbiotsimisloa andmine maakohtu pädevuses. Määruse teeb kohus vastavalt TMS § 28 lg-le 6 hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Kuivõrd seadusandja on ette näinud antud asja kiire menetlemise kohustuse, ei ole kohtul võimalik asjast puudutatud isikute arvamust küsida. Kohus lahendab avalduse kirjalikus menetluses ja kohtutäituri materjalide põhjal. Kohus tuvastas, et kohtutäituri Krista Järvet büroos on X X suhtes x korteriühistu avalduse ja Viru Maakohus 02.12.2021 kohtumäärus 2-21-6707 (jõustus 26.02.2022) alusel algatatud täitemenetlus. Eeltoodust järeldub, et on nõue, mis põhineb jõustunud kohtuotsusel ning sissenõudja soovib selle sundtäitmist. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlgnikule kuulub kinnistu registriosa nr zzz asukohaga xxx. 6.05.2022 on koostatud kinnisasja arestimise akt. Esimene enampakkumine oksjonikeskkonnas nurjus, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. Vara ümberhindamisel tekkisid uue hinna suhtes eriarvamused. Menetlusosalised nõuavad tegeliku korteri väärtuse määramiseks korterisse sisenemist ning piltide tegemist. Võlgniku esindaja keelas kategooriliselt korteri piltide tegemist. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on täitemenetluse jätkamiseks vajalik siseneda võlgnikule X X kuuluvasse korteriomandisse, et kohtutäituril (s.h. ühinenud sissenõudjatel) oleks võimalik korterit pildistada nii uue müügihinna määramiseks, vajadusel ka ekspert-hinnangu tegemiseks. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Loa andmisel arvestab kohus võlgniku enese varasemat käitumist täitemenetluses ning hindab toimingutega kavandatava võlgniku õiguste riive proportsionaalsust planeeritavate täitetoimingute eesmärgiga. Kohus on seisukohal, et korteri pildistamine on täitedokumendi täitmiseks vajalik toiming. Juhinduvalt Riigikohtu 29.12.2010. a lahendi nr 3-2-1-140-10 p-st 10 on sissenõudja õiguste

2-22-15067 ning tõhusa täitemenetluse huvides võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Käesolevas asjas on võlgniku käitumise tõttu, et ta ei võimalda korteriomandi pildistamist, täitetoimingute tegemine osutunud võimalikuks. Seega on tuvastatud võlgniku nõusoleku puudumine TMS § 28 lg 2 tähenduses. TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (Riigikohtu 29. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11; 13. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Samuti võib kohus TMS § 28 lg 2 alusel anda loa võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (Riigikohtu 13. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-2-1-107-12, et loa ruumidesse sisenemiseks võib anda ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks. TMS § 84 lg 21 esimese lause kohaselt avaldatakse kinnisasja müügi korral kuulutus mh ka Internetis vähemalt ühes enamlevinud müügipakkumiste portaalis. Sama lõike kolmanda lause kohaselt avaldab kohtutäitur interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. Fotode avaldamine on kolleegiumi hinnangul muuhulgas võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla vähenemise). TMS § 85 lg 2 kolmanda lause kohaselt tuleb arvestada ka võlgniku huve. Võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks (Riigikohtu 29. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 12). Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata, et luba kehtib 60 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Samuti leiab kohus, et sisenemise aeg tuleb teatada võlgnikule ette vähemalt neli päeva. TMS § 28 lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale. TsMS § 660 lg-s 3 on sätestatud, et maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 479 lg 2 näeb ette, et hagita menetluses tehtava määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus kätte menetlusosalisele, kelle õigusi määrusega kitsendatakse. Kohus toimetab määruse kätte avaldajale ja puudutatud isikutele. Menetluskulud Arvestades, et avaldaja oli riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 alusel vabastatud ning avalduse esitas avaldaja ise, ei saa avaldajal olla olulisi menetluskulusid. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Kuna kohus lahendas avalduse kohtutäituri materjalide põhjal, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2-22-15067

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.