Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja RP taotlus X suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi pikendamiseks 40 päevani
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25. juuli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja RP Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Toomas Metsma Kohaliku omavalitsuse asutus Saaremaa vald (Saaremaa vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 25. juuli 2022. a määrus muutmata ning X määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS §-s 536 lg 2 nimetatud isikud (isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed; isiku eestkostja; isiku nimetatud usaldusisik; rehabilitatsioonimeeskonna liikmed; kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik) ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Määruskaebuse saab esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja RP (avaldaja) esitas 22. juulil 2022 Pärnu Maakohtule taotluse tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks X (puudutatud isik) suhtes. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 21. juulist 2022 ja alates kell 18:13 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Avaldaja taotleb rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning lubada kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi kuni 4 päeva ning pikendada seda 40 päevani. Taotluse kohaselt toodi puudutatud isik haiglasse Kuressaare Haiglast kiirabi ja politsei saatel. Puudutatud isik viidi Kuressaare Haiglasse kiirabiga, sest oli kodus käitunud ebaadekvaatselt, agiteeritult - korrutanud ja palunud jumalat, et too teda ristiusku pööraks, tagunud seetõttu pead ja käsi vastu lauda, selle käigus ennast vigastanud. Ta oli laest lambid maha kiskunud ja tahtnud elektrijuhtmeid kätte võtta. Lisaks olevat joonud nõudepesuvahendit. Lähedaste sõnul oli puudutatud isik viimase kahe nädala jooksul rääkinud korduvalt jumalast ja tema poole palvetanud. Puudutatud isik oli nende nädalate jooksul rahutu, käis edasi-tagasi, uni oli häiritud, võis jääda kindlat fraasi/sõna kordama. Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonnas oli agiteeritud, avaldas religioosse sisuga luulumõtteid. Kuna ta haiglaravist keeldus, siis suunati patsient Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematule ravile. Varasemast anamneesist on teada, et puudutatud isik on sage alkoholitarvitaja, mille tõttu elu pole viimasel ajal hästi laabunud. Psüühika häirituse tõttu on pikemalt saanud toetust Kaitseväe tugiteenistusest, ta on teeninud kaitseväes ning käinud Afganistani missioonil. Sellisel kujul ägedat psühhoosi varem teadaolevalt esinenud ei ole. Puudutatud isiku seisundi kirjeldus haiglaravile võtmisel oli järgmine: psühhiaatriakliinikusse saabumisel orienteerus ajas-kohas-isikus. Sisulist vestlust pidada ei õnnestu, mõttekäik rigiidne, ennast kordav. Avaldab ulatuslikke religioosse sisuga luulumõtteid, lisaks ka kuulmismeelepetteid – jumal rääkivat temaga. Meeleolu ja tahteaktiivsus on mõjutatud psühhootilistest elamustest. Puudutatud isikul on kätel hulk värskeid hematoome. Uni häiritud. Taotluse esitamisel puudutatud isiku äge psühhootiline ebaadekvaatse käitumisega seisund püsib. Sisulist kontakti saab temaga napilt, mõttekäik on kiirenenud, desorganiseeritud ja hüplev. Käitumine mõjutatud psühhoosielamustest – ronib aknalauale ja otsib nii jumalaga kontakti. Esineb kõrge risk enesevigastamiseks, kuna ei taju reaalseid käitumispiire; luulumõtete tõttu arvamusel, et saab jumalaga kontakti, tehes väliselt ohtlikke ja veidraid tegevusi (lüües pead vastu lauda jms). Puudutatud isikul esinev psühhootilisus ja desorganiseeritud mõttekäik mõjutavad tema käitumist sellisel määral, et ta ei suuda tagada enda turvalisust ega abivajadust ning reaalne on ravita jäämisel jätkuv ohtlik käitumine, nii enda kui ümbritsevate suunas. Haigusteadvus puudub täielikult, seega ei ole võimalik temaga kokku leppida alternatiivsetes raviviisides. Teatele, et peab haiglasse jääma, reageerib rahutusega, jookseb vastu ust püüdes sellest välja murda. Puudutatud isikul esineb äge psühhootiline episood (F23.1), mille vallandumise põhjused vajavad täiendavaid uuringuid. Ta vajab antipsühhootilist, rahutust leevendavat ning und soodustavat ravi erinevates ravivormides (tabletid, süsted) ning vajadusel ka elekterkonvulsioonravi. Kuna äge psühhootiline seisund koos meelepetete ja luulumõtetega ei allu tavaliselt paaripäevasele ravile, siis vajab isik tahtest olenematu ravi jätkumist ka üle 4 päeva. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning haiglaravita jäämisel ohustab ta psüühikahäire tõttu peamiselt ümbritsevate elu, tervist ja julgeolekut ning kuna muu psühhiaatrilise abi osutamine ei ole võimalik või ei ole küllaldane, siis vajab puudutatud isik tahtest olenematu ravi jätkuvat kohaldamist.
2(6)
2.Pärnu Maakohus rakendas 22. juuli 2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja määras paigutada puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni 4 päeva alates 21. juulist 2022 kell 18.13 psühhiaatri otsusega isiku tahtest olenematule ravile võtmisest.
3.Puudutatud isikule määratud esindaja kohtus puudutatud isikuga ja toetas ravi pikendamist. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus pikendas 25. juuli 2022. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates 21. juulist 2022 kell 18.13 kuni 30. augustini 2022 kell 18.13. Maakohus kuulas 24. juulil 2022 ära puudutatud isiku ja valvearsti. Puudutatud isik teadis ärakuulamisel oma nime, vanust ja sünniaega. Märkis, et oli kodus natuke laamendanud, ta soovis anda oma elu jumalale. Ta tundis kutset, rinnus oli hea soe tunne ning keegi hakkas rääkima, et ka maal on hea elada. Möödaminnes võis ta peaga vastu lauda lüüa, sest talle tuli nii vägev kutse ja ta soovis selle vastu võtta. Ta töötas välismaal, kui tema perekond lagunes. Ta töötas meremehena rahvusvahelises turvafirmas kaheksa aastat. Ta ei saa hullumajja jääda, sest peab olema kriminaalselt puhas ja psühholoogiliselt valmis. Ta on paar päeva psühhiaatriakliinikus ja asjad on loksunud paika. Puudutatud isik märkis, et Jeesus päästab meid kõiki ja ta võttis päästmise omaks. Puudutatud isiku isa suri hullumajas ja ta endale seda saatust ei soovi. Kiirabiga läks kaasa vabatahtlikult, et tervis üle vaadata. Ta elab koos ema, kasuisa ja noorema vennaga. Elab oma naisest ja ühistest lastest lahus. Enesetunne on tal enda sõnul praegu väga hea. Ta ei soovi psühhiaatriakliinikus kauem olla, sest tema töökoht kannatab. Kellegi vastu ta agressiivne ei ole, ainult enda vastu natukene. Valvearst KR sõnul on puudutatud isikul tõenäoliselt geneetiline soodumus skisofreeniaks. Luululisus on tal globaalne, see ei ole hetkeks tekkinud ning nelja päevaga see üle ei lähe. Diagnoosiks on praegu psühhootiline häire, mille ajel puudutatud isik käitub ja ei ole teada, kuidas edasi läheb. Palvetab ja koogutab kogu aeg, pani endale risti rindkere peale. Arst leidis, et kõik need ravivõtted, mis on taotluses märgitud, võiks jääda. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud advokaat märkis oma seisukohas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning haiglaravita jätmisel ohustab ta endal esineva psüühikahäire tõttu eelkõige iseenda ning ka teiste elu ja tervist. Kuna muu psühhiaatrilise abi osutamine ei ole võimalik, siis on vajalik puudutatud isiku suhtes kohaldada tema tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi jätkuvalt kuni 40 päevaks. Puudutatud isik ei aktsepteeri mingilgi määral ja moel ravivajadust. Saaremaa Vallavalitsus toetas avaldaja SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja taotlust puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravitähtaja pikendamiseks kuni 40 päevaks. Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonnal on puudutatud isikuga olnud kokkupuude alates 2019. aastast. Aastate jooksul on tal olnud probleeme vaimse tervisega. Võimalik, et vaimse tervise probleemide põhjuseks on sõjast tingitud posttraumaatiline stress, mida võimendab alkohoolsete jookide liigtarvitamine. Isik on käitunud vägivaldselt oma laste ema suhtes ja venna suhtes. Menetluste käigus on selgunud, et isik vajaks ravi ja psühholoogilist abi, kuid isik on keeldunud igasugusest koostööst ning abist Saaremaa Vallavalitsusega. Samuti ei ole isik iseseisvalt kuhugi pöördunud abi saamiseks. Maakohus leidis, et PsAS § 11 lg 1 koosseisu olemasolu on kinnitust leidnud. Puudutatud isikul on diagnoositud äge psühhootiline episood (F23.1), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru 3(6)
saada ja seda juhtida. Tema mõttekäik on kiirenenud, desorganiseeritud ja hüplev; käitumine on mõjutatud psühhoosielamustest ning esineb kõrge risk enesevigastamiseks, kuna ta ei taju reaalseid käitumispiire. Haiglaravita jätmisel tema haigus süveneb, mistõttu on ta ohtlik eelkõige enda elule ja tervisele. Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane, sest haigusteadvuse täieliku puudumise tõttu ei ole võimalik puudutatud isikuga kokku leppida alternatiivsetes raviviisides. Maakohus leidis, et X seisundis ei ole tema ja teiste isikute tervise ja vara kaitse väljaspool psühhiaatriakliinikut tagatud. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ning tema ebapiisavat ravisoostumust, tuleb jaatada talle tahtevastase ravi osutamise vajalikkust ning tema suhtes on lubatud kasutada antipsühhootilist, rahutust leevendavat ning und soodustavat ravi erinevates ravivormides (tabletid, süsted) ning vajadusel ka elekterkonvulsioonravi. Määruskaebus
5.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 25. juuli 2022. a määruse, millega pikendati ravi tähtaega kuni 40 päevani. Puudutatud isik on seisukohal, et käesoleval juhul pole täidetud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi rakendamise eeldused PsAS § 11 lg 1 mõttes. Kaebaja hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks. Isik ei ole ohtlik ei endale ega teistele. Konfliktide tekitajaks on olnud puudutatud isiku vend Markus Ait. Puudutatud isik võtab ise vabatahtlikult ravimeid ja teeb koostööd raviarstiga ning suudab oma käitumist juhtida ja saab aru olukordadest ja situatsioonidest. Puudutatud isiku hinnangul on põhjendamatu kohtu poolt väita, et ravita jätmisel on ta ohtlik eelkõige enda elule ja tervisele, aga ka teiste isikute tervisele ja julgeolekule. Kaebaja leiab, et praegusel juhul on võimalik kohaldada ka muid psühhiaatrilist abi meetmeid, nt ambulatoorset ravi. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks ei ole puudutatud isiku puhul muu psühhiaatriline abi küllaldane. Menetluse edasine käik
6.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja märgib, et puudutatud isikul esineb äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Senise raviga on luulumõtete intensiivsus küll vähenenud, kuid haiguskriitika puudub täielikult. Ravi võtab isik haiglas vastu, kuid ravivajadusest ta aru ei saa. Haiguskriitika ja ravivajadusest arusaamise puudumine teeb väga küsitavaks ambulatoorse toetusravi jätkamise käesoleval ajal. On risk psühhoosi ägenemiseks, mil patsient võib olla ohtliku käitumisega nii enda kui teiste suhtes. Ravi peaks veel jätkuma kontrollitud keskkonnas, st haiglas. Ravi eesmärgiks on vähemalt osalise haiguskriitika ja ravivajadusest arusaamise tekkimine, et kindlustada stabiilne haiglaravi järgne ambulatoorne toetusravi.
7.Saaremaa vald määruskaebust ei toetanud ning märkis, et jääb jätkuvalt oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. 25. juuli 2022 määruse alusel ravitähtaja pikendamine oli põhjendatud ja puudutatud isiku huvides. Terviseandmetest lähtuvalt oli isik määruse tegemise ajal endale ja teistele isikutele endiselt ohtlik. Ravitähtaja pikendamine võimaldas jätkata tema raviga pikema ajaperioodi jooksul, mis suurendab tõenäosust, et isikul esinev psühhootiline seisund paraneb. Kui isik on hetkel adekvaatne, tal on tekkinud haigusteadlikkus ning raviarstide hinnangul ei ole isik enam ohtlik iseendale ja teistele ning tahtest sõltumatu ravi kohaldamise alused on ära langenud, siis ei ole ravi jätkamine põhjendatud.
4(6)
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
10.Puudutatud isik on seisukohal, et käesoleval juhul pole täidetud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi kohaldamise eeldused PsAS § 11 lg 1 mõttes. Puudutatud isik võtab enda sõnul ise vabatahtlikult ravimeid ja teeb koostööd raviarstiga ning suudab oma käitumist juhtida ja saab aru olukordadest ja situatsioonidest. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks ei ole puudutatud isiku puhul muu psühhiaatriline abi küllaldane.
11.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
11.1.Kolleegium on seisukohal, et maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et puudutatud isikul esineb äge psühhootiline episood (F23.1). Lisaks on avaldaja vastuses määruskaebusele avaldanud, et puudutatud isikul esineb äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2). Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikul psüühikahäire olemasolu tuvastatud. Seega on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldus.
11.2.Maakohus märkis, et puudutatud isiku käitumine on mõjutatud psühhoosielamustest ning esineb kõrge risk enesevigastamiseks, kuna ta ei taju reaalseid käitumispiire. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist ja julgeolekut. Puudutatud isikul esinevad religioosse sisuga luulumõtted. Enne haiglasse viimist palus ta kodus jumalat, et too teda ristiusku pööraks ning tagus seetõttu enda pead ja käsi vastu lauda, mille käigus end ka vigastas. Lisaks kiskus puudutatud isik laest lambid maha, jõi nõudepesuvahendit ning tahtis elektrijuhtmeid enda kätte võtta. Avaldaja on esile toonud, et puudutatud isik on luulumõtete tõttu arvamusel, et saab jumalaga kontakti, tehes väliselt ohtlikke ja veidraid tegevusi (lüües pead vastu lauda jms). Vastuses määruskaebusele on avaldaja täiendavalt märkinud, et senise raviga on luulumõtete intensiivsus küll vähenenud, kuid haiguskriitika puudub puudutatud isikul täielikult. On risk psühhoosi ägenemiseks, mil patsient võib olla ohtliku käitumisega nii enda kui teiste suhtes. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
11.3.Muude abinõude kasutamise võimatus eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt nt RKTKm nr 3-2-1-155-13, p 40). Maakohus leidis põhjendatult, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane, sest haigusteadvuse ja kriitika täieliku puudumise tõttu ei ole võimalik puudutatud isikuga kokku leppida alternatiivsetes raviviisides. Puudutatud isik leiab määruskaebuses, et ta võtab ise vabatahtlikult ravimeid ja teeb koostööd raviarstiga. Avaldaja on märkinud, et puudutatud isik võtab haiglas küll ravi vastu, kuid oma ravivajadusest ta aru ei saa. Haiguskriitika ja ravivajadusest arusaamise 5(6)
puudumine ei võimalda puudutatud isikut ravida ambulatoorselt. Seetõttu ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatrilise abi rakendamine võimalik..
12.Kuivõrd psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 1 ja 5 tulenevad tingimused olid täidetud, tuleb puudutatud isiku määruskaebus jätta rahuldamata.
13.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud avaldajal puuduvad. Riigi õigusabi korras kaebuse esitajale määratud esindaja tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Juhul, kui vastav taotlus on esitatud maakohtule, siis määrab esindaja tasu kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.