X hagi Osaühingu Alfapower vastu ja RS Varad OÜ vastu 164,44 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Alfapower määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Gunnar Heina Kostja Osaühing Alfapower (registrikood 11396389), lepinguline esindaja Karlis Kolk Kostja RS Varad OÜ (endise ärinimega Finpower OÜ) (registrikood 11494666), seaduslik esindaja RS
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 23. detsembri 2021. a määrus osas, millega maakohus jättis X-lt Osaühingu Alfapower kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 483,19 euro ulatuses ja viivise sellelt (resolutsiooni p-d 5, 6 ja 7). Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista X-lt Osaühingu Alfapower kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitis 483,19 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis sellelt summalt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Parandada maakohtu 23. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni p-s 3 ilmne ebatäpsus, kus maakohus on eksinud sõnastamisel, ja lugeda resolutsiooni p 3 sõnastuseks „RS Varad OÜ vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda“.
5.Maakohtu määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 1–4 ja 8 osas.
6.Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1.Võtta vastu X 9. aprilli 2021. a loobumine hagist RS Varad OÜ (endise ärinimega Finpower OÜ) vastu ja 11. novembri 2021. a loobumine hagist Osaühingu Alfapower vastu.
6.2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-116969.
2-20-116969
6.3.RS Varad OÜ vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6.4.Osaühingu Alfapower menetluskulud jätta X kanda.
6.5.Määrata Osaühingu Alfapower põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 972,72 eurot.
6.6.Mõista X-lt Osaühingu Alfapower kasuks menetluskulude katteks välja 972,72 eurot.
6.7.Kostja I kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb X-l tasuda Osaühingule Alfapower viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.8.Välja mõista X-lt Eesti Vabariigi kasuks vähemtasutud riigilõivu katteks 37,50 eurot. Tasaarvestada X kohustus riigi ees summas 37,50 eurot X nõudega riigi vastu riigilõivu tagastamiseks summas 50 eurot ning lugeda X kohustus riigi ees summas 37,50 eurot tasaarvestusega lõppenuks.
7.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates praeguse määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Osaühingu Alfapower (kostja I) vastu üüri tagatisraha 160 euro, üüri ettemaksu 160 euro ja 164,44 euro üürile lisaks tasutud kõrvalkulude, mille tasumiseks hagejal üürilepingu alusel kohustust ei olnud, tagasi saamiseks ning viivise 5,09 euro ajavahemiku 1. aprill 2020 kuni 8. aprill 2020 eest väljamõistmiseks.
2.Hageja taotlusel kaasas kohus menetlusse kostjana üüritud eluruumi omaniku RS Varad OÜ (endise ärinimega Finpower OÜ) (kostja II).
3.Hageja täpsustas hagi nõuet ning palus kostjalt II välja mõista alusetult tasutud kõrvalkulud summas 164,44 eurot.
4.Hageja esitas 9. aprillil 2021 maakohtule avalduse kostja II osas hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja II kohtuvälise kokkulepe, mille tingimused kokkuleppe kohaselt täideti, st kostja II kandis hageja kontole kosjalt II nõutud 164,44 eurot, mille kättesaamist hageja kinnitab. Hageja palus lõpetada menetluse kostja II suhtes hagist loobumise alusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 3).
5.Hageja loobus 11. novembri 2021. a istungil hagist kostja I vastu. 2 (9)
2-20-116969
6.Kostja I esitas 15. novembril 2021 menetluskulude nimekirja. Kostja I menetluskulud on lepingulise esindaja õigusabikulu kokku 1113 eurot koos käibemaksuga. Kostjale osutati õigusabi 13 t 5 min järgmiselt: 10. juulil 2020 materjalidega tutvumine, analüüs, kohtumine ja nõupidamine kliendiga, positsiooni kujundamine, kostja vastuse koostamine 4 t 10 min; 28. juulil 2020 hageja 17. juuli 2020. a vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine 25 min; 21. septembril 2020 ettevalmistus 22. septembri 2020. a istungiks 1 t 30 min; 22. septembril 2020 kliendi esindus istungil 2 t 51 min; 29. septembril 2020 istungi protokolliga tutvumine 20 min;
8.oktoobril 2020 hageja 5. oktoobri 2020. a taotlusega tutvumine 5 min; 15. oktoobril 2020 kohtu 14. oktoobri 2020. a määrusega tutvumine 10 min; 28. oktoobril 2020 hageja 23. oktoobri 2020. a hagiavaldusega tutvumine, kliendiga nõupidamine 25 min; 9. detsembril 2020 tutvumine poolte kirjadega 31. oktoobrist 2020 11. novembrini 2020 20 min; 18. märtsil 2021 tutvumine kohtu 17. märtsi 2021. a määrusega 10 min; 12. aprillil 2021 tutvumine menetlusdokumentidega 26. märtsist 2021 9. aprillini 2021 ning 12. aprilli 2021. a vastuse koostamine 25 min; 10. novembril 2021 11. novembri 2021. a istungiks ettevalmistus (sh kohtutoimiku lugemine), kliendiga nõupidamine 1 t 30 min; 12. novembril 2021 kliendi esindus istungil 14 min ning 27. septembril 2021 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 40 min. Esindaja tunnitasu on 70 eurot. Kostja I nõuab kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja I esitas taotluse märkida lahendis, et hageja poolt kostjale I hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Hageja vaidles kostja I menetluskuludele vastu ning palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja tõi välja, et oluline osa hagis nõutud summast laekus hageja kontole vastavalt kostjate I ja II kaudu tegutsenud ettevõtjaga (RS) sõlmitud kokkuleppele. Sisuliselt võttis kostjana II menetlusse kaasatud pool hagi õigeks. Sama tulemus oleks ootuspärane olnud ka siis, kui kohus oleks asja menetlenud ja kohtuvälist kokkulepet poleks sõlmitud. Õiguste ja kohustuste ettekavatsetud jagamine (skeemitamine) erinevate juriidiliste kehade tekitamise kaudu ei ole kooskõlas moraalse äritegevuse normidega ning hageja palub kohtul seda arvesse võtta. Hageja õiguste riive on toimunud, kostjate kaudu tegutsev ettevõtja on seda kompromissiga nõustudes tunnistanud.
8.Kostja I selgitas, et kuigi hageja ja kostja II sõlmisid kohtuvälise kompromissi, ei ole kostjad hagis esitatud nõuet tunnustanud ega õigeks võtnud. Kuigi mõlema kostja seaduslik esindaja on sama füüsiline isik, siis juriidilises mõttes on tegemist kahe erineva isikuga. Seetõttu ei mõjuta ühe kostja kompromiss menetluskulude kandmist teise kostja poolt. Ettevõtetel on erinevad ärihuvid, mistõttu tuleb neid olenemata juhatusest ja omanikest käsitada erinevate isikutena. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Maakohus võttis 23. detsembri 2021. a määrusega vastu hageja 9. aprilli 2021. a loobumise hagist kostja II vastu ja 11. novembri 2021. a loobumise hagist kostja I vastu. Kohus lõpetas asjas menetluse. Kohus jättis kostja II vastu esitatud nõude menetlemisega seotud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda (resolutsiooni p 3 sõnastus: „Hageja X menetluskulud kostja RS Varad OÜ menetluskulud jätta X enda kanda“) ning kostja I menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kostja I põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 489,53 eurot, mille mõistis hagejalt kostja I kasuks välja. Kohus kohustas hagejat tasuma kostja I kasuks välja mõistetud menetluskuludelt kostjale I viivist seaduses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
3 (9)
2-20-116969
9.1.Kohus võttis vastu hageja loobumise kostja II vastu esitatud nõudest, kuna hageja ja kostja II sõlmisid kohtuvälise kokkuleppe ja hageja kinnitusel on kostja kokkuleppe täitnud. Kostja II ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud. Kohus võttis vastu ka hageja 11. novembri 2021. a istungil avaldatud ja protokolli kantud loobumise hagist kostja I vastu üüri ettemaksu ja tagatisraha kokku 320 euro tagastamiseks. Ka kostja I ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud, kuid palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja loobus mõlema kostja vastu esitatud nõuetest, lõpetas kohus asja menetluse.
9.2.Kohus jättis kostja II vastu esitatud nõude menetlemisega seotud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
9.3.TsMS § 168 lg-s 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja I vastu esitatud nõuetest loobumise aluseks ei olnud kostja I poolne hageja nõude rahuldamine. Seega tuleb hagejal kostja I vastu esitatud nõuetest loobumise tõttu hüvitada kostja I menetluskulud. Hageja enda kanda jäävad ka tema enda menetluskulud, mis on seotud kostja I vastu nõude esitamisega.
9.4.Kuna hageja peab hüvitama menetluskulud kostjale I, siis määras kohus rahaliselt kindlaks kostja I menetluskulud.
9.5.Kostja I menetluskuluks on õigusabikulud 1113 eurot (sisaldab käibemaksu), esindaja ajakulu kokku 13,25 t ja tunnitasu 70 eurot, millele lisandub käibemaks.
9.6.Kostja I õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Põhjendatud on kostja I menetluskulude piiramine tsiviilasja hinnaga. Kostja I viide Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrusele tsiviilasjas nr 2-19-10324 ei ole asjakohane. See Riigikohtu lahend ei välista kohtusse pöördunud isikult väljamõistetava menetluskulude hüvitise piiramist tsiviilasja hinnaga. Arvestades praeguse vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning keerulise õigusvaidluse puudumist, ei ole põhjendatud jätta hageja kanda kostja lepingulise esindaja kulusid, mis ületavad ligi kolmekordselt hageja nõuet. Kuigi hageja loobus nõudest kostja I vastu, sest pärast kohtusse avalduse esitamist on kostja II tema nõude osaliselt rahuldanud, on hageja olukord võrreldav avaldajate olukorraga eelpool viidatud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324. Hageja pöördus kohtusse, sest kostja I oli kohtuväliselt keeldunud hageja nõudeid täitmast. Samal ajal on mõlema kostja ainuosanik ja juhatuse ainus liige RS, kes on kostja I seadusliku esindajana sõlminud hagejaga üürilepingu. RS oli valmis alusetult tasutud kõrvalkulud koheselt hagejale hüvitama, kui selgus, et tegelik korteriomanik on kostja II ning hageja esitas selle firma vastu nõude. RS mõlema äriühingu seadusliku esindajana pidi olema juba lepingu sõlmimise ajal teadlik, et korteriomandi tegelik omanik on kostja II, mitte üürileandja kostja I. RS ei avaldanud seda hagejale ei siis, kui hageja kohtuväliselt kostjalt I kõrvalkulude tagastamist nõudis, ega ka kostja I vastu hagiavalduse saamisel. Selle asemel palkas RS kostjat I kohtusse esindama lepingulise esindaja, kellele väidetavalt samuti ei olnud teada, et korter ei kuulu kostjale I. Kuna kostjate seaduslikul esindajal oli mõistlik võimalus õigusabikulude tekkimist vältida, pidas kohus põhjendatuks piirata kostja I lepingulise esindaja kulusid tsiviilasja hinnaga 489,53 eurot. Arvestades kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 70 eurot, millele lisandub käibemaks, katab see kostja I lepingulise esindaja 5,8 t töö. Arvestades kostja I lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid (osalemine kahel kohtuistungil (sh kohtus 2 t 51 min ja veebis 14 min), 10. juulil 2020 kirjaliku vastuse koostamine (u 3 lk sisulist teksti), 12. aprilli 2021. a seisukoha hageja kompromissiettepanekule (12 rida) ja menetluskulude nimekirja koostamine (1,5 lk)), ei ole kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu selle asjaga tegelemiseks oluliselt suurem. Seega mõistis kohus hagejalt kostja I kasuks menetluskulude katteks välja 489,53 eurot ning kohustas hagejat kostja I taotluse alusel tasuma 4 (9)
2-20-116969 kostjale I hüvitatavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seaduses sätestatud määras. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata kostja I avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja nende väljamõistmiseks hagejalt 623,47 euro osas. Kostja I palub teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista hagejalt kostja I kasuks välja täiendav menetluskulude hüvitis 623,47 eurot.
10.1.Kostja I väitel on vajalikud ja põhjendatud ka kõik järgmised menetluskulude nimekirjas välja toodud esindaja tegevused, mida kohus arvesse ei võtnud: •
•
• • • •
• • •
28.juulil 2020 hageja 17. juuli 2020. a vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine 25 min. Hageja esitas eelmenetluses neli lehekülge sisulist teksti vastuväiteks kostja esitatud vastuskirjale, millega tutvumine oli kostja jaoks vajalik, et vajadusel esitada oma seisukohad kohtule õigeaegselt (enne eelmenetluse lõppemist).
21.septembril 2020 ettevalmistus Pärnu Maakohtu 22. septembri 2020. a istungiks 1 t 30 min. Kostja esindaja pidi kohtuistungiks üle vaatama materjalid, mis olid menetluse käigus kogunenud (toimiku), need organiseerima ja valmistama ette seisukohad hageja viimase vastuse osas.
29.septembri 2020. a istungi protokolliga tutvumine 20 min. Kostja pidi tutvuma protokolliga, et olla kindel, et selles ei oleks vastuolusid tegelikkuses räägituga, millisel juhul oleks kostja esitanud oma seisukohad.
8.oktoobril 2020 hageja 5. oktoobri 2020. a taotlusega tutvumine 5 min. Kostja pidi tutvuma hageja esitatud taotlusega, et teada selle sisu ja seda vajaduse korral vaidlustada või selle osas seisukohta avaldada.
15.oktoobril 2020 kohtu 14. oktoobri 2020. a määrusega tutvumine 10 min. Kostja pidi tutvuma määrusega, et teada selle sisu ja seda vajaduse korral vaidlustada või selle osas seisukohta avaldada.
28.oktoobril 2020 hageja 23. oktoobri 2020. a hagiavaldusega tutvumine, kliendiga nõupidamine 25 min. Kostja pidi tutvuma hagiga, et teada selle sisu ja seda vajaduse korral vaidlustada. Kuivõrd hagi sisaldas uusi asjaolusid ja taotlusi, pidi kostja esindaja pidama nõu kliendiga, et arutada, kuidas on mõistlik asjaga edasi minna.
9.detsembril 2020 tutvumine poolte kirjadega 31. oktoobrist 2020 11. novembrini 2020 20 min. Kostja pidi tutvuma nende kirjade sisuga, et teada nende sisu ja neid vajaduse korral vaidlustada või nende osas seisukohta avaldada.
18.märtsil 2021 tutvumine kohtu 17. märtsi 2021. a määrusega 10 min. Kostja pidi tutvuma määrusega, et teada selle sisu ja seda vajaduse korral vaidlustada või selle osas seisukohta avaldada.
10.novembril 2021 11. novembri 2021. a istungiks ettevalmistamine (sh kohtutoimiku lugemine ja kliendiga nõupidamine 1 t 30 min. Kostja pidi üle vaatama materjalid, need organiseerima ja valmistama ette ka seisukohad, selleks kliendiga suheldes, seoses vahepealsel ajal kohtumenetluses toiminud arengutega (kompromissi sõlmimine hageja ja teise kostja vahel, hageja esitatud taotlused, hagi muutmine, kohtu esitatud dokumendid).
10.2.Kostja I leidis, et hagi vastuse koostamise kulu suurust ei saa taandada üksnes hagi vastuse sisulisele mahule, nagu maakohus praegusel juhul tegi. Kostja I esindaja pidi hagi vastuse koostamiseks tutvuma hagiavalduse sisu ka sellele lisatud tõenditega (10 lisa); konsulteerima kliendiga; analüüsima kliendi esitatud tõendeid; kohaldama seadust ning koostama hagi vastuse. Seega on hagi vastuse koostamiseks kulunud 4 t 10 min täies ulatuses vajalik ja 5 (9)
2-20-116969 põhjendatud. Lisaks on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik ajakulu 12. aprillil 2021 kulunud 25 min tutvumiseks menetlusdokumentidega 26. märtsist 2021 9. aprillini 2021 (8 dokumenti) ning 12. aprilli 2021. a vastuse koostamiseks. Viidatud dokumentidega tutvumine oli 12. aprilli 2021. a vastuse koostamiseks vajalik. Ka menetluskulude nimekirja koostamine 40 min on mõistlik ja põhjendatud ajakulu, kuivõrd kostja I pidi menetluskulude nimekirja koostamise raames selgitama, et menetluskulusid ei tohiks siduda hagihinnaga. Vastava selgituse lisamiseks pidi kostja I esindaja tutvuma Riigikohtu lahendiga, kuna nii hageja kui ka kohus olid eelnevalt viidanud, et praeguses asjas võib kohus menetluskulud siduda hagihinnaga.
10.3.Kuigi asi ei olnud sisult keeruline, muutis selle keeruliseks hageja, kes esitas mitmeid segadusttekitavaid dokumente – esmalt esitas hageja hagi ilma asjaolusid välja selgitamata (s.o et vara omanik oli kostja II, mitte kostja I), mis tingis vajaduse hiljem kaasata kostja II; jättis kostja II kaasamisel hagi piisavalt hästi täpsustamata; sõlmis ühe kostjaga kompromissi, mille järgselt esitas taotluse lõpetada menetlus teise kostja vastu; ootas kuni kohtuistungini, et võtta hagi tagasi, kuigi oleks seda saanud teha juba varem. Selline käitumine tekitas vajaduse luua hulga menetlusdokumente, millega kostja pidi tutvuma, et olla kindel, et tema õiguseid ei riivataks ja ta saaks esitada dokumentide kohta seisukohad. Ka kohus sattus hageja toimingutest segadusse, mistõttu kostja esindaja pidi hoidma kõrgendatud tähelepanu menetluse kulgemisel, et tagada kohtuasja õiglane lahendamine. Seega on tekkinud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud, arvestades ka hageja poolt menetluse keeruliseks muutmist.
10.4.Kohtu seisukoht, et kostja peaks võtma vastutuse, et hageja esitaks hagi õige isiku vastu, on meelevaldne. Eelkõige on hageja kohustus esitada hagi õige isiku vastu. See, kas kostjale oli teada, kes oli vara tegelik omanik, ei ole oluline, kuivõrd vastav informatsioon on avalik (kinnistusraamatust kättesaadav). Hageja oleks pidanud ise enne hagi esitamist kontrollima, kas ta esitab hagi õige isiku vastu. Kostja teatas juba esimesel istungil, et ta ei ole vara omanik. Seega on kohatu kohtu väide, et kostja oleks saanud menetluskulude tekkimist vältida. Hagejal oleks olnud igal juhul vaja oma hagi muuta, kui ta soovis esitada nõuet õige isiku vastu. Samuti oleks menetlus jätkunud täpselt samamoodi, nagu hetkel jätkus (kompromissi sõlmimine ühe kostjaga jne). See, et mõlema kostja esindaja ja omanik oli üks isik, ei muuda fakti, et juriidiliselt olid kostjad erinevad isikud, kellel on erinevad ärihuvid. Kostja ei saanud mõjutada asjaolu, kas, kelle vastu ja kuidas hageja hagiavalduse esitas. Samuti ei andnud hageja kostjale võimalust asja kohtuväliselt lahendada, kuivõrd asus kostjale koheselt esitama erinevaid nõudekirju ja peatselt esitas ka hagiavalduse kohtusse.
11.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
12.Kostja II seaduslik esindaja RS vastas maakohtule, et tema arvates on määruskaebus õigesti menetlusse võetud ning ta nõustub määruskaebuse sisuga.
13.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja I kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 483,19 euro ulatuses. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja I kasuks välja täiendava menetluskulude hüvitise 483,19 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kostja I määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
6 (9)
2-20-116969
15.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 623,47 euro ulatuses. Kostja I palub teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja I kasuks välja täiendav menetluskulude hüvitis 623,47 eurot. Seega vaidlustab kostja I maakohtu määruse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause koosmõjus §-ga 659 kohaselt jõustunud.
16.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
17.Pooled vaidlevad määruskaebemenetluses sisuliselt selle üle, kas maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi kostja I lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus otsustas piirata kostjale I hüvitatavate menetluskulude summat tsiviilasja hinnaga, põhjusel, et kostjate seaduslikul esindajal oli mõistlik võimalus õigusabikulude tekkimist vältida.
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu esitatud põhjendus saaks olla asjakohane menetluskulude jaotuse, mitte kindlaksmääramise otsustamisel. Olukorras, kus maakohus leidis, et hagejalt kostja I menetluskulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, saanuks maakohus kohaldada menetluskulude jaotuse otsustamisel TsMS § 162 lg-t 4, mis võimaldab jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus seda ei teinud, vaid jättis kostja I menetluskulud hageja kanda. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu (Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-65-13, p 18).
19.Ringkonnakohus selgitab, et hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramise aluseks esindajakulude osas on menetluses tehtud menetlustoimingud, st tuleb vaadata, milliseid toiminguid on esindaja teinud, kas need on olnud põhjendatud ja kas põhjendatud on ka neile väidetavalt kulutatud aeg. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu
14.aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17).
20.Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 2-19-10324 tehtud lahendi p-s 19 ka seda, et TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele 7 (9)
2-20-116969 minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Riigikohtu hinnangul tuleb menetluskulude norme (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et viidatud lahendist nähtuvalt on tsiviilasja hinnast suurema menetluskulude hüvitise väljamõistmine põhjendatud vaid puudutatud isikult avaldaja kasuks. Kolleegiumi hinnangul ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende eest hüvitise väljamõistmisel alust kohelda pooli erinevalt. Nii hagejal kui ka kostjal peab olema võimalik kasutada professionaalse esindaja õigusabi ning arvestada ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses sellega, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
21.Praeguses asjas piiras maakohus hüvitatavate menetluskulude summa tsiviilasja hinnaga, kuid ei hinnanud kõigi kostja I esindaja 15. novembril 2021 esitatud menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoimingute ning nendele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus on põhjendamatult võtnud kostja I lepingulise esindaja menetlustoimingutena arvesse üksnes osalemist kahel kohtuistungil, 10. juulil 2020 kirjaliku vastuse koostamist, 12. aprillil 2021 hageja kompromissiettepaneku kohta seisukoha koostamist ja menetluskulude nimekirja koostamist, jättes ülejäänud kostja I lepingulise esindaja toimingud käsitlemata ja tähelepanuta. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tehtud toimingutest, kuid maakohus seda ei teinud ega põhjendanud, miks maakohtu määruse põhjendavas osas käsitlemata jäänud kostja I menetlustoimingud ja nende ajakulu olid kohtu arvates põhjendamatud, on maakohus ületanud diskretsioonipiire ja rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8). Eelnev annab ringkonnakohtule aluse maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Nimetatud puudused saab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel kõrvaldada, hinnates ise kostja I
15.novembril 2021 esitatud menetluskulude nimekirjas toodud toimingute ja nende ajakulu põhjendatust ja vajalikkust.
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja I lepingulise esindaja
15.novembril 2021 esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Osaliselt on põhjendamatu mõlema maakohtu istungi ettevalmistamise kulu. Nimelt kulus kostja I lepingulisel esindajal 22. septembri 2020. a istungi ettevalmistamiseks 21. septembril 2020 1 t 30 min ja ka 12. novembri 2021. a istungi ettevalmistamiseks 10. novembril 2021 1 t 30 min. Arvestades, et kostja I lepinguline esindaja esindas kostjat I alates hagivastuse koostamisest, st menetluse algusest peale, oli lepinguline esindaja menetluse käigust ning poolte esitatud menetlusdokumentidest ja nende sisust teadlik. Seega oli vajalik ja põhjendatud kulu kummakski kohtuistungiks ettevalmistamiseks maksimaalselt 45 min, kokku 1 t 30 min. Ringkonnakohtu hinnangul on osaliselt põhjendamatu ka 27. septembril 2021 menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise ajakulu 40 min. Mõistlik ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks on praegusel juhul 30 min, arvestades nii nimekirja mahtu kui ka seda, et kostja I lepinguline esindaja on samas dokumendis esitanud ka õiguslikke käsitlusi.
23.Kõik ülejäänud kostja I lepingulise esindaja 15. novembril 2021 esitatud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja nende ajakulu olid kolleegiumi hinnangul kostja I huvide ja õiguste kaitsmiseks praeguses kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud. Ka hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja I lepingulise esindaja konkreetsetele toimingutele ja nende 8 (9)
2-20-116969 ajakulule. Seega on kostja I menetlustoimingutele kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalik 11,58 t ulatuses (13 t 15 min – 1 t 40 min).
24.Kostja I lepingulise esindaja tunnitasu suurust (70 eurot, millele lisandub käibemaks) ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja I esindaja tunnitasu 84 eurot käibemaksuga ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul, mistõttu see on põhjendatud. Kostja I on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi küsida. Seega on kostja I põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 972,72 eurot (11,58 × 84). Kuna maakohus mõistis vaidlustatud määrusega hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 489,53 eurot ning selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, tuleb hagejalt kostja I kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulude hüvitis 483,19 eurot (972,72 - 489,53).
25.Kolleegium märgib, et maakohtu määruse resolutsiooni p 3 sõnastus („Hageja X menetluskulud kostja RS Varad OÜ menetluskulud jätta X enda kanda“) on ebaselge. Määrust tervikuna, sh selle põhjendusi arvestades on ilmne, et maakohus jättis kostja II vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda. Tuginedes TsMS §-le 447 ja § 463 lg-le 2 korrigeerib kolleegium praeguse määrusega maakohtu eksituse resolutsiooni p 3 sõnastamisel. Tegemist on formaalse parandusega, mis ei mõjuta lahendi sisu.
26.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
27.Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
28.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.