1.Osaühing Alfapower (registrikood 11396389, asukoht Aasa 8, Pärnu linn, Pärnu linn, 80033 Pärnu maakond) ̧ seaduslik esindaja Rein Sõõrd (e-post [email protected]); lepinguline esindaja Karlis Kolk (e-post: [email protected])
2.RS Varad OÜ (endine nimi Finpower OÜ, registrikood 11494666, asukoht: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Aasa küla, 87201; e-post: [email protected]); seaduslik esindaja juhatuse liige Rein Sõõrd
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu X 09.04.2021 loobumine hagist Finpower OÜ (praeguse ärinimega RS Varad OÜ) vastu ja 11.11.2021 loobumine osaühingu Alfapower vastu.
3.Hageja X menetluskulud kostja RS Varad OÜ menetluskulud jätta X enda kanda.
4.Alfapower OÜ menetluskulud jätta X kanda.
5.Määrata Alfapower põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 489,53 eurot.
6.Mõista Xlt Alfapower OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 489,53 eurot.
7.Kostja I kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda Alfapower OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
8.Välja mõista Xlt Eesti Vabariigi kasuks vähemtasutud riigilõivu katteks 37,50 eurot. Tasaarvestada X kohustus riigi ees summas 37,50 eurot X nõudega riigi vastu riigilõivu
Tsiviilasi nr 2-20-116969 tagastamiseks summas 50 eurot ning lugeda X kohustus riigi ees summas 37,50 eurot tasaarvestusega lõppenuks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
MENETLUSE KÄIK
1.X esitas maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud asjas 25.06.2020 hagi Osaühingu Alfapower vastu üüri tagatisraha 160 eurot, üüri ettemaksu 160 eurot ja 164,44 eurot üürile lisaks tasutud kõrvalkulude, mille tasumiseks hagejal üürilepingu alusel kohustust ei olnud, tagasi saamiseks ning viivise 5,09 eurot (hagiavalduse põhjenduste kohaselt arvestatud perioodi 01.04.2020 – 08.04.2020 eest) väljamõistmiseks.
2.Hageja taotlusel kohus 14.10.2020 kaasas kostjana menetlusse üüritud eluruumi omaniku, Finpower OÜ (alates 09.02.2021 ärinimi RS Varad OÜ), ja kohustas hagejat esitama kaasatud kostja vastu esitatava põhjendatud nõudega täiendatud hagiavalduse tervikteksti. Hageja esitas 23.10.2020 hagiavalduse tervikteksti asemel lühendatud kujul hagiavalduse, milles märkis üksnes kostjaga II seotud nõuded. Hageja taotles kostjalt II välja mõista alusetult tasutud kõrvalkulud summas 164,44 eurot.
3.31.10.2020 esitas Finpower OÜ esindaja hagejale ettepaneku kompromissiks – kostja II tasub 164,44 eurot alusetult tasutud kõrvalkulusid, kuid kuna kohtuväliselt ei ole Finpower OÜ vastu nõuet esitatud, siis ei olnud kostja II nõus kandma menetluskulusid. Gunnar Heina vastas kostjale 2, et on sellise kokkuleppega nõus, kuid kokkulepet kohtule kinnitamiseks ei esitatud. Kohus 17.03.2021 määrusega jättis X hagi osaühingu Alfapower ja RS Varad OÜ (endine Finpower OÜ) vastu puuduste kõrvaldamiseks käiguta, andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kohus määras, et kui pooled kokkuleppele ei jõua või ei jõuta kokkuleppele mõlema kostjaga, tuleb hagejal esitada kohtule 31.märtsiks 2021 mõlema kostja vastu esitatud nõuete osas täiendatud ja täpsustatud hagiavaldus terviktekstina, arvestades kohtumääruse põhjendustes antud selgitusi. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et kostja II kaasamine mõjutab kostja I vastu esitatud nõude suurust. Hageja taotlusel kohus pikendas kompromissi sõlmimiseks ja hagi tervikteksti esitamiseks antud tähtaegu 09.aprillini 2021.
4.09.04.2021 hageja esitas kohtule kirjaliku avalduse kostja II osas hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on RS Varad OÜ ja hageja 07.04.2021 sõlminud kohtuväline kokkulepe, mille tingimused kokkuleppe kohaselt täideti, st kostja kandis hageja pangakontole RS Varad OÜ arvelt nõutud 164,44 eurot, mille kättesaamist hageja kinnitab. Hageja palub lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-116969 Finpower OÜ (praegu RS Varad OÜ) suhtes hageja hagist loobumise alusel (TsMS § 428 lg 3).
5.Samal päeval hageja esitas kohtule kompromissettepaneku kostjale 1: hageja loobub nõudest Alfapower OÜ vastu täielikult ja menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda. Hageja taotles juhul, kui Alfapower OÜ kompromissiga ei nõustu, jätkata asja menetlemist 320,00 euro ja menetluskulude nõudes. OÜ-ga Alfapower hageja kokkuleppele ei jõudnud.
6.11.11.2021 kohtuistungil hageja loobus hagist osaühingu Alfapower vastu. Kohus määras pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja vastaspoole kulude kohta vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas, et teeb menetluse lõpetamise määruse 19.11.2021. Kohtul jäi tähelepanuta, et hageja loobumisavaldus RS Varad OÜ vastu esitatud nõudest on veel vormiliselt lahendamata ja menetlus RS Varad OÜ vastu määrusega lõpetamata. TsMS § 429 lg 3 alusel kohus 19.11.2021 edastas Finpower OÜ seaduslikule esindajale Rein Sõõrdile X hagist loobumise avalduse, menetluskulude nimekirjad ning määras vastuväidete ja kostja II enda menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-116969 Kostja II kohtu määratud tähtpäevaks midagi ei esitanud.
7.samuti ei ole hageja esitanud määratud tähtpäevaks, 21.detembriks 2021 (kaasa arvatud), kohtu nõutud täiendavaid selgitusi ega kuludokumente enda lepinguliste esindajate menetluskulude kohta.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1).
9.TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 4 lg 3 teise lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda. TsMS § 428 lg -st 1 tulenevalt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine on mõlema kostja osas lubatav, hagist loobumine ei riku olulist avalikku huvi (TsMS § 429 lg 4). Kohus võtab vastu hageja loobumise kostja RS Varad OÜ vastu esitatud nõudest, kuna hageja ja RS Varad OÜ on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe ja hageja kinnitusel on kostja kokkuleppe täitnud. RS Varad OÜ ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud. Kohus võtab vastu ka X 11.11.2021 kohtuistungil avaldatud ja protokolli kantud loobumise hagist Osaühingu Alfapower vastu üüri ettemaksu ja tagatisraha kokku 320 euro tagastamiseks. Ka osaühing Alfapower ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud, kuid palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna X on mõlema kostja vastu esitatud nõuetest loobunud, lõpetab kohus tsiviilasjas menetluse.
10.TsMS § 432 sätestatust tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda. Menetluskulud
11.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tsiviilasja menetlusega seoses teinud lepingulisele esindajale kulutusi summas 585,00 eurot (käibemaksuga) vastavalt lepingulise esindaja tööaruandele ning kokkuleppehindadele, võttes aluseks tsiviilasja sisu ja tehtud töö – kokku 6,5 tunni ulatuses (tsiviilasja materjalidega tutvumine; hagiavalduse koostamine; esindatava ärakuulamine ning täiendavate dokumentide koostamine), tunnihinnaks on 75EUR + KM. Hageja esindaja kinnitab, et kõik märgitud lepingulise esindaja kulutused on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega, on vajalikud ja põhjendatud ning vastavuses tsiviilasja keerukusega. Hageja ei ole eraisikuna käibemaksukohustuslane ega saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi, mistõttu on kulud näidatud koos käibemaksuga. Hageja taotleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
12.Kostja I vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja I on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekiri ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. TsMS § 176 lg 1 kohaselt peab menetluskulude nimekirjas olema detailselt ära näidatud menetluskulude koosseis. Hageja menetluskulude nimekiri on lakooniline, nimekirjas ei ole ära toodud, millistel kuupäevadel ning kelle poolt konkreetselt (hageja esindajaid on 2) on hagejale õigusabiteenust osutatud. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik kontrollida, kas hageja poolt nimetatud õigusabikulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kostjat esindab OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa (jurist K.K.), kes on käibemaksukohuslane, ning on kohane, et kostja menetluskuludele lisandub käibemaks. Samas on arusaamatu, kuidas on hageja menetluskuludele lisatud käibemaks, kui hageja füüsilised esindajad pole käibemaksukohuslased (samuti pole sellele varasemalt viidatud). Kostjal on kahtlus, et hageja menetluskulude nimekiri on seetõttu fabritseeritud. 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-116969
13.Kostja I menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 1113 eurot (koos käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulude arvestuse aluseks on kliendilepingus kokku lepitud juristitasu maksmine ja arvestamine tunnitasu alusel. Tunnitasu suuruseks on 70,00 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Õigusabi osutamiseks on kostja I esindaja kulutanud kokku 13 tundi ja 15 minutit järgmistele toimingutele: 10.07.2020 Materjalidega tutvumine, analüüs, kohtumine ja nõupidamine kliendiga, positsiooni kujundamine, kostja vastuse koostamine 4 tundi ja 10 minutit 28.07.2020 Hageja 17.07.2020 vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine 25 minutit 21.09.2020 Ettevalmistus Pärnu Maakohtu 22.09.2020 kohtuistungiks 1 tund ja 30 minutit 22.09.2020 Kliendi esindus kohtuistungil 2 tundi ja 51 minutit 29.09.2020 kohtuistungi protokolliga tutvumine 20 minutit 08.10.2020 Hageja 05.10.2020 taotlusega tutvumine 5 minutit 15.10.2020 Kohtu 14.10.2020 kohtumäärusega tutvumine 10 minutit 28.10.2020 Hageja 23.10.2020 hagiavaldusega tutvumine, kliendiga nõupidamine 25 minutit 09.12.2020 Tutvumine hageja ja kostja kirjadega 31.10.2020-11.11.2020 20 minutit 18.03.2021 Tutvumine kohtu 17.03.2021 kohtumäärusega 10 minutit 12.04.2021 Tutvumine menetlusdokumentidega 26.03.2021-09.04.2021, vastuse (12.04.2021) koostamine kohtule 25 minutit 10.11.2021 Pärnu Maakohtu 11.11.2021 kohtuistungiks ettevalmistus (sh kohtutoimiku lugemine), kliendiga nõupidamine 1 tund ja 30 minutit 12.11.2021 Kliendi esindus kohtuistungil 14 minutit 27.09.2021 Menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 40 minutit Tasu kokku 13 tundi ja 15 minutit * 70 eurot = 927,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja I esindaja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega hagimenetluses, kulude suurus on esindaja hinnangul põhjendatud ja vajalik; kostja I ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi küsida.
14.Kostja I esindaja viitab Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 (p 13) esitatud varasema seisukoha muutusele, mille kohaselt leitakse, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kostja I leiab, et kuna hageja loobus hagist, siis tuleb vastavalt TsMS §-le 168 hagejal kanda kostja menetluskulud, kui kostja pole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud ega hagi õigeks võtnud. Antud juhul sõlmisid küll hageja ja kaasatud kostja II Finpower OÜ kohtuvälise kompromissi, kuid ei Finpower OÜ ega ka Alfapower OÜ pole ühelgi hetkel hagis esitatud nõuet tunnustanud ega õigeks võtnud. Kuigi mõlema kostja seaduslik esindaja on sama füüsiline isik, siis juriidilises mõistes on ettevõtted kaks erinevat isikut, mistõttu ei ole põhjendatud, et ühe kostja kompromiss mõjutaks teise kostja menetluskulude kandmist. Ettevõtetel on erinevad ärihuvid, mistõttu tuleb neid käsitleda olenemata juhatusest ja omanikest erinevate isikutena. Eeltoodust tulenevalt palub kostja I määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 1113 eurot. Hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Mõista hagejalt välja kostja I kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
15.Hageja vaidleb kostja I menetluskulude suurusele ja kostja I kulude hageja kanda jätmisele vastu. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et oluline osa hagis nõutud summast laekus hageja kontole vastavalt Kostja I ja II isikus tegutsenud ettevõtjaga (Rein Sõõrd) sõlmitud kokkuleppele. Sisuliselt võttis Kostjana II menetlusse kaasatud pool hagi õigeks. Sama tulemus oleks ootuspärane olnud ka siis, kui kohus oleks asja täielikult menetlenud ja kokkulepet poleks sõlmitud kohtuväliselt. Õiguste ja kohustuste ettekavatsetud jagamine (skeemitamine) erinevate juriidiliste kehade tekitamise kaudu ei ole kooskõlas moraalse äritegevuse normidega ning seda palub hageja kohtul arvesse võtta. Hageja õiguste riive on toimunud, seda on kostjate vastutavas isikus tegutsev 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-116969 ettevõtja kompromissiga nõustudes tunnistanud ning seega palub hageja jätta menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja loobus RS Varad OÜ vastu esitatud nõudest seetõttu, et RS Varad OÜ on pärast tema kostjana menetlusse kaasamist hageja nõude rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Selle kohaselt peaksid RS Varad OÜ vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud jääma RS Varad OÜ kanda. Hageja ega kostja II ei ole kohtule avaldanud kohtuvälise kokkuleppe sisu, sh kas kokkulepe hõlmas ka menetluskulude jaotust. Hageja on aga ise taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samuti nähtub kohtule enne hagist loobumise avalduse esitamist saadetud kokkuleppe projektidest, et hageja ja kostja II on pidanud silmas, et pärast kostja II poolt 164,44 euro tasumist ei ole neil vastastikku teineteisele enam mingeid pretensioone, seega ka mitte menetluskulude hüvitamise nõudeid. Eeltoodu alusel kohus jätab kostja II nõude menetlemisega seotud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
17.TsMS § 168 lg-s 4 nähakse ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Alfapower OÜ vastu esitatud nõudest loobumise aluseks ei ole kostja I poolt hageja nõude rahuldamine. Seega kostja I vastu esitatud nõuetest loobumise tõttu tuleb hagejal hüvitada Alfapower OÜ-le menetluskulud ning hageja kanda jäävad ka tema enda menetluskulud, mis on seotud kostja I vastu nõude esitamisega. Hüvitatavate menetluskulude suurus
18.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
19.Vastavalt kulude jaotusele peab hageja hüvitama kulusid kostjale I. Seega tuleb rahaliselt kindlaks määrata kostja I menetluskulud, menetlusosaliste endi kanda jäävate kulude suurust kohus kindlaks ei määra.
20.Kostja I menetluskuluks on õigusabikulud 1113 eurot (sisaldab käibemaksu), esindaja ajakulu kokku 13,25 tundi (3 t 15 min), tunnitasu 70 eurot + käibemaks. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.Kohus leiab, et kostja I õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus ei nõustu kostja I esindaja seisukohaga, et selles asjas ei ole põhjendatud kostja I menetluskulude piiramine tsiviilasja hinnaga. Kostja I viide Riigikohtu 14.04.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-19-10324 ei ole asjakohane. Viidatud lahendis Riigikohus leidis, et põhjendatud on tsiviilasja hinnast suuremas summas menetluskulude väljamõistmine asjast puudutatud isikult avaldajate kasuks, kuna avaldajad saavutasid kohtusse pöördumisega oma eesmärgi – puudutatud isik rahuldas nende nõude pärast kohtusse pöördumist. Riigikohtu lahend ei välista kohtusse pöördunud isikult 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-116969 väljamõistetava menetluskulude hüvitise piiramist tsiviilasja hinnaga. Nimelt märgitakse viidatud lahendi punktis 19: „Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kannab kulud menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse (TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1). TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt ka määruse p 17). Kolleegiumi hinnangul tagab eeltoodud tõlgendus paremini kohtuvaidlusega seotud esindajakulude kandmise riski õiglase jaotuse.“
22.Kohus leiab, et praeguses tsiviilasjas vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning keerulise õigusvaidluse puudumist arvestades, ei ole põhjendatud hageja kanda jätta kostja lepingulise esindaja kulusid, mis ligi kolmekordselt ületavad hageja nõuet. Kuigi X siin asjas loobub nõudest kostja I vastu, sest osaliselt on pärast kohtusse avalduse esitamist tema nõude rahuldanud kostja II, on X olukord võrreldav avaldajate olukorraga kostja I viidatud Riigikohtu lahendis. X pöördus kohtusse, sest kohtuväliselt on kostja I keeldunud hageja nõudeid täitmast. Samal ajal on mõlema kostja ainuosanik ja juhatuse ainus liige Rein Sõõrd, tema on kostja I seadusliku esindajana sõlminud hagejaga üürilepingu. R. Sõõrd oli valmis alusetult tasutud kõrvalkulud koheselt hagejale hüvitama, kui selgus, et tegelik korteriomanik on RS Varad OÜ ning hageja esitas selle firma vastu nõude. Rein Sõõrd mõlema äriühingu seadusliku esindajana pidi olema juba lepingu sõlmimise ajal teadlik, et korteriomandi tegelik omanik on RS Varad OÜ, mitte üürileandja Alfapower OÜ. R. Sõõrd ei avaldanud seda hagejale ei siis, kui hageja kohtuväliselt kostjalt I kõrvalkulude tagastamist nõudis, ega kostja I vastu hagiavalduse saamisel. Selle asemel palkas R. Sõõrd kostjat I kohtusse esindama lepingulise esindaja (kellele väidetavalt samuti ei olnud teada, et korter ei kuulu kostjale I). Kohus leiab, et kostjate seaduslikul esindajal oli mõistlik võimalus õigusabikulude tekkimist vältida, mistõttu kohus peab põhjendatuks selles asjas piirata kostja I lepingulise esindaja kulud tsiviilasja hinnaga 489,53 eurot. Arvestades kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 70 eurot + käibemaks, katab see kostja I lepingulise esindaja 5,8 tunni töö. Arvestades kostja I lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid: osalemine 2 kohtuistungil (sh kohtus 2 t 51 min + veebis 14 min), 10.07.2020 kirjaliku vastuse koostamine (u 3 lk sisulist teksti), 12.04.2021 seisukoht hageja kompromissettepanekule (12 rida) ning menetluskulude nimekirja koostamine (1,5 lk) ei ole kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu selle asjaga tegelemiseks oluliselt suurem. 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-116969
23.Eeltoodu alusel kohus mõistab hagejalt kostja I kasuks menetluskulude katteks välja 489,53 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja kostja I taotluse alusel kohus märgib menetluskulude suuruse kindlaksmääramise määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tasumata riigilõiv
24.Hageja tasus menetluses 100 eurot riigilõivu kostja I vastu hagiavalduse esitamisel. Kostja II vastu esitatud nõudelt ei ole hageja riigilõivu tasunud. Menetluse kestel teise kostja kaasamine ja nõudesumma kahe kostja vahel jagamine ei muuda kostjaid solidaarkostjateks, vaid menetluse käigus ilmnes, et kõrvalkulude 164,44 eurot tagastamise osas ei saa hagejal olla samaaegselt nõuet kostjate I ja II vastu, vaid esialgu ainult kostja I vastu esitatud nõudesumma jagunes kahe kostja vahel. Kummagi kostja vastu esitatud nõuded on eraldiseisvad, mida tsiviilasja hinna määramisel ei saa liita, kummagi kostja vastu esitatud nõudele tuli määrata oma hagihind ning tasuda sellele vastavalt riigilõivu eraldi mõlemalt hagilt.
25.Kostja II vastu esitatud nõudelt tsiviilasja hinnaga 164,44 eurot tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 75 eurot. Kohus ei ole hagejalt enne nõudnud ja hageja ei ole tasunud riigilõivu kostja II vastu esitatud nõudelt, kuna hageja ja kostja II sõlmisid kohtuväliselt kokkuleppe ning hageja loobus kostja II vastu esitatud nõudest enne kostja II kaasamise järel hagi tervikteksti asemel esitatud lühendatud hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks hagejale määratud tähtaja lõppemist.
26.See ei välista riigilõivu nõudmist menetluse lõpetamise määrusega. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
27.Kuna hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, on tasumata riigilõivu riigituludesse hüvitamiseks kohustatud isik hageja. Hüvitatava riigilõivu summa määramisel kohus võtab arvesse, et TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, kuna ta hagist loobus. Seetõttu kujuneb hüvitatava riigilõivu suurus järgmiselt: 1) Kostja I vastu esitatud nõudelt tasus hageja riigilõivu 100 eurot. Seega oleks hagejal õigus tagasi taotleda 50 eurot. 2) Kui hageja tasub kostja II vastu esitatud nõude eest riigituludesse riigilõivu 75 eurot, tekib tal õigus ka sellest 50% ehk 37,50 euro tagastamist nõuda. Seega ei ole põhjendatud kohustada hagejat hüvitama riigile 75 eurot, vaid üksnes pool sellest, 37,50 eurot.
28.Eeltoodust tulenevalt on hagejal kohustus riigile tasuda 37,50 eurot, kuid samal ajal on hagejal õigus tagasi taotleda 50 eurot kostja I vastu esitatud hagist loobumise tõttu. Tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 alusel tasaarvestatavate nõuetega. Eeltoodu alusel kohus tasaarvestab riigi nõude hageja vastu 37,50 eurot hageja riigilõivu tagastamise nõudega summas 50 eurot. VÕS § 197 lg 2 alusel seega hageja kohustus tasuda riigituludesse 37,50 eurot ja samas summas riigilõivu tagastamise nõudeõigus lõpevad tasaarvestusega.
29.Hagejale jääb õigus taotleda kostja I vastu esitatud hagist loobumise tõttu riigilõivu tagastamist summas 12,50 eurot. Riigilõivu tagastamise nõudeõigus lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-116969 (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 määruse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 23. detsembri 2021. a määrus osas, millega maakohus jättis Xlt Osaühingu Alfapower kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 483,19 euro ulatuses ja viivise sellelt (resolutsiooni p-d 5, 6 ja 7). Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Xlt Osaühingu Alfapower kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitis 483,19 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis sellelt summalt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Parandada maakohtu 23. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni p-s 3 ilmne ebatäpsus, kus maakohus on eksinud sõnastamisel, ja lugeda resolutsiooni p 3 sõnastuseks „RS Varad OÜ vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda“.
3.Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Maakohtu määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 1–4 ja 8 osas.
3.Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Võtta vastu X 9. aprilli 2021. a loobumine hagist RS Varad OÜ (endise ärinimega Finpower OÜ) vastu ja 11. novembri 2021. a loobumine hagist Osaühingu Alfapower vastu.
3.2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-116969.
3.3.RS Varad OÜ vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.4.Osaühingu Alfapower menetluskulud jätta X kanda.
3.5.Määrata Osaühingu Alfapower põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 972,72 eurot.
3.6.Mõista Xlt Osaühingu Alfapower kasuks menetluskulude katteks välja 972,72 eurot.
3.7.Kostja I kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda Osaühingule Alfapower viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
3.8.Välja mõista Xlt Eesti Vabariigi kasuks vähemtasutud riigilõivu katteks 37,50 eurot. Tasaarvestada X kohustus riigi ees summas 37,50 eurot X nõudega riigi vastu riigilõivu tagastamiseks summas 50 eurot ning lugeda X kohustus riigi ees summas 37,50 eurot tasaarvestusega lõppenuks.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.