Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-17-13903
Kohtuasi
Tallinn, Sitsi tn 28 korteriühistu avaldus korteriomandi konkreetsel eesmärgil kasutamise ja samal eesmärgil kolmandate isikute valdusesse andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. augusti 2021. (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Sitsi tn 28 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinn, Sitsi tn 28 korteriühistu (registrikood 80071830), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva
a
määrus
Puudutatud isik Kindralite kinnisvara OÜ (registrikood 12397288), lepinguline esindaja Reimo Mets Menetluse liik
2.Jätta Harju Maakohtu 12. augusti 2021. a määrus muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
1.Tallinn, Sitsi tn 28 korteriühistu esitas 18. septembril 2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palus keelata Kindralite kinnisvara OÜ-l (puudutatud isik) Tallinnas Sitsi tn 28-61 asuva korteri (Sitsi tn 28-61 korter) narkomaanide nõustamiskeskusena ja süstlavahetuspunktina kasutamise ning samal eesmärgil kolmandatele isikutele kasutusse andmise.
2.Harju Maakohus rahuldas 4. detsembri 2019. a määrusega avalduse osaliselt ning keelas puudutatud isikul Sitsi tn 28-61 korteri kasutamise narkomaanide süstlavahetuspunktina ja kolmandatele isikutele selliseks tegevuseks Sitsi tn 28-61 korteri kasutusõiguse andmise, kuid määras, et puudutatud isikul ei ole keelatud Sitsi tn 28-61 korteri kasutamine või kolmandatele isikutele kasutusse andmine nõustamistegevuseks, kui sellega ei kaasne kaupade või muude teenuste tasuta või tasu eest pakkumist. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. novembri 2020. a määrusega maakohtu määruse avalduse osalise rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ning tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis avalduse täies ulatuses rahuldamata ning esimese ja teise astme menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus keeldus 15. veebruari 2021. a määrusega ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda.
3.Puudutatud isik esitas 26. novembril 2019 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on tema menetluskulude suurus maakohtus kokku 7106 eurot (käibemaksuta), mis koosneb üksnes lepingulise esindaja kuludest. Menetluskulude nimekirja järgi tegi puudutatud isiku lepinguline esindaja kuni 31. detsembrini 2018 tunnihinnaga 120 eurot ning alates 1. jaanuarist 2019 tunnihinnaga 130 eurot puudutatud isikut esindades toiminguid kokku 58 tunni 12 minuti ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised: -
11. september 2017 – kohtumine kliendiga – 2 tundi; 12. september 2017 – korteriühistu üldkoosolekul osalemine ja arutelu – 2 tundi; 19. september 2017 – avalduse ja esialgse õiguskaitse taotlusega tutvumine – 1 tund; 28. september 2017 – uurimustega tutvumine, algmaterjalide analüüs, selgituste küsimine spetsialistidelt – 4 tundi; 29. september 2017 – vastuse koostamine esialgse õiguskaitse avaldusele, lisade komplekteerimine, tõendite esitamine – 11 tundi; 2. november 2017 – materjalide uurimine, süstlavahetusega seotud uurimistöödega (rahvusvaheline mõõde, teiste riikide praktika) tutvumine ja analüüsimine – 5 tundi; 2. november 2017 – Riigikohtu lahendite ja sarnaste kohtulahendite otsimine ning nende läbitöötamine – 2 tundi; 3. november 2017 – vastuse koostamine avaldusele – 10 tundi; 8. jaanuar 2018 – avaldaja 1. detsembri 2017. a täiendustega tutvumine ja avaldaja seisukohtadele vastuse koostamine – 6 tundi; 9. aprill 2018 – kohtuistungiks valmistumine – 1 tund; 10. aprill 2018 – kohtuistungil osalemine – 1 tund; 10. aprill 2018 – istungijärgne koosolek, suhtlus kliendiga, selgitused – 1 tund; 5. juuni 2019 – kohtumääruse ja menetlusdokumentidega tutvumine, õigusliku seisukoha kujundamine; 5. juuni 2019 – telefonivestlus kliendiga – 24 minutit; 15. august 2019 – Rahvusarhiivis 1995. a planeerimis- ja ehitusseadustiku eelnõu ja seletuskirjaga tutvumine, Rahvusarhiivi külastus – 2 tundi 30 minutit;
2-17-13903 -
16. august 2019 – maakohtu 5. juuni 2019. a määrusele vastuse koostamine – 6 tundi 30 minutit; 21. august 2019 – avaldaja 16. augusti 2019. a vastusega tutvumine – 30 minutit; 24. oktoober 2019 – avaldaja 23. oktoobri 2019. a taotlusega tutvumine – 30 minutit; 22. november 2019 – maakohtu 22. novembri 2019. a määrusega tutvumine – 18 minutit.
4.Avaldaja vaidles 29. novembril 2019 puudutatud isiku menetluskuludele osaliselt vastu ja palus määrata kindlaks väiksemad hüvitatavad kulud. Puudutatud isiku menetluskulude suurus on asja keerukust, vaidluse sisu ja selle tarbeks vajalike seisukohtade esitamist arvestades valdavas osas põhjendamatu. Vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas. Vaidluse all on küsimus, kas kortermaja elanikud peavad vastava kokkuleppeta taluma süstlavahetuspunkti tegutsemist kaupluse kasutusotstarbega ruumides. Puudutatud isik esitas suure hulga asjasse puutumatuid väiteid ja tõendeid, sh erinevaid uuringuid, võrdlusi ja analüüse, mis käsitavad süstlavahetusteenust teistes riikides. Puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu on seega seoses asjasse puutumatute seisukohtade esitamisega suures osas ülepaisutatud ja põhjendamatu. Põhjendatud ajakuluks saab pidada maksimaalselt 30 tundi.
5.Puudutatud isik esitas 5. oktoobril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on tema menetluskulude suurus ringkonnakohtus kokku 1541 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest 1491 eurot (käibemaksuta) ning riigilõivust 50 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegi puudutatud isiku lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot puudutatud isikut esindades toiminguid kokku 12 tunni 24 minuti ulatuses. Toimingud ja neile kulunud aeg on järgmised: -
4.detsembri 2019. a määrusega tutvumine ja õigusliku seisukoha kujundamine – 30 minutit; määruskaebuse koostamine – 3 tundi 30 minutit;
31.augusti 2020. a määrusega tutvumine – 12 minutit; avaldaja 17. septembri 2020. a vastusega ja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja seisukoha kujundamine – 1 tund; vastuse koostamine – 4 tundi 30 minutit; vastuse täiendamine ja korrigeerimine ning lisade komplekteerimine – 2 tundi; MTÜ Convictus Eesti vastusega tutvumine – 30 minutit; menetluskulude nimekirja koostamine – 12 minutit.
6.Avaldaja ei esitanud puudutatud isiku 5. oktoobri 2020. a menetluskulude nimekirjale seisukohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 12. augusti 2021. a määrusega kindlaks määramata MTÜ Convictus Eesti kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud ja puudutatud isiku Riigikohtus kantud menetluskulud. Maakohus rahuldas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras puudutatud isiku menetluskulude suuruseks 7766 eurot 50 senti ja mõistis need avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja. Maakohus jättis puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 880 euro 50 sendi ulatuses.
2-17-13903 Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab asja keerukust ja mahtu ning puudutatud isiku lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades pidada puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 115 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud on olnud vajalikud ja nende tegemine põhjendatud, kuid neile kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud. Puudutatud isiku lepingulisel esindajal kulus 3. novembri 2017. a menetlusdokumendi koostamisele ja selleks vajalikele toimingutele ajavahemikul 2.–3. november 2017. a kokku 17 tundi, millest saab mõistlikuks pidada 15 tundi, mis on maksimaalne menetlusõiguste teostamiseks vajaliku menetlusdokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg. Puudutatud isiku lepingulisel esindajal kulus 16. augusti 2019. a menetlusdokumendi koostamisele ja selleks vajalikele toimingutele ajavahemikul 15.–16. august 2019. a kokku 9 tundi, millest saab menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et puudutatud isik oli menetluse kestel juba asja materjalidega põhjalikult tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud, pidada põhjendatuks 7 tundi 30 minutit. Kokku on seega puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 67 tundi 6 minutit, millele vastab 7716 eurot 50 senti. Põhjendatud ja vajalik menetluskulu on ka määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kokku on seega puudutatud isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 7766 eurot 50 senti. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vähendada puudutatud isiku menetluskulusid põhjendatud ja mõistliku ulatuseni. Määruskaebuse väidete kohaselt jääb avaldaja kõigi 29. novembril 2019 puudutatud isiku menetluskuludele esitatud vastuväidete juurde. Maakohus jättis need arvestamata. Maakohus leidis ebaõigesti, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud on olnud vajalikud ja nende tegemine põhjendatud. Puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu, mis on suures ulatuses põhjendamatu ja ebavajalik, on suurendanud asjasse puutumatute uuringute, analüüside jms materjali esitamine ja nende menetlusdokumentides käsitlemine. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu oli kaks korda väiksem. Avaldaja pöördus kohtusse heas usus, kaitsmaks kortermaja elanike õigusi tegevuste eest, mis ei vasta kauplusehoone tavapärasele kasutusele ja mis häirivad elanikke. Puudutatud isik võttis ise suure riski, üürides vaatamata korteriomanike valdava enamuse vastuseisule kaupluseruumid süstlavahetuspunkti operaatorile. Sellises olukorras ei ole põhjendatud avaldaja karistamine suurte menetluskuludega. Arvestades, et avaldaja tegutses heas usus, ei takistanud ega koormanud menetlust ning seisis kortermaja elanike huvide eest, on põhjendamatu ja karistuslik jätta tema kanda puudutatud isiku suures osas põhjendamatud ja ebavajalikud menetluskulud.
9.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Maakohus ei ole puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Avaldaja väited ei ole jälgitavad ja on üldised. Avaldaja ei ole esile toonud, millise konkreetse ajakulu osas on tal etteheiteid. Puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu ei pea olema sama avaldaja lepingulise esindaja ajakuluga. Avaldaja pidi juba kohtusse pöördumisel arvestama, et ta võib
2-17-13903 vaidluse kaotada. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu maakohtu hinnanguga, ei anna alust maakohtu määrust muuta. Arvestades puudutatud isiku lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu, nende kvaliteeti ja õiguslikke argumente, ei saa olla kahtlust, et puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ning koostatud menetlusdokumendid korrektsed ja asjakohased. Puudutatud isiku esitatud uuringud ja analüüsid olid asjakohased ja kohtule vajalikud. Kohus ei jätnud ühtegi uuringut ega analüüsi asja juurde võtmata. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
12.Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja määruskaebusest on võimalik aru saada, et ta vaidlustab maakohtu määrust üksnes puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude osas, st mitte riigilõivu osas. Avaldaja ei ole esile toonud, milliseid konkreetseid puudutatud isiku lepingulise esindaja toiminguid ja/või neile kulunud aega ta vaidlustab, kuid ta palub ringkonnakohtul teha uue määruse, millega vähendada puudutatud isiku menetluskulusid põhjendatud ja mõistliku ulatuseni. Kolleegium järeldab sellest ja määruskaebuse põhjendustest, et avaldaja soovib, et ringkonnakohus kontrolliks puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse tervikuna üle.
13.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kaalumispiiridest väljunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestanud asja keerukuse ja mahukuse ning ka menetlusdokumentide sisu ja mahuga, mis on kõik asjakohased kaalutlused. Avaldaja leiab aga, et vaidlus ei olnud nii keerukas ja mahukas, et see õigustaks puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude suurust. Samuti esitas puudutatud isik avaldaja hinnangul vaidlusesse puutumatuid väiteid ja tõendeid, sh erinevaid uuringuid, võrdlusi ja analüüse.
2-17-13903 Kolleegiumil ei ole avaldaja määruskaebuses esitatud väiteid, asja materjale ning vaidluse sisu arvestades alust arvata, et maakohus oleks hinnanud asja keerukust ja mahukust valesti. Ekslik on avaldaja arusaam, et asjas oli vaidlus üksnes selle üle, kas kortermaja elanikud peavad vastava kokkuleppeta taluma süstlavahetuspunkti tegutsemist kaupluse kasutusotstarbega ruumides. Ringkonnakohtu 31. augusti 2020. a ja 9. novembri 2020. a määrustest on näha, et ringkonnakohus pidas asjas tähtsust omavateks ka menetlusosaliste väiteid ja tõendeid, mis tõendavad nõustamiskeskuse tegevust ning keskuse klientide võimalikku füüsilist ja vaimset ohtlikkust või selle puudumist. Seejuures ei ole maa- ega ringkonnakohus jätnud ühtegi puudutatud isiku esitatud tõendit asja juurde võtmata. Avaldaja ei ole määruskaebuses ka esile toonud ühtegi konkreetset puudutatud isiku esitatud uuringut, võrdlust ega analüüsi, mis oleks selgelt asjakohatu, ega viidanud ühelegi konkreetsele puudutatud isiku menetluskulude nimekirjades kajastatud toimingule, mille ajakulu tuleks sellele tuginevalt vähendada, rääkimata sellest, mis ulatuses tuleks seda vähendada. Ainuüksi avaldaja üldiste vastuväidete alusel ei ole kolleegiumil alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda.
15.Puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu ja kulude vähendamiseks ei anna alust ka see, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu ja kulud olid väiksemad. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Menetlusosaliste menetluskulud ei pea olema võrdsed (vt ka Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Maakohus ei ületanud seega kaalumispiire, kui ei lähtunud puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu ja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimisel avaldaja lepingulise esindaja ajakulust ja kuludest.
16.Maakohus ei pidanud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel arvestama sellega, mis motiividel pöördus avaldaja kohtusse, samuti puudutatud isiku äritegevusega seotud asjaoludega, kuivõrd need asjaolud ei ole lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle otsustamisel asjakohased. Avaldaja pidi kohtusse pöördudes arvestama sellega, et kohtuvaidluse lahenemisel tema kahjuks võivad selle kulud jääda tema kanda ning tal võib seetõttu tekkida kohustus hüvitada puudutatud isiku õigusabikulud. Seda ei saa pidada avaldaja karistamiseks, kuivõrd kohtumenetluses on tavapärane, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse, peab vastaspoolele hüvitama tema menetluskulud, sh õigusabikulud.
17.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
18.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.