Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. august 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-4228
Kohtuasi
X hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20. septembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin Kostja (vastustaja) AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja MV
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 24. mai 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu AS SEB Pank 31. mai 2022. a ja 12. juuni 2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta Pärnu Maakohtu 20. septembri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda. AS-il SEB Pank ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-4228 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja, käendaja) esitas 17. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule AS-i SEB Pank (kostja, võlausaldaja) vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr 039/2021/216 sundtäitmise lubamatuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur Heino Vilpuu (täitur) 3. märtsil 2021 hageja vastu tsiviilasjas nr 2-05-18481 Pärnu Maakohtu 12. detsembril 2006. a tehtud kompromissimääruse (kompromiss) alusel 38 587 euro 72 sendi täitmiseks täiteasjas nr 039/2021/216 täitemenetluse. Täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendiga kinnitas kohus poolte kompromissilepingu, millega hageja tunnistas kostja nõudeid, s.o hageja käendatavat AS TNB Kütus (pankrotis) (põhivõlgnik) võlga 1 631 043 krooni 13 sendi (104 242 euro 66 sendi) ulatuses, ning pooled leppisid kokku nõude täitmise tingimused. Hageja kohustus tasuma 706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti) (I osamakse) kolme pangapäeva jooksul (kompromissi p 3.1) ja 313 500 krooni (20 036 eurot 30 senti) (II osamakse) nelja kuu jooksul pärast kompromissi kinnitamist (kompromissi p 3.2). Pooled leppisid kokku, et nende kohustuste täitmise korral loobub kostja ülejäänud nõudest. Kostjat esindas kokkuleppe sõlmimisel Raimo Juurikas ning pooled lähtusid sellest, et I osamakse tasutakse kohtu deposiidist ning II osamakse tasub põhivõlgnik. Kumbki kompromissis nimetatud summa ei olnud hageja valduses ning hagejal ei olnud võimalust neid käsutada. Kompromissist tulenevad kohustused on täidetud. I osamakse ulatuses oli raha kohtu deposiidis ning väljamakse tegemiseks pidi kostja esitama vastava avalduse. Hagejale teadaolevalt tegi kostja avalduse ja kostjale on deposiidist raha üle kantud. II osamakse tasus hagejale teadaolevalt põhivõlgnik. Kaks päeva pärast kompromissi kinnitamist kandis põhivõlgnik kostjale üle 500 000 krooni (31 955 eurot 82 senti). Tegemist oli sama võlaga, mida hageja käendas. Hoolimata sellest, et kompromissist tulenevad kohustused olid täidetud ja kompromissi kohaselt pidi kostja loobuma ülejäänud nõudest, esitas kostja ca 1,5 aastat pärast nende täitmist kohtutäiturile täiteasjas nr 084/2008/2462 täitmisavalduse, märkides, et kohustus on osaliselt täitmata. Maakohus tunnistas selles asjas sundtäitmise tagaseljaotsusega lubamatuks, kostja esitas kaja ja maakohus taastas 29. detsembri 2020. a määrusega menetluse. Sellest hoolimata esitas kostja pahatahtlikult teisele kohtutäiturile ca 15 aastat pärast kompromissilepingu sõlmimist hageja vastu täitmisavalduse sama täitedokumendi täitmiseks täiteasjas nr 039/2021/216. Seetõttu on hageja sunnitud esitama uuesti hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kostja tegevus on pahatahtlik. Kostja esitas täitmisavalduse üksnes selleks, et vältida täitedokumendist tuleneva nõude aegumist 2021. a aprillis.
2-21-4228
1.2.Sundtäitmine tuleb tunnistada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel lubamatuks, sest hageja on kompromissi p-dest 3.1 ja 3.2 tulenevad kohustused täitnud ning kostja pidi ülejäänud nõudest loobuma.
1.3.Hagejale jääb arusaamatuks nõudeavaldusel märgitud nõude suurus. Kohtutäitur keeldus hagejale nõude suuruse kohta arvutust esitamast ning hageja sai selle pärast mitmekordset nõudmist. Kostja arvutus on ebaõige. Hageja tunnistas võlga 1 631 043 krooni 13 sendi ulatuses. Sellest on tasutud I osamaksena 706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti),
14.detsembril 2006 põhivõlgniku poolt 500 000 krooni (31 955 eurot 82 senti), kolmanda isikuga kokkuleppel 266 438 eurot 58 senti (17 028 eurot 52 senti), 11. mail 2009 hagejale kuulunud Hüti kinnisasja müügist laekunud 281 795 eurot 34 senti (18 010 eurot), 5. märtsil 2019 sisse nõutud 11 609 eurot 15 senti (741 eurot 96 senti) ja 4. detsembril 2019 hageja vara müügist laekunud 42 245 krooni 82 senti (2700 eurot). Kokku on tasutud võlast 1 809 071 krooni 95 senti (115 620 eurot 77 senti) ning hagejalt on sisse nõutud kompromissis tunnistatud võlast rohkem.
1.4.Kostjal ei ole õigust nõuda võlga sisse kahekordselt – nii käendajalt kui ka põhivõlgnikult. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kompromissi p 3.2 täidetud. Hageja väidab alusetult ja paljasõnaliselt, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, et II osamakse tasub põhivõlgnik. Kompromissi p-st 3.2 nähtub selgelt, et hageja kohustus nimetatud summa tasuma. Põhivõlgniku pankrotimenetluses laekunud summadel ei olnud sellega mingit seost ning summade suurused olid erinevad.
2.2.Kostja arvutas nõude suuruse järgmiselt. Hageja tunnistas võlga 1 631 043 krooni 13 sendi (104 242 euro 66 sendi) ulatuses, millest saab maha arvata I osamaksena tasutud 706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti), kolmanda isiku tasutud 266 438 krooni 58 senti (17 028 eurot 53 senti), Madise/Martini kinnisasja mõttelise osa sundmüügist saadud 2700 eurot ja 5. märtsil 2019 kohtutäituri ülekantud 741 eurot 96 senti. Kokku on seega kostja nõue 38 587 eurot 72 senti. Hageja arvab põhjendamatult tasutud summade hulka põhivõlgniku pankrotimenetluses kostjale tasutud summa, kuigi pooltel ei olnud sellist kokkulepet. Samuti arvab hageja põhjendamatult tasutud summade hulka hagejale kuulunud Hüti kinnisasja võõrandamisest saadud raha. Hüti kinnisasjale oli seatud hüpoteek põhivõlgniku laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks, mitte hagejale kompromissilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks.
2.3.Kostja esitas põhivõlgniku pankrotimenetluses põhivõlgniku vastu nõudesumma 2 703 299 eurot 98 senti, seega ei saa esineda olukorda, et kostja nõuet on tasutud kahekordselt.
2.4.Hageja algatab kostja vastu põhjendamatult ja edutult kohtuvaidlusi. Kuna täitemenetlus oli algses täiteasjas lõpetatud, tuli kostjal esitada uus täitmisavaldus. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 20. septembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:
2-21-4228 -
-
kostja pöördus 2. märtsil 2021 täitmisavaldusega Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu poole Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2006. a määruse täitmiseks; Pärnu Maakohus kinnitas 12. detsembri 2006. a määrusega poolte kompromissi, millega hageja tunnistas kostja nõudeid 1 631 043 krooni 13 sendi (104 242 euro 65 sendi) ulatuses ning hageja kohustus tasuma 706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti) kolme pangapäeva jooksul ja 313 500 krooni (20 036 eurot 30 senti) nelja kuu jooksul pärast kompromissi kinnitamist. Pooled leppisid kokku, et nende kohustuste täitmise korral loobub kostja ülejäänud nõudest; 706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti) oli kohtu deposiidis ja on kostjale üle kantud;
13.juulil 2005 kuulutati välja AS TNB Kütus pankrot ning kostja esitas pankrotimenetluses 2 703 299 krooni 98 sendi ulatuses nõudeavalduse; AS TNB Kütus pankrotimenetluses on 15. detsembril 2006 esialgse jaotisena kantud kostja õiguseellasele (SEB Eesti Ühispank) üle 500 000 krooni; 9. juuli 2008. a seisuga oli kostjal AS TNB Kütus vastu nõue 1 425 483 krooni; Hüti kinnisasjale seatud hüpoteek tagas AS-i TNB Kütus laenulepingutest tulenevaid nõudeid; Madise kinnisasjale seatud hüpoteek tagas kompromissist tulenevaid nõudeid.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja täitemenetluses sissenõutavat summat (38 587 eurot 72 senti) tasunud ning sundtäitmine ei ole lubamatu. Pooled ei vaidle selle üle, et kompromissilepingu alusel on kohtu deposiidist kostjale tasutud 706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti) (esimene osamakse), kuid pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale tuleneb kompromissi p-st 3.2 kohustus tasuda nelja kuu jooksul pärast kompromissi kinnitamist 313 500 krooni (20 036 eurot 30 senti). Kuigi hageja väitel pidi teise osamakse tasuma põhivõlgnik, ei nähtu see kompromissimäärusest. Hageja ei ole tõendanud, et suulise kokkuleppe alusel tasuti võlgniku pankrotivara müügist kostjale 500 000 krooni hageja eest. Kui poolte tahte kohaselt oleks tulnud pankrotimenetlusest laekuva raha arvel lugeda kompromissimääruse p 3.2 täietuks, siis oleksid pooled selliselt ka kompromissis kokku leppinud. Lisaks on kompromissimääruse p-s 3.2 nimetatud ja pankrotimenetluses üle kantud summad erinevad. Kohtumäärusest ei nähtu, et pankrotimenetlusest laekunud summa hõlmas hageja kui käendaja kohustuse täitmist. Kostja arvutuse kohaselt on hageja võlg 38 587 eurot 72 senti. Arvestades seda, et 13. juulil 2005 kuulutati välja võlgniku pankrot, kostja esitas pankrotimenetluses 2 703 299 krooni 98 sendi ulatuses nõudeavalduse ja 9. juuli 2008. a seisuga oli kostjal AS TNB Kütus vastu nõue 1 425 483 krooni, on põhjendamatu seisukoht, et kostja nõuet on tasutud kahekordselt. Kuigi hageja esitatud arvestuse kohaselt on temalt sisse nõutud 178 028 krooni 82 senti (11 378 eurot 11 senti) rohkem kui kompromissi kogusumma võimaldas, ei olnud hagejal ülaltoodu kohaselt alust arvata pankrotimenetlusest ülekantud summat oma kohustuse täitmise katteks. Samuti on hageja arvanud Hüti kinnisasja müügist saadud raha oma kohustuse täitmise katteks, kuigi sellele kinnisasjale oli seatud hüpoteek laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Kompromissilepingust tulenevaid kohustusi tagas Madise kinnisasjale seatud hüpoteek ja selle müügist saadud raha on kostja hageja kohustuse täitmisena arvestanud.
3.3.Kostja ei ole käitunud uue täitemenetluse algatamise avaldust esitades pahatahtlikult. Täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on täitmata.
2-21-4228
3.4.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei nähtu maakohtu otsusest, millised maksed saab lugeda kostja nõude rahuldamiseks ja milline on kostja nõude õiguspärane jääk, mida saab jätkuvalt sisse nõuda.
4.2.Maakohus jättis arvestamata, et põhivõlgniku ja käendaja võlga ei saa käsitada eraldiseisvana. Kuigi põhivõlgnik tasus 500 000 krooni, ei selgu kohtuotsusest, millise nõude rahuldamiseks see tasuti. Kui põhivõlgnik tasub nõude, siis väheneb vastavalt ka käendaja nõue. Kuigi 9. juuli 2008. a täitmisavalduse kohaselt soovis kostja täita Hüti kinnisasja arvel samast täitedokumendist tuleneva nõude, ei ole maakohus seda nõude rahuldamisena arvestanud. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
6.Ringkonnakohus selgitas 24. mai 2022. a kohtuistungil tõendamiskoormust ja andis kostjale tähtaja selgitada ja tõendada, miks ei saa laekunud raha lugeda käendaja kohustuse katteks, ning esitada kohtule arvutused ja selgitused, milline oli põhivõlgniku võlg ja millise kohustuse katteks arvas pank vaidluse all olevad summad. Lisaks palus ringkonnakohus kostjal 13. juuni 2022. a kirjas selgitada ja tõendada, milliseid põhivõlgniku kohustusi tagasid hagejaga sõlmitud käenduslepingud ja millises ulatuses on käenduslepingutega tagatud põhivõlgniku kohustused täidetud. Samuti palus ringkonnakohus kostjal selgitada, miks ei saa 9. juuli 2008. a täitmisavaldusest nähtuvat arvestades lugeda Hüti kinnisasja arvel täidetuks kompromissilepingust tulenevat kohustust.
7.1.Hageja käenduslepingutega tagatud põhivõlgniku täitmata nõue on 1 045 089 krooni 91 senti (66 793 eurot 42 senti). Põhivõlgniku võlg tuleneb neljast laenulepingust: -
25.novembri 1996. a arvelduslaenulepingust nr 11-1 (laenuleping I) 1 519 433 eurot 83 senti, tagatud 6. juuni 2003. a käenduslepinguga nr 8000102440380 (käendusleping I);
-
22.septembri 2000. a laenulepingust nr 8000138520010 (laenuleping II) 266 438 eurot 58 senti, tagatud 22. septembri 2000. a käenduslepinguga nr 8000138540080;
-
2.augusti 2001. a laenulepingust nr 8000155370110 (laenuleping III) 490 345 eurot 38 senti, tagatud 2. augusti 2001. a käenduslepinguga nr 8000155390180;
2-21-4228 -
24.märtsi 2004. a laenulepingust nr 8000057300410 (laenuleping IV) 427 082 eurot 19 senti, tagatud 24. märtsi 2004. a käenduslepinguga nr 8000057310480.
Laenulepingust I tuleneva võla katteks on laekunud poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu täitmisel 706 983 eurot 6 senti ja hagejale kuulunud Hüti kinnisasja müügist laekunud 267 387 eurot 14 senti, st nõue on täitmata 545 063 krooni 81 sendi (34 835 euro 93 sendi) ulatuses. Laenulepingust II tuleneva võla katteks on võlgniku pankrotimenetlusest laekunud 100 000 krooni (6391 eurot 17 senti) (ülejäänud 400 000 krooni on arvatud laenulepingust IV tuleneva võla katteks) ning käendaja Siim Rammo tasutud 108 953 krooni 14 senti (6363 eurot 38 senti) põhivõla katteks, 1896 krooni 52 senti (121 eurot 21 senti) intressi katteks ja 5808 krooni 17 senti (256 eurot 57 senti) viivise katteks. Põhivõlg ja intress on tasutud, kuid tasumata on viivis 46 574 krooni 39 senti (2976 eurot 65 senti). Laenulepingust III tuleneva võla katteks on laekunud hagejale kuulunud Hüti kinnisasja müügist 5202 krooni 82 senti ja hagejale kuulunud Madise kinnisasja müügist 2714 eurot 33 senti. Nõue on täitmata 426 957 krooni 86 sendi (27 287 euro 58 sendi) ulatuses. Laenulepingust IV tuleneva võla katteks on võlgniku pankrotimenetlusest laekunud 400 000 eurot ja hagejale kuulunud Hüti kinnisasja müügist 9205 krooni 48 senti (588 eurot 34 senti). Nõue on täitmata 26 493 krooni 85 sendi (1693 euro 27 sendi) ulatuses.
7.2.Hoolimata 9. juuli 2008. a täitmisavalduse resolutsiooni p 5 ebaõnnestunud sõnastusest, esitas kostja täitmisavalduse nii kompromissilepingust tuleneva võla (657 621 krooni 49 senti) täitmiseks kui ka hüpoteegisumma (350 000 krooni) ulatuses põhivõlgniku võla täitmiseks Hüti kinnisasja arvel, millele viitab kogu sissenõutav summa 1 007 621 krooni 49 senti.
8.Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade ja võlaarvestuse juurde ning märkis, et maakohtus ei olnud pooltel vaidlust selle üle, et hageja on tasunud kokku 1 809 071 krooni 95 senti (115 620 eurot 77 senti), kuid kostja arvestuse kohaselt on hageja tasunud 1 658 210 krooni 7 senti (105 978 eurot 94 senti).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
10.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hageja vastu kostja algatatud täiteasjas nr 039/2021/216 on sundtäitmine 38 587 euro 72 sendi saamiseks lubatav. Seejuures vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses selle, kas hageja on täitnud Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2006. a määrusega kinnitatud poolte kompromissi, millega hageja tunnistas kostja nõudeid 1 631 043 krooni 13 sendi (104 242 euro 65 sendi) ulatuses ning kohustus tasuma kostjale 706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti) kolme pangapäeva jooksul ja 313 500 krooni (20 036 eurot 30 senti) nelja kuu jooksul pärast kompromissi kinnitamist, mille tasumise korral kostja loobus ülejäänud nõudest hageja vastu. Seejuures on pooled üksmeelel, et hageja on tasunud tähtaegselt kompromissis sisalduva I osamakse. Pooled on aga kohtumenetluses olnud eri meelt selles, kas hageja tasus tähtaegselt ka teise makse, mille tulemusena kostja loobus ülejäänud osas oma nõudest hageja vastu. Hageja arvates sai II osamakse lugeda tasutuks põhivõlgniku pankrotimenetlusest laekunud 500 000 krooni arvel. Kostja hinnangul sai aga
2-21-4228 selle arvel lugeda täidetuks põhivõlgniku, mitte hageja kui käendaja kompromissilepingust tuleneva kohustuse. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus kompromissilepingut tõlgendades ja hinnates õigesti seisukohale, et põhivõlgniku pankrotimenetlusest kostjale laekunud raha arvel ei saa lugeda hageja kui käendaja kompromissilepingust tulenevat kohustust täidetuks. Seda ei ole hageja apellatsioonkaebuses iseenesest ka vaidlustanud. Seega ei tasunud hageja tähtaegselt kompromissilepingu II osamakset, mistõttu on kostjal õigus nõuda kompromissimääruse alusel hagejalt võlg sisse kogu tunnustatud ulatuses, millest oli maha arvatud I osamakse, s.o 59 058 eurot 20 senti (104 242,65–45 184,45).
11.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja on arvutanud hageja võla suuruse õigesti. Seejuures on hageja seda meelt, et ta on tasunud kostjale kompromissilepingu järgi ettenähtust juba niigi rohkem. Kostja seevastu leiab, et hageja on jätnud kompromissilepingu osaliselt täitmata. Pooled on eelkõige eri meelt selles, kas ja kuidas saab lugeda kostjale põhivõla katteks laekunud summad ühtlasi ka hageja kui käendaja kompromissilepingust tulenevate kohustuste katteks tasutuks. Seejuures on hageja peamiseks etteheiteks kostjale ja maakohtule, et talle ei ole arusaadav, kuidas on kostja hageja võla suuruse arvutanud, ning hageja hinnangul võib kostja nõuda võla tasumist topelt nii hagejalt kui ka põhivõlgnikult.
11.1.Arvestades hageja vastuväiteid kostja nõude suuruse ebaselguse kohta ning seda, et hagejalt kui käendajalt ei saa nõuda sisse võlga osas, milles see on põhivõlgniku vara arvel rahuldatud, pidi maakohus poolte vaidluse lahendamiseks välja selgitama ja tuvastama, milliseid põhivõlgniku kohustusi tagasid hagejaga sõlmitud käenduslepingud ja millises ulatuses on käenduslepingutega tagatud põhivõlgniku kohustused täidetud ja millises ulatuses hageja kompromissilepingust tulenev kohustus täidetud. Seda ei ole aga maakohus teinud. Ringkonnakohus parandas maakohtu eksimuse ja andis pooltele võimaluse neid asjaolusid kohtule selgitada ja tõendada.
11.2.Arvestades poolte esitatud seisukohti ja tõendeid tuvastab ringkonnakohus vaidluse lahendamiseks järgmised olulised asjaolud: -
kostja esitas 15. juulil 2005 põhivõlgniku (AS TNB Kütus (pankrotis)) pankrotimenetluses avalduse põhivõlgniku ja kostja vahel 25. novembril 1996 sõlmitud arvelduslaenulepingust nr 11-1 (laenuleping I), 22. septembri 2000. a laenulepingust nr 8000138520010 (laenuleping II), 2. augusti 2001. a laenulepingust nr 8000155370110 (laenuleping III) ja 24. märtsi 2004. a laenulepingust nr 8000057300410 (laenuleping IV) tulenevate nõuete tunnustamiseks summas 2 703 299 krooni 98 senti (172 772 eurot 36 senti) (tl 116–117);
-
laenulepingust I tulenev võlg oli kostja kalkulatsiooni kohaselt 1 519 433 eurot 83 senti, laenulepingust II 266 438 eurot 58 senti, laenulepingust III 490 345 eurot 38 senti ja laenulepingu IV 427 082 eurot 19 senti (tl 118–119 pöördel, 127–146);
-
kostja nõue on põhivõlgniku pankrotimenetluses kogu ulatuses tunnustatud ja põhivõlgniku pankrotivara arvel kanti kostjale 15. detsembril 2006 üle 500 000 krooni, pankrotimenetluses rahuldamata nõude jääk oli 2 203 299 krooni 98 senti (tl 18, 124– 125);
2-21-4228 -
hageja ja kostja sõlmisid 6. juunil 2003 käenduslepingu nr 8000102440380 (käendusleping I) laenulepingust I tulenevate nõuete tagamiseks, 22. septembril 2000 käenduslepingu nr 8000138540080 (käendusleping II) laenulepingust II tulenevate nõuete tagamiseks, 2. augustil 2001. a käenduslepingu nr 8000155390180 (käendusleping III) laenulepingust III tulenevate nõuete tagamiseks ja 24. märtsil 2004 käenduslepingu nr 8000057310480 (käendusleping IV) laenulepingust IV tulenevate nõuete tagamiseks (tl 156–161);
-
hageja ja kostja sõlmisid 5. augustil 2003 hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega seadsid hagejale kuuluvale Hüti kinnisasjale põhivõlgniku (AS TNB Kütus) ja kostja vahel 30. juunil 2003 sõlmitud laenulepingust nr 8000115980310 ja nende vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate kostja nõuete tagamiseks hüpoteegi summaga 350 000 krooni (tl 162–164);
-
kostja esitas hageja vastu hagi 1 631 043 krooni 13 sendi (104 242 euro 65 sendi) saamiseks; Pärnu Maakohus kinnitas 12. detsembri 2006. a määrusega poolte kompromissi, millega hageja tunnistas käenduslepingutest I–IV tulenevaid kostja nõudeid 1 631 043 krooni 13 sendi (104 242 euro 65 sendi) ulatuses ning kohustus tasuma 706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti) kolme pangapäeva jooksul ja 313 500 krooni (20 036 eurot 30 senti) nelja kuu jooksul pärast kompromissi kinnitamist; nende kohustuste tähtaegse täitmise korral pidi kostja loobuma ülejäänud nõude täitmisest ning tähtaegselt täitmata jätmise korral oli kostjal õigus nõuda hagejalt kogu võlg sisse (tl 5–6);
-
706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti) oli kohtu deposiidis ja on kostjale üle kantud (omaksvõtt);
-
kostja esitas 9. juulil 2008 kohtutäitur Oksana Kutšmeile avalduse 1 007 621 krooni 49 sendi sissenõudmiseks hageja vastu täitemenetluse alustamiseks, paludes pöörata sissenõude Hüti kinnisasjale, Madise kinnisasjale ja hageja muule varale; kostja esitas hüpoteegi seadmise lepingu alusel hageja vastu nõude 350 000 krooni ja kompromissimääruse alusel nõude 657 621 krooni 49 senti (tl 45);
-
hagejale kuulunud Hüti kinnisasja sundvõõrandamisest sai kostja tulemi jaotuskava järgi 281 795 krooni 34 senti (18 009 eurot 98 senti) (tl 46–46 pöördel);
-
hagejale kuulunud Madise kinnisasi sundvõõrandati enampakkumisel hinnaga 3000 eurot (tl 47–49 pöördel), tulemi jaotuskava ei ole kohtule esitatud, kuid pooled ei vaidle selle üle, et nõue on tasutud 2700 euro ulatuses;
-
kostjale laekus 5. märtsil 2019 täitemenetluse raames hagejalt 741 eurot 96 senti;
-
kostja on kinnitanud, et tema ja kolmanda isiku (Siim Rammo) vahelise kokkuleppe alusel on hageja kohustus kostja ees 266 438 krooni 58 sendi (17 028 euro 53 sendi) võrra väiksem (tl 45–45 pöördel);
-
kostja esitas 2. märtsil 2021 kohtutäitur Heimo Vilpuule avalduse 38 587 euro 72 sendi sissenõudmiseks hageja vastu täitemenetluse alustamiseks (tl 14).
11.3.Ülaltoodud asjaolusid arvestades oli põhivõlgnik tema pankroti väljakuulutamise ajal kostjaga sõlmitud nelja laenulepingu alusel kostjale kokku võlgu 2 703 299 krooni 98 senti (172 772 eurot 36 senti). Kõigi nelja laenulepingu tagamiseks oli hageja sõlminud kostjaga
2-21-4228 käenduslepingud. Tsiviilasjas nr 2-05-18481 sõlmitud kompromissilepingus tunnistas hageja, et käenduslepingutest tulenevalt on kostjal tema vastu 1 631 043 krooni 13 sendi (104 242 euro 65 sendi) suurune, s.o väiksem kui põhivõlgniku pankrotimenetluses kaitstud nõue. Kui hageja oleks kompromissimääruse alusel tasunud kostjale kahe osamaksega kokku 1 020 483 krooni 6 senti, oleks kostja ülejäänud osas hageja vastu nõudest loobunud. Kuna hageja jättis aga teise osamakse tasumata, oli kostjal kompromissimääruse alusel õigus nõuda hagejalt sisse kogu nõue, s.o 924 060 krooni 7 senti (59 058 eurot 20 senti). Kostja on lugenud hageja võlast kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel täidetuks 266 438 krooni 58 senti (17 028 eurot 53 senti), millele hageja vastu ei vaidle. Lisaks on kostja lugenud Madise kinnisasja arvel täidetuks 2700 eurot ja täitemenetluses saadud raha arvel täidetuks 741 eurot 96 senti, millele hageja samuti vastu ei vaidle. Selliselt on hagejal kompromissilepingu alusel veel tasumata 38 587 eurot 72 senti, mille sissenõudmiseks alustaski kostja sundtäitmist.
11.4.Kuigi kostja väitel tuleks tema kompromissimäärusest tulenev kohustus lugeda täidetuks ka talle kuulunud Hüti kinnisasja müügist saadud raha arvel, ei saa selle raha arvel lugeda hageja käenduslepingutest tulenevat kompromissimäärusega kinnitatud nõuet täidetuks. Hüti kinnisasjale oli seatud hüpoteek põhivõlgniku ja kostja vahel 5. augustil 2003 sõlmitud lepingu alusel ning see pidi tagama kostja ja põhivõlgniku vahel 30. juunil 2003 sõlmitud laenulepingust, mis ei ole selle vaidluse esemeks, või tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevaid põhivõlgniku nõudeid. Seega ei taganud hagejale kuulunud Hüti kinnisasjale seatud hüpoteek hageja käenduslepingutest ega kompromissimäärusest tulenevat nõuet. Küll aga sai see tagada lisaks hageja käendusele laenulepingust IV tulenevaid kostja nõudeid põhivõlgniku vastu. Sellest tulenevalt ei saa lugeda Hüti kinnisasja sundvõõrandamisest saadud raha hageja kompromissilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Tegemist oli põhivõlgniku ja kostja vahel
30.juunil 2003 ja pärast seda sõlmitud võlaõiguslike lepingute lisatagatisega, mis pidi tagama põhivõlgniku kohustuste täitmist.
11.5.Samuti ei saa lugeda hageja käenduslepingutest ja kompromissimäärusest tulenevat kohustust täidetuks põhivõlgniku pankrotimenetlusest laekunud raha arvel. Sellega on üksnes põhivõlgnik täitnud oma laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Samas juhul, kui põhivõlgniku võlg on täielikult või osaliselt tasutud, tuleks seda arvestada ka hagejalt kompromissimääruse alusel võla sissenõudmisel. Seejuures võiks sundtäitmine olla lubamatu, kui kostja nõuaks hagejalt täitemenetluses suurema võla sissenõudmist, kui on põhivõlgniku võlg. Seega on hageja õigel arusaamal, et käendaja võlga ja põhivõlga ei saa käsitada teineteisest sõltumatult. Kolleegiumi hinnangul on see nii ka juhul, kui käendaja on sõlminud võlausaldajaga kompromissilepingu, mille kohus on määrusega kinnitanud. Ka sellisel juhul võiks sundtäitmine olla lubamatu ulatuses, milles põhivõlgniku kohustus on täidetud. Praegusel juhul oli aga põhivõlgniku võlg nelja laenulepingu alusel kokku 2 703 299 krooni 98 senti (172 772 eurot 36 senti). Võla katteks on põhivõlgniku pankrotimenetluse raames laekunud 500 000 krooni (31 955 eurot 82 senti), hagejaga sõlmitud kompromissilepingu alusel kohtu deposiidist 706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti), Hüti kinnisasja sundvõõrandamisest 281 795 krooni 34 senti (18 009 eurot 98 senti), Madise kinnisasja sundvõõrandamisest 2700 eurot ja hageja vastu alustatud täitemenetlusest 741 eurot 96 senti ning kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel loeti võlg tasutuks veel 266 438 krooni 58 sendi (17 028 euro 53 sendi) ulatuses. Seega on põhivõlgniku 172 772 euro 36 sendi suurust võlga tasutud kokku 115 620 eurot 74 sendi ulatuses ning nõue on rahuldamata 57 151 euro 62 sendi ulatuses. Arvestades seda, et kostja nõuab hagejalt täitemenetluses 38 587 euro
2-21-4228 72 sendi tasumist, ei ületa kostja nõue hageja vastu põhivõlgniku võlga ning seetõttu ei saa sundtäitmist lugeda lubamatuks hoolimata sellest, et põhivõlgniku võlg on osaliselt tasutud.
12.Ülaltoodut arvestades järeldas maakohus kokkuvõttes õigesti, et hageja vastu alustatud sundtäitmine ei ole lubamatu. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust apellatsioonkaebust rahuldada ega maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kuna kostja ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja teda esindas apellatsioonimenetluses kostja töötaja, ei ole kostjal apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ja ringkonnakohus ei määra kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.