Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-1374
Tsiviilasi
Jaan Jürgensoni hagi kohtutäitur Aive Kolsari vastu täiteasjas nr 170/2009/3718 kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Hagi läbi vaatamata jätmine
1.Jätta Tartu Maakohtu 11. mai 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Jaan Jürgensoni Hüvitatavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.
kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Jaan Jürgenson (hageja) esitas 27.01.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur Aive Kolsari (kostja, kohtutäitur) vastu täiteasjas nr 170/2009/3718 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt alustas kohtutäitur Aive Kolsar hageja suhtes täiteasjas nr 170/2009/3718 täitemenetlust Maksu- ja Tolliameti 22.07.2008. a haldusaktiga määratud avalik-õigusliku rahalise kohustuse sissenõudmiseks. Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2016. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-14-52708 kinnitati hageja ja Maksu- ja Tolliameti vahel sõlmitud kompromiss võla tasumise kohta maksegraafiku alusel ning Maksu- ja Tolliamet palus täitemenetlus lõpetada. Maksu- ja Tolliamet ja hageja on kohtutäiturile tasunud kõik täitemenetluse kulud, kuid kohtutäitur nõuab endiselt hagejalt täiendavat kohtutäituri tasu.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Täiteasjas on täitedokumentideks TMS § 2 lg 12 alusel Maksu- ja Tolliameti 22.07.2008. a korraldus nr 13-2-1/8843 ning TMS § 2 lg 1 p 16 alusel kohtutäituri 18.09.2012. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Kostja teatas 11.12.2019 kohtule, et tegi 09.12.2019 täiteasjas nr 170/2009/3718 uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Kostja avaldas, et nimetatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on täidetud ja 11.12.2019. a otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetluse.
3.Maakohus peatas 26.05.2020. a määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-20-905. Kohus tegi kindlaks, et tsiviilasjas nr 2-20-905 menetletakse hageja kaebust kohtutäitur Aive Kolsari 07.01.2020. a otsuse peale täiteasjas nr 170/2009/3718, millega jäeti rahuldamata hageja kaebused kohtutäituri 09.12.2019. a tasu väljamõistmise otsuse ja 11.12.2019. a täitemenetluse lõpetamise otsuse peale.
4.Maakohus uuendas 10.02.2021. a määrusega asja menetluse. Maakohus leidis, et peatamise alused langesid ära Tartu Maakohtu 02.10.2020. a määruse jõustumisega tsiviilasjas nr 2-20905 määruse, millega kohus tühistas kohtutäituri 11.12.2019. a otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta.
5.Hageja vastas 02.12.20121 esitatud vastuses kohtunõudele, et jääb hagis esitatud nõude juurde. Sundtäitmise hagis rahalise nõude väljamõistmiseks peab olema eksisteeriv täitedokument, antud juhul kohtutäituri tasu otsus, millest on näha tagastamisele kuuluva summa suurus. Kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-905 tehti kohtutäiturile ülesandeks teha täiteasjas uus kohtutäituri tasu otsus. Momendil on pooleli menetlus tsiviilasjas nr 2-21-12793, milles hageja on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis läbi vaatamata hageja kaebuse 25.05.2021. a kohtutäituri tasu otsuse peale. Kohtutäitur on täiteasja nr 170/2009/3718 menetluse käigus arestinud hageja pangakontod, Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto ja kinnistu, registriosa numbriga XXXXXX, asukohaga XXX .
Seoses kinnistu arestimisega oli täitemenetlus Tartu Maakohtu 06.06.2012. a määruse alusel peatatud. Kinnistu arestimise vaidlus päädis Riigikohtu 29.09.2015. a määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, milles kolleegium märkis, et täituril ei ole kohustust vabastada kinnistut aresti alt, kuni on tasutud täituritasu ja täitekulud. 30.09.2015. a uuendas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 170/2009/3718 ja TMS § 47 lg 2 alusel jäid enne peatamist tehtud täitetoimingud kehtima. Kohtutäitur ei ole teinud otsust kinnistu arestist vabastamise kohta. Kohtutäitur on teatanud, et tema ei ole hagejale kuuluvatele kinnistutele keelumärkeid seadnud ja keelumärked olid seatud sissenõudja Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel ning Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel on tänaseks need ka kustutatud. Eeltoodud asjaolude põhjal leidis hageja, et tema õiguste rikkumine jätkub. Vaidlustes kohtutäituri tasu üle ei ole kohtud siiani tuvastanud, kas ja milliseid täitetoiminguid on kohtutäitur Aive Kolsar tasu saamiseks teinud ja kas need olid vajalikud. Hageja ei oma täpset ülevaadet kohtutäituri nõuetest – ei tasu otsuste ega kinnistu arestimise osas.
6.Maakohus korraldas 12.04.2022 asja arutamiseks kohtuistungi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Istungil osales hageja, kes jäi hagis esitatud nõude juurde.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Tartu Maakohus jättis 11. mai 2022. a määrusega hageja hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Vaidlust ei ole selle üle, et hagiavalduse esitamise ja hagi menetlusse võtmise ajal 2018. aasta veebruaris, oli täitedokumendiks olnud Maksu- ja Tolliameti 22.07.2008. a haldusakt täidetud. Täitemenetlust ei olnud lõpetatud, kuna kohtutäitur nõudis hagejalt kohtutäituri tasu. Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 16 on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu kohta täitedokument. Poolte esitatust nähtuvalt oli hagi esitamise ajal vaidlusaluses täiteasjas täitmisel kohtutäituri algselt määratud kohtutäituri tasu nõue. Maakohus tuvastas, et hagi aluseks olnud asjaolud on pärast hagi esitamist muutunud ja täiteasjas nr 170/2009/3718 ei ole enam täitmisel seda kohtutäituri tasu nõuet, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hageja kohtu poole pöördus. Kohtumäärusega on kohustatud kohtutäiturit tegema täiteasjas nn diskretsioonotsusena uus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Kohtutäitur on 09.12.2019. a ka uue otsuse teinud, kuid hageja on selle kaebustega vaidlustanud ja jõustunud Tartu Maakohtu 02.10.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-905 on saadetud hageja kaebus kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks koos kohustusega teha uus tasu otsus. Hageja on 02.12.2021. a menetlusdokumendis nõustunud, et hetkel täiteasjas nr 170/2009/3718 kehtivat kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei ole, temalt kohtutäituri tasu maksmist ei nõuta ja selle sundtäitmist ei toimu. Maakohus leidis, et kuna täiteasjas nr 170/2009/3718 kehtivat kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei ole ja kohtutäituri tasu sundtäitmist ei toimu, siis on hageja õiguskaitsevajadus ära langenud ja hagi kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on muutunud perspektiivituks. Seetõttu on maakohtu hinnangul põhjendatud jätta hagi TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kui nõude sundtäitmist ei toimu, siis ei ole hagejal põhjust ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda. Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et kohtutäitur ei ole tühistanud täiteasjas varasemalt tehtud kinnisasja arestimise akti, on asjakohatud. Hageja ei ole tõenditega põhistanud, et tema kinnistu oleks kohtutäituri tasu sundtäitmiseks arestitud. Hageja on esitanud tõendina kinnistu registriosa väljavõtte, millest nähtub, et hagejale kuuluva kinnistu, registriosa numbriga XXXXXX, asukohaga XXX , registriosa III jakku on Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel 28.10.2008. a sisse kantud keelumärge kinnisasja võõrandamise
keelamiseks. Kohus kontrollis kinnistusregistri andmete alusel, et keelumärge on Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel 18.09.2014. a kustutatud ja kehtivad keelumärkeid kinnistul ei ole. Kõike eeltoodut arvestades jättis maakohus hagi täiteasjas nr 170/2009/3718 kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Maakohus leidis, et põhjendatud on jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kohtule ei ole teada hüvitatavate menetluskulude tekkimist. Seetõttu puudub ka vajadus kindlaks määrata hüvitatavate menetluskulude suurust.
MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas 26.05.2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus. Määruskaebuse kohaselt on Tartu Maakohus teinud kahes samasisulises tsiviilasjas, mis on mõlemad seotud kohtutäituri tasuga, vasturääkivad otsused. Tsiviilasjas nr 2-21-12793, mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu 26.04.2022. a määrusega, ei saa kohtu hinnangul hinnata avaldaja kaebust perspektiivituks. Tsiviilasjas nr 2-18-1374 leidis kohus 11.05.2022. a määruses, et esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et menetluse käigus on hageja nõue muutunud perspektiivituks. Sama kohtunik on teinud 29.09.2019. a määruse ka tsiviilasjas nr 2-17-1983, mis on Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2019. a määrusega tühistatud. Ringkonnakohus oli seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel. Ringkonnakohus tegi uue määruse, millega tühistas kohtutäituri 15.12.2017 otsuse täiteasjas nr 170/2009/3718, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 22.11.2017. a kaebuse kohtutäituri 15.11.2017. a rahalise nõude arestimise akti peale ja saatis kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus määras, et kohtutäitur peab tegema uue tasuotsuse. Nimetatud otsus ongi tänaseni täitmata.
7.Kohtutäitur Aive Kolsar kohtu määratud tähtaja jooksul seisukohta ei esitanud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega hagi perspektiivituse osas ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda maakohtu põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
10.Maakohus jättis õigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata tuginedes sellele, et kuna täiteasjas nr 170/2009/3718 kehtivat kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei ole ja kohtutäituri tasu sundtäitmist ei toimu, siis on hageja õiguskaitsevajadus ära langenud ja hagi kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on muutunud perspektiivituks.
11.Asja materjalide kohaselt esitas hageja käesolevas asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude kohtutäituri vastu 27.01.2018, maakohus peatas 26.05.2020 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-20-905 kohtutäituritasu otsuse osas menetluse lõppemiseni. Maakohus uuendas 10.02.2021 menetluse seoses tsiviilasjas 2-20-905 lahendi jõustumisega. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja nr 2-20-905 lahend kohustas kohtutäiturit tegema uue tasu otsuse, kohtutäitur ka tegi uue otsuse 25.05.2021, mille hageja vaidlustas ja kohtutäitur tegi taas uue tasu otsuse 02.06.2022, kuid ka see on vaidlustatud ja käesoleval ajal maakohtu menetluses
(tsiviilasi nr 2-22-8740). Kohtutäituritasu otsuses 02.06.2022 märgib kohtutäitur, et „kohtutäitur on tasu sisse nõudnud enam kui 10 aastat tagasi ning käesoleva vaidluse ajal kaebuse esitajalt antud täiteasjas ühtegi summat ei nõuta“.
12.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel on kohane õiguskaitsevahend, kui täitedokumendi põhjal tekkivat materiaalõiguslikku vaidlust ei ole kohtutäitur, tulenevalt täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttest, pädev lahendama. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub asjas materiaalõiguslik vaidlus, mida oleks vajalik hagimenetluses lahendada. Kohtutäitur on selgelt korduvalt väljendanud, et sundtäidetav kohtutäituritasu nõue puudub ja sundtäitmist ei toimu. Täitemenetlus käesolevas asjas ei ole lõpetatud eelduslikult põhjusel, et hageja vaidlustab kõik kohtutäituri otsused ning seetõttu ei saa sundtäitmist ka lõpetada.
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus märkis, et iga uue kohtutäituritasu otsusega muutub hagi alus, mistõttu käesolevas menetluses ei saaks kohtutäituritasu uut otsust kontrollida. Ringkonnakohus leiab, et sellisel juhul tuleks kohtul lubada hagi muutmist. Samas ei ole põhjendatud käesoleva menetluse raames kohtutäituritasu otsuse kontrollimine, kuna tasu otsus on eraldi maakohtu määruskaebemenetluses TMS § 217 alusel, lisaks sellele ei ole enam vaidluse all, et sissenõutav kohtutäituri tasu nõue puudub. Esmane õiguskaitsevahend kohtutäituri tasu vaidlustamisel on kaebus kohtutäituritasu otsuse peale ja selle lahendamise tulemusena peaks üldjuhul langema ära vajadus hagimenetluses nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist kohtutäituri tasu osas.
14.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust ringkonnakohus kindlaks ei määra, kuna asjas puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.