lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-1374/43

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 11.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-18-1374/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2622
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-1374

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

11.05.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-18-1374

Tsiviilasi

J. J. hagi kohtutäitur Aive Kolsari vastu täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Hageja: J. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja: S. (e-post: );

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg Menetlustoiming

Kostja: kohtutäitur Aive Kolsar (asukoht Aasa 5, Põlva linn; e-post: [email protected]) 12.04.2022. a Hagi läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Jätta J. J. hagi kohtutäitur Aive Kolsari vastu täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud J. J. kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.J. J. esitas 27.01.2018. a kohtule hagiavalduse kohtutäitur Aive Kolsari vastu täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Kohtu nõudel esitas J. J. 17.02.2018. a hagiavalduse täpsustuse. Hagi asjaolude kohaselt alustas kohtutäitur Aive Kolsar hageja suhtes täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx täitemenetluse Maksu- ja Tolliameti 22.07.2008. a haldusaktiga määratud avalik-õigusliku rahalise kohustuse sissenõudmiseks. Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2016. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-1452708 kinnitati hageja ja Maksu- ja Tolliameti vahel sõlmitud kompromiss võla tasumise kohta maksegraafiku alusel ning Maksu- ja Tolliamet on palunud kohtutäituril täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx lõpetada. Maksu- ja Tolliameti ja hageja poolt on ka tasutud kohtutäiturile kõik täitemenetluse kulud, kuid kohtutäitur nõuab endiselt hagejalt täiendavat ebaseaduslikku kohtutäituri tasu. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-88-09 asunud seisukohale, et kui kohtutäitur on otsuses määranud kohtutäituri tasu kindlaks nn diskretsiooniotsusena, on sellise otsuse vaidlustamiseks kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hageja taotles, et kohus kaasaks asja menetlusse kolmanda isikuna kostja poolele täiteasjas sissenõudja, Maksu- ja Tolliameti.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Kohus võttis 26.02.2018. a määrusega menetlusse J. J. hagi kohtutäitur Aive Kolsari vastu kohtutäituri tasu sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, kohtutäitur Aive Kolsar, esitas 09.04.2018. a hagile kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja võttis õigeks, et hageja suhtes on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Maksu- ja Tolliameti 22.07.2008. a haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks ja sissenõudja Maksu- ja Tolliameti avaldus. Täiteasjas on täitedokumentideks TMS § 2 lg 12 alusel Maksu- ja Tolliameti 22.07.2008. a korraldus nr 13-2-1/8843 ning TMS § 2 lg 1 p 16 alusel kohtutäituri 18.09.2012. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei ole vaidlustatud, tühistatud ega muudetud. Ka on Riigikohus 29.09.2015. a määruses tsiviilasjas nr 32-1-95-15 kinnitanud kohtutäituri tasu sissenõudmise õiguspärasust. Riigikohus jättis 29.09.2015. a määrusega muutmata maa- ja ringkonnakohtu määrused, millega jäeti rahuldamata J. J. kaebus kohtutäituri otsuse peale täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx. Riigikohus on selles lahendis (p 28) selgitanud, et kohtutäituril tekib õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale, samuti juhul, kui sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Täitur saab sel juhul keelduda menetlust lõpetamast ja kinnisasja arestist vabastamast, kuni tema tasunõue on rahuldatud. Täitur saab rahuldada oma tasunõude arestitud kinnisasja arvel, vajadusel müües selle tasu katteks.
4.Hageja esitas 21.04.2018. a kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Hageja väitel ei ole kostja väidetud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust olemas ja seda ei ole ka hagejale kätte toimetatud.
5.26.11.2018. a toimus asja arutamiseks kohtuistung. Hageja taotles istungil, et kohus lahendaks tema taotluse kaasata asja menetlusse kolmanda isikuna kostja poolele täiteasjas sissenõudja, Maksu- ja Tolliamet. Seoses hageja taotlusega lükkas kohus asja arutamise edasi.
6.Kohus lahendas hageja taotluse Maksu- ja Tolliameti kolmanda isikuna kostja poolele menetlusse kaasamiseks 06.12.2018. a määrusega. Kohus jättis määrusega hageja taotluse rahuldamata. 7.

25.10.2019. a esitas hageja kohtule taotluse kostjalt täiteasja nr xxx/xxxx/xxxx elektroonilisest toimikust täiendavate dokumentide väljanõudmiseks. Kohus jättis taotluse rahuldamata, põhjusel, et taotletud dokumendid on osaliselt kostja ja osaliselt hageja ise kohtule juba esitanud.

8.11.12.2019. a teatas kostja kohtule, et tegi 09.12.2019. a täiteasja nr xxx/xxxx/xxxx uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Kostja avaldas, et nimetatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on täidetud ja 11.12.2019. a otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetluse.
9.Hageja esitas 17.01.2020. a kohtule vastuse, milles kinnitas, et on kostja poolt 09.12.2019. a tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja 11.12.2019. a tehtud täitemenetluse lõpetamise otsused kätte saanud. Hageja teatel esitas ta nimetatud otsuste peale kaebused kohtutäiturile. Kohtutäitur jättis 07.01.2020. a otsusega hageja kaebused rahuldamata, aga hagejal on õigus kohtutäituri otsused kohtus vaidlustada.
10.Kohus otsustas 26.05.2020. a määrusega käesoleva tsiviilasja nr 2-18-1374 menetluse peatada kuni menetluse lõppemiseni teises tsiviilasjas nr x-xx-xxx. Kohus tegi kindlaks, et tsiviilasjas nr x-xxxxx menetletakse J. J. kaebust kohtutäitur Aive Kolsari 07.01.2020. a otsuse peale täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx, millega jäeti rahuldamata J. J. kaebused kohtutäituri 09.12.2019. a tasu väljamõistmise otsuse ja 11.12.2019. a täitemenetluse lõpetamise otsuse peale. Kohus hindas, et käesolevas tsiviilasjas tehtav otsus sõltub õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis tuvastatakse tsiviilasjas nr x-xx-xxx.
11.10.02.2021. a määrusega uuendas kohus asja menetluse. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohus tegi 02.10.2020. a tsiviilasjas nr x-xx-xxx määruse, millega rahuldas J. J. kaebused. Kohus tühistas kohtutäitur Aive Kolsari 06.01.2020. a otsuse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx, millega kohtutäitur jättis rahuldamata J. J. kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari 09.12.2019. a tasu väljamõistmise otsuse peale ning saatis kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks ja uue kohtutäituri tasu otsuse tegemiseks. Kohus tühistas ka kohtutäitur Aive Kolsari 07.01.2020. a otsuse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx, millega kohtutäitur jättis rahuldamata J. J. kaebuse kohtutäituri 11.12.2019. a täitemenetluse lõpetamise otsuse peale ning tühistas kohtutäituri 11.12.2019. a otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta. Tartu Ringkonnakohus jättis 09.12.2020. a määrusega J. J. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 02.10.2020. a määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxx muutmata. Kohus leidis, et seoses tsiviilasjas nr x-xx-xxx tehtud lahendi jõustumisega on käesolevas asjas menetluse peatamise alus ära langenud.
12.10.02.2021. a kirjaga andis kohus kostjale, kohtutäitur Aive Kolsarile, tähtaja teatada kas ja millise uue kohtutäituri tasu otsuse ta täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx on teinud. 29.03.2021. a kirjaga andis kohus kostjale uue kohtutäituri tasu otsuse esitamiseks täiendava tähtaja. Kostja määratud tähtaegade jooksul kohtunõuetele ei vastanud.
13.23.04.2021. a esitas hageja kohtule taotluse nõuda kostjalt välja täiteasja nr xxx/xxxx/xxxx elektroonilisest täitetoimikust Maksu- ja Tolliameti esialgne täitmisavaldus koos korralduse ja lisadega. Taotluse põhjenduste kohaselt arestiti täiteasja nr xxx/xxxx/xxxx menetluse käigus kohtutäitur Aive Kolsari poolt J. J. kuuluv kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx. Hageja taotles, et kohus nõuaks kostjalt välja Maksu- ja Tolliameti esialgse täitmisavalduse koos korralduse ja lisadega, et veenduda, kas sissenõudja üldse nõudis nimetatud kinnistu arestimist.
14.01.05.2021. a vabastati käesolevat tsiviilasja menetlenud kohtunik Roomet Sõnna kohtuniku ametist. Seoses sellega otsustas Tartu Maakohtu esimees 03.05.2021. a käskkirjaga jagada tsiviilasja kohtunik Kristiina Kase menetlusse.
15.Kohus, uues koosseisus, jättis 16.11.2021. a määrusega rahuldamata hageja taotluse nõuda kostjalt välja täiteasja nr xxx/xxxx/xxxx elektroonilisest täitetoimikust Maksu- ja Tolliameti esialgne täitmisavalduse koos korralduse ja lisadega. Ühtlasi andis kohus hagejale tähtaja hagiavalduses esitatud nõude ja nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Kohus palus hagejal täpsustada, kas täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx on jätkuvalt täitmisel kohtutäituri otsus hagejalt kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta ning kas hageja peab kohtutäituri tasu sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise nõude menetlemist jätkuvalt vajalikuks.
16.Hageja teatas 02.12.2021. a menetlusdokumendis, et jääb hagis esitatud nõude juurde tunnistada täiteasja nr xxx/xxxx/xxxx lubamatuks kohtutäituri tasu sundtäitmine. Hageja toob välja, et 30.09.2015. a seisuga oli täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx täitedokumentideks: kohtutäituri tasu, kohtutäituri täitekulude otsus ja kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, arestimise akt. Sundtäitmise hagis rahalise nõude väljamõistmiseks peab olema eksisteeriv täitedokument, antud juhul kohtutäituri tasu otsus, millest on näha tagastamisele kuuluva summa suurus. Kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx tehti kohtutäiturile ülesandeks teha täiteasjas uus kohtutäituri tasu otsus. Kohtutäitur tegi 25.05.2021.a uue kohtutäituri põhitasu kindlaksmääramise otsuse. Momendil on aga pooleli menetlus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, milles hageja on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis läbi vaatamata hageja kaebuse 25.05.2021. a kohtutäituri tasu otsuse peale. Kohtutäitur on täiteasja nr xxx/xxxx/xxxx menetluse käigus arestinud hageja pangakontod, Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto ja kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seoses kinnistu arestimisega oli täitemenetlus Tartu Maakohtu 06.06.2012. a määruse alusel peatatud. Kinnistu arestimise vaidlus päädis Riigikohtu 29.09.2015. a määrusega tsiviilasjas nr 32-1-95-15, milles kolleegium märkis, et täituril ei ole kohustust vabastada kinnistut aresti alt, kuni on tasutud täituritasu ja täitekulud. 30.09.2015. a uuendas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx ja TMS § 47 lg 2 alusel jäid enne peatamist tehtud täitetoimingud kehtima. Kohtutäitur ei ole teinud otsust kinnistu arestist vabastamise kohta. Kohtutäitur on teatanud, et tema ei ole hagejale kuuluvatele kinnistutele keelumärkeid seadnud ja keelumärked olid seatud sissenõudja Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel ning Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel on tänaseks need ka kustutatud. Eeltoodud asjaolude põhjal leiab hageja, et jätkuvalt esineb tema õiguste rikkumine. Vaidlustes kohtutäituri tasu üle ei ole kohtud siiani tuvastanud, kas ja milliseid täitetoiminguid on kohtutäitur Aive Kolsar tasu saamiseks teinud ja kas need olid vajalikud. Hageja ei oma täpset ülevaadet kohtutäituri nõuetest – ei tasu otsuste ega kinnistu arestimise osas.
17.Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 12.04.2022. a. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Istungil osales hageja, kes jäi hagis esitatud nõude juurde.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et J. J. hagi kohtutäitur Aive Kolsari vastu täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et menetluse käigus on hageja nõue muutunud perspektiivituks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi õiguslikuks aluseks saab olla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mis näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Riigikohus on oma praktika seisukohtades (Vt nt Riigikohtu 17.03.2021. a otsus tsiviilasjas nr 2196362, p 17.1) korduvalt selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat. Käesolevas tsiviilasjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja kohtutäiturina alustas 2009. aastal hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx Maksu- ja Tolliameti 22.07.2008. a haldusaktiga määratud avalik-õigusliku rahalise kohustuse sissenõudmiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et hagiavalduse esitamise ja hagi menetlusse võtmise ajal, s.o 2018. aasta veebruaris, oli täitedokumendiks olnud Maksu- ja Tolliameti 22.07.2008. a haldusakt täidetud. Täitemenetlust ei olnud aga lõpetatud, kuna kohtutäitur nõudis hagejalt kohtutäituri tasu. Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 16 on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu kohta täitedokument. Vastavalt TMS § 217 sätetele toimub kohtutäituri otsuse, sh kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, vaidlustamine kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisega. TMS § 218 sätete kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule. Ehk nimetatud sätetest tulenevalt, kui täitemenetluse osaline kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega ei nõustu, siis otsuse vaidlustamiseks saab ta esitada kõigepealt kaebuse kohtutäiturile endale ja kui kohtutäituri otsus teda ei rahulda, siis esitada selle peale kaebuse edasi maakohtule. Riigikohus on 13.10.2009. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-90 käsitlenud kohtutäituri tasu nõudmist olukorras, kus sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Kolleegium on leidnud, et olukorras kus sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Riigikohus on selles lahendis avaldanud seisukohta, et kui kohtutäitur on otsuses määranud kohtutäituri tasu kindlaks nn diskretsiooniotsusena, on sellise otsuse vaidlustamiseks kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sellisel juhul on pigem tegemist materiaalõigusliku vaidlusega TMS § 221 lg 1 tähenduses võlgniku ja kohtutäituri kui sissenõudja vahel. Poolte esitatust nähtuvalt oli hagi esitamise ajal vaidlusaluses täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx täitmisel kohtutäituri poolt algselt määratud kohtutäituri tasu. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2019. a määrusele tsiviilasjas nr 2-1719183 tegi kohtutäitur täiteasjas 09.12.2019. a uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (I kd tl 171), millega otsustas nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu KTS § 32 lg 5 alusel 1,95 eurot ja KTS § 41 lg 2 alusel 868,62 eurot, millele lisandub käibemaks 174,11 eurot, kokku 1044,68 eurot. Hageja kui täiteasjas võlgnik esitas 11.12.2019. a kaebuse kohtutäiturile 09.12.2019. a tasu väljamõistmise otsuse peale. Kohtutäitur tegi 06.01.2020. a otsuse, millega jättis hageja kaebuse rahuldamata. Selle peale pöördus hageja kaebusega maakohtu poole, vaidlustades kohtutäituri otsuse, millega jäeti tema kaebus rahuldamata. Tartu Maakohtu 02.10.2020. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx (I kd tl 193-197) rahuldati hageja kaebus. Kohus otsustas tühistada kohtutäituri 06.01.2020. a otsuse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx, millega kohtutäitur jättis rahuldamata kaebuse kohtutäituri 09.12.2019. a tasu väljamõistmise otsuse peale ning saata kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Kohus määras, et kohtutäitur peab tegema täiteasjas uue kohtutäituri tasu otsuse. Tartu Ringkonnakohtu 09.12.2020.a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx (I kd tl 198-200) jäeti hageja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu 02.10.2020. a määrus muutmata. Kohus tegi Kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et ringkonnakohtu määrus jõustus seda vaidlustamata 29.12.2020. a.

Eeltoodust nähtub, et pärast hagi esitamist on hagi aluseks olnud asjaolud muutunud ja täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx ei ole enam täitmisel seda kohtutäituri tasu, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hageja kohtu poole pöördus. Kohtumäärusega on kohustatud kohtutäiturit tegema täiteasjas nn diskretsioonotsusena uus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Kohtutäitur on 09.12.2019. a ka uue otsuse teinud, kuid hageja on selle kaebustega vaidlustanud ja jõustunud Tartu Maakohtu 02.10.2020. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx on saadetud hageja kaebus kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks ning kohustati kohtutäiturit tegema uus tasuotsus. Hageja on 02.12.2021. a menetlusdokumendis (II kd tl 5-10) sisuliselt õigeks võtnud, et hetkel täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kehtivat kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei ole, temalt kohtutäituri tasu maksmist ei nõuta ja selle sundtäitmist ei toimu. Arvestades asjaolusid on kohus seisukohal, et esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 järgi alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks. TsMS § 432 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kehtivat kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei ole ja kohtutäituri tasu sundtäitmist ei toimu, siis on hageja õiguskaitsevajadus ära langenud ja hagi kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks muutunud perspektiivituks. Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud jätta hagi TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kui nõude sundtäitmist ei toimu, siis ei ole hagejal põhjust ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda. Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et kohtutäitur ei ole tühistanud täiteasjas varasemalt tehtud kinnisasja arestimise akti, on asjakohatud. Hageja ei ole tõenditega põhistanud, et tema kinnistu oleks kohtutäituri tasu sundtäitmiseks arestitud. Hageja on esitanud tõendina kinnistu registriosa väljavõtte (I kd tl 158), millest nähtub, et hagejale kuuluva kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga Põlva linnas Rähni tn 26, registriosa III jakku on Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel 28.10.2008. a sisse kantud keelumärge kinnisasja võõrandamise keelamiseks. Kohus kontrollis kinnistusregistri andmete alusel, et keelumärge on Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel 18.09.2014. a kustutatud ja kehtivad keelumärkeid kinnistul ei ole. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus hagi täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja menetluskulud, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Antud juhul ei jäta kohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja oleks hagi tagasi võtnud, kuna kostja on tema nõude rahuldanud. Seega on põhjendatud TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtule ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist. Seetõttu puudub ka vajadus kindlaks määrata hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium