2-18-1374
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
11.05.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-18-1374
Tsiviilasi
J. J. hagi kohtutäitur Aive Kolsari vastu täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Hageja: J. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja: S. (e-post: );
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Menetlustoiming
Kostja: kohtutäitur Aive Kolsar (asukoht Aasa 5, Põlva linn; e-post: [email protected]) 12.04.2022. a Hagi läbi vaatamata jätmine
25.10.2019. a esitas hageja kohtule taotluse kostjalt täiteasja nr xxx/xxxx/xxxx elektroonilisest toimikust täiendavate dokumentide väljanõudmiseks. Kohus jättis taotluse rahuldamata, põhjusel, et taotletud dokumendid on osaliselt kostja ja osaliselt hageja ise kohtule juba esitanud.
Kohus leiab, et J. J. hagi kohtutäitur Aive Kolsari vastu täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et menetluse käigus on hageja nõue muutunud perspektiivituks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi õiguslikuks aluseks saab olla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mis näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
Riigikohus on oma praktika seisukohtades (Vt nt Riigikohtu 17.03.2021. a otsus tsiviilasjas nr 2196362, p 17.1) korduvalt selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat. Käesolevas tsiviilasjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja kohtutäiturina alustas 2009. aastal hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx Maksu- ja Tolliameti 22.07.2008. a haldusaktiga määratud avalik-õigusliku rahalise kohustuse sissenõudmiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et hagiavalduse esitamise ja hagi menetlusse võtmise ajal, s.o 2018. aasta veebruaris, oli täitedokumendiks olnud Maksu- ja Tolliameti 22.07.2008. a haldusakt täidetud. Täitemenetlust ei olnud aga lõpetatud, kuna kohtutäitur nõudis hagejalt kohtutäituri tasu. Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 16 on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu kohta täitedokument. Vastavalt TMS § 217 sätetele toimub kohtutäituri otsuse, sh kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, vaidlustamine kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisega. TMS § 218 sätete kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule. Ehk nimetatud sätetest tulenevalt, kui täitemenetluse osaline kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega ei nõustu, siis otsuse vaidlustamiseks saab ta esitada kõigepealt kaebuse kohtutäiturile endale ja kui kohtutäituri otsus teda ei rahulda, siis esitada selle peale kaebuse edasi maakohtule. Riigikohus on 13.10.2009. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-90 käsitlenud kohtutäituri tasu nõudmist olukorras, kus sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Kolleegium on leidnud, et olukorras kus sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Riigikohus on selles lahendis avaldanud seisukohta, et kui kohtutäitur on otsuses määranud kohtutäituri tasu kindlaks nn diskretsiooniotsusena, on sellise otsuse vaidlustamiseks kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sellisel juhul on pigem tegemist materiaalõigusliku vaidlusega TMS § 221 lg 1 tähenduses võlgniku ja kohtutäituri kui sissenõudja vahel. Poolte esitatust nähtuvalt oli hagi esitamise ajal vaidlusaluses täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx täitmisel kohtutäituri poolt algselt määratud kohtutäituri tasu. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2019. a määrusele tsiviilasjas nr 2-1719183 tegi kohtutäitur täiteasjas 09.12.2019. a uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (I kd tl 171), millega otsustas nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu KTS § 32 lg 5 alusel 1,95 eurot ja KTS § 41 lg 2 alusel 868,62 eurot, millele lisandub käibemaks 174,11 eurot, kokku 1044,68 eurot. Hageja kui täiteasjas võlgnik esitas 11.12.2019. a kaebuse kohtutäiturile 09.12.2019. a tasu väljamõistmise otsuse peale. Kohtutäitur tegi 06.01.2020. a otsuse, millega jättis hageja kaebuse rahuldamata. Selle peale pöördus hageja kaebusega maakohtu poole, vaidlustades kohtutäituri otsuse, millega jäeti tema kaebus rahuldamata. Tartu Maakohtu 02.10.2020. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx (I kd tl 193-197) rahuldati hageja kaebus. Kohus otsustas tühistada kohtutäituri 06.01.2020. a otsuse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx, millega kohtutäitur jättis rahuldamata kaebuse kohtutäituri 09.12.2019. a tasu väljamõistmise otsuse peale ning saata kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Kohus määras, et kohtutäitur peab tegema täiteasjas uue kohtutäituri tasu otsuse. Tartu Ringkonnakohtu 09.12.2020.a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx (I kd tl 198-200) jäeti hageja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu 02.10.2020. a määrus muutmata. Kohus tegi Kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et ringkonnakohtu määrus jõustus seda vaidlustamata 29.12.2020. a.
Eeltoodust nähtub, et pärast hagi esitamist on hagi aluseks olnud asjaolud muutunud ja täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx ei ole enam täitmisel seda kohtutäituri tasu, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hageja kohtu poole pöördus. Kohtumäärusega on kohustatud kohtutäiturit tegema täiteasjas nn diskretsioonotsusena uus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Kohtutäitur on 09.12.2019. a ka uue otsuse teinud, kuid hageja on selle kaebustega vaidlustanud ja jõustunud Tartu Maakohtu 02.10.2020. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx on saadetud hageja kaebus kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks ning kohustati kohtutäiturit tegema uus tasuotsus. Hageja on 02.12.2021. a menetlusdokumendis (II kd tl 5-10) sisuliselt õigeks võtnud, et hetkel täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kehtivat kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei ole, temalt kohtutäituri tasu maksmist ei nõuta ja selle sundtäitmist ei toimu. Arvestades asjaolusid on kohus seisukohal, et esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 järgi alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks. TsMS § 432 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kehtivat kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei ole ja kohtutäituri tasu sundtäitmist ei toimu, siis on hageja õiguskaitsevajadus ära langenud ja hagi kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks muutunud perspektiivituks. Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud jätta hagi TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kui nõude sundtäitmist ei toimu, siis ei ole hagejal põhjust ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda. Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et kohtutäitur ei ole tühistanud täiteasjas varasemalt tehtud kinnisasja arestimise akti, on asjakohatud. Hageja ei ole tõenditega põhistanud, et tema kinnistu oleks kohtutäituri tasu sundtäitmiseks arestitud. Hageja on esitanud tõendina kinnistu registriosa väljavõtte (I kd tl 158), millest nähtub, et hagejale kuuluva kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga Põlva linnas Rähni tn 26, registriosa III jakku on Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel 28.10.2008. a sisse kantud keelumärge kinnisasja võõrandamise keelamiseks. Kohus kontrollis kinnistusregistri andmete alusel, et keelumärge on Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel 18.09.2014. a kustutatud ja kehtivad keelumärkeid kinnistul ei ole. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus hagi täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja menetluskulud, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Antud juhul ei jäta kohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja oleks hagi tagasi võtnud, kuna kostja on tema nõude rahuldanud. Seega on põhjendatud TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtule ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist. Seetõttu puudub ka vajadus kindlaks määrata hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.