Pan-Estonian OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.11.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AB “Lietuvos apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
485 053.27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Pan-Estonian OÜ (registrikood 12391419), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik
draudimas“
Eesti
filiaali
Kostja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel Menetluse liik
Asja läbivaatamine 10.05.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Osas, milles Riigikohus saatis tsiviilasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule, tuleb maakohtu otsus tühistada osaliselt. Hagi kuulub põhivõla osas täiendavalt rahuldamisele 12 843.68 euro ulatuses, samuti sellelt arvestatava viivise osas.
2.Mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt täiendavalt välja Pan-Estonian OÜ kasuks põhivõlgnevus 12 843.68 eurot ja sellelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.08.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Menetluskulud maakohtus ning apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlustes jäävad 83% ulatuses hageja ja 17% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pan-Estonian OÜ (hageja, kindlustusvõtja) esitas 17.08.2018 Harju Maakohtule AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja, kindlustusandja) vastu hagi, milles palus mõista välja põhivõlgnevuse 481 284.44 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 29 358.35 eurot ja edasi viivise protsendina põhinõudest selle täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulub hagejale Harju maakonnas Kose vallas Kolu külas Põlluaasa kinnistu (edaspidi kinnistu), millel asub tootmishoone (hoone, ehitis). Hageja ja kostja sõlmisid 17.02.2016 kindlustuslepingu perioodiks 01.03.2016 kuni 28.02.2017, hoone oli kindlustatud summale 2 320 000 eurot. 25.10.2016 toimus kinnistul tulekahju, mille käigus sai hoone kahjustada. Taastamistööd toimusid 04.01.2018 sõlmitud töövõtulepingu alusel 2018. a I ja II kvartalis. Kohtueelselt tasus kostja hagejale 29.11.2016 pakkumise alusel kindlustushüvitist 688 948.50 eurot.
3.Mh nõudis hageja hüvitist kokku 161 297 eurot seoses ehitustööde kallinemise alusel võrreldes 29.11.2016 hinnapakkumise tegemise ajal ja tööde tegeliku tegemise ajal. Hageja tõi välja, et ehitustööd kallinesid järgmistel põhjustel: 1) 29.11.2016 pakkumine ei sisaldanud kõiki vajalikke töid; 2) osade pakkumises sisaldunud tööde maht ei vastanud taastamistööde käigus ilmnenud tegelikele vajalikele mahtudele; 3) ehitushinnad olid võrreldes pakkumise tegemise ajaga 2018. a I poolaastal märkimisväärselt tõusnud (t I kd 166 pöördel, punkt 29). Kindlustusandja lähtus hüvitise määramisel nimetatud OÜ Silindia Ehitus pakkumisest.
4.31.01.2020 määrusega lõpetas maakohus hagist osalise loobumise alusel menetluse põhivõla 46 812.70 euro nõude osas.
5.Maakohus rahuldas 24.11.2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja täiendava kindlustushüvitise 449 123.40 eurot koos nii juba sissenõutavaks muutunud kui tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisega ning jaotas menetluskulud. Mh rahuldas maakohus hagi osas, milles hageja nõudis hüvitist 161 297 eurot seoses ehitustööde kallinemisega.
6.Mh asus maakohus seisukohale, et asjatundja PP arvamusest ei nähtu, millist metoodikat on ehitushindade kallinemise arvestamisel kasutatud, mistõttu ei saa seda pidada usaldusväärseks. Samuti ei ole asjatundja PP ütlused usaldusväärsed, sest tema väitel ei ole ehitustöö keskmist turuhinda olemas. Kooskõlas kindlustuslepingu üldtingimuste punktiga 15.8 ei saa taastamisväärtust hinnata tulekahjueelse olukorra hindamise kaudu. Tegelik kulu selgub kõigi taastamistööde teostamise käigus, mida tuleb hinnata projekteerimis- ja ehitustööde kohaliku keskmise turuhinna järgi. Käsitledes kulutusi, mille üle pooled vaidlesid, märkis kohus järgmist. Hageja viitas büroohoone fuajees olevate kabinettide EI30 tulepüsivusega seinte ehitamise kulu hüvitamise vajadusele 16.10.2017. Tegemist ei ole tuleohuklassi muutmisega seotud nõudega, vaid selle töö tegemise vajadus tuleneb siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 kehtestatud „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 45 lõikes 2 sätestatud nõudest. Tegemist oli töödega, millised hageja oleks pidanud igal juhul teostama, et viia ehitis vastavusse tuleohutusnõuetega. Samuti on katlaruumi paiskpinna ja selle paigalduse kulu põhjendatud, sest katla tootja juhistest tuleneb paiskpinna rajamise vajadus. Soklipaneelid olid kinnitatud postide külge ja postid oli vaja lammutada, mistõttu ei olnud soklipaneele võimalik säilitada ja nende osaline asendamine ei olnud mõistlik ega otstarbekas. Pinnasetööd ja välisehitiste kahjustuste likvideerimine on põhjendatud kulu, sest hüvitada tuleb ka kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena. Kuivõrd ehitusmaksumuse suurenemine oli vältimatu, on ka hoone ehitustööd, avatäited, viimistlustööd, tehnosüsteemid ja projekti üldkulud põhjendatud. Samuti oli ventilatsiooniajam kahjustunud ja kostja ei ole tõendanud, et kompressor ei oleks hoone osa.
7.Kostja vaidlustas 28.12.2020 kaebusega maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse alusel tühistas ringkonnakohus 14.04.2021 otsusega maakohtu lahendi osaliselt. Ringkonnakohtu jõustunud otsusega jäi hagi läbi vaatamata põhivõla 14 651.66 euro ja sellelt nõutava viivise osas ning hagi rahuldati põhivõla 66 924.21 euro ja sellelt nõutava viivise osas. Samuti jaotas ringkonnakohus menetluskulud.
8.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kaebuse hageja, kes palus jätta jõusse maakohtu otsuse, v.a osas, milles hagi jäi läbi vaatamata.
9.Riigikohus tühistas 21.12.2021 otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, millega oli jäetud rahuldamata hageja nõue ehitushinna kallinemisel põhineva kindlustushüvitise ja sellelt arvestatava viivise saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas ning saatis uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
10.Riigikohus tõlgendas võlaõigusseaduse (VÕS) § 479 lõiget 1 koosmõjus § 476 lõikega 1 ja leidis, et kindlustusandjal tuleb hüvitada ka võimalik ehitushindade (ehitusmaterjali ja -tööde hindade) tõus, mille tõttu kindlustushüvitis ei kataks samaväärse ehitise tegelikke taastamise kulusid. Vastasel juhul ei hüvitaks kindlustusandja kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kogu kahju. Riigikohus andis ringkonnakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 693 lõike 2 kohase kohustusliku suunise, et asja uuel lahendamisel tuleb apellatsioonikohtul hinnata, kas hageja nõutud ehitise taastamise kulud, mis olid väidetavalt tingitud ehitushindade kallinemisest, olid mõistlikud ja põhjendatud. Seejuures ei saa enam olla vaidlust, et hageja asus ehitist taastama mõistliku aja jooksul ja et selle aja jooksul toimunud ehitushindade tõusu riski ei ole kooskõlas kindlustusõiguses kehtiva hüvitamispõhimõtte ja kahju hüvitamise eesmärgiga jätta kindlustusvõtja kanda.
11.Hageja jäi peale Riigikohtu lahendit varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas hagiavalduses esitatud tabelis (t I kd lk 3 pöördel) esitatud tööde/materjalide hinnavahed võrreldes Silindia Ehitus OÜ 29.11.2016 pakkumisest nähtuvat hinda ja 2018. a ilmnenud tegeliku kulu vahe
157 157 eurot kohaselt on põhjendatud ja vajalik. Korrigeeritud tabelis (t III kd lk 193) on hageja seejuures arvestanud, et esmases tabelis olnud projekteerimistööde hinnavahe 13 384 eurot jäi ringkonnakohtu 14.04.2021 otsusega rahuldamata ja Riigikohus nõustus sellega; et pinnasetööde ja välisehitiste kulu suurenemisest 11 713.10 eurost on jõustunud kohtulahendiga rahuldatud 1800 eurot ja hoone ehitustööde hinnavahest 123 899.30 eurost on jõustunud kohtulahendiga rahuldatud 2340 eurot. Lisaks kuulub läbi vaatamisele viivisenõue VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 17.08.2018 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
12.Kostja on seisukohal, et 2016. a ehitushindades tasutud hüvitist tuleb suurendada proportsionaalselt ehitushinnaindeksi tõusuga ning tulemile liita varjatud kahjustuste maksumus. Maakohtus esitatud tõendite järgi kallines Statistikaameti ehitusmaksumuse muutust väljendav sarnaste hoonete ehitushinnaindeks perioodil 2016. a IV kvartal kuni 2018. a II kvartal 2,1%. Ehitushinna kallinemise ulatusele vastava nõudesumma leidmiseks tuleks lisada hageja 04.04.2022 tabeli veeru „OÜ Silindia Ehitus pakkumine“ summale 611 604 eurot 2,1% (611 604 x 2,1% = 624 447.68), mis teeb ehitushinna kallinemiseks 624 447.68 - 611 604 = 12 843.68 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetletavas osas on kostja 28.12.2020 apellatsioonkaebus põhjendatud osaliselt. Võrreldes seni Riigikohtu otsuse alusel jõustunud ringkonnakohtu 14.04.2021 lahendiga kuulub hagi täiendavalt rahuldamisele põhivõlgnevuse 12 843.68 euro ja sellelt alates 17.08.2018 kuni täieliku tasumiseni arvestamisele kuuluva viivise osas (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Samuti jaotab ringkonnakohus menetlusosaliste kulud kõigis kohtuastmetes (TsMS § 173 lõiked 2, 3).
14.Ringkonnakohus lähtub TsMS § 693 lõikest 2, mille kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Samuti TsMS § 457 lõikest 1, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 456 lõike 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa ena vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.
15.Harju Maakohtu 24.11.2020 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2021 otsus on jõustunud osas, millega: 1) jäi hagi läbi vaatamata põhivõlgnevuse 14 651.66 euro ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks; 2) jäi hagi rahuldamata põhivõlgnevuselt viivise saamiseks perioodi 17.10.2017 kuni 16.08.2018 eest; 3) rahuldati hagi põhivõlgnevuse 66 924.21 euro ja sellelt arvestatud viivise alates 17.08.2018 osas. Lisaks on jõustunud Harju Maakohtu 31.01.2020 määrus, millega lõpetati hagist loobumise alusel menetlus põhivõla 46 812.70 eurot väljamõistmiseks.
16.Riigikohtu 21.12.2021 lahendi resolutsiooni punktist 1 nähtuvalt tühistati ringkonnakohtu 14.04.2021 otsus mh osas, millega oli jäänud hagi rahuldamata ehitushinna kallinemisel põhineva kindlustushüvitise osa ja sellelt arvestatava viivise saamiseks. Resolutsiooni punkti 2 kohaselt muus osas (v.a ka menetluskulude jaotus) jäi ringkonnakohtu otsus muutmata, seega muus osas on hagi lahendatud jõustunud kohtulahendiga. Poolte vahel on erinev arusaam sellest, millises osas Riigikohus ringkonnakohtu 14.04.2021 otsuse tühistas. Hageja on seisukohal, et senini on menetluses OÜ Silindia Ehitus 29.11.2016 hinnapakkumise ja vastavate tööde tegemisele 2018. a I poolaastal tegelikult kulunud summade vahe 157 157 eurot (v.a senise kohtumenetluse käigus juba rahuldamata jäänud projekteerimise kulu 13 384 eurot,
osaliselt rahuldatud ettevalmistustööde kulust 1800 eurot ja hoone ehitustöödest 2340 eurot (esmane tabel hagiavalduses t I kd lk 3 pöörel; korrigeeritud tabel t III kd lk 193)). Seejuures arvestab hageja hinnavahena kahe hinnapakkumise (29.11.2016 ja 04.01.2018) vahet. Kostja on seisukohal, et ringkonnakohtu poolt rahuldamata jäänud hüvitise osast tühistati vaid see, mis vastab ehitushindade üldisele tõusule ajavahemikus hinnapakkumisest kuni tööde tegeliku tegemiseni.
17.Kolleegium on nõustub hagejaga osaliselt ja leiab, et hagi on täiendavalt põhjendatud kostja poolt apellatsioonimenetluses õigeks võetud ulatuses.
18.Riigikohtu lahendi põhjenduste punktist 11 nähtuvalt ei nõustunud kõrgem kohus VÕS § 479 lõiget 1 koosmõjus § 476 lõikega 1 tõlgendades ringkonnakohtuga selles, et ehitise taastamise maksumust tuleb hinnata vahetult juhtumi aja seisuga ja et ehitushindade võimalikku suurenemist juhul, kui taastamist alustatakse mõistliku aja jooksul, ei hüvitata. Ringkonnakohus oli 14.04.2021 lahendi punktides 15 ja 16 asunud erinevalt maakohtust seisukohale, et vajalikku ja põhjendatud taastamise maksumust tuleb hinnata vahetult kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga. Riigikohus selgitas, et ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas hageja nõutud ehitise taastamise väidetavad tegelikud kulud, mis olid hageja väitel tingitud ehitushindade kallinemisest, olid mõistlikud ja vajalikud, võttes aluseks, et põhjendatud on lähtuda sellest, et hageja asus ehitist taastama mõistliku aja jooksul. Muus osas (mis ei puuduta ehitushindade kallinemist tingitud kulusid) nõustus Riigikohus, et ringkonnakohus tuvastas põhjendatult, miks üks või teine kulutus tuleb või ei tule hüvitada (Riigikohtu lahendi punkt 12).
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb seega asja uuel lahendamisel ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas apellatsioonkaebuse väited on põhjendatud osas, milles maakohus rahuldas hagi nende põhjendatud ja vajalike taastamiskulude osas, mis selgusid (tekkisid) väidetavalt peale 29.11.2016 hinnapakkumist. Kostja võttis praeguses apellatsioonimenetluses hagi õigeks osas, mille võrra olid ehitushinnad 2018. aastaks kallinenud võrreldes 2016. a pakkumise tegemise aja seisuga vastavalt Statistikaameti ehitusmaksumuse muutust väljendavale sarnaste hoonete ehitushinnaindeksile perioodil 2016. a IV kvartal kuni 2018. a II kvartal 2,1%, s.o 611 604 x 2,1% = 624 447.68, mis teeb ehitushinna kallinemiseks 624 447.68 - 611 604 = 12 843.68 eurot. TsMS § 440 lõikest 1 tulenevalt on kohus õigeksvõtuga üldjuhul seotud ja peab hagi rahuldama sõltumata sellest, kas kohtu arvates on hageja nõue põhjendatud (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1038). Praegusel juhul on kostja väidetud hinnaindeks tõendatud maakohtus esitatud statistikaameti andmetega (t II kd lk 126-126 pöördel). Seega selles osas kuulub hagi täiendavalt rahuldamisele.
20.Muus hageja poolt väidetud osas hagi täiendavaks rahuldamiseks kolleegiumi arvates alust ei ole. Hageja on esile toonud, et põhjendatud ja vajaliku taastamistööde kallinemise kulud on esitatud tema esimeses tabelis hagiavalduse punktis 22 (tabel 2; korrigeeritud 01.06.2022 menetlusdokumendis). Maakohtu otsuse punktist 50.3 nähtub, et kohus rahuldas hageja nõude varalise kahju väljamõistmiseks summas 374 961.01 eurot, eristamata seejuures, millises ulatuses rahuldas sellest tabelist, mis on hageja nõude aluseks praeguses apellatsioonimenetluses, nähtuvate summade osas. Kuna hageja maakohtu otsust hagi rahuldamata osas ei vaidlustanud, võrdleb kolleegium järgnevalt maakohtu ja ringkonnakohtu 14.04.2021 otsuse põhjendusi, et tuvastada, millises osas vähendas ringkonnakohus maakohtu poolt väljamõistetud hüvitist sel alusel, et hindas taastamise maksumust kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga.
21.Maakohus rahuldas otsuse punktis 50.4 avatäidete real nimetatud kulust 4255 + 4255 + 6885 = 15 395 eurot, käsitledes avatäidetena büroohoone fuajees olevate bokside tulekindlaid seinu. Maakohtu poolt viidatud tõendist (t I kd lk 40) nähtuvalt oli tegemist kuluga, mis
29.11.2016 hinnapakkumises ei sisaldunud. Ringkonnakohtu otsuse punktist 22.2 nähtuvalt tühistati maakohtu otsus selles osas, kuid Riigikohus on oma lahendi punktis 12 toonud esile, et nõustub ringkonnakohtuga, kuna tegemist on kuluga, mis ei ole põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumiga. Seega on selle kulu osas jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et kahjuhüvitise väljamõistmise eeldus ei ole täidetud ja hagi rahuldamisele ei saa kuuluda. Samale menetluslikule järeldusele tuleb asuda maakohtu otsuse punktides 50.5-50.7 ja 50.10 rahuldatud kulude (büroohoone II korrusele E130 tulepüsivusega vahelae ehitamine; büroo- ja tootmishoone ristuvates nurkades soojustuse asendamine villaga; katlaruumi paiskpinnad ja nende paigaldamine; muud kulud) puhul, mille osas otsuse tühistamisega ringkonnakohtu poolt Riigikohus viitega ringkonnakohtu otsuse punktile 22.2 nõustus. Põhjenduste punktides 50.1150.14 leidis maakohus, et hagi on põhjendatud ventilatsiooniajamiga, kompressoriga, muude töödega ja betoonitöödega seotud kulude osas. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse selles osas (põhjenduste punktid 23.1-23.3) ja Riigikohus nõustus sellega. Seega selles osas on ka kohtuotsus jõustunud.
22.Põhjenduste punktides 50.16 ja 50.17 rahuldas maakohus viimistlustööde nimetuse all fermide lisakahjustuste ilmnemise tõttu taastamiskulude suurenemise tõttu tekkinud hinnavahe, leides, et täiendavas mahus kontori katuse fermide taastamine oli põhjendatud ja see tõi kaasa vajaduse asendada kõik see, mis oli nende küljes. Maakohus rahuldatud hagiosa summaliselt välja ei toonud. Ringkonnakohus tühistas otsuse 1015.50 euro osas (plaatimise kulu) ja rahuldas hagi 10 572.10 euro ulatuses (punkt 22.3 viimane lõik). Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga (punkt 12 esimene lõik). Seega ka selles osas on kohtuotsus jõustunud.
23.Põhjenduste punktis 50.18 rahuldas maakohus hagi ehituse käigus tellitud ja muudetud tööde osas (lisandunud tõsteuks, automaatika vahetus, elektrikaablite korrastamine jne), mille osas ringkonnakohus samuti otsuse tühistas (punkt 23.4-24) ja millega Riigikohus põhjenduste punkti 12 teises lõigus nõustus. Seega ka selles osas on kohtuotsus jõustunud.
24.Põhjenduste punktis 50.8 leidis maakohus, et ettevalmistustööde raames soklipaneelide säilitamine ei olnud võimalik ja need tulnuks igal juhul asendada. Maakohus ei nimetanud rahuldatud kulutuse suurust, kuid hagiavaldusest nähtuvalt on nõutavaks hinnavaheks 19 187.50 eurot. Hageja tõi maakohtus esile, et vajadus kõigi soklipaneelide asendamiseks ilmnes ehitustööde käigus, kui ehitaja keeldus kahjustatud paneelide kasutamisest. Ringkonnakohus tühistas selles osas otsuse, tuues esile, et 06.12.2016 ekspertiisi kohaselt puudus vajadus soklipaneelide ja postide lammutamiseks (punkt 21.2). Selles osas ei ole Riigikohus nõustumist apellatsioonikohtuga väljendanud. Kuna nõude põhjendustest nähtuvalt on tegemist kuluga, mille järgi vajadus ilmnes väidetavalt taastamistööde käigus, on tegemist praeguse apellatsioonimenetluse nõude osaga ja kolleegium lahendab selle uuesti.
25.Maakohus rahuldas nõude põhjendusega, et kuigi kostja väidetel ei olnud soklipaneelide täielik asendamine vajalik, nõustub kohus hagejaga, et kuna soklipaneelid on kinnitatud postide külge ja postid oli vaja lammutada, ei olnud soklipaneele võimalik säilitada. Maakohus luges TS selgitusega tõendatuks, et soklipaneelide osaline asendamine ei olnud mõistlik ega otstarbekas ning need tulnuks igal juhul asendada täielikult. Apellatsioonkaebuses heitis kostja maakohtule ette TS, kes kahjustustega koha peal ei tutvunud, arvamuse eelistamist teise asjatundja HK arvamusele, kes leidis, et soklipaneelide ja postide täiemahuliseks lammutamiseks puudus vajadus tulekahjustuste puudumise tõttu.
26.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited on põhjendatud ning maakohtu otsus soklipaneelide säilitamise asemel nende asendamisega tekkinud kulu väljamõistmiseks tuleb tühistada menetlusõiguse normide (TsMS § 232 lõige 1, § 442 lõige 8) olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tõendanud OÜ Silindia Ehitus pakkumisega (t I kd lk 23-26) ja 04.01.2018 töövõtulepingu lisaks olnud
hinnapakkumisega (t II kd lk 177-191), et temal tekkisid taastamistööde tegemisel täiendavad kulud võrreldes esmase hinnapakkumisega, mille alusel kostja väljamakstud kindlustushüvitise arvestas. Hageja on toonud esile, et hinnatõus tekkis põhjusel, et ehitaja ei olnud nõus andma ehitusgarantiid olemasolevate paneelide soojustusmaterjali põlengu eelse taseme taastamisele kahe betoonikihi vahel, samuti kuuma-, vee- ja külmakahjustusi saanud paneelide pealiskihi ilmastikukindlusele, mistõttu ei olnud soklipaneelide osaline asendamine otstarbekas ja välja vahetati kõik paneelid (t I kd lk 61 punkt 14). Hageja tõendab asendamise vajalikkust asjatundja TS novembris 2018 antud arvamusega (t I kd lk 168-173), kes on arvamuse lehel 9 (vastuses 6. küsimusele) tõdenud, et lisaks selgus, et mh soklipaneelide osas olid kahjustused ja taastamismahud oluliselt suuremad kui esialgses pakkumises. Tunnistajana andis TS ütlusi, et ise ta kahjustatud soklipaneele ei näinud, tugines arvamuses varasema eksperdi andmetele, ühtegi kahjustust ta koha peal näinud ei ole, on näinud taastatud hoonet (t II kd lk 194-196 pöördel). Kostja toetub vastuväidetes asjatundja HK detsembris 2016 antud arvamusele (t I kd lk 124-135) ja 16.03.2018 täiendavatele selgitustele (samas lk 178-181). HK arvamuse punkti 3.3.2 kohaselt eeldas asjatundja 2016. a detsembris, et muus osas, v.a telgedel 1-4, saab olemasolevad soklipaneelid säilitada. Selgituste punkti 4.4.8 ja kokkuvõtte kohaselt on ehitaja arvestanud soklipaneelide demontaažiga ja uute paneelidega telgedel 1-16, kuid asjatundjale ei esitatud tehnilist infot soklipaneelide kogu mahus asendamise põhjendatuse kohta (võib arvata, et asendamine on töövõtjale lihtsam teostada), puuduvad objektiivsed asjaolud tööde mahu suurendamiseks. Maakohtus andis ütlusi (t II kd lk 196 pöördel – 199) ka ehitusinsener PP, kelle ütluste kohaselt on soklipaneelid tulekahju puhul parandatavad ja muus osas kui telgedel 1-4 nende vahetamine vajalik ei olnud. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium kostjaga, et hageja ei suutnud tsiviilkohtumenetluse jaoks vajaliku piisava veenvusega tõendada, et hoone taastamistööde käigus ilmnes, et soklipaneelide vahetamine oli põhjendatud ja vajalik suuremas mahus kui OÜ Silindia Ehitus pakkumises sisaldus ja mille alusel kostja kindlustushüvitise välja maksis. Maakohus rikkus vastupidisele seisukohale asudes TsMS § 232 lõikest 1 ja § 442 lõikest 8 tulenevat kõigi kogutud ja uuritud tõendite kogumis hindamise kohustust ja kõigile tõenditele otsuses hinnangu andmise kohustust.
27.Põhjenduste punktis 50.9 leidis maakohus, et pinnasetööde ja välisehitiste kallinemise kulu on põhjendatud TS arvamusega selle kohta, et praktikas ei ole võimalik teostada ehitustöid selliselt, et ehitise ümber olevat pinnast ja rajatist ei kahjustata. Taas ei nimetanud maakohus rahuldatud kulutuse suurust, kuid hagiavaldusest nähtuvalt on hagetavaks hinnavaheks 11 713.10 eurot, kuna 29.11.2016 hinnapakkumises see kulu puudus täielikult. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsustuse osaliselt, leides, et 16.03.2018 ekspertiisi selgituste alusel on tõendatud kuluks 1800 eurot (punkt 21.1). Ringkonnakohtu poolt rahuldamata osas ei ole Riigikohus nõustumist apellatsioonikohtuga väljendanud. Kuna nõude põhjendustest nähtuvalt on tegemist kuluga, mille järgi vajadus ilmnes väidetavalt taastamistööde käigus, on tegemist praeguse apellatsioonimenetluse nõude osaga ja kolleegium lahendab selle järgnevalt.
28.Ringkonnakohus on seisukohal, et ka selles osas ei ole alust hagi täiendavaks rahuldamiseks. 04.01.2018 töövõtulepingu lahutamatuks osaks oleva hinnapakkumise kohaselt koosneb see osa hagetavast kulust järgmistest töödest: killustikaluse korrigeerimine lammutatud betoonpõranda osas (telg C-F/1-4) 2512.70 eurot, aluspõranda killustikalus koos tarne ja paigaldusega (telg C-F/1-4) 2250 eurot, olemasoleva sokli väljakaeve 962.50 eurot, uue sokli tagasitäide olemasoleva materjaliga 1674.20 eurot, pinnase planeerimine maja taga 800 eurot ja sokli serva taastamine betooniga asfaldi osas koos tarne ja paigaldusega 3513.70 eurot (t I kd lk 46-46 pöördel). Jõustunud ringkonnakohtu otsusega on sellest rahuldatud 1800 eurot, mis vastavalt 16.03.2018 HK täiendavatele selgitustele moodustas kulu soklipaneelide osaliseks asendamiseks vajalikele kaeve- ja asfalteerimistöödele (t I kd lk 180, punkt 4.4.4).
Maakohus rahuldas hageja nõude täielikult, tuginedes TS selgitusele, et praktikas ei ole võimalik teostada ehitustöid selliselt, et ehitise ümber olevat pinnast ja rajatisi ei kahjustata.
29.Ringkonnakohus on asja uuel läbivaatamisel seisukohal, et suuremas ulatuses vajalik ja põhjendatud tulekahju tagajärjel tekkinud kahju, mis oleks seisnenud pinnasetööde tegemise vajalikkuses ja välisehitistele tekkinud kahjustuste likvideerimises, tõendamist ei leidnud. Hageja tõi maakohtus esile, et pinnas sai kahjustada hoone taastamise käigus. TS arvamuse (t I kd lk 172) kohaselt ei saa ehitustöid teostada nii, et hoone ümber u 8-10 m ei oleks vaja pinda taastada; reeglina tuleb pind koorida ja pärast taastada; hoonevälised tööd on vajalikud hoone taastamiseks. Samas ei seostanud TS tavalisi vajadusi konkreetse taastatava objektiga. HK detsembri 2016 arvamuse kohaselt välisrajatistel põlengust tingitud kahjustused puuduvad (punkt 3.3.15; t I kd lk 132). HK täiendavate selgituste (t I kd lk 180) kohaselt oli tootmise osa kahest küljest piiratud asfaltplatsidega ja ühest küljest loodusliku haljastusega ning konkreetse objekti kaeve- ja asfalteerimistööde kuluks oli piisav 1800 eurot. Selles osas on aga kohtuotsus juba jõustunud.
30.Maakohtu otsus on jõustunud mh osas, milles kohus tuvastas, et hageja viivise nõue on põhjendatud arvestatuna alates 17.08.2018, s.o hagiavalduse esitamisest (põhjenduste punktid 52.1-52.3). Seega tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras VÕS § 113 lõike 1 ja TsMS § 367 alusel ka praeguse otsusega väljamõistetavalt täiendavalt hüvitiselt. Menetluskulude jaotus
31.Vastavalt Riigikohtu suunistele tuleb ringkonnakohtul jaotada kogu senise kohtumenetluse kulud. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja taotleb jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 163 lõike 2 alusel. 08.06.2022 põhjenduste kohaselt tegi ta juba 17.05.2019 hagejale kompromissettepaneku, et tasub 89 950 eurot. Arvestades, et hagist on kokkuvõttes põhjendatud kuni 17,1% ja kompromissisumma moodustas hagist (arvestades nõudest osalist loobumist) umbes sarnase osa, on õigustatud jätta kulud kõigis astmetes hageja kanda.
32.Hagiavalduse kohaselt oli põhinõudeks 481 284.44 eurot, millest menetluse kestel hageja loobus 46 812.70 eurost (maakohus lõpetas menetluse) ja läbi vaatamata jäi nõudest 14 651.66 eurot. Menetluse osalise lõpetamise 31.01.2020 määruses jaotas maakohus hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud, jättes need hageja kanda (t II kd lk 157-158). Ringkonnakohtu lahend hagi osalise läbivaatamata kohta on samuti jõustunud, kuid selles osas kehtiv kulude jaotus puudub. Samas ei saa olla vaidlust, et vastavas osas kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lõige 2, millest tulenevalt jäävad kulud (võrdelises osas) hageja kanda. Seniste kohtumenetluste tulemusena on jõustunud lahenditega leidnud hageja põhinõue tunnustamist 66 924.21 euro ulatuses, millele praeguse lahendiga lisandub 12 843.68 eurot. Seega kokku kuulub esialgsest hagiesemest 481 284.44 eurost rahuldamisele 79 767.89 eurot, s.o 17%. Samuti jäävad loobutud ja tagasivõetud osas kulud hageja kanda.
33.TsMS § 163 lõike 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Sel alusel menetluskulude jaotamine on kohtu kaalutlusotsustus. Kolleegium on asjaolude kaalumise tulemusena seisukohal, et põhjendatud ja mõistlik on praeguses asjas jaotada kulud siiski üldnormi TsMS § 163 lõike 1 alusel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pakkus kostja hagejale 17.05.2019 maakohtumenetluses kohtumenetluse lõpetamiseks kompromissina hüvitist 89 950 eurot ja seda, et menetluskulud jääksid kummagi poole enda kanda. Hageja vastust
kohtumaterjalidest ei nähtu, kuid kompromissi pooled ei sõlminud. Ka ei nõustunud hageja sõlmima kompromissi peale Riigikohtu lahendit. Samas möönab kolleegium, et pooltevaheline vaidlus on nii õiguslikult kui eluliselt keeruline, mistõttu ei ole vaidluse sisu arvestades õiglane jätta kõiki menetluskulusid hageja kanda. Seega määrab kolleegium jätta nii maa-, ringkonnakui Riigikohtu menetlustega seotud kulud 17% ulatuses kostja ja 83% ulatuses hageja kanda. Seejuures on juba arvestatud, et nii menetluse osalise lõpetamise kui hagi läbivaatamata jäämisega seotud kulud jäävad vastavalt jõustunud kohtumääruses märgitud jaotusele ja TsMS §168 lõikele 2 hageja kanda, s.t vastav osa hagisummast sisaldub hagi rahuldamata jätmise ulatuses 83%-s.
34.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lõike 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.