Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev Saare
Kohtuasi
Pan-Estonian OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pan-Estonian OÜ kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
367 547 eurot 53 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Pan-Estonian OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-12360 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Pan-Estonian OÜ nõude AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu ehitushinna kallinemisel põhineva kindlustushüvitise osa ja sellelt arvestatud viivise saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.Pan-Estonian OÜ (hageja) esitas 17. augustil 2018 Harju Maakohtule AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse
2-18-12360 481 284 eurot 44 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 29 358 eurot 35 senti ja edasi viivise protsendina põhinõudest. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulub hagejale Harju maakonnas Kose vallas Kolu külas Põlluaasa kinnistu (kinnistu), millel asub 2007. a valminud tootmishoone (hoone, ehitis). Hageja üürib ehitist lipumastide tootmisega tegelevale Aktsiaseltsile Flagmore. Hageja ja kostja sõlmisid
17.veebruaril 2016 kindlustuslepingu, mille alusel väljastas kostja hagejale kindlustuse poliisi perioodiks 1. märts 2016 kuni 28. veebruar 2017. Poliisi järgi on hoone kindlustatud 2 320 000 eurole. Lisaks leppisid pooled kokku äritegevuse katkemise kahju hüvitamises kuni 111 500 euro ulatuses. Kinnistul toimus 25. oktoobril 2016 tulekahju, mille käigus sai hoone kahjustada. 2016. a novembris korraldatud hankel esitasid pakkumised hoone taastamistööde tegemiseks Prima OÜ (kehtiv nimi Thong Naur Lied OÜ) ja OÜ Silindia Ehitus. Kostja, võttes aluseks madalaima hinnapakkumise teinud Prima OÜ pakkumise, andis 16. detsembril 2016 välja garantiikirja, millega otsustas hüvitada kulud 593 273 euro 80 sendi ulatuses. Hageja sõlmis sellest lähtuvalt lepingu Prima OÜ-ga. Kose valla arhitekt teatas 10. veebruaril 2017 Prima OÜ-le, et hoone taastamiseks tuleb esitada projekteerimistingimuste taotlus ja koostada uus nõuetele vastav ehitusprojekt. Hageja esitas 14. veebruaril 2017 taotluse väljastada projekteerimistingimused, mis väljastati 2. märtsil 2017. Projekteerimistöid tehti 2017. a aprillist juunini. Päästeamet esitas 2017. a juulis märkused ehitusprojektile ja kinnitas selle 2. augustil 2017. Ehitusluba väljastati 10. augustil 2017. Prima OÜ taganes 2017. a augusti alguses lepingust, sest ei olnud suuteline taastamistöid tegema pakkumises märgitud tasu eest. Kostja teatas 17. augustil 2017 hagejale, et tasub OÜ Silindia Ehitus hinnapakkumisest tulenevalt hagejale hüvitise 559 927 eurot 93 senti. Samuti oli kostja valmis hüvitama hagejale ärikatkemise kulu viie kuu eest 42 825 eurot ja ehitusjärelevalve kulu nelja kuu eest 3400 eurot. Hageja ei nõustunud 16. oktoobri 2017. a vastuses hüvitisega, sest see ei katnud kulutusi taastamistöödeks. Hageja sõlmis 4. jaanuaril 2018 lepingu Embach Ehitus OÜ-ga ja alustati taastamistöödega. Hagi esitamise seisuga on hoone kindlustusjuhtumieelse seisundi taastamise kogukulu 1 010 739 eurot 10 senti, millele lisandub omanikujärelevalvega seotud kulu 26 639 eurot 41 senti. Vastavalt Embach Ehitus OÜ-ga sõlmitud lepingule pidi taastamistöödeks kuluma 893 300 eurot, aga see muutus tööde ja materjalide hinna tõusu tõttu. Lisaks ei hõlmanud pakkumine neid töid, mille hageja tellis 117 199 euro 60 sendi eest teistelt isikutelt. Kokku on kostja hagejale hüvitanud 628 924 eurot 50 senti. Lisaks nõudis hageja taastamistöödega seotud 408 454 euro 1 sendi hüvitamist, mis koosneb tuleohutusnõuete täitmisega seotud kulust 149 969 eurot 20 senti, 231 845 eurost 40 sendist, mis on seotud OÜ Silindia Ehitus hinnapakkumises puuduvate, kuid vajalike töödega ja üleüldise ehitushindade tõusmisega, ning omanikujärelevalve teenuse kulust 26 639 eurot 41 senti. Hageja vähendas 23. augustil 2019 nõuet 46 812 euro 70 sendi võrra, kuna ekspert pidas kulutusi selles ulatuses vajalikuks 2. tuleohutusklassi saavutamiseks. Sellest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 461 111 eurot 14 senti, mis koosneb varalise kahju hüvitisest 374 961 eurot 1 sent, äritegevuse katkemise hüvitisest 72 830 eurot 43 senti ja omanikujärelevalve teenuse hüvitisest 13 319 eurot 70 senti. Lisaks nõudis hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ajavahemiku 17. oktoober 2017 kuni 17. august 2019 eest 28 127 eurot 78 senti. Hageja teavitas kostjat lisahüvitise tasumise nõudest 16. oktoobril 2017, mistõttu arvestas hageja viivist nimetatud kuupäevast alates seadusjärgses viivisemääras. Kostja on määranud hüvitise OÜ Silindia Ehitus hinnapakkumise alusel, aga sellest ei saa lähtuda, sest selles ei ole arvestatud tuleohutusnõuete täitmisest tulenevate töödega ega töödega, mille 2(10)
2-18-12360 vajalikkus selgus pärast hoone kahjustada saanud osa lammutamist. Samuti ei arvestanud see hinnatõusuga. Hoonet ei olnud võimalik taastada 2006. a ehitusprojekti alusel, sest see ei vastanud ajas lisandunud ja muutunud nõuetele. Poliisi järgi on kokku lepitud kindlustusjuhtumi toimumise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamises, kusjuures kostja vastutusperiood on 12 kuud. Kindlustusjuhtumi tõttu ei saanud hoones tegutsenud üürnik hoonet kasutada ja hageja ei saanud üüritulu, mistõttu tuleb kostjal hüvitada hagejale saamata jäänud üüritulu 25. oktoobrist 2016 kuni 25. oktoobrini 2017. Kuivõrd kostja on hagejale hüvitanud kahe kuu üüri 18 580 eurot, siis tuleb kostjal tasuda hagejale veel 72 830 eurot 43 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ehitise tulekahjueelse seisundi taastamine 2006. a projekti alusel oli võimalik, see valminuks nelja kuuga ja oleks olnud kooskõlas ka ehituslike tuleohutusnõuetega. Tööde viibimise põhjuseks oli hoone
2.tuleohutusklassile vastavaks ümberehitamine. Hageja ehitusloa taotluse tuleohutuse osa seletuskirja järgi tulenevad uue projekti erisused sellest, et hoone ehitatakse võrreldes 2006. a ehitatud hoone ehituslike lahendustega ümber nii, et see vastaks seal kavandatavale tule- ja plahvatusohtlikule tootmistegevusele. Kostja ei pea hüvitama enne tulekahju puudunud ehituslike elementide ja omaduste ehitusmaksumust ega muid selle tõttu tekkinud lisakulusid, sest sellel puudub põhjuslik seos tulekahjuga. Isegi kui tuleohutusettekirjutusi oleks esitatud, on kostja kohustus kindlustuslepingu järgi piiratud 100 000 euroga, millest tuleb maha arvata hagejale hüvitatud lisakulud 77 300 eurot. Ei ole usutav, et 2016. a oktoobrist kuni detsembrini tegutsenud ehitusettevõtjad eksisid sedavõrd, et kõige kallimast OÜ Silindia Ehitus hinnapakkumisest puudus töid kokku 455 680 euro ulatuses ja hageja ei saanud sellest aru enne 17. oktoobrit 2017. Ehitushinna kallinemine oli sel ajal 1,8%, mis ei toeta hageja nõude 1,6-kordset suurenemist. Kindlustuslepingu järgi pärast kindlustusjuhtumit toimunud ehitushindade tõus, halvenenud ehituslik olukord või kehtestatud lisanõuded kindlustushüvitist automaatselt ei suurenda ja vastavat summat ei pea kindlustusandja hüvitama. Samuti ei ole omanikujärelevalve kulu nõue tõendatud ega põhjendatud. Kui hageja muutis lähteülesannet ehitise rekonstrueerimiseks ja tuleohutusklassi tõstmiseks, siis seda lisakulu peab hageja kandma ise. Lisaks kannab hageja ilmastikumõjude tõttu tekkinud lisakahjustuste riski, sest rikkus kohustust vältida kahjustuste ja kulutuste suurenemist. Hageja sai alustada hoone taastamist juba enne garantiikirja väljastamist. Hageja tellis hoone ehitusprojekti Prima OÜ-lt alles 13. märtsil 2017. Päästeamet ja Kose vallavalitsus kinnitasid, et on kõigile hageja avaldustele reageerinud seaduses sätestatud aja jooksul ja korras. Hageja rikkus kohustust esitada õigel ajal kõik tõendid väidetava kahju kohta. Hageja ei kooskõlastanud kostjaga enne lisakulude aluseks olevaid tegevusi, kuigi kostja viitas sellele nii garantiikirjas kui ka 26. juuni 2017. a e-kirjas. Seetõttu peavad lisakulud jääma hageja kanda ka siis, kui need on põhjustatud tulekahjust. Ärikatkestuse hüvitise nõue on alusetu. Kostja ei pea tasuma hüvitist kokkulepete eest, millega hageja ise loobus üüri nõudmise õigusest. Samuti ei ole tulekahju toimumine aluseks üüri maksmata jätmisele. Üürniku tootmistegevuse katkemine ei ole hageja ärikatkestuse kindlustusjuhtum. Kostja teatas 17. augustil 2017, et kui hageja ei esita hiljemalt 31. augustil 2017 tõendeid ärikatkestuse kahju ja selle põhjuste kohta, siis kostja seda ei hüvita. Kuivõrd hageja ei esitanud selgitusi ja tõendeid, siis vabaneb kostja hüvitamise kohustusest isegi siis, kui see oleks tekkinud. Hagejal jäi üüritulu saamata tema enda tegevusetuse tõttu ja seetõttu, et lähteülesande muutmise tõttu esitasid ametiasutused lisanõudeid.
3(10)
2-18-12360 Kuivõrd hageja põhinõue on alusetu, siis on alusetu ka viivisenõue. Samuti ei saa viivist arvestada alates 16. oktoobrist 2017, sest hageja allkirjastas ja saatis nõudekirja 17. oktoobril 2017. Kui kohus tuvastab lisahüvitise tasumise kohustuse, siis palub kostja mitte rahuldada viivisenõuet ajavahemiku eest, mil hageja viivitas muudetud nõuete ja andmete esitamisega.
3.Harju Maakohus lõpetas 31. jaanuari 2020. a määrusega menetluse 46 812 euro 70 sendi osas haginõudest loobumise tõttu. Maakohus jätkas menetlust põhivõlgnevuse 461 111 euro 14 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 28 127 euro 78 sendi ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks.
4.Harju Maakohus rahuldas 24. novembri 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 449 123 eurot 40 senti ja viivise seadusjärgses määras alates 17. augustist 2018 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskuludest jättis maakohus 8% hageja ja 92% kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub kinnistu, millel asub 2007. a valminud tootmishoone, mida hageja üürib lipumastide tootmisega tegelevale Aktsiaseltsile Flagmore; 2) pooled sõlmisid 17. veebruaril 2016 kindlustuslepingu, mille alusel väljastas kostja hagejale perioodiks 1. märts 2016 kuni 28. veebruar 2017 kindlustuspoliisi, mille järgi on hoone kindlustatud 2 320 000 eurole, ning lisaks leppisid pooled kokku äritegevuse katkemise kahju hüvitamises kindlustusjuhtumi toimumisel kuni 111 500 euro ulatuses; 3) kinnistul oli 25. oktoobril 2016 tulekahju, mille käigus sai hoone kahjustada; 4) hageja korraldas 2016. a novembris hoone taastamistööde tegija leidmiseks hanke, kus esitasid pakkumised Prima OÜ ja OÜ Silindia Ehitus; 5) kostja andis 16. detsembril 2016 välja garantiikirja, millega otsustas hagejale hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamise kulud 593 273 euro 80 sendi ulatuses, olles võtnud hüvitise määramisel aluseks madalaima hinnapakkumise teinud Prima OÜ pakkumise; 6) hageja sõlmis 4. jaanuaril 2018 töövõtulepingu Embach Ehitus OÜ-ga; 7) kokku on kostja hagejale hüvitanud 628 924 eurot 50 senti, millest 621 520 eurot tasus 26. märtsil 2018, 2018. a aprillis 3750 eurot betoonpõranda alla paigaldatava kile ja selle paigaldamise eest ning 3654 eurot 50 senti ripplaeplaatidega seotud tööde ja ummistunud sademeveekanalisatsiooni puhastamise eest; 8) hageja ehitas tulekahjus osaliselt hävinud 1. tuleohutusklassi kuulunud hoone asemele
2.tuleohutusklassi hoone. Ehitise kindlustusväärtuse hindamisel on pooled leppinud kokku teisiti, kui on märgitud võlaõigusseaduse (VÕS) § 479 lg-s 3. PZU varakindlustuse üldtingimuste V100/2011 (üldtingimused) p-dest 7.3, 7.3.1, 15.1, 15.2, 15.8 ja 15.9 tulenevalt on pooled kokku leppinud, et kindlustussumma arvutamisel võetakse arvesse nii kahjustatud ehitise taastamisväärtust vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist kui ka kahjustatud ehitise tegelikku taastamiskulu. Kuigi VÕS §-st 477 tulenevalt ei ole kindlustusandja kohustatud hüvitama rohkem, kui on kahju tegelik suurus, siis tuleb hüvitist arvestada tekkinud, tulevikus tekkiva ja tõendatud kahju põhjal. Hageja on ehitanud samasse asukohta sama liiki, samalaadse ja sama otstarbega hoone. Tuleohutusnõuete tõttu plahvatusohtliku ruumi hoone põhimahust väljaviimine ja büroohoone osaline muutmine on vastavuses üldtingimuste p-ga 15.8. Hageja on loobunud tuleohutusklassi muutmisest tingitud kulutuste hüvitamise nõudest. Projekteerimis- ja tuleohutusnõuete täitmisega seotud kulu ei ole lisakulu, vaid nõuetekohase ehitise taastamiseks vajalik kulutus, millele ei kohaldu üldtingimuste p-s 5.1 sätestatud piirmäär. Kostja on alates hageja andmete esitamisest kindlustuslepingu sõlmimiseks olnud teadlik ehitises toimuvast tegevusest, mistõttu on ebaproportsionaalne pärast kahjujuhtumi toimumist ja hüvitamisotsuse 4(10)
2-18-12360 tegemist viidata kindlustuslepingusse valesti tehtud märkele ja väita, et kostjal puudub seetõttu hüvitamiskohustus. Omanikujärelevalve kulu 26 639 eurot 41 senti on liiga suur. Selle asemel on ehitise taastamisel vajalik ja põhjendatud kulu 13 319 eurot 70 senti. Kuivõrd hageja igapäevaseks majandus- ja kutsetegevuseks on kinnistute omanikuna kinnisvara haldamine ja üürile andmine, siis on projektijuhtimise kuludest põhjendatud 10%, s.o 1331 eurot 97 senti, mis võinuks olla omanikujärelevalvele lisaks hagejal endal täiendavate ülesannete täitmisest konkreetse hoone taastamistöödel tekkinud kulu. Samuti on Prima OÜ ja Embach Ehitus OÜ tehtud projekteerimistööd vajalikud ja põhjendatud. Hageja ei saanud ehitusseadustikust tulenevate nõuete tõttu ehitist taastada nõuetele vastava ehitusprojektita. 2006. a projektis esines oluline projekteerimisviga ja see ei vastanud ehitamise aja tuleohutusnõuetele. Isegi kui nõustuda kostjaga, et võrreldes 2006. aastaga ei ole 1. tuleohutusklassile ja muud ehitisele õigusaktides esitatavad nõuded muutunud, siis on karmistatud ehitusprojektile esitatavaid nõudeid. Seetõttu oli vältimatu ka projekteerimistöödega kaasnenud ajakulu. Projekteerimise ajakulu ei saa pidada ebamõistlikult pikaks. Ehitushindade kallinemise kohta märkis maakohus, et asjatundja P. Parki arvamusest ei nähtu, millist metoodikat on kasutatud, mistõttu ei saa seda pidada usaldusväärseks. Samuti ei ole asjatundja P. Parki ütlused usaldusväärsed, sest tema väitel ei ole ehitustöö keskmist turuhinda olemas. Kooskõlas üldtingimuste p-ga 15.8 ei saa taastamisväärtust hinnata tulekahjueelse olukorra hindamise kaudu. Tegelik kulu selgub kõigi taastamistööde tegemise käigus, mida tuleb hinnata projekteerimisja ehitustööde kohaliku keskmise turuhinna järgi. Maakohus leidis, et hageja nõutav hüvitis 374 961 eurot 1 sent on põhjendatud. Käsitledes kulutusi, mille üle pooled vaidlesid, märkis kohus järgmist. Hageja viitas büroohoone fuajees olevate kabinettide EI30 tulepüsivusega seinte ehitamise kulu hüvitamise vajadusele 16. oktoobril 2017. Tegemist ei ole tuleohutusklassi muutmisega seotud nõudega, vaid selle töö tegemise vajadus tuleneb siseministri 30. märtsi 2017. a määrusega nr 17 kehtestatud „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 45 lg-s 2 sätestatud nõudest. Need tööd tulnuks hagejal igal juhul teha, et viia ehitis vastavusse tuleohutusnõuetega. Ei ole tõendatud, et hageja oleks büroo- ja tootmishoone ristuvates nurkades soojustuse asendamisel villaga kasutanud ebamõistlikult kallimat lahendust. Samuti on katlaruumi paiskpinna paigaldamine põhjendatud kulu, sest katla tootja juhistest tuleneb paiskpinna rajamise vajadus. Soklipaneelide osaline asendamine ei olnud mõistlik ega otstarbekas. Pinnasetööd ja välisehitiste kahjustuste likvideerimine on põhjendatud kulu, kuna see tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena. Kuivõrd ehitusmaksumuse suurenemine oli vältimatu, siis on ka hoone ehitustööd, avatäited, viimistlustööd, tehnosüsteemid ja projekti üldkulud põhjendatud. Samuti oli ventilatsiooniajam kahjustunud ja kostja ei ole tõendanud, et kompressor ei oleks hoone osa. Betoonpõranda tööde aspektist teavitas hageja kostjat muudatuse vajadusest ning pealevalu asemel uue betoonpõranda ehitamine oli vältimatu, sest muidu oleks olnud mõne aasta möödudes vaja põrandat taas parandada või see välja vahetada. Lisaks on hageja veenvalt selgitanud, et asjatundja H. Kase määras 2016. a ekspertiisis maalri- ja viimistlustööde mahu büroohoone katuse sissekukkumise järgi ning samas mahus küsis hageja 2016. a novembris hinnapakkumised, aga hiljem selgus, et fermide kahjustused olid oluliselt suuremad. Hageja teavitas kostjat täiendavate kahjustuste ilmnemisest ning ka H. Kase kinnitas, et hoone ohutuse tagamise seisukohast on täiendavas mahus kontori katuse fermide taastamine põhjendatud. Kuivõrd fermide vahetus tõi kaasa kõige selle asendamise, mis nende külge oli kinnitatud, siis suurenes ka kontoriosa viimistlus- ja maalritöö maht. Kostja vastuväide suurema arvu tualett- ja pesuruumide ehitamise kohta on asjakohatu, sest hageja ei nõua kostjalt uute pesuruumide ehitamise eest hüvitist. 5(10)
2-18-12360 Lisa tõstukse kohta märkis maakohus, et hinnapakkumise koostamisel eeldas ehitaja ekslikult, et liuguksest piisab, ja ei arvestanud tõstukse paigaldamise vajadusega. Kohus ei nõustunud kostjaga, et ta on elektrikaablite korrastamise kulu hüvitanud. OÜ Silindia Ehitus hinnapakkumine sai hõlmata 2016. a novembris teada olnud mahus kahjustada saanud või hävinud kaablite asendamist. Hiljem selgus hagejal lisaelektritööde tegemise vajadus. Hinnapakkumine sisaldab säilinud laoruumi elektritöid, mille maksumuse on kostja 19. juuli 2018. a e-kirjaga kooskõlastanud. Mööbli ümberladustamise kohta märkis kohus, et hageja teavitas kostjat lisakulu tekkimisest. Tegemist on varalise kahjuga, mis on hagejale tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Lisaks luges kohus tõendatuks, et kostja on kinnitanud uue ATS-keskseadme kulu. Asjakohatu on kostja väide, et ta on ventilatsioonitorustiku korrastamise kulu hüvitanud, sest OÜ Silindia Ehitus hinnapakkumisest ei nähtu vastavat tööd või kulutust. Maakohus nõustus hagejaga, et betoontala toestusraketise rent oli vajalik ja kostja on vastava kulu kooskõlastanud. Maakohus leidis ajavahemikul 16. märtsist kuni
21.märtsini 2017 ning 21. juunist kuni 4. juulini 2017 toimunud kirjavahetusele viidates, et hageja tegi endast kõik mõistlikult oleneva, et informeerida kostjat hoone taastamisprotsessi käigust, ja vastas kostja küsimustele. Hageja üüritulu nõue tuleb kooskõlas PZU äritegevuse katkemise kindlustuse lisatingimuste V200/2011 (lisatingimused) p-dega 3.2 ja 10.1 rahuldada ja kostjal tuleb hüvitada hagejale saamata jäänud üüritulu alates 25. oktoobrist 2016 kuni 25. oktoobrini 2017, kokku 72 830 eurot 43 senti. Kuivõrd kostja on osaliselt hageja saamata jäänud üüritulu hüvitanud, siis on kostja sisuliselt loobunud vastuväidetest, et tulekahju põhjustas üürnik ja üürniku tootmistegevuse katkemine ei ole hageja ärikatkestuse kindlustusjuhtum. Hageja ei ole ehitustöödega põhjendamatult viivitanud. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole hageja viivisenõue alates 17. oktoobrist 2017 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 17. augustini 2018, kuna hageja on ise kinnitanud, et ehitustegevus kestis 2018. a jaanuari keskpaigast kuni juuni keskpaigani ning kulutuste suurus selgus peamiselt ehituse käigus.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja määrati menetluskulude jaotus, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14. aprilli 2021. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistades maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 66 924 eurot 21 senti ületavas osas ja sellelt arvestatud viivis ning jaotati menetluskulud. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis põhivõlgnevuse 14 651 eurot 66 senti ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmise osas hagi läbi vaatamata ning põhivõlgnevuse 367 547 eurot 53 senti ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmise osas rahuldamata, samuti jaotas maakohtus kantud menetluskulud. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, kuid täiendas osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu otsus on jõustunud osas, millega jäeti hageja hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 11 987 euro 73 sendi ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks rahuldamata, samuti osas, millega jäeti põhivõlgnevuselt viivisenõue ajavahemiku 17. oktoober 2017 kuni 16. august 2018 eest rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja ehitas tulekahjus osaliselt hävinud 1. tuleohutusklassi kuulunud ehitise (kindlustatud ese) asemele 2. tuleohutusklassi ehitise, samuti ehitist osaliselt muudeti: 50 m2 võrra suurenes hoone suletud netopind ja köetav pind. 6(10)
2-18-12360 Uus ehitis on laiema funktsionaalsusega (seda saab kasutada kõrgema tule- ja plahvatusohtlikkusega tootmistegevusteks) ja ehitisest on kõrvaldatud enne tulekahju esinenud ehituslikud puudused. Praeguses asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kindlustusandja peab hüvitama hoone algsetest projekteerimis- ja ehitusvigadest tulenevad varjatud puudused ja ehitushindade kallinemise. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõlgendanud üldtingimusi vastuolus VÕS § 132 lg-s 3, § 476 lg-s 1, §-s 477 ja § 479 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega. Ehitise kindlustushüvitiseks saab olla tulekahjueelsega võrreldes samalaadse ja samaväärse olukorraga hoone kahjustuste kõrvaldamiseks vajalik ja põhjendatud maksumus, millele lisanduvad kindlustatud lisakulud üldtingimuste p-des 5.1-5.3 toodud koosseisu ja hüvitislimiidi piirides. Seetõttu leidis ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et vajalikku ja põhjendatud taastamise maksumust tuleb hinnata vahetult kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga kostjalt omanikujärelevalve ja projektijuhtimise eest 14 651 euro 67 sendi suuruse hüvitise väljamõistmise osas, leides, et nendest kuludest ei tule välja mõista enam kui 4250 eurot (850 eurot × 5 kuud). Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust, et hageja nõue 49 300 euro suuruse projekteerimiskulu kostjalt väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei pea hüvitama täiendavaid projekteerimiskulusid, sest varasemad projekteerimisvead ja tuleohutusnõuete mittetäitmine ei ole kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjuks. Asjatundja K. Lausi arvamuse kohaselt sai olemasoleva ehitusprojekti alusel ehitada, aga mitte 2. tuleohutusklassile vastavat hoonet. Ringkonnakohtu hinnangul saanuks 2006. a ehitusprojekti alusel ehitise taastada. Kostja ei pea hüvitama projekteerimiskulu, mis tuleneb projekteerimisvigadest ja tuleohutusklassi suurendamisest. Hageja nõude ehitushinna kallinemise kulu 161 297 euro kostjalt väljamõistmiseks jättis ringkonnakohus rahuldamata. Asja parandamise mõistliku kulu määramise ajale kohaldub VÕS § 479 lg 1 ning kindlustuslepingus ei ole pooled kokku leppinud teisiti. Pinnasetööde ja välisehitiste osas on põhjendatud hüvitada üldtingimuste p 5.2.2 alusel 1800 eurot. Soklipaneelide ja postide lammutamiseks ei olnud tulekahjustuste puudumise tõttu vajadust. Ehitustööde kallinemise kuludest tuleb kostjal hagejale hüvitada lisaks 2340 eurot (fermide asendamine). Kostja peab hüvitama kulu, mis tuleneb sellest, et ehitusnormid on muutunud ehitise rajamise ja taastamise vahele jääval ajal, s.o ehitise kahjustuste parandamiseks tuleks õigusaktide muutumise tõttu teha lisakulutusi. Kostja ei pea üldtingimuste p 5.3.1 järgi hüvitama enne kindlustusjuhtumit ametivõimude nõuetest ja ettekirjutustest tekkinud kulusid. Kostja ei pea hüvitama kulusid, mis ei ole põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumiga, sest nõuded olid olemas juba enne kindlustusjuhtumi toimumist ning ehitise omanik pidi ehitusõiguslikest normidest tulenevalt tagama oma ehitise vastavuse kehtivatele avalik-õiguslikele nõuetele. Maakohtu otsus tuleb selliste kulude väljamõistmise osas tühistada (sh büroohoone fuajees olevatele kabinettidele EI30 tulepüsivusega seinte ehitamine [otsuse p 50.4], büroohoone 2. korrusele EI30 tulepüsivusega vahelae ehitamine [otsuse p 50.5], büroo- ja tootmishoone ristuvates nurkades soojustuse asendamine villaga [otsuse p 50.6], osaliselt katlaruumi paiskpinnad ja nende paigaldus [otsuse p 50.7] ning p-s 50.10 märgitud muud kulud – ripplae eemaldamine kontorist 2349 eurot, hoone ehitustööd 36 269 eurot 30 senti, avatäited 22 788 eurot ja tehnosüsteemid 17 200 eurot). Viimistlustööde osas tuleb hageja nõudest rahuldada 10 572 eurot 10 senti. Ventilatsiooniajami osas nõustus ringkonnakohus kostja seisukohaga, et nõue on tõendamata. Uue kompressori kulu ei tule hüvitada. Kostja on tõendanud, et betoonpõranda lammutamist ja uuesti 7(10)
2-18-12360 ehitamist ei tinginud tulekahjustused. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja ehituse käigus tellitud ja muudetud tööd: lisa tõstuks ja automaatika vahetus, elektrikaablite korrastamine, mööbli ümberladustamine, uus ATS-seade, laoruumi ventilatsiooni- ja küttetorustiku korrastamine ning betoontala toestusraketise rent. Lisatingimuste p 3.2 järgi on äritegevuse katkemise kahju kindlustusjuhtumi tagajärjel saamata jäänud ärikasum ja püsikulud, mis kindlustusvõtjal oleksid vastutusperioodi jooksul olnud, kui kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud. Hagejal on õigus nõuda lisatingimuste p 3.2 alusel saamata jäänud üüritulu äritegevuse katkemise kahjuna. Põhjendatud ärikatkestuse perioodiks saab olla seitse kuud, millest kaks kuud on juba hüvitatud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse kostjalt 41 276 eurot 61 senti ületava hüvitise väljamõistmise osas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta jõusse maakohtu otsus, v.a osas, milles ringkonnakohus hagi rahuldas, ja ringkonnakohtu otsuse p 4.1 osas, millega jäeti hagi osaliselt läbi vaatamata. Alternatiivselt palub hageja ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada, v.a osas, milles ringkonnakohus hagi rahuldas ning jättis osaliselt läbi vaatamata, ning saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohus tuvastanud ebaõigesti taastamisväärtuse kindlakstegemise hetke, sidudes selle jäigalt kahju tekkimise ajaga. Kohtupraktika ühtlustamise seisukohalt on oluline, kas taastamisväärtus arvestab mõistliku taastamisaja jooksul ka võimaliku ehitushinna tõusuga. Kohus on vääralt tõlgendanud VÕS § 479 lg-t 1 ja üldtingimuste p 15.8. Üldtingimuste p 15.8 kohaselt, kui kindlustusväärtus on taastamisväärtus, on soodustatud isikul õigus sellele osale hüvitisest, mis ületab jääkväärtuse, kui kindlustushüvitist kasutatakse samas kohas asuva, sama liiki ja sama otstarbega vara taastamiseks kahe aasta jooksul alates hüvitamisotsuse vastuvõtmisest. Kohus on ebaõigesti sisustanud kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud varalise kahju ulatust. Taastamisväärtuse alusel kindlustushüvitise määramisel ei tule hinnata ehitise kulumist või puuduseid, sh tuleohutusnõuetest tulenevaid ehituslikke puudujääke. Kohus leidis ebaõigesti, et ehitusprojektile tehtud kulud ei kuulu varalise kahju alla ja kostja ei pea neid hüvitama, sest varasemad projekteerimisvead ja tuleohutusnõuete rikkumine ei ole kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjuks. Uue projekti tellimine oli vajalik ehitise taastamiseks. Ringkonnakohus on alusetult vähendanud saamata jäänud üüri hüvitamise perioodi. Omanikujärelevalve kulud ja projekteerimiskulud olid mõistlikud ja maakohus mõistis need õigesti kostjalt välja. Sama kehtib pinnasetööde ja välisehitiste, ettevalmistustööde j6a soklipaneelide, puitfermide vahetuse ja muude kulude (ventilatsioon, kompressor jm) kohta, mida kohus välja ei mõistnud.
9.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu ehitushinna kallinemisel põhineva kindlustushüvitise osa ja sellelt arvestatud viivise saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas saadab
8(10)
2-18-12360 kolleegium asja TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Ringkonnakohus leidis ekslikult, et ehitise vajalikku ja põhjendatud taastamise maksumust tuleb hinnata vahetult kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga ning et ehitushindade võimalikku suurenemist ei hüvitata. VÕS § 479 lg 1 järgi on kindlustusväärtus kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Samas tuleb normi tõlgendamisel arvestada ka teisi asjassepuutuvaid sätteid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 3 järgi tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. VÕS § 479 lg-t 1 tõlgendades tuleb seega muu hulgas arvestada ka VÕS § 476 lg-t 1, mille järgi kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS § 476 lg 1 eesmärk on sarnane üldise kahju hüvitamise eesmärgiga – hüvitada kannatanule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Üldjuhul tuleb kahjukindlustuse puhul hüvitada kahju ulatuses, mis on vajalik kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kui lähtuda kindlustushüvitise suuruse määramisel üksnes kindlustusjuhtumi toimumise ajast, arvestamata seejuures võimalikku ehitushindade (ehitusmaterjali ja ehitustööde hindade) tõusu, mille tõttu hüvitis ei kataks samaväärse ehitise tegelikke taastamise kulusid, ei hüvitaks kindlustusandja kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kogu kahju. VÕS § 479 lg 1 sõnastus ei välista tõlgendust, et kindlustushüvitise määramisel võetakse arvesse ka mõistlikud ja põhjendatud tegelikud kulud, mis selguvad pärast kindlustusjuhtumi toimumist ehitise taastamiseks vajaliku mõistliku aja jooksul. Tuleb arvestada sellega, et ehitise taastamine võtab aega (mh ettevalmistavate tegevuste tõttu). Kindlustusõiguses kehtiva hüvitamispõhimõtte ega kahju hüvitamise eesmärgiga ei oleks kooskõlas jätta selle mõistliku aja jooksul toimuva ehitushindade tõusu risk kindlustusvõtja kanda. Samuti võib selguda, et ehitise taastamiseks tuleb teha kulutusi, mida vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist ei saanud mõistlikult ette näha. Seega leiab kolleegium, tõlgendades VÕS § 479 lg-t 1 koos VÕS § 476 lg-ga 1, et kindlustushüvitise suuruse määramisel ei tule lähtuda rangelt kindlustusjuhtumi toimumise hetkest, vaid arvestada saab mõistliku aja jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist ehitise taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulusid. Eeltoodut arvestades tuleb asi saata ehitushinna kallinemise kuluga seotud kindlustushüvitise ja sellelt arvestatud viivise nõude osas uueks läbivaatamiseks tagasi ringkonnakohtule. Ringkonnakohtul tuleb hinnata seda, kas hageja nõutud ehitise taastamise väidetavad tegelikud kulud, mis olid hageja väitel tingitud ehitushindade kallinemisest, olid mõistlikud ja põhjendatud. Praegusel juhul on põhjendatud lähtuda sellest, et hageja on asunud ehitist taastama mõistliku aja jooksul. Kinnistul toimus tulekahju 25. oktoobril 2016 ning hageja sõlmis 4. jaanuaril 2018 töövõtulepingu Embach Ehitus OÜ-ga, misjärel alustati taastamistöödega. Viivitused ei olnud tingitud hagejast, vaid asjaoludest, et pärast kindlustusjuhtumi toimumist teatas valla arhitekt, et hoone taastamiseks tuleb koostada ehitusprojekt, ning alguses hagejaga lepingu sõlminud Prima OÜ taganes 2017. a augusti alguses lepingust.
12.Muus osas (mis ei puuduta ehitushindade kallinemisest tingitud kulusid) on ringkonnakohus esitatud tõenditele tuginedes veenvalt põhjendanud, miks üks või teine kulutus tuleb või ei tule hüvitada. Kolleegium ei näe alust asuda selles osas ringkonnakohtust erinevale seisukohale. 9(10)
2-18-12360 Ringkonnakohus on selgitanud, miks tuleb vähendada omanikujärelevalve ja projektijuhtimise eest väljamõistetavat hüvitist (ringkonnakohtu otsuse p-d 19.1-19.3). Kolleegiumil pole alust asuda ringkonnakohtust erinevale seisukohale ka selles osas, et kostja ei pea hüvitama projekteerimiskulu, mis tuleneb varasematest projekteerimisvigadest ja tuleohutusklassi suurendamisest (ringkonnakohtu otsuse p 20 jj). Samuti on ringkonnakohus põhjendatult leidnud, et kostja ei pea hüvitama kulusid, mis ei ole põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumiga (ringkonnakohtu otsuse p 22.2). Kuigi hageja võis soovi korral ehitise taastamisel ehitada endise asemele parema (kõrgema tuleohutusklassiga) ehitise, ei pea kostja kui kindlustusandja sellest tingitud kulusid hüvitama. Ringkonnakohus on hinnanud ka viimistlustööde kulu (ringkonnakohtu otsuse p 22.3) vajalikkust ning nõuetekohaselt põhjendanud viimistlustööde kulunõude osalist rahuldamist. Ringkonnakohus on hinnanud ka ehituse käigus tehtud lisakulutusi ja hinnamuudatusi (hageja nõue 57 164 euro 40 sendi osas) (ringkonnakohtu otsuse p 23 jj) ning põhjendanud oma seisukohti tõenditele tuginedes nii ventilatsiooniajami kulu, uue kompressori kulu, betoonpõranda lammutamise ja uuesti ehitamise kulu, lisanduva tõstukse ja automaatika vahetuse kulu, elektrikaablite korrastamise kulu, mööbli ümberladustamise kulu, uue ATS-seadme kulu, laoruumi ventilatsiooni- ja küttetorustiku korrastamise ja betoontala toestusraketise rendi kulu ning olmeosa 1. korruse ripplaeplaatide vahetuse ja sademeveetorustiku vahetuse kulu kohta. Ringkonnakohus on õigustatult lühendanud ka saamata jäänud üüri hüvitamise ajavahemikku (ringkonnakohtu otsuse p 26.3).
13.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
14.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.