I-I Ai (A) hagi Transval Baltic OÜ (kehtetu nimi Humanlink Estonia OÜ) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitise ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
16 505,48 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I-I A (isikukood xxx), määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja Transval Baltic OÜ (kehtetu nimi Humanlink Estonia OÜ; registrikood 10973637), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaia Kuusler
Viimase kohtuistungi aeg
02.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta vastu ja tagastada I-I Aile 26.05.2022 esitatud järgmised dokumendid: I-I Ai kirjavahetus esindajaga, sh kõnesalvestised.
2.Rahuldada osaliselt I-I Ai nõue välja mõista Transval Baltic OÜ-lt varalise ja mittevaralise kahju hüvitis.
3.Välja mõista Transval Baltic OÜ-lt I-I Ai kasuks varalise kahju hüvitis 2789,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 405,76 eurot ja viivis põhinõudelt (2789,50 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta rahuldamata I-I Ai nõue välja mõista Transval Baltic OÜ-lt varalise kahju hüvitis 2789,50 eurot ületavas osas ja viivis 2789,50 eurot ületavalt osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Välja mõista Transval Baltic OÜ-lt I-I Ai kasuks mittevaralise kahju hüvitis 4000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 581,83 eurot ja viivis põhinõudelt (4000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata I-I Ai nõue välja mõista Transval Baltic OÜ-lt mittevaralise kahju hüvitis 4000 eurot ületavas osas ja viivis 4000 eurot ületavalt osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.06.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.I-I A (hageja) esitas 27.08.2020 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 07.07.2021) Transval Baltic OÜ (kostja) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitise ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.08.2018 töölepingu. Kuigi dokument kannab pealkirja „käsundusleping nr 1812/2018“ oli tegemist töölepinguga, sest hageja tegi kostjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Kostja maksis hagejale tasu töö eest. Hageja täitis tööülesandeid renditööna kasutajaettevõtetes, nt xxx AS, xxx OÜ jne. Hageja töö sisuks oli kaua säiliva kauba riiulitele paigutamine vastavalt kostja kontseptsioonile. Lisaks täitis hageja vahetuse vanema ülesandeid. Kauba ladustamiseks ja transportimiseks kasutajaettevõtete kauplustes kasutas hageja kostja nõudmisel selleks ettenähtud rullikuid. 07.12.2019 täitis hageja ülesandeid xxx kaupluses. Hageja oli vedamas rullikuga kaupa müügisaalist lattu, kui saali ja lao vahelisel uksel kiilusid rulliku rattad järsult kinni, mille tulemusena läks rullik koos kaubaga ümber ning kukkus hageja peale. Hageja proovis püsti olla, kuid ta ei saanud enam ühele jalale toetuda. Hageja toimetati haiglasse, kus tal tuvastati parema sääreluu murd ja teostati operatsioon. Pärast operatsiooni pöördus hageja korduvalt arstide poole kaebustega valule põlve piirkonnas. Hageja tervis ei ole seniajani taastunud ja hageja jätkab raviga. Hageja leidis, et 07.12.2019 vahejuhtum on hinnatav tööõnnetusena, mis põhjustas hagejale raske kehavigastuse. Hageja hinnangul on kostja rikkunud kohustust tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi. Tööülesannete täitmisel kasutas hageja kostja nõudmisel rullikut, mis ei olnud korras ja seega ei sobinud see tööülesannete täitmiseks. Tööõnnetuse tagajärjel pidi hageja kandma kulusid ravile, taksole ja õigusabile kokku 499,83 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista 499,83 eurot. Hageja on alates 07.12.2019 viibinud töövõimetuslehel, mistõttu ei saanud ta sissetulekut teenida. Kui hageja oleks jätkanud tööd kostja juures, oleks ta saanud perioodil 08.12.2019–27.08.2020 töötasu 5822,50 eurot. Hagejal on õigus arvestada saamata jäänud töötasu tööõnnetusele eelnenud oktoobris ja novembris 2019 kostja poolt makstud töötasu alusel. Kui arvestada viidatud summast
maha hagejale makstud ajutine töövõimetuse hüvitis, vähenes hageja sissetulek 4005,28 euro võrra. Hageja palus kostjalt välja mõista 4005,28 eurot. Hageja tõi välja, et kostja rikkus ka järgmiseid kohustusi: teatada raskest tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile, uurida tööõnnetust, koostada ja esitada Tööinspektsioonile ja hagejale raport tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta. Nimetatud kohustuste rikkumise tõttu puudusid Eesti Haigekassal andmed tööõnnetuse kohta, mistõttu maksis Eesti Haigekassa hagejale perioodil detsember 2019–juuni 2020 hüvitist 70% hageja keskmisest tulust kokku 1817,22 eurot (neto). Kui kostja oleks viidatud kohustused täitnud, oleks Haigekassa maksnud hagejale hüvitist 100% hageja keskmisest tulust kokku 2596,03 eurot. Kostja kohustuse rikkumise tõttu tekkis hagejal kahju 778,81 eurot (2596,03 eurot – 1817,22 eurot). Hageja palus välja mõista kostjalt 778,81 eurot. Alates tööõnnetusest on hageja kogu aeg kannatanud suurt valu ja ta on pidanud valuvaigisteid võtma. Hageja on pika aja jooksul pidanud taluma ebamugavusi. Tööõnnetus on põhjustanud olukorra, kus hageja liikumine on raskendatud. Hageja on kaotanud töökoha, mistõttu ei saanud ta maksta üürikorteri eest ja ta oli sunnitud korterist välja kolima. Enne traumat oli hageja sotsiaalselt aktiivne inimene, kuid õnnetusjuhtumi pärast oli hageja sunnitud oma tavapärasest elutegevusest loobuma. Hageja on kaotanud sõpru ja sattunud sotsiaalsesse isolatsiooni. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis palus hageja välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitiselt viivis seaduses sätestatud määras alates 27.08.2020 kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt puudus poolte vahel töösuhe. Pooled sõlmisid 22.08.2018 käsunduslepingu, mistõttu ei pidanud kostja järgima töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Isegi juhul, kui kvalifitseerida pooltevahelist suhet töösuhtena, ei ole kostja töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid rikkunud. Kostja on läbiviidud infotunnil tutvustanud hagejale rullikute ja muude töövahendite kasutamise põhimõtteid. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt kasutatud rullik ei olnud korras. Tõendamata on, et rataste kinnikiilumine, mille tagajärjel väidetavalt õnnetus juhtus, oleks tingitud rulliku tehnilistest puudustest. Tööinspektsioon on juhtumit uurides asunud seisukohale, et tööõnnetuse on põhjustanud töötaja ettevaatamatus või kiirustamine. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue ei ole suuremas osas põhjendatud. Hagejal oli võimalus kasutada tasuta ravi ja ühistransporti. Hageja õigusabikulud ei ole seotud õnnetusega. Põhjendatud kulu valuvaigistitele ning arstivisiitidele on maksimaalselt 50 eurot. Hageja saamata jäänud tulu arvestus ei ole asjakohane. Meelevaldne on eeldus, et hageja sissetulek oleks olnud terve töövõimetuslehe perioodil samal tasemel kui oktoobris ja novembris 2019. Hageja on 2019. a jooksul saanud kostjalt väga erinevas ulatuses tasu vastavalt teenust osutatud tundide arvule. Poolte vahel puudub kokkulepe, et hageja oleks soovinud igakuise teenuse osutamist jätkata sama koormusega nagu oktoobris ja novembris 2019 ning et kostja oleks talle vastavat mahtu pakkunud. Kostja hinnangul võis hageja saamata jäänud tulu olla mitte suurem kui 778,96 eurot. Hageja nõutav mittevaralise kahju hüvitise summa on ebamõistlikult suur. Kohtupraktikast nähtuvalt on luumurruga lõppenud õnnetuste puhul mõistetud mittevaralise kahju hüvitiseks keskmiselt 338,11 eurot kuni 500 eurot. Kostja hinnangul võiks põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitiseks olla maksimaalselt 400 eurot. Kohtu põhjendused
3.Hageja on esitanud 26.05.2022 taotluse hinnata tema määratud esindaja tegevust käesolevas tsiviilasjas ja haldusmenetluses nr 3-6/10606-11. Koos taotlusega esitas hageja advokaadiga peetud e-kirjavahetuse ja kõnesalvestised. Kohus leiab, et määratud esindaja on osutanud hagejale õigusabi advokaadilt oodatava hoolsusega. Kohtu hinnangul ei ole advokaat näidanud end asjatundmatuna või hooletuna. Kohtul puudub pädevus kontrollida hageja esindaja tegevust haldusmenetluses nr 3-6/10606-11. Hageja 26.05.2022 taotlusega esitatud dokumendid (hageja ja advokaadi e-kirjavahetus ning kõnesalvestised) ei oma asjas tähtsust, mistõttu tagastab kohus need hagejale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 236 lg 3 esimene lause ja § 238 lg 1 esimene lause). Kuna dokumendid on esitatud digitaalselt, puudub vajadus neid paberkandjal tagastada.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Esmalt kvalifitseerib kohus pooltevahelise õigussuhte (A), seejärel lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitis koos lisanduva viivisega ning lõpetuseks otsustab kohus menetluskulude jaotuse ja nende rahalise kindlaksmääramise üle (C). A
6.Pooled vaidlevad selle üle, mis õigussuhted nende vahel olid. Hageja leidis, et pooled sõlmisid 22.08.2018 töölepingu. Kostja oli seevastu seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Seega peab kohus otsustama poolte vahel eksisteerinud õigussuhte liigi üle.
7.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama sätte lg 2 näeb ette, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kohtupraktikas märgitakse, et töösuhte tuvastamisel tuleb teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus nt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta (Riigikohtu 15.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11, p 14). TLS § 1 lg 4 järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt tööd tegema kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega peab väidetav tööandja TLS § 1 lg-s 2 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks tõendama eelkõige seda, et töötaja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. /.../ Seega on lepingu olemuse kindlakstegemiseks võimalik arvestada mh sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd tegema, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt, kuidas pooled tõlgendasid vaidlusalust suhet väljapool seda vaidlust, nt suhetes teiste isikutega või täites oma muid kohustusi. Selliselt võib olla põhjendatud arvestada mh nt töötamise registri kannetega ja poole avaldatuga teistes menetlustes. Kriteeriume, mille alusel õigussuhet kindlaks määratakse ja millele tuginetakse, tuleb vaadelda kogumis. Isegi kui iga esitatud asjaolu iseseisvalt ei kinnita väidetavat lepingut, võivad need koos seda tõendada (Riigikohtu 20.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6908, p 13). Kohtupraktikas märgitakse ka järgmist. Kui isik teeb teisele isikule
tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Juhul, kui lepingulise suhte olemust ei ole selle tunnuste alusel võimalik üheselt määrata ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Seega tuleb eeldada töölepingut, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Üksnes siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, mistõttu tuleb eeldada töölepingut, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu (Riigikohtu 20.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-6908, p 11).
8.Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled töölepingu. Seda kinnitavad kohtu hinnangul järgmised asjaolud:
8.1.Pooled sõlmisid 28.08.2018 tähtajatu lepingu, mis kannab pealkirja „Käsundusleping nr 1812/2018“. Lepingu järgi oli kostja ülesandeks kauasäiliva kauba riiulitele paigaldamine vastavalt kostja kontseptsioonile xxx AS, xxx OÜ või xxx AS kauplustes Tallinnas ja selle lähiümbruses. Lepinguga võttis kostja endale eesmärgiks riiuldada keskmiselt 20 erinevat kaubaartiklit ühe tunni jooksul, olenemata toodete arvust iga kaubaartikli kohta. Lepingus leppisid pooled kokku ka hagejale makstavas tasus: 4 eurot tunnis (bruto) ja peale atesteerimist (ligikaudu 30 tööpäeva jooksul täitja soovil) 4,50 eurot tunnis (bruto). Kostja kohustus tasu maksma ülesannete täitmise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks hageja logide alusel kostja riiuldamist toetavas veebiprogrammis, mis asub aadressil xxx. Lepingus leppisid pooled kokku ülesannete täitmise korras ja ajavahemikus: tellimuse täitmise ajas lepitakse kokku kaks nädalat enne igakordset tellimust ning vastavad märkmed tehakse graafikusse. Juhul, kui hageja siiski ei saa enda poolt valitud ajal ülesandeid täitma asuda, kohustus ta sellest viivitamatult kostjat teavitama ning hageja, kas leiab ise või hoolitseb selle eest, et talle leitakse valitud ajale asendus. Hageja kinnitas lepingus, et ta on kohustatud täitma ohutuseeskirju ning järgima kostja korraldusi ja reegleid (I kd, tl 98–100).
8.2.Kohus leiab, et kuigi eelmises punktis viidatud leping on pealkirjastatud „Käsunduslepinguna“, ei pruugi dokumendi pealkiri õigesti pooltevahelise õigussuhte liiki kajastada. Juba märgitud lepingus sisalduvad kohtu hinnangul järgmised töösuhtele omased tunnused:
8.2.1.Lepingus leppisid pooled kokku ülesannete täitmise kohas (tellijate kauplused Tallinnas ja selle lähiümbruses), ülesannete sisus (keskmiselt 20 erineva kaubaartikli riiulitele paigutamine ühe tunni jooksul), ajavahemikus (tellimuste täitmine lepitakse kokku kaks nädalat ette ja märkused tehakse graafikusse) ja täidetud ülesannete fikseerimises (hageja peab arvestust ülesannete täitmise kohta kostja riiuldamist toetavas veebiprogrammis, mis asub aadressil www.varumees.org. See arvestus on ka tasu maksmise eelduseks). Erinevalt käsunduslepingust, kus käsundisaaja on oma tegevuse määramisel vaba ja ta määrab ise oma töö tegemise aja, koha ja viisi, näitavad eelnevalt viidatud tingimused kogumis seda, et hageja pidi ülesannete täitmisel juhinduma kostja kehtestatud reeglitest ja täitma kostja korraldusi. Lepingus leppisid pooled eraldi kokku selles, et hageja kohustub järgima kostja korraldusi ja reegleid. Eeltoodust nähtuvalt allus hageja kostja juhtimisele ja kontrollile, mis on iseloomulik töösuhtele (TLS § 1 lg 1).
8.2.2.Lepingu järgi oli hageja teatud ulatuses iseseisev ülesannete täitmisel. Seda kinnitab ülesannete täitmise kord, mille järgi oli hagejal õigus keelduda kaks nädalat varem kinnitatud ülesannete täitmisest, kuid sellisel juhul pidi hageja ise leidma asenduse. Seega ei olnud hageja
oma ülesannete täitmisel täielikult vaba, mis on iseloomulik käsunduslaadsele suhtele, vaid ta pidi tagama tema poolt varem võetud ülesannete täitmise ka siis, kui ta ise ei saanud asuda ülesandeid täitma. Järelikult oli hageja tugevalt seotud kostja korralduste täitmisega. Hageja iseseisvuse määr ei olnud piisav väitmaks, et poolte vahel oli käsunduslaadne suhe.
8.2.3.Lepingus leppisid pooled kokku fikseeritud tasu maksmises (vastavalt 4 eurot (bruto) tunnis) ja 4,50 eurot (bruto) tunnis) ülesannete täitmise kuule järgneva kuus
10.kuupäevaks. Tasu maksmine kord kuus on iseloomulik töösuhtele (TLS § 5 lg 1 p 5, § 33 lg 1). Kokkulepe bruto töötasu maksmise kohta näitab, et tasust arvestatakse maha maksud, mis on iseloomulik töösuhtele (TLS § 29 lg 3).
8.2.4.Lepingus leppisid pooled kokku, et atesteerimise käigus makstakse hagejale väiksem töötasu (4 eurot (bruto) tunnis) ja pärast selle lõppemist suurem töötasu (4,50 eurot (bruto) tunnis). Kokkulepe atesteerimisperioodi kohta näitab, et poolte sooviks oli kehtestada periood hindamaks, kas hageja teadmised, oskused, võimed jne sobivad lepingujärgsete ülesannete täitmiseks. Ehk pooled otsustasid kohaldada hagejale katseaega, mille käigus oleks võimalik kontrollida, kas töö sobib hagejale ja kas viimane on võimeline tööd nõutaval tasemel tegema. Märgitud asjaolu viitab töösuhtele (TLS § 6 lg 1).
8.3.02.05.2022 istungil andis hageja tööülesannete kohta järgmiseid ütlusi (II kd, tl 106–110): Hageja tööülesanneteks oli kauasäiliva kauba riiulitele paigutamine. Käsunduslepingusse kirjutati, et hageja on renditöötaja ja töötab xxx, xxx ja xxx. Alates 01.11.2018 hakkas hageja rohkem vahetusevanema ülesandeid täitma. Vahetusevanemana pidi hageja kauba võtma, mis kauplus oli jätnud hommikul, selle kuupäevaliselt üle kontrollima ja töölistele saali viima. Töövestlusel räägiti hagejaga sellest, et kaupluse klientidega ei tohi suhelda, neile ei tohi näidata, kus vajalikud kaubad on. Öeldi, et töövahendiks on rullkonteiner. See konteiner tuleb hommikul laost võtta ja sellega päev läbi töötada. Kostja võimaldas järgmiste töövahendite kasutamist: töökindad, noad, arvuti, tööriided. Kostja nõudis töövahendite kasutamist. Kostja määras tööpäeva alguseks 06:30. Tööpäeva kestus sõltus sellest, kui palju tööd oli. Enne kella 14:00 ei tohtinud üldiselt lahkuda. Kui oli rohkem tööd, kestsid tööpäevad kuni 16:00 või kuni 18:00, täpselt nii palju, kui kauba oli. Korraldusi andis nii kostja, kui ka kauplus. Kostja korralduste sisuks oli kauba riiulitele paigutamine, vajadusel tuli kaupa juurde võtta, kui töö oli valmis. Kui oli vaja xxx aidata, siis kostja käskis seda teha. Hageja tööpäevade arv sõltus kauba tulemisest. Kauplus andis kostjale teada, et on vaja inimesi, kostja andis hagejale teada ja inimesed läksid tööle. Üldiselt ei olnud õigust valida, millal töötada. Kui tööpäev juba kestis ja kostja suunas mujale kauplusse appi, oli see vabatahtlik, võisid minna ja võisid mitte. Kauba kogus oli etteantud, selle määras kauplus ja see olenes kauba hulgast, mis oli vaja riiuldada. Kui me saime varem valmis, siis kostja ütles, et ei lähe ära, vaid küsite kaupluse käest juurde tööd. Töövahetuse lõpus tuli kauplusele töö ette näidata, ei tohtinud ära minna, vaid kauplus pidi vastu võtma. Kostja poolt koostatud tööjuhendid olid kaupluses kohapeal. Juhendites oli täpne kellaaeg, millal tuli kostjale ette kanda ja näiteks see, et alkoholi ei paigutata riiulitele ja et rullikut tuleb tõmmata, mitte lükata. Hageja tööd kontrollis nii kostja, kui ka kauplus. Kostja kontrollis sidevahendite kaudu, SMS-i teel, helistades, veebikeskkonna xxx kaudu. Oli vaja kogu tööprotsess veebikeskkonas xxx kirja panna, SMS oli vaja saata kindlatel kellaegadel, nii nagu kostja oli oma tööjuhendis määranud. Kostja tegi kauplustesse visiite kontrolliks.
8.3.1.Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et hageja töö sisuks oli alguses kauasäiliva kauba riiulitele paigutamine ja alates 01.11.2018 hakkas hageja rohkem vahetusevanema ülesandeid täitma; et kostja määras töö tegemise koha (kostja partnerite poed); et kostja andis hagejale juhiseid selle kohta, mida hageja peab oma tegevuses järgima (näiteks ei tohtinud hageja kaupluse klientidega suhelda jne); et kostja määras kindlaks tööpäeva alguse (kell 06:30) ja kestvuse (hagejal oli õigus töölt ära minna pärast kella 14:00 ning kui tööd oli palju, võis tööpäev kesta tavalisest kauem, nt kuni kella 16:00 või kuni kella 18:00); et korraldusi andis kostja (nt kostja käskis küsida kaupluse töötajast tööd juurde, kui hagejal või tema kolleegidel oli töö otsa saanud); et lisaks kostjale võis korraldusi anda ka kauplus; et riiuldatava kauba kogus oli etteantud; et kosja koostas tööjuhendid, mis olid kohustuslikud täitmiseks. Eeltoodust nähtub, et hageja ei olnud enda tegevuses vaba, vaid kostja on kehtestanud reeglid, mis reguleerisid hageja käitumist tööülesannete täitmisel (nt hageja ei tohtinud kaupluse klientidele näidata kauba asukohta), ülesannete täitmise kohta, hageja tööpäeva algust ja kestvust, hagejale täitmiseks kohustuslikke ülesandeid. Viidatud asjaolud kogumis näitavad, et hageja allus kostja juhtimisele, mis on iseloomulik töösuhtele (TLS § 1 lg 1).
8.3.2.Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest septembris–oktoobris 2019 nähtub, et hagejal oli õigus avaldada soovi, mis päevadel ja millises poes soovib ta tööd teha (II, tl 5–9). Sellest ei saa aga järeldada, et hageja oli ülesannete täitmisel täielikult vaba, mis võiks viidata sellele, et poolte vahel oli käsunduslaadne suhe. Hageja avaldas küll arvamust talle sobivate tööpäevade osas, kuid ta tegi seda kostja poolt ette antud päevade osas. Seega säilis kostjal piisavalt tugev kontroll selle üle, kus kohas ja millal hageja teeb tööd. Märgitud kostja kontroll hageja üle viitab töösuhtele (TLS § 1 lg 1).
8.3.3.Hageja seletusega vande all on tõendatud, et hageja tööd kontrollisid nii kostja, kui ka kauplus. Kostja kontrollis hageja tööd sidevahendite kaudu, SMS-i teel, veebikeskkonna xxx kaudu (II kd, tl 106–110). Hageja väidet selle kohta, et kostja kontrollis hageja tööd veebikeskkonna xxx kaudu, kinnitab kohtule hageja poolt esitatud väljavõte viidatud keskkonnast (I kd, tl 111, tl 190–198). Väljavõttest nähtuvalt pidi hageja registreerima tööpäeva algust ja lõppu ning ülesannete täitmist (riiulitele paigutatud kauba kogus ja ajakulu). Hageja väidet, et kostja kontrollis hageja tegevust, kinnitab hageja poolt kohtule esitatud oktoobris–detsembris 2019 toimunud kirjavahetus (I kd, tl 112, II kd, tl 85–88). Sellest nähtub, et hageja küsib kostjalt vajadusel töötajaid juurde ning annab teada päeva jooksul täidetud ülesannetest. Viidatud asjaolud näitavad, et kostja on intensiivselt kontrollinud hageja tegevust, mis on iseloomulik töösuhtele (TLS § 1 lg 1).
8.3.4.Hageja seletusega vande all on tõendatud, et kostja andis töövahendeid ja nõudis nende kasutamist (II kd, tl 106–110). Kostja esindaja tunnistas 26.05.2021 istungil, et kostja poolt oli võimalik saada kindaid või nugasid, kui neid endal ei olnud kauplustes (II kd, tl 17–23). Asjaolu, et tööd andev isik võimaldab töövahendite kasutamist viitab töösuhtele, kus tööandja loob töötajale võimaluse täita tööülesandeid. Käsundisaaja peab seevastu ise muretsema käsundi täitmise eest, muuhulgas selles osas, milliste (töö)vahendite abil ta kokkulepitud tulemuse saavutab.
8.3.5.Hageja seletusest nähtuvalt kirjutati lepingusse ja selgitati talle, et ta on renditöötaja ja töötab xxx, xxx ja xxx ning hageja allus muuhulgas poe töötajate korraldustele (II kd, tl 106–110). Asjaolu, et hagejale avaldati, et tema teeb tööd renditöötajana kolmanda isiku juures, alludes muuhulgas tema kontrollile, on omane töösuhtele (TLS § 6 lg 5).
8.4.Pooltevahelise suhte kvalifitseerimisel tuleb arvestada, et töötamise registrisse oli tehtud kanne, mille järgi töötab hageja kostja juures alates 01.10.2019 töölepingu alusel (I kd, tl 104). Veebruaris 2020 asusid pooled arutama seda, et Tööinspektsiooni juhisest tulenevalt tuleks
pooltevahelised suhted vormistada töösuhtena (I kd, tl 203) ning kostja edastas 07.02.2020 hagejale 01.10.2019 kuupäeva kandva töölepingu projekti (I kd, tl 101–103). Kuna kostja soovis vormistada töösuhted tagantjärele alates 01.10.2019, soovis hageja 07.02.2020 vestlusest nähtuvalt konsulteerida ja uurida, kas lubatud on töösuhteid sellisel viisil vormistada (II kd, tl 34– 39). Kuigi pooled ei jõudnud kostja poolt hagejale edastatud töölepingut allkirjastada, saab töölepingu projekti arvestada pooltevahelise suhte kvalifitseerimisel. Viidatud kanne töötamise registris ja lepingu projekt näitab, et poolte endi arvamuse kohaselt vastas nende suhe töösuhtele.
8.5.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et juba 28.08.2018 sõlmisid pooled töölepingu ja selle põhisisu oli järgmine: hageja ülesandeks oli paigutada kauasäilivat kaupa riiulitele vastavalt kostja kontseptsioonile kostja näidatud isikute (xxx AS, xxx OÜ, xxx OÜ) kauplustes; alates 01.11.2018 hakkas hageja rohkem vahetusevanema ülesandeid täitma; ülesannete täitmisel pidi hageja alluma nii kostja juhtimise ja kontrollile, kui ka täitma poepidaja korraldusi; hageja tegi kooskõlastatult kostjaga renditööd (TLS § 6 lg 5); kostja kohustus tasuma hagejale tasu töö eest. B
9.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitis koos lisanduva viivisega.
10.Kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: - kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); - hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128, § 130, § 134); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
11.Esmalt käsitleb kohus hageja väiteid selle kohta, et kostja on rikkunud kohustust tagada tööülesannete täitmiseks sobiv töövahend ning võtab seisukoha selle kohustuse rikkumise tõttu hagejal tekkinud varalise kahju osas. Seejärel hindab kohus hageja väiteid selle kohta, et kostja on rikkunud kohustust teatada raskest tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile ning kohustust uurida tööõnnetust ja esitada Tööinspektsioonile ja hagejale raport tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta. Kohus võtab seisukoha ka selle kohta, kas hagejal on tekkinud kahju eelmises lauses välja toodud kohustuste rikkumise tõttu.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et 07.12.2019 juhtus hagejaga õnnetus ajal, kui ta täitis tööülesandeid xxx poes. Hageja selgitas, et ta oli vedamas rullikuga kaupa müügisaalist lattu, kui saali ja lao vahelisel uksel rullik takerdus, läks ümber ja kukkus hageja peale, mille tagajärjel murdis hageja sääreluu (II kd, tl 106–110). Kohus leiab, et hagejaga 07.12.2019 toimunud vahejuhtum on hinnatav tööõnnetusena kuni 29.07.2020 kehtinud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS2019) § 22 lg 1 esimese lause mõttes. Viidatud sätte järgi on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Hageja poolt esitatud 09.12.2018 teatisega on tõendatud, et tööõnnetuse tagajärjel tekkis hagejal raske kehavigastus (I kd, tl 118).
13.Seoses tööõnnetusega heidab hageja kostjale ette TLS § 28 lg 2 p 6 rikkumist, mis sätestab, et tööandja on eelkõige kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Kuigi hageja täitis kostjaga sõlmitud töölepingu alusel ülesandeid renditööna xxx AS poes, ei pidanud viimane, erinevalt TTOS2019 12 lg 1 teises lauses (kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures) sätestatust, tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Kostja esitas kohtule tema ja xxx AS vahel sõlmitud koostöölepingu. Lepingu p 1.1.4 järgi vastutab kostja käesoleva lepingu alusel oma töötajate töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse nõuete täitmise eest (II kd, tl 50–52). Lepingu p 3.1.3 on kostja kohustatud vastutama kõigi tööle saadetud riiuldajate tööjõukulude ja muude tööandjat puudutavate kohustuste eest, nagu esmajuhendamine ja tööohutus, töökorralduse tutvustamine, tervisekontroll ja tervisetõend, juhtimine, tööülesannete andmine ja kontrollimine, seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud töötingimuste võimaldamine, nõuetekohase ja ohutu töökeskkonna tagamine; töö soorituseks vajalike töövahendite ja materjalidega varustamine, sobiva varustuse ja kaitseriietuse andmine, kui kaitsevarustuse kandmine on vastavate tööülesannete täitmisel kohustuslik või vajalik ning selle nõuetekohase kasutamise kontroll (II kd, tl 64a–64c). Kostja ja xxx AS vahel sõlmitud koostöölepingust tulenevalt ja juhindudes TTOS2019 § 12 lg 31 esimesest lausest (kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta) lasus kostjal kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused.
14.Hageja heidab kostjale ette eelkõige seda, et hageja poolt tööülesannete täitmiseks kasutatud töövahend ehk kaubarullik ei sobinud tööülesannete täitmiseks ja see oli ohtlik. Kostja, lastes hagejal kasutada mittesobivat ja ohtlikku töövahendit, ei ole hageja hinnangul taganud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi. Nõuded töövahendile sätestas TTOS2019 § 5 lg 1, mille järgi on töövahend masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Sama sätte lg 2 alusel tagab tööandja, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele. TTOS2019 § 12 lg 1 esimene lause näeb ette, et tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.
15.Hageja avaldas 02.05.2022 istungil, et poes kasutatavad rullikud kuulusid kostja sõnul xxx ASle. Hageja ütlustega vande all on tõendatud, et kostja nõudis töövahendite, sh rullikute kasutamist ka siis, kui need kuulusid poele (II kd, tl 106–110). Kohus leiab, et olukorras, kus kostja ja xxx AS vahel sõlmitud koostöölepingu järgi vastutas kostja töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse nõuete täitmise eest ning kus kostja nõudis töötajalt töövahendite (sh rullikute) kasutamist ka juhul, kui need kuulusid poele, lasus kostjal kohustus tagada, et töövahendid (sh rullikud) vastavad seaduses, mh TTOS2019 § 5 lg-tes 1 ja 2, sätestatud nõuetele.
16.Hageja üheks väiteks, millega ta sisustas rulliku nõuetele mittevastavust ja ohtlikkust, oli see, et kauba transportimise käigus kiilusid rulliku rattad kinni, mille tagajärjel läks rullik koos kaubaga ümber ning kukkus hageja peale, põhjustades talle sääreluu murru. Kohus leiab, et hageja väide rataste kinnikiilumise kohta on jäänud tõendamata. Rulliku kukkumise põhjus (rataste kinnikiilumine) tuleneb ainult hageja seletusest. Kohtule ei ole esitatud erapooletu isiku arvamust selle kohta, et tööõnnetus oleks toimunud hageja viidatud põhjusel. Hageja väite – rulliku rattad
kiilusid kinni, mis leidis kajastamist muuhulgas hageja koostatud dokumentides, näiteks hageja 06.02.2020 e-kiri kostjale õnnetuse kohta (II kd, tl 10), kostja 21.06.2020 tööõnnetuse raport, kus tuuakse välja hageja 06.02.2020 e-kirja sisu (I kd, tl 204) – tõele vastavuse seavad kahtluse alla hageja enda 02.05.2022 istungil vande all antud ütlused. Hageja selgitas istungil, et kui ta oli vedamas kaupa rullikuga, takerdus see ja ei sõitnud enam. Sellest tegi hageja järelduse, et rattad kiilusid kinni. Hageja ise ei näinud rulliku rattaid liikumise hetkel (II kd, tl 106–110). Seega ei ole hageja ise näinud, et rulliku kukkumise põhjuseks oleks olnud rataste kinnikiilumine. Järelikult ei saa tõsikindlalt väita, et rataste kinnikiilumine põhjustas rulliku kukkumise hageja peale.
17.Hageja sisustas rullikute nõuetele mittevastavust ja ohtlikkust ka selliselt, et need olid logudikud ja ei sõitnud hästi. Viidatud asjaolu on tõendatud hageja poolt 02.05.2022 istungil vande all antud ütlustega, kus ta avaldas, et rullikute tehniline seisund oli üsna halb, need olid logudikud ja juba enne tööõnnetust ei sõitnud rullikud hästi (II kd, tl 106–110). Hageja ütlustega vande all on tõendatud ka see, et hageja viis rullikuga kaupa nii, nagu kostja juhend ette nägi: hageja tõmbas rullikut enda järel. Hageja ütlused tõendavad, et müügisaali ja lao tõstukukse vahelisel alal, mis oli lao poole kaldu, rullik takerdus, inertsist läks see ümber ja kukkus hageja peale. Hageja seletusega on tõendatud, et põranda kallaku peal, kus õnnetus juhtus, oli hageja tavapärasest ettevaatlikum (II kd, tl 106–110). 18.12.2020 tööõnnetuse uurimiskokkuvõttega on tõendatud, et poe lao- ja müügisaali vahel oli tõstukuks, mis avaneb alt ülesse. Põrandate ülemineku peale on pandud ca 20 cm laiune metallist riba ning silmaga on nähtavad põrandate erikõrgused (müügisaali põrand on ca 1 cm kõrgem, kuid üleminek tänu metallist ribale on sujuv). Metallist riba ette, laopõranda peale on kleebitud ohutusmärgistus ukse täies ulatuses (II kd, tl 11–13).
18.Kohtu hinnangul oli kostja ülesandeks tagada sobiv rullik, millega oleks hagejal võimalik ohutult kauba vedada ka uksest, mille all asuva müügisaali põrandakate on laosaali põrandast ca 1 cm kõrgem, kuid tänu metallist ribale on üleminek sujuv. Praegusel juhul on hageja ütlustega tõendatud, et rullik ei sõitnud hästi, oli logudik, mistõttu see takerdus müügisaali ja lao vahelisel alal ning kukkus hageja peale. Hageja ütlused tõendavad ka seda, et vahetult enne tööõnnetuse toimumist käitles hageja rullikut kooskõlas kostja juhistega ning põranda kallaku peal, kus õnnetus juhtus, oli hageja tavapärasest ettevaatlikum. Kohus asub seisukohale, et kostja, võimaldades hagejal halvas tehnilises seisus oleva ja halvasti sõitva rulliku kasutamist, rikkus TTOS2019 § 5 lg-t 1, sest töövahendi kasutamine ohustas hagejat. Lisaks rikkus kostja TTOS2019 § 5 lg-t 2, kuna ta ei taganud, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks. Kuna kostja ei taganud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist igas tööga seotud olukorras, rikkus ta ka TTOS2019 § 12 lg 1 esimest lauset. Viidatud normide eiramise tõttu rikkus kostja oma tegevusega ka TLS § 28 lg 2 p-i 6.
19.Hageja poolt 02.05.2022 istungil vande all antud ütlustega on tõendatud, et juba enne tööõnnetust juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et rullikud on logudikud (II kd, tl 106–110). Seega on tõendatud, et kostja oli teadlik mittenõuetekohastest rullikutest, mistõttu pidanuks ta eriti hoolikalt järgima TTOS2019 § 5 lg-tes 1 ja 2 ning § 12 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustusi.
20.Kostja väide, et hageja ülesandeks ei olnud kampaaniatoodete lattu või saali transportimine ei välista kostja vastutust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et tema töövahendiks oli rullkonteiner, millega ta pidi päev läbi töötada. Hageja otsustas temale kukkunud rulliku kaubaga saali ära viia, sest see oli vajalik kauplusele tol päeval tehtud töö üleandmiseks (II kd, tl 106–110). Seega oli hagejal vaja rullikut saali viia oma tööülesannete raames.
21.Asjaolu, et 18.12.2020 tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte järgi võis tööõnnetuse põhjuseks olla töötaja ettevaatamatus ja kiirustamine ning see, et töötaja ei pööranud tähelepanu rullikul valesti
laotud toodetele, ei välista kostja rikkumist (II kd, tl 11–13). Kohus märgib, et uurimiskokkuvõttest nähtuvalt ei arvestanud tööinspektor-uurija seda, et rullikud olid tehniliselt halvas korras ja ei sõitnud hästi. Viidatud asjaolud on tõendatud praeguses vaidluses hageja vande all antud ütlustega. Kohus on eelnevalt asunud ka seisukohale, et kostja ülesandeks oli anda töötajale rullik, mis oleks võimeline ohutult sõitma mõnevõrra ebatasasest põrandakohast. Kohus on leidnud, et kostja ei ole seda teinud. Kostja viide uurimiskokkuvõttes sisalduvale väitele, et tooted rullikul olid valesti laotud, ei ole praegu oluline, sest kostja ei ole selle asjaoluga mingit oma vastuväidet sidunud. Kohus selgitas 26.05.2021 istungil, et kui kostja leiab, et hagejal tekkinud kahju on põhjustanud ka hageja rikkumine, võib seda kahju juures arvestada võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 139 või §-st 140 tulenevalt. Kohus selgitas, et kui kostja soovib viidatud sätetele tugineda, tuleb tal tuua kohtu ette nende normide kohaldamise eelduseks olevad asjaolud (II kd, tl 17–23). Kostja ei ole avaldanud, et ta sooviks tugineda hageja võimalikule rikkumisele, sh väidetava toodete ebaõigele paigaldamisele rullikul.
22.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt varaline kahju hüvitis. Hageja leidis, et kostja kohustuse – tagada töö tegemiseks sobiv ja ohutu töövahend – rikkumise tõttu tekkis tal järgmine kahju: sissetuleku vähenemine (saamata jäänud töötasu) kokku 4005,28 eurot; kulud ravile, taksole ja õigusabile kokku 499,83 eurot.
23.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on rikkunud töölepingut (VÕS § 115 lg 1), sest kostja ei ole taganud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi TLS § 28 lg 1 p 6 alusel koosmõjul TTOS2019 § 5 lg-tega 1 ja 2 ning § 12 lg 1 esimese lausega. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei vastuta lepingu rikkumise eest.
24.Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt kahjuhüvitis sissetuleku vähenemise tõttu. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama sätte lg 2 näeb ette, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 130 lg-st 1 tuleneb et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
25.Kohus võtab seisukoha perioodi osas, mille eest on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist sissetuleku vähenemise tõttu.
25.1.Hageja palub välja mõista kostjalt hüvitise ajavahemiku eest 08.12.2019 kuni 27.08.2020. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt viibis hageja töövõimetuslehel alates 07.12.2019 kuni 06.08.2020 (I kd, tl 124-127). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks viibinud töövõimetuslehel alates 07.08.2020 kuni 27.08.2020. Seega saab hageja nõuda kostjalt hüvitist sissetuleku vähenemise eest perioodil, kui hageja viibis töövõimetuslehel ehk alates 08.12.2019 (hageja arvestab hüvitist alates viidatud kuupäevast) kuni 06.08.2020.
25.2.Hageja nõuab kostjalt hüvitist ka perioodi eest 07.08.2020 kuni 27.08.2020, kui ta ei olnud töövõimetuslehel. Sellest saab järeldada, et hageja võis sel ajal täielikult töövõimetu olla. Hageja ei ole aga täielikku töövõimetust tõendanud. Hageja väitis, et tal on õigus nõuda kostjalt hüvitist perioodi eest 07.08.2020 kuni 27.08.2020, sest Eesti Töötukassa tuvastas 10.09.2020 otsusega, et hagejal on perioodil 23.06.2020–22.06.2021 osaline töövõime (I kd, tl 153-154, tl 208-209). Kohus toob välja, et kohtupraktika järgi väheneb tervisekahjustuse saanud töötaja võime saada sissetulekut eelduslikult samas ulatuses tema töövõime kaotuse ulatusega (Riigikohtu 16.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-19464, p 14). Hageja esitatud Töötukassa otsusest ei selgu aga see, kui suures ulatuses on tema töövõime vähenenud tööõnnetuse tagajärjel.
Järelikult ei ole võimalik hinnata, kui suures ulatuses on hageja töövõime vähenemise ja eelduslikult ka sissetuleku languse põhjustanud hagejaga juhtunud tööõnnetus. Seetõttu ei saa kohus määrata kindlaks hüvitist perioodi eest alates 07.08.2020 kuni 27.08.2020.
26.Kohus võtab seisukoha hageja poolt nõutava hüvitise suuruse osas. Pooled vaidlevad hüvitise arvestuse üle. Hageja arvestas hüvitist tööõnnetusele eelnenud kahe kuu (oktoober ja november 2019) jooksul hagejale makstud töötasu alusel. Kostja oli seevastu seisukohal, et hüvitist tuleks arvestada Eesti Haigekassa poolt hagejale makstud töövõimetushüvitise arvutamise põhimõtet (st hageja 2018. a keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu) järgides.
26.1.Kohtupraktikas tuuakse välja, et kohtul tuleb kooskõlas VÕS §-des 127 ja 130 sätestatuga tööülesannete täitmisel saadud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise arvutamisel ja väljamõistmisel hinnata, millised asjaolud ja tõendid võimaldavad kõige täpsemini prognoosida kannatanu sissetulekut, mida ta oleks saanud ilma kahju saamata. Olenevalt asjaoludest on kohtul võimalik teha makstava hüvitise suurus kindlaks kahju tekkimisele eelnenud sissetuleku või üksnes eeldatava sissetuleku järgi tulevikus. Muu hulgas tuleb kohtul hinnata, kas kahjuhüvitise arvutamise aluseks olevate kuude hulgast on põhjendatud jätta välja need kuud, mil isik kõigil tööpäevadel ei töötanud, ning kas põhjendatud on keskmise sissetulekuna arvestada kõiki eespool märgitud ajavahemiku sissetulekuid (nt Riigikohtu 06.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9313, p 28). Kohtupraktika järgi on kohtul ka pärast 01.07.2002 tööülesannete täitmisel saadud tervisekahju hüvitise väljamõistmisel õigus arvestada „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajale tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra“ (ajutine kord) põhimõtetega, mis ei ole vastuolus kahju hüvitamise põhimõtetega ning on VÕS §-de 127 ja 130 rakendamisel kohaldatavad. Eelkõige on võimalik kahjuhüvitise arvutamise metoodikana kasutada ajutise korra sätteid, mis näevad ette hüvitatava kahju suuruse kindlaksmääramise (Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-15, p 15).
26.2.Erinevalt kostjast asub kohus seisukohale, et hüvitise arvestamisel ei saa kasutada Eesti Haigekassa poolt hagejale makstud ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise põhimõtteid. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 lg 1 sätestab, et ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Seega ei maksta ajutise töövõimetuse hüvitist kahju hüvitamise eesmärki silmas pidades ega VÕS §-de 127 ja 130 alusel väljamõistetava kahjuhüvitise arvutamiseks.
26.3.Kohtu hinnangul saab kahjuhüvitise arvutamisel kasutada ajutise korra põhimõtteid. Ajutise korra p 11 esimese lause järgi võetakse kahju hüvise arvutamisel aluseks töövigastusele või töövõimetuse tekkimisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmine kuusissetulek. Kohus ei nõustu alltoodud põhjustel hagejaga, et hüvitis tuleks arvestada tööõnnetusele eelnenud kahe kuu jooksul hagejale makstud tasu alusel.
26.3.1.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled olid töösuhtes alates 28.08.2018. Kohtule esitatud 28.08.2018 käsunduslepinguna pealkirjastatud dokumendis ei leppinud pooled kokku, et hageja töötab vähemalt 40 tundi nädalas ehk täistööajaga (TLS § 43 lg 41). Kostja poolt hagejale saadetud töölepingu projekti järgi pidi hageja töötama osakoormusega ehk 30 tundi nädalas ja pidi kohalduma summeeritud tööaja arvestus (I kd, tl 101–103). Kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti (MTA) 16.06.2020 tõendi kohaselt maksis kostja hagejale perioodil august 2018–november 2019 tasu erinevates summades, mis võisid kuude lõikes nii ületada miinimumtasu suurust, kui ka jääda sellele alla (I kd, tl 106-107). Viidatud dokumendid kinnitavad, et poolte tahteks ei olnud sõlmida kokkulepe, et hageja töötab kostja juures
täistööajaga, vaid pooled soovisid, et hagejal oli võimalik töötada paindliku graafiku alusel osalise tööajaga. Poolte soov kajastub ka kostja poolt hagejale makstud igakuise tasu erinevas suurus, mis vastab tõenäoliselt hageja tegelikule igakuisele töötundide arvule.
26.3.2.Arvestades eelmises punktis esitatud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et hüvitise arvestamisel tuleb ajutise korra p 11 esimese lause järgi kasutada hageja 12 kalendrikuu keskmist kuusissetulekut, sest see kajastab poolte tahet maksta hagejale töötasu osalise töökoormuse eest. Sellel põhimõttel arvestatav hüvitis näitab erinevalt hageja ja kostja pakutud arvestustest kõige täpsemalt hageja töötasu suurust, mida ta oleks teeninud, kui tööõnnetus ei oleks aset leidnud (VÕS § 127 lg 1).
26.3.3.Kohtu hinnangul on alusetu kostja väide, et hageja ei ole tõendanud kavatsust ja võimalust tulu saada. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on töötanud kostja juures alates 28.08.2018 ning kostja on maksnud hagejale töötasu. Asjaolu, et kostja soovis jätkata hagejaga töösuhet, kinnitab kostja poolt hagejale allkirjastamiseks 07.02.2020 saadetud töölepingu projekt (I kd, tl 101–103). Kirjeldatud olukorras saab asuda seisukohale, et kui hagejaga ei oleks tööõnnetust juhtunud, oleks ta jätkanud tööd kostja juures ja et kostja oleks talle maksnud töötasu varasemaga sarnases summas.
26.4.Kohtule on esitatud MTA 10.06.2020 tõend kostja poolt hagejale perioodil august 2018– jaanuar 2020 tehtud väljamaksete kohta (I kd, tl 106-107). Kahju hüvitise arvestamisel võtab kohus aluseks hageja töövigastusele eelnenud 12 kalendrikuu jooksul (st november 2018– november 2019) kostja poolt makstud tasu. Kohus arvestab hüvitist neto summas, mistõttu tuleb MTA tõendis välja toodud brutosummadest arvestada maha tasutud maksud. Hüvitise arvestus kujuneb järgmiselt: tasu novembri 2018 eest 509,42 eurot (bruto tasust 530,88 eurot on arvestatud maha tulumaks 2,35 eurot, töötuskindlustusmakse 8,49 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 10,62 eurot); tasu detsembri 2018 eest 653,89 eurot (bruto tasust 718,21 eurot on arvestatud maha tulumaks 38,47 eurot, töötuskindlustusmakse 11,49 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 14,36 eurot); tasu jaanuari 2019 eest 637,61 eurot (bruto tasust 697,10 eurot on arvestatud maha tulumaks 34,40 eurot, töötuskindlustusmakse 11,15 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 13,94 eurot); tasu veebruari 2019 eest 641,69 eurot (bruto tasust 702,40 eurot on arvestatud maha tulumaks 35,42 eurot, töötuskindlustusmakse 11,24 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 14,05 eurot); tasu märtsi 2019 eest 379,72 eurot (bruto tasust 393,90 eurot on arvestatud maha töötuskindlustusmakse 6,30 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 7,88 eurot); tasu aprilli 2019 eest 466,45 eurot (bruto tasust 483,87 eurot on arvestatud maha töötuskindlustusmakse 7,74 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 9,68 eurot); tasu mai 2019 eest 80,73 eurot (bruto tasust 83,75 eurot on arvestatud maha töötuskindlustusmakse 1,34 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 1,68 eurot); tasu juuni 2019 eest 460,43 eurot (bruto tasust 477,62 eurot on arvestatud maha töötuskindlustusmakse 7,64 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 9,55 eurot); tasu juuli 2019 eest 328,96 eurot (bruto tasust 341,25 eurot on arvestatud maha töötuskindlustusmakse 5,46 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 6,83 eurot); tasu augusti 2019 eest 372,41 eurot (bruto tasust 386,32 eurot on arvestatud maha töötuskindlustusmakse 6,18 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 7,73 eurot); tasu septembri 2019 eest 372,75 eurot (bruto tasust 386,67 eurot on arvestatud maha töötuskindlustusmakse 6,19 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 7,73 eurot); tasu oktoobri 2019 eest 706,02 eurot (I kd, tl 134); tasu novembri 2019 eest 662,52 eurot (I kd, tl 135). Hageja neto sissetulek viidatud perioodil oli kokku 6273,60 eurot, mis teeb hageja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 522,70 eurot (6272,60 eurot : 12 kuud).
27.Kui tööõnnetus ei oleks juhtunud, oleks hageja alates detsembrist 2019 kuni 06.08.2020 saanud tasu kokku 4312,27 eurot. Tasu arvestus kujuneb järgmiselt: 522,70 eurot x 8 kuud (detsember kuni juuli) = 4181,60 eurot. Viidatud summale lisandub tasu augusti eest 130,67 eurot.
Augusti 2020 eest on kohus arvestanud tasu 130,67 eurot, mis vastab 1⁄4 keskmisest sissetulekust 522,70 eurot. Periood 01.08–06.08 vastab ühele töönädalale ja arvestades seda, et augustis 2020 oli ca neli töönädalat oleks hagejal õigus saada tasu ühe töönädala eest ehk 1⁄4 keskmisest igakuisest tasust. Koondtasust 4312,27 eurot tuleb arvestada maha kostja poolt hagejale perioodil 01.12.2019– 07.12.2019 makstud tasu. Kohtule esitatud MTA 10.06.2020 tõendist nähtub, et kostja maksis hagejale jaanuaris 2020 tasu 158,42 eurot (bruto tasust 164,34 eurot on arvestatud maha töötuskindlustusmakse 2,63 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 3,29 eurot; I kd, tl 106-107). Tõenäoliselt on tegemist hagejale makstud töötasuga perioodi eest 01.12.2019– 07.12.2019, mis tuleb 4312,27 eurost maha arvestada. Seega on hageja sissetulek perioodil 08.12.2019 kuni 06.08.2020 tööõnnetuse tagajärjel vähenenud kokku 4153,85 euro (4312,27 eurot – 158,42 eurot) võrra.
28.Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju (vähenenud sissetulek) ja kostja kohustuse rikkumise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks rikkunud temal lasunud kohustust tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi, ei oleks hagejaga tööõnnetust juhtunud ja hageja sissetulek ei oleks vähenenud. Kostja rikutud kohustuse (TLS § 28 lg 2 p 6 koosmõjul TTO2019 § 5 lg-tega 1 ja 2 ning § 12 lg 1 esimese lausega) eesmärgiks oli kaitsta hagejat tekkinud kahju eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju pidi olema kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kahju hagejal ei ole tekkinud viimase tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Hageja tuleb VÕS § 127 lg 1 alusel asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu (tööõnnetus kostja kohustuse rikkumise tõttu) ei oleks esinenud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist kostja kohustuse rikkumise tõttu toimunud tööõnnetuse tagajärjel vähenenud sissetuleku katteks. Hageja hüvitisest (4153,85 eurot) tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel arvata maha Eesti Haigekassa poolt hagejale makstud ajutise töövõimetuse hüvitis 1817,22 eurot (neto; I kd, tl 133). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist vähenenud sissetuleku katteks kokku 2336,63 eurot (4153,85 eurot – 1817,22 eurot). Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 koosmõjul TLS § 28 lg 2 p-ga 6 ning TTO2019 § 5 lg-tega 1 ja 2 ja § 12 lg 1 esimese lausega, VÕS § 127 lg-d 1–4, § 128 lg-d 1-2 ja § 130 lg 1.
29.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt hüvitis kantud ravi-, takso- ja õigusabikulude katteks kokku 499,83 eurot.
30.Hageja on toonud välja, et tööõnnetuse tagajärjel pidi ta kandma kulusid abivahenditele, füsioteraapiale ja taastusravile ning ravimitele kokku 408,63 eurot. Kohus leiab, et viidatud kulude hüvitamine on põhjendatud osaliselt.
30.1.Hageja ei ole tõendanud, et xxx apteegis 08.04.2020 ja 09.04.2020 kantud kulud 10 eurot ja 5,96 eurot on seotud tööõnnetusega (I kd, tl 136). Hageja avaldas 02.05.2022 istungil vande all selgitusi andes, et tal on raske meelde tuletada, millega seoses on viidatud kulud kantud (II kd, tl 106–110). Hageja ei ole esitanud kirjalikke tõendeid, et apteegikulud on kantud tööõnnetuse tagajärjel. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt vastavalt 10 eurot ja 5,96 eurot.
30.2.Kohus leiab, et hageja ülejäänud kulud kokku 392,67 eurot (Ida-Tallinna Keskhaigla 20.12.2019 visiiditasu 5 eurot (I kd, tl 137), xxx apteek 10.04.2020 makse 15,07 eurot (I kd, tl 137 pöördel), 27.05.2020 eriarsti esmane vastuvõtt 50 eurot (I kd, tl 138), xxx Apteek 19.03.2020 makse 19,68 eurot (I kd, tl 139), xx 21.01.2020 makse 5 eurot ja 17.07.2020 makse 25 eurot (I kd, tl 139 pöördel), xx 13.12.2019 makse 19 eurot (I kd, tl 140), xxx füsioteraapia 29.04.2020, 13.05.2020, 27.05.2020, 10.06.2020 ja 29.06.2020 maksed kokku 180 eurot (I kd, tl 140 pöördel),
xxx 13.05.2020 makse 38,85 eurot (I kd, tl 141), xxx apteek 17.06.2020 makse 12,10 eurot ja 29.06.2020 makse 7,97 eurot (I kd, tl 145 pöördel), xxx 14.12.2019 makse 15 eurot (I kd, tl 146) on põhjendatud ja neid tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja 02.05.2022 istungil antud ütlustega on tõendatud, et viidatud kulud on seotud tööõnnetusega, näiteks hageja pidi arsti nõudel käima taastusravil ja füsioteraapias, hageja pidi ostma ravimeid (valuvaigisteid) ja abivahendi (põlveortoos), hageja pidi käima arstide juures ja tasuma visiiditasu. Hageja ütlustega on tõendatud, et tasuta teenused (näiteks taastusravi ja füsioteraapia) ei olnud kättesaadavad (II kd, tl 106–110).
30.3.Hageja palus välja mõista kostjalt taksokulud kokku 60,20 eurot (27.02.2020 makse 6,55 eurot (I kd, tl 141 pöördel), 19.03.2020 makse 10,75 eurot (I kd, tl 142), 20.02.2020 makse 9,95 eurot (I kd, tl 142 pöördel), 23.01.2020 makse 5,65 eurot (I kd, tl 143), 27.02.2020 makse 5,75 eurot (I kd, tl 143 pöördel), 22.12.2019 makse 5,65 eurot (I kd, tl 144), 19.03.2020 makse 10,35 eurot (I kd, tl 144 pöördel), 23.01.2020 makse 5,55 eurot (I kd, tl 145). Hageja 02.05.2022 istungil antud ütlustega on tõendatud, et viidatud kulud on seotud tööõnnetusega. Hageja selgitas, et ta ei tohtinud liikuda, mistõttu pidi ta sõitma taksoga taastusravile ja füsioteraapiasse (II kd, tl 106–110). Hageja nõuet ei välista kostja väide, et füsioterapeudi 24.07.2020 aruande kohaselt suudab hageja lonkamata läbida ca 2 kilomeetrit (I kd, tl 207), mistõttu võis hageja kasutada ühistransporti. Hageja nõutavad taksokulud olid kantud perioodil enne 24.07.2020 füsioterapeudi aruande koostamist. Seega on usutav, et aruandes sisalduv arvamus hageja võime kohta kõndida ca 2 kilomeetrit lonkamata kajastab hagejale osutatud taastusravi ja füsioteraapia tulemust aruandele eelnenud perioodi jooksul. Hageja ütlustega on aga tõendatud, et tal oli vaja kasutada taksot selleks, et jõuda taastusravile ja füsioteraapiasse. Seega on hageja taksokulud tingitud tööõnnetusest.
30.4.Hageja palus välja mõista kostjalt õigusabikulud 31 eurot (I kd, tl 136 pöördel). Hageja selgitas 02.05.2022 istungil, et ta kasutas õigusabi seoses kostja sooviga vormistada töösuhted tagantjärgi alates oktoobrist 2019. Hageja soovis uurida, kas see on lubatud ja on võimalik (II kd, tl 106–110). Hageja selgitusest nähtub, et õigusabikulud ei ole seotud töölepingust tuleneva kostja kohustuse rikkumisega, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt 31 eurot.
30.5.Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju (ravi- ja taksokulud) ja kostja kohustuse rikkumise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks rikkunud temal lasunud kohustust tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi, ei oleks hagejaga tööõnnetust juhtunud ja hageja ei oleks ravi- ja taksokulusid kandnud. Kostja rikutud kohustuse (TLS § 28 lg 2 p 6 koosmõjul TTO2019 § 5 lg-tega 1 ja 2 ning § 12 lg 1 esimese lausega) eesmärgiks oli kaitsta hagejat tekkinud kahju eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju pidi olema kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kahju hagejal ei ole tekkinud viimase tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Hageja tuleb VÕS § 127 lg 1 alusel asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu (tööõnnetus kostja kohustuse rikkumise tõttu) ei oleks esinenud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist kostja kohustuse rikkumise tõttu toimunud tööõnnetuse tagajärjel kantud kulude katteks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ravi- ja taksokulud kokku 452,87 eurot (392,67 eurot + 60,20 eurot). Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 koosmõjul TLS § 28 lg 2 p-ga 6 ning TTO2019 § 5 lg-tega 1 ja 2 ja § 12 lg 1 esimese lausega, VÕS § 127 lg-d 1–4, § 128 lg-d 1-2 ja § 130 lg 1.
31.Järgnevalt käsitleb kohus hageja väiteid selle kohta, et kostja on rikkunud kohustust teatada raskest tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile ning kohustust uurida tööõnnetust ja esitada
Tööinspektsioonile ja hagejale raport tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta. Hageja väitel on kostja kohustuse rikkumine põhjustanud talle kahju, sest kui kostja oleks tööõnnetusest Tööinspektsioonile teatanud ja talle rapordi esitanud, oleks inspektsioon maksnud hagejale perioodil detsember 2019–juuni 2020 ajutise töövõimetuse hüvitist 100% hageja keskmisest tulust kokku 2596,03 eurot. Kostja kohustuse rikkumise tõttu on Töötukassa maksnud hagejale viidatud perioodil hüvitist 70% hageja keskmisest tulust kokku 1817,22 eurot. Hagejal tekkinud kahju on kokku 778,81 eurot (2596,03 eurot – 1817,22 eurot). Kostja ei ole hageja kahju arvestust vaidlustanud.
32.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejaga juhtus 07.12.2019 tööõnnetus, mille tagajärjel tekkis hagejal raske kehavigastus (I kd, tl 118). Kohus on eelnevalt tuvastanud ka seda, et kostja oli TLS § 28 lg 2 p 6 alusel kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Seega pidi kostja järgima TTOS2019 § 22 lg-t 4, millest tulenevalt teatab tööandja raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. Kostjal lasus TTOS2019 § 24 lg 1 esimese lause alusel kohustus uurida kõiki tööõnnetusi. Kuna hagejal tekkis tööõnnetuse tõttu raske kehavigastus, tuli kostjal TTOS2019 § 24 lg 4 teise ja kolmanda lause järgi koostada raport tööõnnetuste uurimise kohta ja esitada see hagejale ja Tööinspektsioonile. TTOS2019 § 24 lg 4 teine ja kolmas lause sätestavad, et tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta tuleb raport koostada juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Tööandja esitab raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsioonile.
33.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ei ole hagejaga juhtunud raskest tööõnnetusest (TTOS2019 § 22 lg 2) viivitamata Tööinspektsioonile teatanud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Oma käitumisega rikkus kostja TTOS2019 § 22 lg-t 4. Kostja ei ole vahetult pärast tööõnnetust seda uurinud ega koostanud raporti tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta ega edastanud raportit Töötukassale. Oma käitumisega rikkus kostja TTOS2019 § 22 lg 1 esimest lause ja sama sätte lg 4 teist ja kolmandat lauset. Viidatud normide eiramise tõttu rikkus kostja ka TLS § 28 lg 2 p-i 6.
34.Hageja esitas Eesti Haigekassa 15.01.2020 korralduse, mille kohaselt määrati hagejale ajutine töövõimetuse hüvitis 70% keskmisest tulust. Haigekassa ei määranud hagejale hüvitist 100% keskmisest tulust, sest Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogu ei sisaldanud andmeid, mis kinnitaksid hagejaga juhtunud tööõnnetust (I kd, tl 126-127). Seega on kostja oma kohustuste – teatada raskest tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile; uurida tööõnnetust ja koostada raport tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta ning edastada raport Tööinspektsioonile – rikkumisega põhistanud hagejale kahju perioodil detsember 2019–juuni 2020 vähem makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kujul kokku 778,81 eurot.
35.Kostja on küll koostanud 21.08.2020 raporti tööõnnetuse kohta (I kd, tl 204-205), kuid ta tegi seda pärast hagejale 15.01.2020 Eesti Haigekassa korraldusega hüvitise mahus 70% keskmisest tulust määramist ning suurema hüvitise perioodil detsember 2019–juuni 2020 maksmata jätmist. Seega ei kõrvalda kostja 21.08.2020 raport tema eelnevalt käsitletud kohustuste rikkumist ja hagejal tekkinud kahju.
36.Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju (vähemmakstud ajutise töövõimetuse hüvitis) ja kostja kohustuste rikkumise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja oleks täitnud temal lasunud kohustust teatada raskest tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile ning uurida tööõnnetust, koostada raport õnnetuse uurimise tulemuste kohta ja edastada raport Tööinspektsioonile, oleks Eesti Haigekassa määranud hagejale ajutise töövõimetuse hüvitise 100% keskmisest tulust. Kostja rikutud kohustuse (TLS § 28 lg 2 p 6 koosmõjul TTO2019 § 22 lg-ga 4, § 22 lg 1 esimese lausega ja sama sätte lg 4 teise ja kolmanda lausega) eesmärgiks oli kaitsta hagejat tekkinud kahju eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju pidi
olema kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kahju hagejal ei ole tekkinud viimase tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Hageja tuleb VÕS § 127 lg 1 alusel asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu (hagejale väiksema hüvitise määramine kostja tööõnnetusest teatamise ja selle uurimise kohustuse rikkumise tõttu) ei oleks esinenud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vähemmakstud ajutise töövõimetuse hüvitis 778,81 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 koosmõjul TLS § 28 lg 2 p-ga 6 ning TTO2019 § 22 lg-ga 4, § 22 lg 1 esimese lausega ja sama sätte lg 4 teise ja kolmanda lausega, VÕS § 127 lg-d 1–4, § 128 lg-d 1-2 ja § 130 lg 1.
37.Otsuse p-s 28 on kohus leidnud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist vähenenud sissetuleku katteks kokku 2336,63 eurot. Märgitud kahju puhul on tegemist hageja saamata jäänud töötasuga. Kohus leiab, et hageja vähenenud sissetuleku hüvitisest tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel arvestada maha kostjalt väljamõistetav vähemmakstud ajutise töövõimetuse hüvitis 778,81 eurot. Kohus leiab, et hageja ei saanuks samaaegselt viibida töövõimetuslehel, saades ajutise töövõimetuse hüvitist, ning teenida töötasu. Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise sissetuleku vähenemise katteks (saamata jäänud töötasu), tuleb sellest arvata maha vähemmakstud ajutise töövõimetuse hüvitis. Kui jätta viimati mainitud hüvitis vähenenud sissetuleku hüvitisest maha arvamata, toimuks hageja rikastumine, mis ei ole VÕS § 127 lg 5 alusel lubatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise vähenenud sissetuleku katteks 1557,82 eurot (2336,63 eurot – 778,81 eurot).
38.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise kokku 2789,50 eurot (sissetuleku vähenemise hüvitis 1557,82 eurot + ravi- ja taksokulude hüvitis 452,87 eurot + vähemmakstud ajutise töövõimetuse hüvitis 778,81 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis 2789,50 eurot ületavas osas. Lisaks jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt viivis 2789,50 eurot ülevalt osalt seaduses sätestatud määras alates 27.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
39.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 2789,50 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.08.2020 kuni 21.06.2022 kokku 405,76 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu).
40.Kohus mõistab hageja taotlusel TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 2789,50 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
41.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitist heites kostjale ette järgmist: kostja on rikkunud kohustust tagada tööülesannete täitmiseks sobiv ja ohutu töövahend. Kostja kohustuse rikkumine põhjustas tööõnnetuse, mille tagajärjel tekkis hagejal kehavigastus; kostja on rikkunud kohustus teatada raskest tööõnnetuses viivitamata Tööinspektsioonile ning uurida tööõnnetust ja koostada selle kohta raport.
42.VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 1 näeb ette, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Sama sätte lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule
mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
43.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on rikkunud kohustust tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, sest kostja on rikkunud kohustust tagada tööülesannete täitmiseks sobiv ja ohutu töövahend. Kohus leiab, et kostja rikutud kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgmisele ja kostja pidi aru saama, et kui ta rikub viidatud kohustust, võib hagejal tekkida kehavigastus, millega kaasnevad füüsiline ja hingeline valu ning kannatused (VÕS § 134 lg 1). Kostja rikutud sätete eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4).
44.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on rikkunud kohustust teatada raskest tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile ning uurida tööõnnetust ja koostada raport tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta ja edastada raport Tööinspektsioonile. Kohus leiab, et viidatud kohustused ei ole suunatud mittevaralise huvi järgmisele (VÕS § 134 lg 1), mistõttu ei arvesta kohus nende rikkumistega mittevaralise kahju hüvitise määramisel.
45.Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2 ja 5 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega vaidluse asjaolude alusel. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid: - rulliku kukkumine on põhjustanud hagejale sääreluu murru, mis on hinnatav raske kehavigastusena (I kd, tl 118). Hagejal opereeriti parema sääreluu lateraalse kondüüli murdu (I kd, tl 119-120). Pärast operatsiooni on hageja perioodil jaanuar–juuli 2020 korduvalt pöördunud arsti poole põlves valu pärast, hagejal oli valus jalale toetuda (I kd, tl 120 pöördel–123). Viidatud asjaoludest nähtub, et tööõnnetuse tagajärjel pidi hageja pika perioodi jooksul taluma valu ja ebamugavust; - juba enne hagejaga juhtunud tööõnnetust oli kostja teadlik sellest, et rullikud on logudikud ja ei ole seetõttu sobivad ja ohutud tööülesannete täitmiseks (vt otsuse p-i 19). Kostjal oli võimalus rullikuid parandada ja vältida tööõnnetust; - hageja on selgitanud, et kehavigastus on põhjustanud hageja elukorralduse muutumise. Vähenenud liikuvuse tõttu on hageja muutunud sotsiaalselt vähem aktiivseks ja ta ei saanud meelepäraste harrastustega tegeleda; - kostja ei ole vabandanud hageja ees ega pakkunud talle abi tööõnnetuste tagajärgede ületamiseks; - kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.– 2019. aastal“ järgi (kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mit tevaraline_tsiviil.pdf) on kohtute poolte väljamõistetud keskmine mittevaralise kahju hüvitise suurus kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral olnud 2437 eurot.
46.Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 4000 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis 4000 eurot ületavas osas. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt viivis 4000 eurot ületavalt osalt seaduses sätestatud määras alates 27.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
47.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 4000 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.08.2020 kuni 21.06.2022 kokku 581,83 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu).
48.Kohus mõistab hageja taotlusel TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 4000 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni. C
49.Järgnevalt määrab kohus menetluskulude jaotuse. Kuigi kostja oli kompromissi korras valmis tasuma hagejale hüvitist 7000 eurot, mis ületab otsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetavaid hüvitisi, ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Kohus põhjendab oma otsustust järgnevalt. Praegusel juhul on hagejaga juhtunud kostja kohustuste rikkumise tõttu tööõnnetus, mille tagajärjel on hageja saanud raske kehavigastuse. Tööõnnetus on põhjustanud hagejale füüsilisi ja vaimseid üleelamisi ning hageja ei ole kehavigastusest pika aja jooksul toibunud. Kohus rahuldab hagi osaliselt ca 44% ulatuses esialgses hagis nõutust (07.07.2021 hagiavalduse terviktekstis palus hageja välja mõista põhinõudena kokku 15 283,92 eurot (4505,11 eurot + 778,81 eurot + 10 000 eurot); kohus rahuldab hageja nõude summas kokku 6010,69 eurot (2789,70 eurot + 4000 eurot). Jaotades menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jääks hageja kanda 56% kostja menetluskuludest. Kohus on andnud 25.05.2020 määrusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada esindaja tasu ja riigi õigusabi kulud (I kd, tl 81-82), sest hageja varaline seis ei olnud hea. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja varaline seis praegu paremaks läinud. Kostja on seevastu äriühing ja toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks halvas majanduslikus seisus. Kostja kandis vaidluses menetluskulusid kokku 5533,75 eurot (I kd, tl 120–123). Menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega põhjustaks olukorra, kus hageja peaks kandma kostja menetluskulusid kostjalt hageja kasuks väljamõistetava varalise ja mittevaralise kahju hüvitise arvel. Arvestades vaidluse asjaolusid oleks selline lahendus hageja jaoks äärmiselt ebaõiglane, sest hageja peaks suurema osa tööõnnetuse tagajärgede heastamiseks mõeldud kahjuhüvitisest suunama kostja menetluskulude hüvitamisele. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus määrata kulusid rahaliselt kindlaks.
50.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.