Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number
2-22-3733
Tsiviilasi
Leena Sanderi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 084/2021/2816
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. aprilli 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse
Leena Sanderi määruskaebus
liik Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Leena Sander (ik: xxxxxxxxx) Vastustaja (puudutatud isik): TF Bank AB Eesti filiaal (registrikood 14304235), esindaja Anne-Liis Veski
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Maakohtu 27. aprilli 2022 määrus.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada Leena Sanderi avaldus ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 084/2021/2816 nõude täitmise aegumise tõttu.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes TF Bank AB Eesti filiaal kanda.
4.Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Leena Sander (avaldaja) esitas 14. märtsil 2022 Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 084/2021/2816. Avalduse kohaselt on täitmisel täitedokument tsiviilasjas nr 2-11-46409. Avaldaja hakkas võlga tasuma 2018. aastal ning alates sellest ajast on makse summad 100 eurot kuus. Avaldaja on kogu aeg täituriga suhelnud ja pakkunud maksegraafikuid. Mingil põhjusel alustas kohtutäitur täitemenetlust uue numbriga. Esimesel korral oli täitemenetluse nr 084/2012/1189 ja alates 2021. aastast 084/2021/2816 sama tsiviilasja 2-11-46409 kohta. Avaldajal on põhinõue makstud, praegu nõutakse viiviseid. Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse menetluse lõpetamiseks aegumise tõttu, kuid sissenõudja ei olnud täitemenetluse lõpetamisega nõus.
2.TF Bank AB Eesti filiaal (sissenõudja) leidis, et täiteasi ei ole aegunud tulenevalt tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 159 lg-st 1. Lisaks esitas avaldaja 4. märtsil 2021 kohtutäituri kaudu avalduse sissenõudjaga maksegraafiku sõlmimiseks. Aegumine võib olla alates 26. märtsist 2021 peatunud seoses sissenõudja ja võlgniku vahel nõude ajatamise kokkuleppe sõlmimisega.
3.Kohtutäitur Oksana Kutšmei teatas, et täitemenetlus täiteasjas nr 084/2021/2816 alustati sissenõudja TF Bank AB 22. veebruari 2021 täitmisavalduse ja Pärnu Maakohtu 2. veebruari 2012 määruse tsiviilasjas nr 2-11-46409 alusel. Maakohtu määrus oli esmakordselt täitmisele pööratud 1. märtsil 2012 sissenõudja TF Bank AB täitmisavalduse alusel (täiteasi nr 084/2012/1189) ning menetlus lõpetati sissenõudja 19. veebruari 2021 avalduse alusel. Avaldaja esitas 4. märtsil 2021 kohtutäituri kaudu avalduse sissenõudjaga maksegraafiku sõlmimiseks. Sissenõudja esindaja 26. märtsi 2022 kohtutäiturile saadetud vastuses nõustus maksegraafikuga. Nõude täitmise aegumine võib olla alates 26. märtsi 2021 peatunud seoses sissenõudja ja võlgniku vahel nõude ajatamise kokkuleppe sõlmimisega.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 27. aprilli 2022 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis avaldajalt puudutatud isikute kasuks menetluskulud välja mõistmata. Täiteasjas nr 084/2021/2816 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 2. veebruari 2012 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-11-46409, mis on kohtute infosüsteemi andmetel jõustunud
28.veebruaril 2012.
Kehtiv TsÜS 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on 10 aastat. Seega võis 2. veebruari 2012 kohtulahendi täitmine aeguda 28. veebruaril 2022. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kohtu poolt võetud täitemenetluse registri ja kohtutäituri selgituste kohaselt esitati tsiviilasjas nr 2-11-46409 tehtud kohtulahend kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 1. märtsil 2012. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes seega 1. märtsil 2012 ning algas samast kuupäevast uuesti. Täitedokumendist tulenevad nõuded said aeguda 1. märtsil 2022. Asjaolu, et esimene täitemenetlus on sissenõudja avalduse alusel lõpetatud ning alustatud uus täitemenetlus, ei pikenda otsuse täitmise tähtaega. TsÜS § 159 lg 1 viitab selgelt sellele, et oluline on täitedokumendi esimene täitmiseks esitamine. TsÜS § 162 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. TsÜS § 168 lg 2 näeb ette, et nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Kohtutäituri vastuse kohaselt esitas avaldaja 4. märtsil 2021 kohtutäituri kaudu avalduse sissenõudjaga maksegraafiku sõlmimiseks. Avaldusest nähtuvalt on võlgnik soovinud tasuda võlga graafiku alusel 100 eurot kuus. Sissenõudja esindaja vastas kohtutäiturile
26.märtsil 2021, et on maksegraafikuga nõus. Avalduse kohaselt on avaldaja kokku lepitud summad tasunud ning puudutatud isikud ei ole viidanud sellele, et avaldaja ei ole maksegraafikut täitnud. Avaldaja esitas kohtutäiturile 28. detsembril 2021 avalduse uue maksegraafiku koostamiseks kuumaksega 50 eurot/kuus. Ükski menetlusosaline ei ole viidanud sellele, et puudutatud isik oleks uue maksegraafikuga nõus või et avaldaja tasuks siiani igakuiseid makseid esimese maksegraafiku alusel. Maakohus leidis eeltoodu alusel, et maksegraafiku kehtivuse ajaks, s.o 26. märtsist 2021 kuni
28.detsembrini 2021 (s.o üheksa kuu ja kahe päeva jooksul) oli aegumine peatunud. Võimalik aegumine hakkas kulgema uuesti alates 29. detsembrist 2021. Kui pooled ei ole sõlminud uut maksegraafikut, aegub nõude täitmine 3. detsembril 2022. Kui pooled täidavad siiani
26.märtsi 2021 sõlmitud maksegraafikut, on aegumine praeguseni peatunud ning nõude aegumise tähtaeg ei ole teada. Eeltoodut arvestades oli maakohus seisukohal, et täitedokumendist tulenevad nõuded ei ole aegunud. Avaldaja taotlus täiteasja nr 084/2021/2816 lõpetamiseks tuleb jätta TMS § 2231 lg 1 alusel rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.L. Sander esitas määruskaebuse, milles nähtuvalt taotleb avaldaja Tartu Maakohtu
27.aprilli 2022 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega avaldus rahuldada. Teade menetluse 084/2021/1189 lõpetamisest (enne selle aegumist) tuli pärast avaldaja päringut kohtutäiturile. Vastuse asemel tulid dokumendid eelnimetatud menetluse lõpetamise kohta ning lisaks teated uuest täitemenetlusest 084/2021/2816 ja täituri tasust. Maksegraafiku asjus on avaldaja suhelnud ainult kohtutäituriga. Avaldaja peab aegumise katkemist kunstlikult tekitatuks Edasine täitemenetluse kestmine aga ei taga enam mitte võla enda tasumist, vaid liigkasumi teenimist sissenõudja poolt. Maksekäsu käsitlevate seaduste formuleerimiseks tuleks siduda tsiviilasja ja täiteasjas numbrid omavahel lahutamatult.
PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED
6.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
7.Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avalduse ja lõpetab täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/2816 nõude täitmise aegumise tõttu ning jätab menetluskulud kõigis kohtuastmetes sissenõudja kanda.
9.Täiteasjas nr 084/2021/2816 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 2. veebruari 2021 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-11-46409. Võlgnik võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 järgi esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. TMS § 2231 lg 1 kohaldamiseks tuleb seega arvestada kuupäeva, millal täitedokument anti esimest korda täitmisele. Kehtiv TsÜS 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on 10 aastat. TsÜS § 157 lg 2 kohaselt algab TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. TsÜS § 159 lg 1 muudatus tehti TsÜS-is täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldas sätte varem kehtinud sõnastus (enne 1. aprilli 2021 kehtinud redaktsioon) praktikas luua sellise olukorra, kus täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel ning algatatakse uuesti sama täitedokumendi korduvalt täitmisele esitamisel. Seletuskirjas on selgitatud, et selline tõlgendus ei ole seaduse eesmärgiga kooskõlas ega vasta ka kehtivale kohtupraktikale. Asja materjalidest nähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile täitmiseks esimest korda
1.märtsil 2012. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 1. märtsil 2012. Järelikult sissenõudja nõude täitmine oleks selle aegumise tähtaja katkemiste või peatumisteta aegunud 1. märtsil 2022.
10.Kehtiv õigus ei piira sissenõudja võimalust esitada TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt avaldus käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel uuesti kohtutäituri poole täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks, kuid sel juhul ei loeta aegumist katkenuks, vaid aegumist arvestatakse täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast. Seega asjaolu, et 19. veebruari 2021 avaldusega ja kohtutäituri 24. veebruari 2021 otsusega nr 084/2021/1189 on täitemenetlus lõpetatud ning algatatud samal päeval järgmine (084/2021/2816), ei oma mõju nõude aegumisele.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus aga asus ekslikult seisukohale, et sissenõudja nõude täitmine oli ajavahemikus 26. märtsist 2021 kuni 28. detsembrini 2021 peatunud TsÜS § 162 alusel. Praeguses asjas on vaja lahendada küsimus, et kas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine peatus või katkes, kui avaldaja esitas täiteasjas nr 084/2021/2816 avalduse
sissenõudjale kohtutäituri kaudu võlgnevuse osade kaupa tasumiseks ning sissenõudja sellega nõustus. Kohtutäitur on välja toonud, et võlgnik esitas kohtutäituri kaudu 4. märtsil 2021 avalduse sissenõudjaga maksegraafiku sõlmimiseks ja sissenõudja esindaja nõustus 26. märtsil 2021 maksegraafikuga. Kohtutäituri hinnangul võis nõude täitmise aegumine olla alates 26. märtsist 2021 peatunud seoses sissenõudja ja võlgniku vahel nõude ajatamise kokkuleppe sõlmimisega. Ka sissenõudja leidis, et aegumine võis olla peatatud seoses kokkuleppe sõlmimisega. Järelikult on nii sissenõudja kui kohtutäitur arvamusel, et tegemist võib olla nõude ajatamise kokkuleppega. TsÜS § 162 kohaselt aegumine peatub ajaks, mil kohustatud isik on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuste täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 1. aprillil 2021 kehtiva TsÜS-i redaktsiooni § 158 lg 3 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri selgitab, et TsÜS § 158 lg 3 seadusesse lisamisel ei ole tegemist kehtiva regulatsiooni muutmisega, vaid sätte täpsustamisega selguse huvides ning muudatus on ajendatud vaidlustest selle üle, kuidas tuleks TsÜS § 158 lg-t 2 tõlgendada. Ringkonnakohus leiab, et kui täiendava tähtaja andmine väljendub võla ajatamise kokkuleppes, on see hinnatav võla tunnistamisena TsÜS § 158 mõistes, mitte aegumise peatumisena. Seetõttu ei ole kohtutäituri ja sissenõudja poolt nimetatud võla ajatamine täitemenetluse peatamise aluseks (TsÜS § 162) vaid vaadata tuleb TsÜS §-i 158, mis sätestab aegumise katkemise nõude tunnustamisega. Kui nõude osalist tasumist lugeda nõude tunnustamiseks, siis võib tekkida olukord, kus iga järgneva tehtava maksega nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti. Käesolevas asjas ongi avaldaja märkinud, et on ka varasemalt kohtutäituriga suhelnud maksegraafikute osas. Avalduse kohaselt on avaldaja maksed olnud aastatel 2018 kuni 2021 100 eurot kuus. Vastuväiteid sellele esitatud ei ole. Kuigi nõude aegumise tähtaja osas on praeguses asjas vaidlus vaid seoses viimase võla maksmisega kokkuleppega, võib hilisemalt tekkida taas küsimus, kas varasemad maksed või kokkulepped olid ka katkemise või peatumise aluseks või mitte. Kui hakata tõlgendama võla ajatamise kokkuleppeid ja võlgnetava osa osalist tasumist tähtaja peatumisena või katkemisena, siis ei ole võimalik nõude sundtäidetavuse tähtaega ette näha ning nõude täitmine võib pikendada märkimisväärselt.
12.Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et vaidlusaluse nõude täitmine aegus 1. märtsil 2022 ja täitedokumendist tuleneva nõude sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 084/2021/2816 tuleb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas lõpetada.
13.Kohus selgitab avaldajale, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril kohtutäituri seaduse § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kohtutäitur nõuab tasu sisse tavaliselt sama täiteasja raames, milles toimus täitemenetlus.
14.Maakohtu määruse tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Avalduse ja määruskaebuse rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel sissenõudja kanda.
Arvestades, et ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning jätab avaldaja menetluskulud sissenõudja kanda, tuleb kindlaks määrata avaldaja menetluskulude rahaline suurus. Avaldaja on ise allkirjastanud maakohtule esitatud avalduse ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse. Avaldaja oli avalduse esitamisel maakohtule ja määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtule riigilõivu tasumisest vabastatud (riigilõivuseadus (§ 22 lg 1 p 111). Kuna käesolevas asjas ei ole vaja hinnaga menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel, määrab ringkonnakohus ise asjas kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud. Kuna avaldajal ei ole menetluskulusid tekkinud, siis hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
15.Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isik on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kuna RLS § 22 lg 1 p 111 alusel ei olnud vajalik tasuda käesolevas asjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu, on avaldajal TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enam tasutud osas riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. RLS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega kui avaldaja soovib riigilõivu 20 euro tagastamist, tuleb tal esitada taotlus ringkonnakohtule riigilõivu tagastamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.