Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

Kehtiv TsÜS 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on 10 aastat. Seega võis 2. veebruari 2012 kohtulahendi täitmine aeguda 28. veebruaril 2022. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kohtu poolt võetud täitemenetluse registri ja kohtutäituri selgituste kohaselt esitati tsiviilasjas nr 2-11-46409 tehtud kohtulahend kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 1. märtsil 2012. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes seega 1. märtsil 2012 ning algas samast kuupäevast uuesti. Täitedokumendist tulenevad nõuded said aeguda 1. märtsil 2022. Asjaolu, et esimene täitemenetlus on sissenõudja avalduse alusel lõpetatud ning alustatud uus täitemenetlus, ei pikenda otsuse täitmise tähtaega. TsÜS § 159 lg 1 viitab selgelt sellele, et oluline on täitedokumendi esimene täitmiseks esitamine. TsÜS § 162 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. TsÜS § 168 lg 2 näeb ette, et nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Kohtutäituri vastuse kohaselt esitas avaldaja 4. märtsil 2021 kohtutäituri kaudu avalduse sissenõudjaga maksegraafiku sõlmimiseks. Avaldusest nähtuvalt on võlgnik soovinud tasuda võlga graafiku alusel 100 eurot kuus. Sissenõudja esindaja vastas kohtutäiturile

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

sissenõudjale kohtutäituri kaudu võlgnevuse osade kaupa tasumiseks ning sissenõudja sellega nõustus. Kohtutäitur on välja toonud, et võlgnik esitas kohtutäituri kaudu 4. märtsil 2021 avalduse sissenõudjaga maksegraafiku sõlmimiseks ja sissenõudja esindaja nõustus 26. märtsil 2021 maksegraafikuga. Kohtutäituri hinnangul võis nõude täitmise aegumine olla alates 26. märtsist 2021 peatunud seoses sissenõudja ja võlgniku vahel nõude ajatamise kokkuleppe sõlmimisega. Ka sissenõudja leidis, et aegumine võis olla peatatud seoses kokkuleppe sõlmimisega. Järelikult on nii sissenõudja kui kohtutäitur arvamusel, et tegemist võib olla nõude ajatamise kokkuleppega. TsÜS § 162 kohaselt aegumine peatub ajaks, mil kohustatud isik on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuste täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 1. aprillil 2021 kehtiva TsÜS-i redaktsiooni § 158 lg 3 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri selgitab, et TsÜS § 158 lg 3 seadusesse lisamisel ei ole tegemist kehtiva regulatsiooni muutmisega, vaid sätte täpsustamisega selguse huvides ning muudatus on ajendatud vaidlustest selle üle, kuidas tuleks TsÜS § 158 lg-t 2 tõlgendada. Ringkonnakohus leiab, et kui täiendava tähtaja andmine väljendub võla ajatamise kokkuleppes, on see hinnatav võla tunnistamisena TsÜS § 158 mõistes, mitte aegumise peatumisena. Seetõttu ei ole kohtutäituri ja sissenõudja poolt nimetatud võla ajatamine täitemenetluse peatamise aluseks (TsÜS § 162) vaid vaadata tuleb TsÜS §-i 158, mis sätestab aegumise katkemise nõude tunnustamisega. Kui nõude osalist tasumist lugeda nõude tunnustamiseks, siis võib tekkida olukord, kus iga järgneva tehtava maksega nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti. Käesolevas asjas ongi avaldaja märkinud, et on ka varasemalt kohtutäituriga suhelnud maksegraafikute osas. Avalduse kohaselt on avaldaja maksed olnud aastatel 2018 kuni 2021 100 eurot kuus. Vastuväiteid sellele esitatud ei ole. Kuigi nõude aegumise tähtaja osas on praeguses asjas vaidlus vaid seoses viimase võla maksmisega kokkuleppega, võib hilisemalt tekkida taas küsimus, kas varasemad maksed või kokkulepped olid ka katkemise või peatumise aluseks või mitte. Kui hakata tõlgendama võla ajatamise kokkuleppeid ja võlgnetava osa osalist tasumist tähtaja peatumisena või katkemisena, siis ei ole võimalik nõude sundtäidetavuse tähtaega ette näha ning nõude täitmine võib pikendada märkimisväärselt.

Arvestades, et ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning jätab avaldaja menetluskulud sissenõudja kanda, tuleb kindlaks määrata avaldaja menetluskulude rahaline suurus. Avaldaja on ise allkirjastanud maakohtule esitatud avalduse ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse. Avaldaja oli avalduse esitamisel maakohtule ja määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtule riigilõivu tasumisest vabastatud (riigilõivuseadus (§ 22 lg 1 p 111). Kuna käesolevas asjas ei ole vaja hinnaga menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel, määrab ringkonnakohus ise asjas kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud. Kuna avaldajal ei ole menetluskulusid tekkinud, siis hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.