Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-1217
Tsiviilasi
Kirja OÜ hagi Eesti Vabariigi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 119/2021/384
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. mai 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Vabariigi (Maksuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Hageja (vastustaja): Kirja OÜ (registrikood 12851826), seaduslik esindaja juhatuse liige T.M.
ja
Tolliameti
kaudu)
Kostja (apellant): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349), volitatud esindaja Mikk Kangro Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Hageja on nõude täiteasjas I täitnud. Seetõttu ei vaidle kostja vastu kinnisasjalt kohtuliku hüpoteegi kustutamisele. Kostja on kinnistusosakonnale esitanud ka avalduse koos hageja nõusolekuga hüpoteegi kustutamiseks. Hageja tegelik eesmärk ongi kinnisasjalt kohtuliku hüpoteegi kustutamine. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi tunnistab kohus sundtäitmise lubamatuks ning jõustunud kohtulahendi aluse saab täitemenetluse lõpetada, kuid mitte hüpoteeki kustutada. Seetõttu ei ole hagejal võimalik hagiga eesmärki saavutada. Kohtlikku hüpoteeki ei ole võimalik kustutada seetõttu, et täiteasjas II kanti hageja kinnisasjale käsutamise keelumärge. Kohtutäituri II arvates tagab kohtulik hüpoteek ka J.M. lt kriminaalasjas välja mõistetud sundraha täitmist.
nõusolekuga kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kohtulik hüpoteek on aga kustutamata, kuna kinnistusraamatusse on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks täiteasjas II kostja kasuks. Samas kostja ei nõustu kohtutäituri II arvamusega, et kohtulik hüpoteek tagab mh kriminaalasjas J.M. lt välja mõistetud sundraha täitmist. Kohtulik hüpoteek tagas üksnes avalik-õiguslikust nõudeid tulenevaid kohustusi, mis on täidetud. Kohtutäituril II puudus seega õigus seada hageja kinnisasjale käsutamise keelumärget. Seetõttu oleks hageja pidanud esitama hagi kohtutäituri II vastu TMS § 222 alusel. Lisaks võib asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 järgi isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab.
võtmisest
tuleb
(TMS § 217 lg 1), kuna poolte vahel vaidlus täitedokumendi täitmise üle puudub. Kokkuvõttes oli siiski õige maakohtu järeldus, et kuna hageja on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud, tuleb menetlus täiteasjas I lõpetada. Selle üle kostja ka ei vaidle. Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht selle kohta, nagu polnuks hageja täiteasja I võlgnikuks TMS § 5 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamine ei ole välistatud (AÕS § 333 koosmõjus AÕS §-ga 364). Sellises olukorras säilib kohtulik hüpoteek kinnisasja uue omaniku (hageja) suhtes ning kohtulikku hüpoteeki saab täitemenetluses realiseerida üksnes tema suhtes (AÕS § 352 lg 1 koosmõjus AÕS §-ga 364). Kohtutäitur võtab kohtulahendi (ja kohtuliku hüpoteegi) TMS § 18 lg 1 esimese lause järgi täitmisele, kuna õigusjärglus kinnisasja osas (omaniku muutumine) on tõendatav kinnistusraamatu väljavõttega. Praegusel juhul võõrandas J.M. kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasja 14. jaanuaril 2019 hagejale, seega oli hageja pärast seda 2021. a-l algatatud täitemenetluses täiteasjas I võlgnikuks (TMS § 5 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.