Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi R. J.i ja A. J.i vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamise ja nõusolekute andmiseks kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 50 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, e-post [email protected]);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: D. K. (e-post XXX); Kostja I: R. J. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX);
Kostja II: A. J. (isikukood XXX, elukoht XXX e-post
XXX, XXX);
Kostjate lepinguline esindaja: V. L. (OÜ Nomos, epost XXX). Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi R. J.i ja A. J.i vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamise ja nõusolekute andmiseks kohustamise nõudes.
2.Tunnistada kehtetuks R. J.i (isikukood XXX) ja A. J.i (isikukood XXX) vahel 26.01.2021 sõlmitud kinkeleping ja asjaõigusleping, millega läks R. J.i omandist välja kinnisasi registriosa numbriga XXX.
3.Kohustada A. J.it (isikukood XXX) andma nõusolek tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatu registriosast numbriga XXX ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja registriosa numbriga XXX ainuomanikuna sisse R. J. (isikukood XXX). Asendada A. J.i (isikukood XXX) nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
4.Kohustada R. J.it (isikukood XXX) andma nõusolek tema kandmiseks ainuomanikuna kinnistusraamatu registriossa numbriga XXX. Asendada R. J.i (isikukood XXX) nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
5.Kustutada kinnistusraamatu registriosast numbriga XXX II jaost kanne A. J.i kohta ja teha uus kanne, millega kinnisasja omanikuna sisse kanda R. J..
6.Edastada jõustunud kohtuotsus Tartu kinnistusraamatusse kannete tegemiseks.
Maakohtu
kinnistusosakonnale
7.Jätta jõusse 16.11.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega keelati A. J.il (isikukood XXX) kinnistu registriosa numbriga XXX käsutamine ja kanti kinnistusraamatusse registriossa number XXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349) kasuks tsiviilasjas nr 2-21-17669 esitatud nõude tagamiseks. Menetluskulud
8.Jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
9.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palub tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 26.01.2021 sõlmitud kinnistu kinkeleping, millega kostja I kinkis kinnisasja registriosa numbriga XXX2 kostjale II. 26.01.2021 sõlmisid kostja I ja kostja II Tallinna notari R. Kimmeli notaribüroos lepingu, mille kohaselt võõrandas kostja I kostjale II kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa (100%) ning asukohaga XXX. Kostja I maksuvõlg summas 148 602,81 eurot koosneb 09.07.2018 vastutusotsusega nr 13-7/00838-153 määratud maksusummast, mille saldo on 148 416,81 eurot, ja tasumata deklareeritud füüsilise isiku tulumaksust summas 186 eurot (periood 2019. aasta). Tasumata füüsilise isiku tulumaksust on 10.11.2021 seisuga arvestatud intress kokku summas 36,83 eurot. Vastutusotsus jõustus 15.09.2020 Riigikohtu määrusega nr 3-18-1912.
2.10.08.2018 esitas hageja Eestis asuvatele krediidiasutustele korralduse kostja I pangakontode arestimiseks 152 447,05 euro ulatuses. Arestiti ka kostja I töötasu. Alates 10.08.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni on pangakonto aresti tulemusena laekunud
441,77 eurot, töötasu arestimise tulemusena on õnnestunud sisse nõuda 679,49 eurot ja FIDEK tagastusnõuete arvelt on nõue tasutud 865,10 euro ulatuses. 06.11.2018 esitas hageja LHV Pank AS-ile korralduse nr 13-2.9/4348 omandiõiguse üleandmiseks ja nõudeõiguse ning rahaliste õiguste arestimiseks. Hageja poolt sooritatud päringutest Eesti Väärtpaberikeskuse ja Maanteemeti liiklusregistri andmebaasi ning ekinnistusraamatusse nähtuvalt ei ole kostja I omandis registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Seega ei kuulu kostjale I sellist registervara, mille arvelt võiksid hageja nõuded saada täies ulatuses rahuldatud. Võttes arvesse nõude suurust on hageja arvamusel, et kõikide sissenõudmistoimingute sooritamine ei vii vastutuskohustuse täieliku rahuldamiseni. Seega on maksuhalduril olukorras, kus eelduslikult sissenõude pööramisega kostja I varale ei kaasneks maksuhalduri kui sissenõudja nõude täielikku rahuldamist, õigus esitada hagi kostja I ja tehingu teiste poole (kostja II) vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab maksuhalduri kui sissenõudja huvisid.
3.Hageja alustas vastutuskohustuse sundkorras sissenõudmist 10.08.2018, seades MKS § 130 lg 1 p 3 alusel kostjale I kuuluvatele pangakontodele arestid. Füüsilise isiku tulumaksu täitmise eesmärgil hoiatati kostjat I sundtäitmisega ning talle on selgitatud, et maksuhalduril on õigus arestida pangakontod, seada käsutamise keelumärked varale ja teha muid täitetoiminguid MKS 13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Kuivõrd kostja I ei ole viidatud sundtäitmise hoiatust järginud (ei ole tasunud nõuet 10 päeva jooksul), arestis 19.06.2020 Maksu- ja Tolliamet kostja I pangakontod tasumata füüsilise isiku tulumaksu ulatuses. Siiski on hageja arvamusel, et isegi kõikide sissenõudmistoimingute sooritamine ei viiks maksunõude täieliku rahuldamiseni. Maksuhalduril on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei viiks nõude rahuldamiseni tulenevalt järgmistest asjaoludest: 1) avalike registrite andmete kohaselt puudub kostja I omandis registervara; 2) maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt puudub kostjal I piisav sissetulek, mille arvelt oleks võimalik nõuete rahuldamine; 3) kostja I ei ole äriühingute osanik, mistõttu ei ole võimalik ka dividendide väljamaksetest saadav tulu. Täidetud on eeldus, mille kohaselt sissenõude pööramine kostja I varale ei ole viinud ega ei viiks nõude rahuldamiseni.
4.26.01.2021 sai kostja I pärimise kaudu kinnistu registriosa numbriga XXX omanikuks ja samal päeval võõrandas nimetatud kinnisasja kinkelepinguga kostjale II. Tehingu (kinnistu kinkimise) kehtetuks tunnistamise üldised eeldused on täidetud. Täiendav eeldus kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks tuleneb TMS § 189 lg-st 1, mille kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Käesoleval juhul on hagiavaldus esitatud õigeaegselt, kuivõrd 26.01.2021 kinkeleping on sõlmitud vähem kui kaks aastat tagasi. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et kostja I ja kostja II vahel 26.01.2021 sõlmitud kinkelepingu osas ei ole hagejal vaja tõendada, kas kinkelepinguga tehtud tehing tehti hageja huve kahjustades ja kas kostja II sellest teadis või pidid teadma, kuivõrd 26.01.2021 kinkeleping on TMS § 189 lg 1 alusel automaatselt tagasivõidetav. Eeltoodust lähtuvalt on täidetud TMS §st 187 tulenevad hagi esitamise eeldused ning esineb TMS § 189 lg-st 1 tulenev tehingu tagasivõitmise alus.
5.Hageja leiab, et kinkelepingu sõlmimisega kahjustati sissenõudja huve, kuna nimetatud tehingutega loobus kostja I suures osas oma varast. Tehingu mittesõlmimine oleks taganud kostja I kohustuste vähemalt osalise rahuldamise kostja I vara arvelt. Kinkelepingus hindasid kostja I ja kostja II ja kinnistu väärtuseks 50 000 eurot. Kinnistu ei ole koormatud hüpoteekidega.
6.Hageja hinnangul on kostjad teinud tehingu üksnes sundtäitmise vältimise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kinnisasja üleandmisega kostjale II kahjustas kostja I sissenõudja huve, kuna selle tagajärjel muutus sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks. Kinnisasja kinkimise päeva seisuga oli R. J. vastutuskohustustest teadlik. Kostja I teadis 26.01.2021, et vastutusotsusega määratud summa sissenõudmiseks on maksuhaldur alustanud sundtäitmistoiminguid. Kinnisasja võõrandamine lähikondsele on ilmselgelt kantud eesmärgist vältida maksuvõla sissenõudmist isikliku vara arvelt. Väärib märkimist, et kõik lepingu sõlmimisega seotud kulud tasus kostja I ise. Antud juhul oli kostja I teadlik, et kinkelepingu sõlmimine toob kaasa maksunõude sissenõudmise võimatuks muutumise, kuivõrd pärast kinnistu võõrandamist ei jäänud kostjale I piisavalt vara hageja nõude tasumiseks. Tekkinud kohustusest teadmine hetkel, mil tehing sooritatakse, on suunatud õiguste teostamisele sellisel viisil, mille eesmärgiks on kahju tekitamine (teistele) võlausaldajatele. Arvestades eeltoodut, on hageja seisukohal, et kostja I ja kostja II vahel sõlmitud tehing kahjustasid hageja kui sissenõudja huve, kuna tehingute tagajärjel muudeti teadlikult sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks.
7.Kostja II teadis või vähemalt pidi teadma sissenõudja huvide kahjustamisest. Kostja I kinkis oma kinnisasja tütrele. Seega on kostja II puhul tegemist kostja I lähikondsega PankrS § 117 lg 1 p 3 mõistes, mis sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad. Seega kohaldub antud asjas TMS § 188 lg 2, mille kohaselt saab eeldada, et kostja II teadis või pidi teadma, et vara kinkimisega võidakse kahjustada kostja I võlausaldajate (sh tulevikus tekkivate võlausaldajate) huve.
8.Käesoleval juhul on tuvastatud, et kinnisasja registriosa numbriga XXX tagastamisel tuleb kanda kinnisasja omanikuna sisse kostja I. Kinnistusraamatu kannete muutmiseks on vajalik, et kohtuotsus sisaldaks kinnisasja praeguse omaniku (kostja II) ja endise omaniku (kostja I) nõusolekuid ja/või tahteavaldusi asendavaid resolutsioone, mis võimaldavad kohtuotsuse alusel kinnistusraamatu kandeid muuta.
9.Hageja palub tunnistada kehtetuks R. J.i (isikukood XXX) ja A. J.i (isikukood XXX) vahel 26.01.2021 sõlmitud kinkeleping ja asjaõigusleping, millega läks R. J.i omandist välja kinnisasi registriosa numbriga XXX. Kohustada A. J.it andma nõusolek tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatu registriosast nr XXX ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna sisse R. J., asendades A. J.it nõusoleku kohtuotsusega. Kohustada R. J.it andma nõusolek tema kandmiseks ainuomanikuna kinnistusraamatu registriossa nr XXX, asendades R. J.i nõusoleku kohtuotsusega. Kustutada kinnistusraamatu registriosa nr XXX II jaost kanne A. J. kohta ja teha uus kanne, millega kinnisasja omanikuna sisse kanda R. J.. Kostja I vastuväited hagile
10.Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I on seisukohal, et hageja poolt vaidlustatud kinkeleping ei kahjusta sissenõudja huvisid, seega puudub alus nõude rahuldamiseks hagi esitamisega läbi tagasivõitmise. Hageja on esitanud tõendina 09.07.2018 vastutusotsuse nr 13-7/00838-15, väites, et tegemist on kehtiva ja täitmiseks kohustusliku täitedokumendiga. Kostja I hageja käsitlusega ei nõustu ja leiab, et hageja nõue on alusetu, kuna vastutusotsus on õigusvastane, seega kehtetu, tegemist on kostja I põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga ja seega ei saa vastutusotsus olla täitmiseks kohustuslik.
11.Vastutusotsuse menetluse käigus on kostja I asunud seisukohale, et vastutusotsuse menetlus on kriminaalõigusliku iseloomuga menetlus, kus kostjal I puudus
kaasaaitamiskohustus, maksuhaldur oleks pidanud tagama kostjale I kaitseõiguse, tutvustama talle tema õigusi, samuti oleks pidanud vastutusotsuse menetluse käigus ja vastutusotsuse kohtuliku kontrolli käigus kontrollitama Ehitusturva OÜ suhtes tehtud maksuotsuse seaduslikkust. Maksuhaldur kostjale I kaitseõigust ei taganud, kostjale I õigusi ei tutvustanud, kostja I soovi saada selgust oma õigustest ja maksuhalduri õiguskäsitlusest käsitles maksuhaldur kui kostja I soovi menetlusega venitada ja menetlust takistada, vastutusotsuse eelduseks olnud OÜ Ehitusturva suhtes tehtud maksuotsuse õiguspärasust vastutusotsuse menetluses ja vastutusotsuse kohtulikus menetluses ei kontrollitud.
12.Kostja I on seisukohal, et Eesti Vabariigis maksuhalduri ja ka halduskohtute konstateering, et maksumenetluse näol on tegemist pelgalt haldusmenetlusega ja menetlusosalisele ei laiene kriminaalmenetluses ette nähtud õiguslikud tagatised, ei muuda maksumenetlust haldusmenetluseks. Samal ajal, kui temalt nõuti teavet seoses tema kui Ehitusturva OÜ juhatuse liikme suhtes läbi viidava vastutusotsuse menetlusega, oli Maksu- ja Tolliameti menetluses kriminaalasi, kus üheks kahtlustatavaks oli OÜ Delta Security, milles kostja I oli juhatuse liige. Samas vastutusotsuses p-s 3.3 alapunkt C heidetakse kostjale ette kaasaaitamiskohustuse rikkumist, seega on kostjale I sisuliselt ette heidetud seda, et ta kasutas põhiseaduslikku enese mittesüüstamise privileegi olukorras, kus tema suhtes viidi läbi kriminaalõigusliku iseloomuga menetlust (vastutusotsuse menetlus), samal ajal toimus kriminaalasja kohtueelne menetlus asjas, kus kahtlustatavaks oli kostja poolt juhitud teine äriühing ja kostjal I oli reaalne alus arvate, et ka temale võidakse esitada kriminaalsüüdistus.
13.Kostja I on seisukohal, et riigisisene õigus, mis käsitleb maksumenetluse, sealhulgas vastutusotsuse menetluse iseloomu, menetluse ja sellele kohaldatava õiguse tagajärgi, ei ole selge ega üheselt arusaadav ja puudutatud isikule ei ole ette näha talle kohaldatava riigisisese õiguse tagajärjed.
14.Hageja on esitanud tõendina Riigikohtu Halduskolleegiumi 15.09.2020 määruse, millega jäeti kostja I ja kaaskaebajate kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kostja I esitab siinjuures tõendina kassatsioonkaebuse, milles sisaldus taotlus eelotsustuse küsimiseks Euroopa Liidu Kohtult. Kuna Riigikohus kostja I kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud, samas ka ei põhjendanud, miks ei peetud vajalikuks pöörduda eelotsustuse küsimiseks Euroopa Liidu Kohtusse, siis tõendab ka Riigikohtu 15.09.2020 määrus kostja I õiguste rikkumist. Kostja II vastuväited hagile
15.Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II omandas 26.01.2021 kinkelepinguga kinnistu asukohaga XXX. On ilmselge, et kinkelepingu kehtetuks tunnistamine kahjustab kostja II õigusi ja tekitab talle kohustusi. Hageja väidab, et kostjal I on maksuvõlg, mis peamiselt koosneb 09.07.2018 vastutusotsusega nr 13-7/00838-15 määratud maksusummast 148 416,81 eurot. Kostja I on avaldanud oma vastuses hagiavaldusele seisukoha, et vastutusotsuse näol on tegemist kostja I põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga ja kohus peaks keelduma tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastama. Kostja II ei ole olnud menetlusosaline kostja I suhtes läbi viidud vastutusotsuse menetluses, seega ei tea ta, missuguseid tõendeid on vastutusotsuse menetluses kogutud ja kas menetluse läbiviimisel on rikutud kostja I põhiõigusi. Samas on kostja II seisukohal, et juhul, kui kostja I suhtes läbi viidud vastutusotsuse menetlus on olnud õigusvastane, siis kinkelepingu kehtetuks tunnistamine õigusvastase rikkumisega saadud tõendi alusel rikub ka kostja II õigusi ja ka kostjal II peab olema võimalus oma õiguste kaitseks kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit.
16.Kuna vastutusotsus 13-7/00838-15 ei ole lubatud tõend, siis ei ole hageja tõendanud oma nõuet kostja I vastu, hageja ei ole käsitletav sissenõudjana ja vastutusotsus ei ole käsitletav täitmiseks kohustusliku täitedokumendina.
17.Hagiavalduses toodud maksuvõla osa, mis koosneb tasumata füüsilise isiku tulumaksust summas 168 eurot ja sellelt arvestatud intressist summas 36,83 eurot, s.o kokku 204,83 eurot ei saa aga olla nõudeks, mis õigustaks kinkelepingu kehtetuks tunnistamist. Kostja II on seisukohal, et tulenevalt kostjate õiguskäsitlusest ei ole hageja poolt vaidlustatud kinkeleping kahjustanud sissenõudja huvisid, seega puudub alus nõude rahuldamiseks hagi esitamisega läbi tagasivõitmise. Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
19.Asjas puudub vaidlus, et kostja I ja kostja II vahel sõlmiti 26.01.2021 kinnistu kinkeleping (tlk 9-13), millega kostja I kinkis kinnisasja registriosa numbriga XXX2 kostjale II. Kostjal I on maksuvõlg summas 148 602,81 eurot, mis koosneb 09.07.2018 vastutusotsusega nr 13-7/00838-153 määratud maksusummast, mille saldo on 148 416,81 eurot, ja tasumata deklareeritud füüsilise isiku tulumaksust summas 186 eurot (periood 2019. aasta). Tasumata füüsilise isiku tulumaksust on 10.11.2021 seisuga arvestatud intress kokku summas 36,83 eurot. Vastutusotsus jõustus 15.09.2020 Riigikohtu määrusega nr 3-18-1912.4.
20.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 26.01.2021 sõlmitud kinkeleping ja asjaõigusleping, millega läks kostja I omandist välja kinnisasi registriosa numbriga XXX. Hageja palub kohustada kostjat II andma nõusolek tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatu registriosast nr XXX ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna sisse kostja I, asendades kostja II nõusoleku kohtuotsusega. Kohustada kostja I andma nõusolek tema kandmiseks ainuomanikuna kinnistusraamatu registriossa nr XXX, asendades kostja I nõusoleku kohtuotsusega. Kustutada kinnistusraamatu registriosa nr XXX II jaost kanne kostja II kohta ja teha uus kanne, millega kinnisasja omanikuna sisse kanda kostja I. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu.
21.Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187, § 188 ja § 189. TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kohus märgib, et antud juhul on hageja järginud TMS § 189 lg-s 1 nimetatud tähtaega ning hagi on esitatud vähem kui kaks aastat pärast 26.01.2021 toimunud kinkelepingu sõlmimist, kuna hagi on esitatud 10.11.2021. Kohus võtab arvesse, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-41-13 p-s 12 leidnud, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, s.t et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erand on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud.
22.Kohus leiab, et antud juhul on TMS § 187 lõigete 1 ja 2 kohaldamise eeldused täidetud, kuna hageja on tõendanud, et hagejal kui sissenõudjal on kehtiv täitedokument – maksuhalduri 09.07.2018 vastutusotsus nr 13-7/00838-153 (tlk 15-34). TMS § 2 lg 1 pst 12 tuleneb, et täitedokument on maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. Samuti on hageja kui sissenõudja nõue muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Nimelt ei ole kostja I tasunud vastutusotsusega talle tasumiseks määratud kohustusi, mistõttu maksuhaldur alustas maksukorralduse seaduse (MKS) § 128 lg 4 p 2, lg 41 ja § 130 lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhaldur on alates 10.08.2018 teinud krediidiasutustele korraldusi kostja I pangakontode arestimiseks ja pangakontolt raha ülekandmiseks Maksu- ja Tolliameti pangakontole summas 152 447,05 eurot ning sellega alustanud kostja I võla sundtäitmist. Sissenõude pööramine kostja I pangakontole ei ole viinud hageja nõude rahuldamiseni. Asjas puudub vaidlus, et avalike registrite (kinnistusraamat, Maanteeameti liiklusregister, Eesti väärtpaberite register) andmete kohaselt ei kuulu kostjale I vallas- või kinnisvara, mille arvelt võiksid hageja nõuded saada rahuldatud.
23.Kohus leiab, et täidetud on ka TMS § 189 lg 1 kohaldamise eeldused ega esine asjaolusid, mis võimaldaksid lähtuda TMS § 189 lg-st 3, mille kohaselt toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad. Nimelt ei ole majanduslikult väärtusliku kinnistu ära kinkimise näol tegemist tavapärase kingitusega, vaid kostja I sooviga ennast varatuks muuta, et vältida hageja kasuks välja mõistetud võlgnevuse tasumist, mistõttu oli tegemist hageja huvisid oluliselt kahjustava tehinguga. Kostjad on 26.01.2021 kinnistu kinkelepingu punktis 2.5 avaldanud, et hindavad lepingu eseme väärtuseks 50 000 eurot (tlk 11), seega on tegemist olulise väärtusega esemega.
24.Kohtu hinnangul on asjakohatud ka kostjate vastuväited, mis puudutavad vastutusotsuse nr 13-7/00838-15 kehtivust ja seaduslikkust. Kohus märgib, et nähtuvalt asjaoludest on vastutusotsuse nr 13-7/00838-15 peale esitatud kostja I poolt vaie, mis jäeti Tallinna Halduskohtu 13.11.2019 otsusega (tlk 146-157) rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2020 otsusega (tlk 158-168) jäeti Tallinna Halduskohtu 13.11.2019 otsusele kostja I poolt esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohtu 15.09.2020 otsusega keelduti kostja I poolt Tallinna Halduskohtu 13.11.2019 otsusele esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Seega on vastutusotsuse nr 13-7/00838-15 seaduslikkust kontrollitud kolmes kohtuastmes, tegemist on kehtiva ja põhjendatud täitedokumendiga ning kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et vastutusotsus on õigusvastane.
25.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja TMS § 184 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavalduse asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohutuse olemasolu. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Seega saab omandi tagastamist ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks vajalikku nõusolekut hageda kohtus, lähtudes KRS § 341 lg-st 8, TsÜS § 68 lg-st 5 ja TMS §-st 184. Kinnistusraamatu kannete muutmiseks on vajalik, et kohtuotsus sisaldaks kinnisasja praeguse omaniku
kostja II ja endise omaniku kostja I nõusolekuid ja/või tahteavaldusi asendavaid resolutsioone, mis võimaldavad kohtuotsuse alusel kinnistusraamatu kandeid muuta. Kohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb kostjat II kohustada tagastama kinnistu registriosa numbriga XXX kostja I omandisse ning andma nõusolek kostja I omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.
26.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab esitatud hagi ning tunnistab kehtetuks R. J.i (isikukood XXX) ja A. J.i (isikukood XXX) vahel 26.01.2021 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega läks R. J.i omandist välja kinnisasi registriosa numbriga XXX. Kohus kohustab A. J.it (isikukood XXX) andma nõusolek tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatu registriosast numbriga XXX ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja registriosa numbriga XXX ainuomanikuna sisse R. J. (isikukood XXX). Asendada A. J.i (isikukood XXX) nõusolek käesoleva kohtuotsusega. Samuti kohustab kohus R. J.it (isikukood XXX) andma nõusolek tema kandmiseks ainuomanikuna kinnistusraamatu registriossa numbriga XXX. Asendada R. J.i (isikukood XXX) nõusolek käesoleva kohtuotsusega. Kinnistusraamatu registriosast numbriga XXX II jaost tuleb kustutada kanne A. J.i kohta ja teha uus kanne, millega kinnisasja omanikuna sisse kanda R. J.. Jõustunud kohtuotsus tuleb edastada Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kannete tegemiseks.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 alusel on hagihind 50 000 eurot.
28.Kohus on käesolevas asjas kohaldanud 16.11.2021 määrusega hagi tagamist. TsMS § 386 lg-st 4 tulenevalt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb kooskõlas TsMS § 386 lõikega 4 jätta jõusse 16.11.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega keelati A. J.il (isikukood XXX) kinnistu registriosa numbriga XXX käsutamine ja kanti kinnistusraamatusse registriossa number XXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349) kasuks tsiviilasjas nr 2-21-17669 esitatud nõude tagamiseks.
Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg-st 1 tulenevalt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda.
30.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.