Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Avaldus K Ka (edaspidi ka avaldaja) esitas avalduse Narva linn, Kangelaste prospekt 12 B korteriühistu (edaspidi ka puudutatud isik) vastu parkimistrahvi tühisuse tuvastamise nõudes. Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja A K abielu 20.07.2001. Abikaasad elasid kuni 2017. aasta maini koos ühise perena. Narvas Kangelaste 12b korteris nr x elas pere alates 2013. aasta märtsist. Abikaasade vahel kehtis kuni 14.04.2020 varaühisuse varasuhe. 19.02.2014 allkirjastasid KÜ Kangelaste 12b ja A K parkimiskoha kasutamise õiguse lepingu (käesolevas edaspidi nimetatud ka kui „leping“). Lepingu kohaselt andis KÜ Kangelaste 12b kasutajale kindlaksmääratud parkimiskoha kasutamiseks õigu-se. 2017. a maist on avaldaja ja A Ki abielusuhted lõppesid. A K ei ela avaldajaga koos ning ei ela ka Kangelaste 12b Narva elamus. 03.09.2020 teatas A K avaldajale, et ta on avaldaja teadmata sõlminud parkimiskoha kasutamise õigusest loobumise või selle õiguse üleandmise tehingu. 03.09.2020 saatis avaldaja ekirja KÜ Kangelaste 12b juhatuse liikmele N Kle. E-kirjas palus avaldaja esitada parkimiskohast loobumise või selle üleandmise dokument juhul, kui selline tehing on sõlmitud. 09.09.2020 väitis KÜ Kangelaste 12b juhatuse liige N K oma vastus e-kirjas, et korteri nr x omanik A K esitas 2018. aasta aprillis taotluse parkimiskohast keeldumiseks ning sai samal kuul sularaha 500 €. Vastusele oli lisatud T B avaldus ja A. Ki kinnitus sularaha vastuvõtmise kohta. 13.10.2020 ostis avaldaja sõiduauto ja hakkas seda parkima 19.02.2014 KÜ Kangelaste 12b ja A Ki poolt allkirjastatud parkimiskoha kasutamise õiguse lepingu järgsel parkimiskohal.

2-21-4092 18.10.2020 saatis avaldaja e-kirja KÜ Kangelaste 12b juhatuse liikmele N Kle teatega, et tema auto Volkswagen xX on pargitud korterile x määratud kohal, mis osteti 2014. aasta veebruaris. 19.10.2020 e-kirjas nõudis KÜ Kangelaste 12b, et avaldaja vabastaks parkimiskoha. 19.10.2020 KÜ-le Kangelaste 12b saadetud vastuses selgitas avaldaja, et avaldaja ja tema abikaasa, olles korteri nr x kaasomanikud, ostsid parkimiskoha kasutamise õiguse ühise raha eest ning, et KÜ-l ei olnud õigust ilma avaldaja nõusolekuta tema parkimiskoha kasutamise õigust müüa. 17.11.2020 saatis KÜ Kangelaste 12b avaldajale kirja, milles väitis, et Loeb T Ka käitumise, Volkswagen xX määratud parkimiskohta omavolilise parkimisega T B kasutaja õiguste rikkumise, ebaseaduslikuks ja ebaausaks. KÜ hoiatas, et kui T Ka korteriühistu parkimiskoha vabastamise nõudele ei reageeri, määrab KÜ T Kale trahvi 1,50 € päevas (alates 24.10.2020) lepingu artikli 4.6 ja perekonnaseaduse artikli 18 esimese osa kohaselt; ja paneb korteriomanike hääletusele küsimuse korteriomandi nr x kohtulikus korras võõrandamiseks vastavalt korteriomandi- ja korteriühistu seaduse §-le 32. 2020. aasta novembrikuu korteri nr x kommunaalmaksete teatisel z1/z märkis KÜ Kangelaste 12B K Kale trahvinõude 57 € (Trahv (parkimine) 57 €). 23.11.2020 saadetud e-kirjas selgitas Korteriühistu juhatuse liige N K K Kale, et trahv 1,5 € päevas (alates 24.10.2020) määratai kooskõlas lepingu punktiga 4.6 ja perekonnaseaduse § 18 lõikega 1. Avaldaja leiab, et 2018. aastal A Ki poolt tehingu tegemist ei saa pidada perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtud tehinguks, kuna avaldaja ja A Ki abielusuhted lõppesid hiljemalt 2017. aasta mais. A K elas sellest ajast alates avaldajast lahus ega elanud enam Kangelaste 12b elamus. Isegi, kui A K sõlmis 2018 aastal tehingu parkimiskohast loobumise või selle kasutusõiguse üleandmise kohta, ei ole see tehing avaldajale siduv ega kohustav. Avaldaja ei olnud andnud A Kile nõusolekut parkimiskoha osas tehinguid sõlmida ja A Kil ei olnud õigust ühisvara üksi valitseda. 2018. a tehing sõlmimiti pärast seda, kui A Ki ja avaldaja abielusuhted olid lõppenud, nad elasid lahus ega ei elanud ka samas elamus. Seetõttu ei saanud ka eeldada, et A Kashenkov oleks teinud tehingu perekonna vajaduste katmiseks. Järelikult 19.02.2014 sõlmitud parkimiskoha kasutamise leping kehtib avaldaja suhtes. (Siinjuures väärib märkimist, et kuna korteriühistu nõuab selle lepingu alusel trahvi, siis ka korteriühistu seeläbi ise tunnistab, et leping kehtib). Kui 19.02.2014 sõlmitud parkimiskoha kasutamise leping avaldaja suhtes kehtib, ei ole avaldaja poolt auto parkimine selles lepingus määratud parkimiskohale mingilgi viisil lepingu rikkumine, vaid lepingust tuleneva õiguse lepinguga kooskõlas kasutamine. Lepingust tuleneva õiguse kasutamise eest trahvi nõudmiseks puudub õiguslik alus. Samas, kui oletada, et 19.02.2014 sõlmitud parkimiskoha kasutamise leping avaldaja suhtes näiteks enam ei kehtiks, siis ei saaks avaldajalt selle lepingu alusel midagi nõuda (sh trahvi). Lepingust tulenevaid nõudeid saab esitada üksnes lepingu osapoolte suhtes. Seega puudub igasugune alus avaldajalt KÜ Kangelaste 12b kommunaalmaksete teatises z1/z (november 2020) nimetatud trahvi nõudmiseks. See trahvinõue on tühine ja avaldaja palub kohtul tuvastada nimetatud trahvinõude tühisus. Avaldaja palub:

2-21-4092 -

tuvastada KÜ Kangelaste 12B 2020 aasta novembri kuu K Ka korteri nr x kommunaalmaksete teatisel z1/z oleva 57 €-se trahvinõude tühisus; jätta kõik menetluskulud vastustajate kanda.

Puudutatud isiku vastus Puudutatud isik avaldaja nõuet ei tunnista, peab seda põhjendamatuks ja tõendamatuks ning vaidleb sellele vastu. Puudutatud isikule on selge et avaldaja tahab trahvist lahti saada, kuid on arusaamatu avaldaja kindlaid seisukohti 19.02.2014. a lepingust. Kui avaldaja väidab, et 19.02.2014. a parkimiskoha kasutamiseks sõlmitud leping kehtib, miks ta ei taotlenud kohtus tuvastada selle lepingu kehtivust? Puudutatud isik on jätkuvalt seisukohal, et 19.02.2014 parkimiskoha kasutamiseks korter x omanikega leping on lõpetatud seoses krt x omanike lepingust taganemise tõttu. Alates 27.04.2018 on sõlmitud vaidlustava parkimiskoha kasutamise leping korteri nr 1 omanikega. Alates aprillist 2018 ei parkinud krt x kasutajad autot parkimiskohale. Puudutatud isik on kindel, et avaldaja oli teadlik, et 19.02.2014 parkimiskoha kasutamise leping on aprillist 2018 lõpetatud ning avaldaja oli sellega nõus. Esiteks mainitud parkimiskoht on x korteri akende all, seega vaatas avaldaja 2 aasta ja 6 kuu jooksul, kuidas teine isik (krt 1 omanik) pargib oma autot parkimiskohal ning ei vaielnud selle vastu. Samuti ei püüdnud avaldada ise seda parkimiskoha kasutada. Teiseks, avaldaja ei vaidlustanud 19.02.2014 parkimiskoha kasutamiselepingu lõpetamist 2 aasta ja 6 kuu jooksul. Seega tekitas avaldaja oma käitumisega ja vaikimisega puudutatud isikul mulje ja veendumuse et avaldaja parkimiskoha kasutamislepingu lõpetamisega nõus. Seejuures pöörab puudutatud isik kohtu tähelepanu, et 19.02.2014 parkimiskoha kasutamiselepingu sõlmis (kirjutas alla) korter nr x A. K ning avaldaja allkiri (kirjalik nõusolek) lepingu sõlmimisega puudub. Sellest järeldub, et avaldaja andis oma nõusoleku lepingu sõlmimiseks vaikimisi ja oma käitumisega. Ülaltoodust puudutatud isikul oli põhjus ja õigus ka 2018. aastal lugeda, et K Ka ongi 19.02.2014 lepingu lõpetamisega nõus vaikimisi ja oma käitumisega. Ülaltoodust on arusaamatu, miks avaldaja ei vaidle tema kirjaliku nõusolekuta 19.02.2014 lepingu sõlmimise vastu, vaid ei tunnista ainult selle lepingu tema kirjaliku nõusolekuta lõpetamist? Puudutatud isik leiab, et avaldaja käitumine on vastuoluline ning seega pahauskne. Peale selle, 19.02.2014. a leping ei ole kaasomandiga nr x seotud leping, vaid võlaõigusliku kasutusõiguse leping, mille sõlmimist reguleerib PKS § 29 lg 1. Seega nii lepingu sõlmimisel kui lõpetamisel on avaldaja nõusolek eeldatav. Oma avalduse punktis 3.2. kinnitab avaldaja, et A K oli 19.02.2014. a lepingus pere esindajaks. Esitatud 14.04.2020. a abieluvara lepingus nimetakse avaldaja ja A. K ikka abikaasadena. Seega avaldaja väite (3.7.6.1), et abielusuhted lõppesid hiljemalt 2017. aasta mais ei vasta tõele. Avaldaja ei tõendanud, et aprillis 2018 puudus A Kil esindusõigus ning avaldaja teatas sellest puudutatud isikule. Seega leping on lõpetatud avaldaja esindajaga õigesti. Asjaolu, et A K oli puudutatud isikule tuntud kui kaasomanike ja pere esindaja tõendavad ka majanduskulude teatised: nii aprilli 2018. a teatises nr z1/1420 on märgitud teatise sajaks/maksjaks A K ning arved maksis ta 06.05.2018 ära, samuti juuli 2020. a teatises NR z1/1446 on märgitud teatise sajaks/maksjaks A K. Avaldaja seda ei vaidlustanud ning ei teatanud korteriühistule avalduse punktis 2.1 ja 2.3 esitatud asjaoludest. Peale selle seisuga

2-21-4092 01.05.2018 oli korteriomanikel võlg 562,43 eurot (teatises nr z1/1420) ning kui võrrelda seda parkimisõiguse müümise summa 500 euroga ning sellega, et raha sai kätte 27.04.2018 A K, kes kohe maksis ära 562,43 eurot korteriomandiga seotud võla, siis on selge ja tõenäoliselt, et 19.02.2014 lepingu lõpetamist on seotud abikaasade kokkuleppega saada raha korterivõlga kustutamiseks. Avaldaja seda ei vaidlustanud. Avalduse punktis 2.4. esitatud asjaolu on tõendamata ning ei vasta tõele. Korteriühistu ei pea kontrollima kes korteriomanikelt ja kellega elab. Puudutatud isik pöörab samuti kohtu tähelepanu, et avaldaja esitatud 14.04.2020 abieluvara ja ühisvara jagamise lepingus puuduvad andmed 19.02.2014 lepingu jagamisest. Sellest saab järeldada, et aprillis 2020 oli abikaasad, sh avaldaja veendunud, et 19.02.2014 leping on lõpetatud ning seega pole midagi jagada. Kui aga avaldaja siiani väidab, et 19.02.2014 leping kehtib ning kuulub ühisvara hulka, siis avaldaja ei tohtinud parkimiskoha kasutusõigust teostada üksinda vaid üksnes Ai Kiga ühiselt. Samuti peab kasutuslepingu pool olema sõiduauto omanikuks. Avaldaja ei tõendanud, et ta on sõiduauto xX või z Z omanik. Asi on selles, et oktoobris novembris 2020 parkis vaidlustavale parkimiskohale puudutatud isikule teadmata mees kaks autot. Oktoobris saabus 2020 korteri nr 1 omanikult Z Zilt juhatusele kaebus, et avaldajale tuttav mees pargib omavoliliselt kordamööda vaidlustava parkimiskohale kaks autot kas registrinumbriga xX või registrinumbriga z Z eesmärgiga takistada Zil parkimiskoha kasutamist. Puudutatud isik 17.11.2020 teatas avaldajale ette ebaseadusliku käitumise tagajärgedest, sh trahvidest. Trahv on määratud vastavalt VÕS § 188 lg-le 3, mille kohaselt taganemine ei mõjuta kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist. Millest lähtub, et ka peale taganemisest pidi lepingu poolt maksta trahvi ebaseadusliku tegevuse eest parkla territooriumil. Trahv 57 eurot: 1,50 =38 päeva eest, 24.10.2020 kuni 30.11.2020. Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastusele Avaldaja leiab, et 19.02.2014 parkimiskoha kasutamise lepingust ega seadusest ei tulene, et parkimiskoha mitte kasutamine ja teisel isikul parkimiskoha kasutamise lubamine tähendaks lepingu lõpetamise nõusolekut. 19.02.2014 parkimiskoha kasutamise lepingust ega seadusest ei tulene ka, et lepingu lõpetamise vaidlustamata jätmine 2,5 aasta jooksul tähendaks lepingu lõpetamise nõusolekut. Siinjuures on oluline märkida, et avaldaja sai A Ki poolt lepingu lõpetamisest teada alles 03.09.2020 ning samuti, et 2,5 aastat mahub TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude 3-e aastase aegumistähtaja sisse. Avaldaja leiab, et sellest, et isik on nõus lepingu sõlmimisega, ei ole võimalik ning on alusetu järeldada, et isik on nõus lepingu lõpetamisega. Vaikimisega lepingu lõpetamisega nõustumine võiks olla küsimuse all, kui korteriühistu oleks pöördunud avaldaja poole järelepärimisega, kas ta on lepingu lõpetamisega nõus. Sel juhul tuleks analüüsida, kas vaikimine tähendanuks lepingu lõpetamisega nõustumist või mittenõustumist. Kuna aga korteriühistu avaldaja poole päringuga pöördunud pole, ei ole alust väita, et üldse oleks toimunud nn. õiguslik vaikimine ning ei ole ka alust hakata kaaluma, kas väidetavat vaikimist võiks lugeda lepingu lõpetamise nõusolekuks. Ajal, mil avaldaja ise parkimiskohta ei kasutanud, ei pidanud avaldaja vajalikuks keelata teistel isikutel parkimiskoha kasutamist. Sellega pole aga avaldaja väljendanud nõusolekut parkimiskoha kasutamise lepingu lõpetamiseks.

2-21-4092 Avaldaja leiab, et 14.04.2020. a abieluvara lepingus nimetati avaldajat ja A. Ki abikaasadeks seetõttu, et selle lepingu sõlmimise ajal nende abielu veel kehtis. Abielu lõppemi-ne ja abielusuhete lõppemine on erineva sisuga. Abielusuhe tähendab abikaasade sisulist kooselu. Abielu kehtimiseks on aga vaja pelgalt vastavat registreeringut riiklikus registris. Seega, abielusuhted lõppevad, kui lõpeb abikaasade kooselu, aga abielu lõpeb abielu lahutamise registreerimisega riiklikus registris. A K kolis Kangelaste 12b – x korterist ära 2017. a aasta mais ja hakkas elama eraldi. Sellest ajast lõppesid avaldaja ja A Ki abielusuhted. A K kolis ära Kangelaste 12b – x korterist 2017 aasta mais ja hakkas elama eraldi ning sellest ajast lõppesid avaldaja ja A Ki abielusuhted. Seetõttu ei saanud ka eeldada, et A K oleks teinud tehingu perekonna vajaduste katmiseks. Kuna A Ki esindusõiguse eeldamise alused puuduvad, on korteriühistul tõendamiskoormis tõendada, et A Kil oli avaldaja volitus või nõusolek parkimislepingu lõpetamiseks. Ekslik on korteriühistu mõttekäik, et parkimislepingu lõpetamine on seotud abikaasade kokkuleppega saada raha korterivõla kustutamiseks. Esiteks, kommunaalmakseid tasus A K avaldaja ja A Ki kokkuleppe alusel kui osana lastele elatise andmisest. Avaldaja kommunaalmaksete tasumisega ei tegelenud ega leppinud A Kiga midagi kokku, kuidas A K kommunaalmaksete tasumiseks raha saab. Teiseks, A K ei teinud kommunaalkulude makset koheselt pärast parkimisõiguse müümisest raha saamist 27.04.2018. A K sai lepingu lõpetamise makse 500 €

2-21-4092 ja A Ki ühisomandisse, kuna nimetatud lepinguga ega abielu lahutamisel autode omandisuhet ei muudetud. Auto numbriga zZ kuulub avaldaja vennale ning seda autot pargiti vaidlusalusel parkimiskohal siis, kui vend käis avaldajal külas või kui avaldaja kasutas venna autot. Avaldaja leiab, et VÕS § 188 lg 3 kohaldub lepingust taganemisel. Käesoleval juhul, kui A Ki poolt lepingu lõpetamine oleks kehtiv, oleks tegemist lepingu ülesütlemisega. Seetõttu antud juhtumil VÕS § 188 lg 3 kohaldamisele ei kuulu. Isegi, kui VÕS § 188 lg 3 antud juhul kohalduks, ei võimaldaks nimetatud säte korteriühistul avaldajalt käes-oleva vaidluse objektiks olevat trahvi nõuda, kuna esiteks, juhul kui parkimisleping enam ei kehti, ei ole avaldaja poolt vastaval parkimiskohal parkimisest tuleneva vaidluse puhul tegemist lepingust tuleneva vaidlusega; teiseks, lepingu punkti 4.7 all olevat trahvi määramise tingimust saaks rakendada üksnes lepingu punktis 4.7 märgitud juhul, s.o. kui leping lõpetataks korteriühistu initsiatiivil. Kuid ka sel juhul oleks nimetatud trahvisäte kohalduv vaid pärast parkimislepingu lõppemist parkimiskoha esmase üleandmisega viivitamise korral, mitte aga edasiselt määramatu aja jooksul kõigil juhtudel, kui isik parkimiskohta kasutama juhtub. Puudutatud isiku vastuavaldus Puudutatud isik esitas avaldaja vastu vastunõude, milles palub: -

mõista K Kalt välja Narva linn, Kangelaste prospekt 12b korteriühistu kasuks trahvinõue 57 eurot ning viivis trahvisummast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.01.2021. a kuni kahju tasumiseni.

-

alternatiivseks mõista K Kalt välja Narva linn, Kangelaste prospekt 12b korteriühistu kasuks kahju 70 eurot suuruses ning viivis kahjust VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.10.2021. a kuni kahju tasumiseni.

-

kohustada K Ka andma tahteavaldust Narva linn, Kangelaste prospekt 12b territooriumil olevate ja korteriomanike kaasomandisse kuuluvate parkimiskohtade kasutuskorra kokkulepe sõlmimiseks.

-

asendada K Ka nõude punktis 2.1. märgitud tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.

Puudutatud isik on kindel, et avaldaja oli teadlik, et 19.02.2014. a parkimiskoha kasutamise leping on aprillist 2018 lõpetatud ning avaldaja oli sellega nõus. Mainitud parkimiskoht on x korteri akende all, seega avaldaja vaatas 2 aasta ja 6 kuu jooksul, kuidas teine isik (korteri nr 1 omanik) pargib oma autot parkimiskohale ning ei vaielnud selle vastu. Samuti ei püüdnud avaldaja ka ise seda parkimiskoha kasutada. Avaldaja ei vaidlustanud 19.02.2014. a parkimiskoha kasutamiselepingu lõpetamist 2 aasta ja 6 kuu jooksul. Seega tekitas avaldaja oma käitumisega ja vaikimisega puudutatud isikul mulje ja veendumuse et avaldaja parkimiskoha kasutamislepingu lõpetamisega nõus. Ülaltoodust puudutatud isik leiab, et avaldaja väidet, et ta lihtsalt ei parkinud oma autot, seetõttu parkimisleping kehtib, ei vasta tõele. Juba punkti 4.2. kohustuse täitmata jätmise tõttu oli korteriühistul õigus lõpetada mainitud lepingut ühepoolselt. Oktoobris 2020 saabus korteri nr x omanikult Z Zilt juhatusele kaebus, et avaldajale tuttav mees omavoliliselt pargib kordamööda vaidlustava parkimiskohale kahte autot - kas registrinumbriga xX või registrinumbriga z Z eesmärgiga takistada Zil parkimiskohta kasutamist. Septembris-oktoobris toimus poolte vahel kirjavahetus (toimikus), kuid avaldaja oma ebasea-

2-21-4092 duslikku käitumist ei lõpetanud. 17.11.2020 hoiatas puudutatud isik avaldajale ette ebaseadusliku käitumise tagajärgedest, sh trahvidest. 2020. a novembri teatises nr x oli esitatud trahv 57 eurot (avaldaja poolt esitatud toimikusse). Trahv on määratud vastavalt VÕS § 188 lg-le 3, mille kohaselt taganemine ei mõjuta kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist. Millest lähtub, et ka peale taganemisest pidi lepingu poolt maksta trahvi ebaseadusliku tegevuse eest parkla territooriumil. Trahv 57 eurot: 1,50 =38 päeva eest 24.10.2020 kuni 30.11.2020. Juhul, kui kohus sellega ei nõustu, et puudutatud isikul oli õigus määrata avaldajale trahv 19.02.2014. lepingu alusel, esitab puudutatud isik alternatiivne kahjunõude. Septembris-oktoobris 2020 palus puudutatud isik avaldajat ebaseaduslikku käitumist lõpetada. Kuna avaldaja teatas vastuseks, et kavatseb pöörduda kohtusse, pöördus avaldaja juristi poole õiguskonsultatsiooniks. Jurist koostas avaldaja jaoks 17.11.2020 selgitusi ebaseadusliku käitumise tagajärgedest, sh trahvidest. Juristi õigusabi kulud on 70 eurot. Puudutatud isik leiab, et avaldaja on oma kohustusi rikkunud ja rikkumine ei ole vabandatav. Avaldaja ei järginud hea usu põhimõtet ega arvestanud üksteise õigustatud huve. Avaldaja on rikkunud kohustust kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning parkides oma autot teisele korteri-omanikele eraldunud parkimiskohale on rikkunud Zi parkimiskoha kasutusõigust ning häiris oma tegevusega oluliselt teise korteriomandi teostamist. Avaldaja vastutab selle kohustuse rikkumise eest. Avaldajal oli võimalik koheselt pärast esimest palvest lõpetada rikkumine ning sellisel juhul ei oleks kahju tekkinud, avaldaja aga hõivas parkimiskohta 38 päeva jooksul. Puudutatud isikule on tekitatud otsene kahju, sest ta oli sunnitud pöörduda asja lahendamiseks juristi poole ja maksis 70 eurot, seega puudutatud isiku vara vähenes. Rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Kui avaldaja ei oleks selle parkimiskohale pikema aja jooksul oma autod parkinud, ei oleks puudutatud isikul tekkinud tarvidust selle rikkumisega kaasnenud kahjustusest tulenevate õigusabikulutuste kandmiseks. Elamu Narva linn, Kangelaste prospekt 12b korteriomanikud sõlmivad maja territooriumil olevate ja korteriomanike kaasomandisse kuuluvate parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe. Kokkuleppele kirjutasid alla 90% korteriomanikst. Avaldaja aga mainitud kokkulepet sõlmida ei soovi. Juhatus saatis avaldajale kokkuleppe veebruaris 2021 ning samuti kompromissiga mais 2021. Avaldaja ei soovinud kokkulepet või kompromissi sõlmida, vaid pöördus nõudega kohtu poole. Sellest sai puudutatud isik aru, et avaldaja ei soovi parkimiskohtade kasutuskorra kokkulepet sõlmida. Puudutatud isik leiab, et on täitnud kõik KrtS §-s 9 sätestatud tingimused selleks, et korteriühistu kohustaks kohtus K Kat andma tahte-avalduse Narva linn, Kangelaste prospekt 12b territooriumil olevate ja korteriomanike kaas-omandisse kuuluvate parkimiskohtade kasutuskorra kokkulepet sõlmimiseks. Kohtumäärus peab asendama K Ka tahteavaldust mainitud kokkuleppes.

Avaldaja vastus vastuavaldusele Avaldaja palub jätta puudutatud isiku vastuavaldus tervikuna rahuldamata.

2-21-4092 Korteriühistu ei ole esitanud trahvi määramise otsust. Korteriühistu kommunaalmaksete teade ei ole trahvi määramise otsus ega korrektne nõudedokument. Nimetatud teatel puudub korteriühistu esindaja allkiri ning sellel ei ole märgitud, kes on selle koostanud ja mille alusel. Kuna trahvi määramise otsust ega korrektset nõudedokumenti pole esitatud, tuleb luge-da, et trahvi pole määratud ja jätta korteriühistu taotlus trahvi väljamõistmiseks rahuldamata. Korteriühistul puudus õiguslik võimalus ja alus korteriühistu poolt trahvi määramisel tuginetud sätete (lepingu punkt 4.6 ja perekonnaseaduse § 18 lg 1) alusel avaldajale trahvi määrata, mistõttu tuleb trahvinõue lugeda tühiseks. Puudub igasugune alus avaldajalt KÜ Kangelaste 12b kommunaalmaksete teatises z1/z (november 2020) nimetatud trahvi nõudmiseks. See trahvinõue on tühine ja avaldaja palub kohtul jätta trahvinõue rahuldamata. Korteriühistu mõistab kahju all Keta Õigusbüroo OÜ-le 17.11.2020 arvel nr 437/2020 märgitud summat 70 €. Korteriühistu väitel on kahjunõude aluseks asjaolu, et korteriühistu pöördus juristi poole õiguskonsultatsiooniks, jurist koostas korteriühistu jaoks 17.11.2020 selgitusi avaldaja ebaseadusliku käitumise tagajärgedest, sh trahvidest. Juristi õigusabi kuludena nimetab korteriühistu 70 €, mille tõendamiseks on korteriühistu kohtule esitanud Keta Õigusbüroo OÜ 17.11.2020 arve (korteriühistu 18.10.2021 lisa 2). Samas ei ole korteriühistu kohtule esitanud Keta Õigusbüroo OÜ poolt koostatud 17.11.2020 selgitusi. Korteriühistu on 18.10.2021 vastuavalduses märkinud, et need selgitused on avaldaja poolt esitatud toimikusse. Avaldaja poolt on kohtule esitatud üks 17.11.2021 kuupäeva kandev dokument. See on esitatud avaldaja poolt 31.05.2021 avalduse lisana. See dokument on vene keeles ja eestikeelset tõlget selle tsiviilasja materjalide hulgas ei ole. Kui kohus tühistab või jätab rahuldamata korteriühistu trahvinõude, puudub õiguslik alus korteriühistul nõuda avaldajalt nõuda kulutuste hüvitamist, mida korteriühistu on teinud õigusalase konsultatsiooni saamiseks trahvinõude sissenõudmisel või esitamisel. Korteriühistul puudub alus avaldajalt kahjuhüvitist nõuda ja korteriühistu vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kui korteriühistu soovib saada avaldajalt kokkuleppe sellisel kujul sõlmimise kohta tahteavaldust, siis on avaldaja selle juba andnud – avaldaja keeldub sellisel kujul kokkulepet sõlmimast. Kui korteriühistu soovib avaldajalt saada tahteavaldust, millega avaldaja nõustub korteriühistu poolt pakutud parkimiskohtade kasutuskokkuleppe sõlmimisega, siis käesolevas eelloetletud punktidest nähtub, et avaldaja poolt kokkuleppe sõlmimisest keeldumine on põhjendatud. Avaldaja palub kohtul jätta rahuldamata korteriühistu taotlus kohustada avaldajat andma tahteavaldus korteriühistu poolt eitatud parkimiskorra kokkuleppe sõlmimiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga.

Puudutatud isiku vastus avaldaja vastusele Puudutatud isik peab, et avaldaja vastuväited vastuavaldusele on asjakohatu ja tõendamata. Kokkuvõtteks puudutatud isik leiab, et avaldaja ei esitanud kokkuleppe sõlmimiseks keeldumiseks ühtegi olulist põhjust. Sel põhjusel korteriühistu palub kohus nõude rahuldada ning asendada K Ka tahteavaldust vastava kohtumäärusega. Avaldaja vastus

2-21-4092 Korteriühistul puudus õiguslik võimalus ja alus korteriühistu poolt trahvi määramisel tuginetud/viidatud sätete (lepingu punkt 4.6 ja Perekonnaseaduse § 18 lg 1) alusel avaldajale trahvi määrata. Kui parkimiskoha kasutamise leping kehtib avaldaja suhtes, oleks avaldaja poolt parkimiskoha parkimiseks kasutamise eest trahv igal juhul alusetu. On õige korteriühistu poolt 02.11.2021 kohtule esitatud A Ki 29.10.2021 kirja kinnitus, et parkimiskoha kasutamise lepingu väidetaval lõpetamisel tegutses A K omapead ehk avaldajaga nõu ei pidanud ja nõusolekut ei küsinud ega teatanud avaldajale parkimiskoha müümise kavatsusest. Kohtuistung Avaldaja jäi kohtuistungil oma nõude juurde, nõue on trahvinõude tühistuse tuvastamine, trahvi nõue on 57 eurot. Puudutatud isik ei ole nõudega nõus. KÜ pakkus avaldajale kompromissi, see oli tehtud kirjalikult 27.05.2021. Tol ajal ei olnud puudutud isik kohtumenetlusest teadlik. KÜ pakkus nõude tühistada kui avaldaja allkirjastab kasutuskorra. Avaldaja ei olnud sellega nõus. KÜ jääb kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ja palub välja mõsta trahvi 57 eurot või alternatiivselt 70 eurot kahju ja kohustada allkirjastada parkimiskoha kasutuskorda. Avaldaja on nõus osadest taotlusest loobuma, nendega tahtis avaldaja põhiliselt tõendada, et tema poolt ei olnud antud nõusolekut parkimislepingu lõpetamiseks. Tulenevalt korteriühistu seaduses, kui on omand on ühine ja see on kantud kinnistusraamatusse, saavad ühised omanikud korteriühistu suhtes teha tehinguid üksnes ühiselt. Avaldaja ei ole kusagil enda nõusolekut selle lepingu lõpetamiseks korteriühistule väljendanud. Kui korteriühistu tahab tõendada, et avaldaja nõusolek on olemas, siis peaks korteriühistu seda tõendama, see ei ole avaldaja tõendamiskoormis. Avaldaja loobus nendest taotlustest nint ei taotle A Zi ülekuulamist ja enda vande all ärakuulamist, A Zi konto väljavõtet ja kommunaalmaksete andmeid. Avaldaja loobus 16.11.2021 esitatud taotluses punktidest 2.2, 2.3, 2.4 ja 2.5. Avaldaja leiab, et leping oli tehtud ja korteriühistu põhjendas trahvinõuet perekonnaseaduse sättega, kuid sellest kuidagi ei tulene trahvi määramise õigust. Samuti tugines korteriühistu lepingule, aga lepingus ei ole alust trahvi määrata. Seal on üks trahvipunkt, aga selle rakendamise eelduseks on ainult, kui korteriühistu ise ütleb parkimislepingu üles ja siis ei vabastata pärast seda üles ütlemist parkimiskohta. Hetkel lepingut pole üles öelnud. Korteriühistu tugines siis hoopis teisele lepingu punktile, kus ei ole üldse trahvist juttu. Kokkuvõtvalt, lepingu alusel lepingust ei tulene sellist trahvi nõudmise õigust. Puudutatud isikul on lepingu suhtes teine seisukoht. Ei vasta tõele, et korteriühistu tugineb trahvi määramisel perekonnaseadusele. Korteriühistu tugineb VÕS § 188 lg 3, mille alusel taganemine ei mõjuta kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist. Antud juhul toimus niimoodi, et korteri x omanik A Z taganes lepingust ja pärast 2,5 aastat T Za pani auto parkimiskohale ja ütles, et leping kehtib. Tol ajal oli juba sõlmitud leping korteri nr 1 omanikuga. Vastavalt Za perega sõlmitud lepingule pooled on kokku leppinud, et nõue täitmata jätmise korral korteriühistule on õigus määrata trahvi. Tugines sellele lepingu sätetele korteriühistu määras trahvi. Puudutatud isikul on alternatiivne nõue mõista 70 eurot kahju ja kohustada T Zat andma tahteavaldust Kangelaste prospekt 12b territooriumil olevate ja korteriomanike kaasomandisse kuuluvate parkimiskohtade kasutuskorra kokkulepet sõlmimiseks ja asendada T Za tahteavaldus kohtumäärusega.

2-21-4092 Avaldaja palub jätta vastuavalduse rahuldamata ja jääb kirjalikult esitatud nõuete juurde. Korteriühistu nõuab 70 eurot selle eest, et ta kasutas trahvi sissenõudmiseks õigusabi. Kui trahv on tühine, siis see õigusabi ei saa olla avaldaja kulu. Kohus leidis kohtuistungil, et trahvi määramiseks ei ole alust, kuna puudutatud isiku poolt alusena näidatud perekonnaseaduse säte ei sobi, teiseks viidatud punkt 4.6 trahvi alusena ei sobi, mistõttu on trahv tühine. Vastunõue oli puudutatud isiku õigusabikulu ja teise vastunõude oli kohustada T Zat sõlmima leping. Ka neid nõudeid rahuldada ei saa. Puudutatud isik teatas istungil, et jääb oma nõude juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et avaldus tuleb rahuldada ja vastuavaldus jätta rahuldamata. Praegune vaidlus on hagita asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi ja kohus lahendab vaidlust hagita menetluse reeglite järgi (TsMS § 477). TsMS § 477 lg 5 ja 7 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Lahendamata taotlused TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Avaldaja esitas 09.07.2021. a kohtule taotluse tõendite kogumiseks ning 16.11.2021. a taotluse tõendite kogumiseks ja tunnistajate ärakuulamiseks. Avaldaja esitas 02.11.2021. a kohtule vastuväite kohtu tegevusele seoses 09.07.2021. a taotluse tõendite kogumiseks lahendamata jätmisega. Kohtuistungil loobus avaldaja 16.11.2021 esitatud taotluses punktidest 2.2, 2.3, 2.4 ja 2.5. Kuna avaldaja loobus 16.11.2021 esitatud taotlusest tõendite kogumise ja tunnistajate ärakuulamise osas, leiab kohus, et avaldaja taotlused tuleb jätta läbi vaatamata. Kuna puudub vajadus tõendite kogumise taotluse lahendamiseks, tuleb avaldaja vastuväide kohtu tegevuse peale jätta läbi vaatamata.

Avalduse lahendamine Avaldaja palub tuvastada KÜ Kangelaste 12B 2020 aasta novembri kuu avaldaja korteri nr x kommunaalmaksete teatisel z1/z oleva 57 €-se trahvinõude tühisus. Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

2-21-4092 - avaldaja ja A K sõlmisid abielu 20.07.2001. Abikaasad elasid kuni 2017. aasta maini koos ühise perena. Narvas Kangelaste 12b korteris nr x elas pere alates 2013, aasta märtsist. Abikaasade vahel kehtis kuni 14.04.2020 varaühisuse varasuhe. - 19.02.2014 allkirjastasid KÜ Kangelaste 12b ja A K parkimiskoha kasutamise õiguse lepingu. Lepingu kohaselt andis KÜ Kangelaste 12b kasutajale kindlaksmääratud parkimiskoha kasutamiseks õiguse. Hiljemalt 2017. maist on avaldaja ja A Ki abielusuhted lõppenud, A K ei ela koos avaldajaga ning ei ela ka Kangelaste 12b Narva elamus. - 03.09.2020 teatas A K avaldajale, et ta on ilma avaldaja teadmata sõlminud parkimiskoha kasutamise õigusest loobumise või selle õiguse üleandmise tehingu. - 13.10.2020 ostis avaldaja sõiduauto ja hakkas seda parkima 19.02.2014 KÜ Kangelaste 12b ja A Ki poolt allkirjastatud parkimiskoha kasutamise õiguse lepingu järgsel parkimiskohal. - 17.11.2020 saatis KÜ Kangelaste 12b avaldajale kirja, milles väitis, et loeb T x käitumise, Volkswagen xX määratud parkimiskohta omavolilise parkimise-ga T B kasutaja õiguste rikkumise, ebaseaduslikuks ja ebaausaks. Edasi hoiatas KÜ, et kui T Ka ei reageeri korteriühistu parkimiskoha vabastamise nõudele, siis KÜ määrab T Kale trahvi 1,50 € päevas (alates 24.10.2020) lepingu artikli 4.6 ja perekonnaseaduse artikli 18 esimese osa kohaselt. - 2020 aasta novembri kuu korteri nr x kommunaalmaksete teatisel z1/z on KÜ Kangelaste 12B märkinud K Kale trahvinõude 57 € (trahv (parkimine) 57 €). Puudutatud isik tugineb rahatrahvi määramisel lepingu artiklile 4.6 ja PKS § 18- lg-le 1. Kohus tuvastas, et 19.04.2014 parkimiskoha kasutamisõiguse lepingu punkti 4,6 kohaselt, parkimiskoha kasutaja on kohustatud kandma materiaalset ja administratiivset vastutust ebaseadusliku tegevuse eest parkla territooriumil. Lepingu punkti 4 kohaselt on pooled leppinud kokku, et nõuete täitmata jätmisel on KÜ-l Kangelaste 12b õigus määrata kasutajatele trahvi summas 1,50 euro iga parkimiskoha vabastamise viivitatud päeva eest alates 4-st päevast peale ametliku teatamist. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 18 lg 1 kohaselt, tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. PKS § 18 lg 1 ei sätesta korteriühistule õigust trahvi määrata. 19.02.2014 sõlmitud parkimiskoha kasutamise lepingu punkti 4.6 sõnastus on järgmine: Parkimiskoha kasutaja on kohustatud kandma materiaalset ja administratiivset vastutust ebaseadusliku tegevuse eest parkla territooriumil., siis ei sätesta 19.02.2014 lepingu p 4.6 õigust mingisugust trahvi avaldajale määrata. Avaldaja leiab, et avaldaja ei ole 19.02.2014 sõlmitud parkimiskoha kasutamise lepingut lõpetanud ja ei ole andnud ka mingisugust nõusolekut selle lepingu lõpetamiseks ega parkimiskoha üleandmiseks. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 26 lg 1 kohaselt ei saa abikaasa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Kohus leiab, et kuna avaldaja ja A Ki abielu ajal kehtis abikaasade vahel varaühisuse varasuhe, olid 19.02.2014 sõlmitud parkimiskoha kasutamise lepingust tulenevad õigused abikaasade

2-21-4092 ühisomandis ehk abikaasade ühisvara. Tulenevalt PKS § 26 lg 1 ei olnud A Kil võimalik käsutada oma osa 19.02.2014 sõlmitud parkimiskoha kasutamise lepingust tulenevatest õigustest. PKS § 28 lg 1 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. PKS § 29 lg 1 kohaselt, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Eeldatakse teise abikaasa nõusolekut, kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust. PKS § 29 lg 1 ls 3 kohaselt võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kohus leiab, et 2018. aastal A Ki poolt tehingu tegemist ei saa pidada perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtud tehinguks, kuna avaldaja ja A Ki abielusuhted lõppesid hiljemalt 2017. aasta mais ja A K elas sellest ajast alates avaldajast lahus ega elanud enam Kangelaste 12b elamus. Kohus tuvastas, et 14.04.2020 ühisvara jagamise lepingu punktidest 3.2.4 ja 3.5 nähtub, et antud lepinguga ei jagatud abikaasade kogu ühisvara ning, et pärast lepingu sõlmimist ei oma abikaasad üksteise suhtes pretensioone üksnes seoses antud lepinguga jagatud varaga. Kohus nõustub avaldajaga, et kuna parkimisleping on ikkagi seotud korteriga Kangelaste 12b majas ja 14.04.2020 abieluvara jagamise lepinguga määrati Kangelaste 12b – x korter avaldaja ainuomandisse, saab 14.04.2020 abieluvara jagamise lepingu alusel järeldada, et ka parkimiskoha kasutamise lepingust tulenevad õigused läksid nimetatud lepinguga avaldaja ainuomandisse. Kohus nõustub avaldaja väitega, et isegi, kui A K sõlmis 2018 aastal tehingu parkimiskohast loobumise või selle kasutusõiguse üleandmise kohta, ei ole see tehing siduv ega kohustav avaldaja suhtes. Avaldaja ei olnud andnud A Kile nõusolekut parkimiskoha osas tehinguid sõlmida ja A Kil ei olnud õigust ühisvara üksi valitseda. 2018. a tehingu sõlmimine toimus pärast seda, kui A Kashenko-vi ja avaldaja abielusuhted olid lõppenud, nad elasid lahus ega ei elanud ka samas elamus. Seetõttu ei saanud eeldada, et A K tegi tehingu perekonna vajaduste katmiseks. Järelikult 19.02.2014 sõlmitud parkimiskoha kasutamise leping avaldaja suhtes kehtib. Kuna 19.02.2014 sõlmitud parkimiskoha kasutamise leping avaldaja suhtes kehtib, ei ole avaldaja poolt auto parkimine selles lepingus määratud parkimiskohale mingilgi viisil lepingu rikkumine, vaid lepingust tuleneva õiguse lepinguga kooskõlas kasutamine. Järelikult lepingust tuleneva õiguse kasutamise eest trahvi nõudmiseks puudub õiguslik alus ja trahvinõue on tühine. Kohus rahuldab avaldaja avalduse ja tuvastab puudutatud isiku 2020. a aasta novembrikuu avaldaja korteri nr x kommunaalmaksete teatisel z1/z oleva 57 eurose trahvinõude tühisus.

Vastuavalduse lahendamine Puudutatud isik palub vastuavalduses mõista avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks trahvinõue 57 eurot ning viivis trahvisummast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.01.2021. a kuni kahju tasumiseni; alternatiivseks mõista K Kalt välja Narva linn, Kangelaste prospekt 12b korteriühistu kasuks kahju 70 eurot suuruses ning viivis kahjust VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.10.2021. a kuni kahju tasumiseni; kohustada K

2-21-4092 Ka andma tahteavaldust Narva linn, Kangelaste prospekt 12b territooriumil olevate ja korteriomanike kaasomandisse kuuluvate parkimiskohtade kasutuskorra kokkulepe sõlmimiseks ning asendada K Ka nõude punktis 2.1. märgitud tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega. Avalduse lahendamisel tuvastas kohus, et 19.02.2014 sõlmitud parkimiskoha kasutamise leping avaldaja suhtes kehtib. Järelikult lepingust tuleneva õiguse kasutamise eest trahvi nõudmiseks puudub õiguslik alus ja trahvinõue on tühine. Seega tuleb jätta puudutatud isiku trahvinõude rahuldamata. Alternatiivse nõude (kahju 70 eurot) osas märgib kohus järgmist. Kuna kohus tuvastas trahvinõude tühisuse ja jättis korteriühistu trahvinõude rahuldamata, puudub korteriühistul õiguslik alus nõuda avaldajalt kulutuste hüvitamist, mida korteriühistu on teinud õigusalase konsultatsiooni saamiseks trahvinõude sissenõudmisel või esitamisel. Seega tuleb jätta puudutatud isiku alternatiivnõude rahuldamata. Puudutatud isik palub kohut kohustada avaldajat andma tahteavaldus territooriumil olevate ja korteriomanike kaasomandisse kuuluvate parkimiskohtade kasutuskorra kokkulepe sõlmimiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga. Kohus nõustub avaldaja vastuväitega, et käesoleval ajal kehtib avaldaja ja korteriühistu vahel 19.02.2014 sõlmitud parkimiskoha kasutamise leping, mille alusel on avaldajal õigus kasutada n.ö nimelist parkimiskohta. Kuna uus parkimiskorra kokkulepe jätaks avaldaja õigusliku aluseta ja kohase hüvitiseta ilma temale lepingu alusel kuuluvast parkimisõigusest, on avaldajal õigustatud huvi, et uut parkimiskorra kokkulepet ei sõlmitaks. Kohus nõustub ka sellega, et isegi kui korteriühistu peaks kohtumenetluse teel saama avaldajalt soovitud tahteavalduse, ei muudaks see kokkulepet kehtivaks, kuna antud kokkulepe saab jõustuda üksnes juhul, kui sellele on alla kirjutanud kõik korteriühistu liikmed. Peale avaldaja on veel 12 korteriomanikku, kes ei ole kokkuleppele alla kirjutanud. Kui sarnane avaldus esitatakse, tuleb avaldus esitada kõigi vastu, kes pole nõustunud kokkuleppele alla kirjutama. Kohus leiab, et avaldaja poolt kokkuleppe sõlmimisest keeldumine on põhjendatud. Kohus jätab puudutatud isiku taotlus kohustada avaldajat andma tahteavaldus korteriühistu poolt eitatud parkimiskorra kokkuleppe sõlmimiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1, märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus leiab, et see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus rahuldas avalduse ja jättis rahuldamata puudutatud isiku vastuavalduse ning seetõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Viru Maakohus andis 07.05.2021. a määrusega avaldajale riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtus ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

2-21-4092 TsMS § 190 lg 6 alusel kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista TsMS § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Kuivõrd avaldajale anti menetlusabi (s.o riigi õigusabi tasu ja kulud) ning kohus jättis käesoleva määrusega kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda, tuleb puudutatud isikult mõista riigituludesse välja menetluskulud, s.o avaldaja RÕA esindaja kulud. Avaldaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja – riigi õigusabi taotlused. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. Puudutatud isikult menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus TsMS § 179 lg 1 kohaselt eraldi määrusega pärast kohtumääruse jõustumist. Riigi õigusabi kulud määrab kohus eraldi määrusega. Jõustumine ja määruskaebuse esitamine TsMS § 617 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2023 kohtumäärusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.