lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-7340/27

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-7340/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2022
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1491
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B4B Osaühing10951469(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.juunil 2022 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Kohtuasi

B4B osaühingu hagi K Zi vastu kahjuhüvitise 8684,35 euro ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

9379,09 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B4B osaühing (registrikood 10951469, asuukoht Tulika tn 19, 10613 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

2-20-7340

Kostja: K Z (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Resolutsioon

Jätta B4B osaühingu hagi K Zi vastu kahjuhüvitise 8684,35 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud B4B osaühingu kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Haginõue

1.B4B osaühing (edaspidi hageja) palus K Zi (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks 8684,35 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (8684,35 eurot) alates 21.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hageja ja kostja sõlmisid 21.01.2019 töölepingu, mille alusel asus kostja tööle müügijuhi ametikohale. 20.06.2019 avaldusega ütles kostja korraliselt töölepingu üles ja tööleping lõppes 18.07.2019 TLS § 85 lg 1 alusel. 12.02.2019 soetas hageja Venemaal asuvalt xxx“ kuuse saematerjali, kogumaht 45,231m3. Soetatud kaup toimetati Eestisse 18.02.2019 ning ladustati OÜ-le xxx kuuluvas laos aadressil xxx. xxx suri hageja ainuke juhatuse liige ja ainuosanik A G.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

04.07.2019 viidi kostja korraldusel kaup (kuuse saematerjal kogumahtus 45,231 m3) laost välja autoga xxx, registrimärk xxx. Kostja teatel müüs ta kauba OÜ-le xxx väidetavalt 24.05.2019 sõlmitud müügilepingu alusel. Kostja palus hageja töötajal sekretär O Vl esitada OÜ-le xxx arve maksetähtaja edasi lükkamisega. Arve nr 05072019/1 esitati OÜ-le Jxxx 05.07.2019 kogusummas 8684,35 eurot, maksetähtajaga 26.07.2019. OÜ xxx ei tasunud arvet 05072019/1 arves märgitud kuupäeval.

3.22.08.2019, xxx asuvast hageja kontorist leiti kostja kiri, milles ta teatab, et OÜ F laost välja viidud kauba müüs kostja OÜ-le S. Kirjas teatab kostja, et kauba müügist saadud raha võttis ta endale ning lubas üle kanda raha hageja arveldusarvele või hageja surnud juhatuse liikme abikaasale hiljemalt 12.08.2019. 23.08.2019 võttis O.V ühendust OÜ XXX esindajaga, kes kinnitas, et ei ole hageja 05.07.2019 arves märgitud kaupa kätte saanud. 23.08.2019 võttis O.V ühendust OÜ S esindajaga, kes kinnitas telefonivestluses, et OÜ S on kätte saanud kostjalt OÜ F laost välja viidud kauba (kuuse saematerjal kogumahtus 45,231 m3) ning tasus kostjalt saadud kauba eest XXX OÜ-le. OÜ S esindaja teatel ei ole kostja kauba üleandmisel teatanud, et kaup kuulub hagejale. Hageja ei ole seisuga 21.05.2020 kostja poolt realiseeritud kauba eest raha saanud. Hagejal puuduvad andmed, et OÜ S oleks teadnud kauba üleandmise ajal, et kaup tegelikult kuulub hagejale, mitte XXX OÜ-le, kellele ta kauba omandamise eest tasunud.
4.Kostja käsutas hagejale kuuluvat vara, kuid võõrandatud kauba eest ei ole hageja vastusooritust saanud. Kostja omas juurdepääsu hageja varale poolte vahel kehtinud töösuhte tõttu, mistõttu on kostja tegevus käsitatav töötaja töölepingust tulenevate kohustuste (VÕS § 620 ja TLS § 16 lg 1) rikkumisena. Kostja toimingud viitavad tahtlikule tegevusele, kuna ta andis hageja kauba üle OÜ-le S, varjas ostja eest kauba omanikku esitades ostjale ebaõigeid andmeid kauba müüja kohta. TLS § 74 lg 1 järgi kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kauba väärtuseks on 05.07.2019 arve nr 05072019/1 järgi 8684,35 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama täies ulatuses ja maksma viivist alates 21.05.2020. Kostja vastuväidete kokkuvõte
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle rahuldamata jätta. Kostja müüs hageja nimel 45,231 m3 kuuse saematerjali OÜ-le S 6000 euro eest. Kostjal oli hageja juhatuse liikme A.Giga kokkulepe, et lisaks igakuisele palgale, saab kostja lisatasuks 20% iga tema poolt teostatud tehingu summalt. OÜ-s B4B töötamise ajal tegi kostja tehinguid AS-iga xxx, AS V, xxx, xxx, kuid kokkulepitud lisatasu tehingutelt hageja kostjale ei tasunud. Hageja koguvõlgnevuseks kostja ees jäi 6239,68 eurot. Katseaja lõppedes tõstatas kostja küsimuse kokkulepitud lisatasu mittemaksmisest, pöördudes vahetult hageja juhatuse liikme A.Gi poole, kes kutsus kostja tekkinud arusaamatust lahendama. 14.05.2019 kell 10.00 kohtuski kostja A.Giga Venemaal xxx. Kuna A.Gil kokkulepitud raha kostjale anda ei olnud, siis lepiti kokku, et kostja võis hagis näidatud puidu võõrandada ja jätta saadud raha hageja kohustuse täitmiseks endale. Kuigi kostjaga kokkulepitud lisatasu ei fikseeritud töölepingus kirjalikult, tuleneb lisatasu otseselt O.V poolt Facebooki ülespandud töökuulutusest. Hageja esitatud kirja ei ole kostja kunagi A.Gile või OÜ-le B4B saatnud või üle andnud. Kohtuotsuse põhjendused
6.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 21.01.2019 töölepingu, mille alusel asus kostja tööle müügijuhi ametikohale, et 20.06.2019 avaldusega ütles kostja korraliselt töölepingu üles, et tööleping lõppes 18.07.2019 TLS § 85 lg 1 alusel, et 12.02.2019 soetas hageja Venemaal asuvalt xxxx“ kuuse saematerjali, kogumahuga 45,231 m3, mis ladustati OÜ-le F kuuluvas laos aadressil xxx, et kostja müüs kauba OÜ-le S ning, et hageja ei ole realiseeritud kauba eest raha saanud.
7.Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja on kostjale kahju tekitanud.
8.TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Riigikohtu praktikast (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-151-15, 3-2-1-56-17, 219-2497) tulenevalt peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema üldjuhul täidetud järgmised üldised eeldused: töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
9.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks süüliselt rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, et hagejale on tekkinud kahju 8684,35 euro ulatuses ning, et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostjaga 21.01.2019 sõlmitud töölepingu järgi asus kostja tööle müügijuhi ametikohale (lk 3-4). Seega oli kostja tööks kauba müük ja kuuse saematerjali müümisega täitis kostja oma lepingus sätestatud tööülesandeid. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks kostjale andnud juhiseid või korraldusi selle kohta, kellele kaup müüa, järelikult võis kostja müüa kauba tema valitud ostjale. Kostja tööülesandeks ei olnud töölepingu järgi kauba ostjatele arvete koostamine ega esitamine.
10.Hageja heidab kostjale ette, et kostja eksitas hagejat sellega, et väitis kauba müümist xxx OÜ-le ja andes hagejale kuuluva kauba üle OÜ-le S, varjas ostja eest kauba omanikku esitades ostjale ebaõigeid andmeid kauba müüja kohta, mistõttu ei ole hageja kauba müügi eest raha saanud.
11.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
12.Hagiavaldusest nähtuvalt sai hageja töötaja O V kauba müügiga seotud asjaoludest teada 23.08.2019, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks esitanud müügiarve kauba tegelikule saajale OÜ-le S või nõude xxx OÜ-le saematerjali müügist saadud raha üleandmiseks hagejale, juhul kui see maksti xxx OÜ-le. Seega ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kätte saada kauba müügist saadud raha ega tõendanud kostja vastu esitatud hagis, et tal ei olnud kas täies ulatuses või osaliselt võimalik OÜ-lt S või xxx OÜ-lt müüdud kauba eest raha saada. Seega ei ole kahju tekkimine hageja märgitud summas ning põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimisega tõendatud.
13.Hageja esitatud kirjal (lk 14), mille ta omistab kostjale puudub allkiri ning kostja ei ole kirja kirjutamist omaks võtnud. Ka ei ole kostja hageja väidetud tegusid, s.o kauba müügist saadud raha omastamist, omaks võtnud vastuses hageja 16.09.2019 pretensioonile 28.09.2019 saadetud e-kirjas. Järelikult ei ole tõendite puudumise tõttu kauba müügist saadud raha omastamine kostja poolt tõendatud. Kuna hageja ei ole tõendatud põhinõuet summas 8684,35 eurot, siis tuleb jätta rahuldamata ka VÕS § 113 lg 1 alusel esitatud põhikohustuse täitmisega viivitamise nõue. Järelikult tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.
15.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja