2-15-19357/93 - Pankrotiõigus - Hagi nõude tunnustamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja

lahend.ee

Eelnev menetlus Viru Maakohtule 23. detsembril 2015 esitatud hagiavalduses palus hageja ennistada tähtaja hagi esitamiseks nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Viru Maakohtu 27. juuli 2016 kohtumäärusega jättis kohus hagi esitamise tähtaja ennistamata ja keeldus hagi menetlusse võtmisest. Tartu Ringkonnakohus tühistas 02. novembri 2016 kohtumäärusega Viru Maakohtu 27. juuli 2016 kohtumääruse ja saatis tsiviilasja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Viru Maakohtu 16. novembri 2016 kohtumäärusega ennistas kohus hagejale hagi ennistamise tähtaja ning Viru Maakohtu 16. novembri 2016 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse. Hageja nõue ja väited Hagiavalduses palub hageja tunnustada D G sissenõutavaks muutunud teise rahuldamisjärgu nõuet summas 3195,58 eurot. Hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-08-1069 S.B avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohtu 20. veebruari 2008 pankrotiotsusega kuulutati välja füüsilise isiku S.B pankrot. Pankrotihalduriks määrati M.Krupp. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 11. märtsil 2008. Võlausaldaja D.G esitas nõudeavalduse, lisades avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid ja palus tunnustada oma sissenõutavaks muutunud nõuet summas 3195,58 eurot teises rahuldamisjärgus, märkides ära nõude sisu, aluse ja summa. Pankrotihaldur M.Krupp oli pankrotiseaduse alusel kohustatud kontrollima võlausaldaja D.G poolt esitatud nõude põhjendatust. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 04. juulil 2008., kus võlausaldaja D.G nõue tunnustati summas 3195,58 eurot. Võlausaldaja D.G ja võlgniku S.B vahel oli esitatud nõudeavalduse märgitud asjaoludel tekkinud laenulepingust tulenev võlasuhe, võlgnik S.Bindes rahalist kohustust 3195,58 euro osas ei täitnud. Võlgniku S.B pankroti väljakuulutamisega muutus D.G nõue summas 3195,58 eurot S.B vastu sissenõutavaks täies ulatuses. Võlausaldaja D.G loovutas 01. novembril 2013 tunnustatud nõude summas 3195,58 eurot uuele võlausaldajale, hagejale, millest oli võlgniku pankrotihaldurile M.Kruppile kirjalikult teatatud. Pankrotihaldur M.Krupp avaldas 07.mail 2015 ametliku teate, et võlgniku pankrotimenetluses toimub võlausaldajate üldkoosolek 26. mail 2015 päevakorraga nõude uuesti läbivaatamine vastavalt PankrS § 106 lg 2. Pankrotihaldur vaidles 26. mai 2015 üldkoosolekul hageja poolt D.G omandatud nõudele ja selle rahuldamisjärgule vastu täies ulatuses. Hageja märgib, et alates 04. juulist 2008 kuni 26. maini 2015 oli vaidlusalune nõue tunnustatud ja kõik nõudeavalduses toodud andmed tõesed. Hageja on seisukohal, et 2008. aastal tunnustatud nõude uus läbivaatamine 26. mail 2015, kus ainult haldur vaidlustab antud nõude täies ulatuses, ei olnud põhjendatud. Pankrotihaldurile 2008. aastal esitatud nõudeavalduses ning ka hagejale ei ole teada ühtegi asjaolu, mis tõendaks esitatud andmete võltsitust. Hagejale jääb arusaamatuks halduri 2(11)

2-15-19357 tegevus nõude vaidlustamisel, kuna 04. juulil 2008 nõuete kaitsmise koosolekul kostja, pankrotihaldur M.Krupp summale ega rahuldamisjärgule vastu ei vaielnud ning D.G nõue oli tunnustatud täies ulatuses. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja väidab, et hageja ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti, mis tõendaksid hageja nõude olemasolu S.B vastu. Hageja peaks tõendama asjaolu, et D.G oli nõue S.B vastu ning et D.G loovutas nimetatud nõude hagejale, samuti peaks hageja selgitama, millest tuleneb hageja nõue. Viru Maakohtu 05. novembri 2014 kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-08-1069, kus kuulati vande all üle S.B, nähtub protokollist, et küsimusele: „Millised on teie võlad, kellele olete võlgu?“ on S.B vastanud: „Siis kui ma esitasin kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks, siis hakkasid võlad kuskilt välja ilmuma, minul ei olnud informatsiooni nende võlgnike kohta, kes hakkasid hiljem välja ilmuma“. Samast protokollist nähtub, et küsimusele: „kellele te teie arvates võlgu olete?“ on S.B vastanud: „Mul ei ole arvamust. Mul on nimekiri, mis pankrotihaldur tegi, ma ei tea. Ma arvan, et ma ei ole kellelegi võlgu“. Nimetatud protokollist tulenevalt on selge, et S.B ise väidab, et ta ei ole kellelegi võlgu. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja kõik kostja menetluskulud hageja kanda. Kohtuistungil 03. mail 2017 selgitas kostja, et S.B võlatunnistusest ei nähtu, mis on nõude aluseks. Kostja on veendunud, et võlatunnistus on võltsitud, D.G ei ole kunagi olnud võlasuhtes S.B. D.G nõue on tekitatud pankrotimenetluse ajal selleks, et osaleda pankrotimenetluses. Nõue on jäänud tunnustamata, kuna võlasuhe puudub. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja oleks nõude D.G omandanud. Kostja esitas 15. mail 2017 kohtule täiendavad selgitused ja väited, mille kohaselt ei olnud hageja kuni 03. maini 2017, kohtuistungi toimumise päevani, esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest oleks saanud järeldada, et hageja on omandanud D.G nõude. Seega oli kostja kuni 03. mai 2017 istungi kuupäevani käesoleva tsiviilasja raames veendumusel, et hageja olemine S.B võlausaldajaks ning hagejale D.G nõude kuulumine oli käesolevas tsiviilasjas täielikult tõendamata. Alles 03. mai 2017 kohtuistungi toimumise päeval sai kostjale e-toimikus nähtavaks hageja poolt 02. mail 2017 esitatud menetlusdokument, mille lisaks oli D.G teade selle kohta, et ta on oma nõude loovutanud hagejale. Kostja väitel on 01. novembri 2013. nõude loovutamise teatisel võltsitud allkiri. D.G nõude aluseks on S.B poolt 15. detsembril 2016 allkirjastatud võlakiri, kus S,B kinnitab oma väidetavat kohustust suurusjärgus 50 000 krooni D.G ees. Kostja märgib, et 2016 aastal oli S B näol tegemist aktiivselt äritegevusega tegeleva isikuga, kellel ei olnud veel sel ajahetkel mingeid makseraskusi, millest tulenevalt ei ole eluliselt usutav asjaolu, et S.B oleks üldse pidanud D.G laenu võtma. Samuti on kostja veendumusel, et D.G ei pruukinud 2006. aastal olla üldse sissetulekuid, mille arvelt ta oleks saanud S.B laenu anda. Samas ei ole kostja käsutuses tõendeid, millega tõendada asjaolu, et D.G puudusid 2006.a. piisavad sissetulekud võlakirjas näidatud laenu andmiseks.

2-15-19357 Kostja esitas 01. novembril 2018 kohtule selgituse, et kostja, pankrotihalduri valduses on originaalallkirjadega D.G poolt esitatud 14. märtsi 2018 nõudeavaldus ning 15. detsembri 2016 vene keelne S.B poolt allkirjastatud võlatunnistus. D.G teade nõude loovutamise kohta on halduri valduses üksnes koopiana ning originaaldokumenti haldurile esitatud ei ole. Lisaks esitas kostja kohtule D.G poolt 05. juunil 2018 allkirjastatud kinnituse, kus D.G kinnitab, et tema ei ole nõuet kunagi hagejale loovutanud ning on oma nõudest juba 01. novembril 2013 kogu ulatuses loobunud, millest on ka hagejat teavitanud. Kostja selgitab 07. oktoobri 2019 kirjas kohtule, et kostja valduses ei ole kunagi olnud D.G 01. novembri 2013 nõude loovutamise teate ja D.G ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu originaaldokumente. Kostja ei ole isegi näinud D.G ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingut. Haldurile edastas koopia nõude loovutamise teatest tähitud kirjaga hageja (ümbrikul on postiasutuse tempel 4. november 2013). Kostja hinnangul oleks vastava teate pidanud haldurile edastama nõude loovutaja, mitte väidetav nõude omandaja. Kostja esitas 21. aprillil 2020 kohtule teate, mille kohaselt on kostja juba varasemalt esitanud kohtule D.G poolt 05. juunil 2018 allkirjastatud kinnituse, kus D.G kinnitab, et tema ei ole nõuet kunagi hagejale loovutanud ning on oma nõudest juba 01. novembril 2013 kogu ulatuses loobunud, millest on ka hagejat teavitanud. Kostja esitab kohtule D.G ja S.B poolt digitaalselt allkirjastatud (vastavalt 11. aprill 2020 ja 08. aprill 2020) kinnituskirja. Nimetatud kinnituses kinnitab D.G, et ta ei ole kunagi loovutanud oma nõuet S.B vastu hagejale ega kellelegi teisele, ei ole allkirjastanud ühtegi nõude loovutamise lepingut ning samuti ei ole minule selle nõude eest raha makstud ega muul viisil tasutud, olen 01. novembril 2013 nimetatud nõudest kogu ulatuses loobunud ning olen sellest ka hagejat teavitanud. Hagejal ei oma minu volitust, ega tegutse minu huvides. Samas kinnituses kinnitab S.B, et temale ei ole teada, et hageja oleks omandanud D.G nõude tema vastu, nõude omandamisest ei ole teda kunagi teavitatud ja hageja ei ole kunagi võlausaldajana tema poole pöördunud, D.G on oma nõudest tema vastu kogu ulatuses loobunud, seega ei saagi nimetatud nõuet enam pankrotimenetluses olla ning nimetatud nõuet ei saa ka loovutada. Hageja ei oma tema volitust, ega tegutse tema huvides. Eelnevast nähtuvalt on selge see, et nii võlgnik S.B kui ka nõude algne omanik D.G on kinnitanud, et hagejal ei saa olla nõuet S.B vastu ning D.G on nõudest loobunud juba enne väidetavat nõude hagejale loovutamist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta Hageja leiab, et kostja 25. jaanuari 2017 vastus eksitab kohut. Nõude algne omanik D.G esitas enne 04. juuli 2008 nõuete tunnustamise koosolekut tähtaegselt pankrotihaldurile M.Kruppile nõudeavalduse koos asjaolusid tõendava 15. detsembri 2006 kirjaliku võlatunnistuse originaaliga, mis tõendas D.G nõudeavalduse sisu, alust, nõude suurust ja asjaolusid. Pankrotihaldur M.Krupp oli kohustatud kontrollima enne 04. juuli 2008 nõuete tunnustamise koosolekut D.G nõude põhjendatust, s.o 15. detsembri 2006 võlatunnistust, mille kohaselt pankrotivõlgnik S.B kinnitas võla olemasolu D.G summas 50 000 krooni, ehk 3195,58 eurot, S.B kohustus täitma kohustust D.G ees ja tagastama võla hiljemalt 31. detsembriks 2007 summas 50 000 krooni, ehk 3195,58 eurot. Võlgnik S.B ei ole esitanud enne 04. juuli 2008 nõuete kaitsmise koosolekut kirjaliku vastuväidet D.G nõudele. Teadaolevalt võlgnik esitas kirjalikud vastuväited teiste võlausaldajate nõuetele, sealjuures 04. juuli 2008 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustati seitsmest nõudest viis, vaidlustamata jäid D.G ja S AS nõuded. 4(11)

2-15-19357 Kohtule 02. aprillil 2018 kohtule esitatud arvamuse kohaselt on hageja väitnud, et kuni 12. maini 2017 ei ole poolte vahel olnud vaidlust nõude kuuluvuse kohta hagejale. Kostja 12. mai 2017 „Kostja vastus kohtunõudele ja kostja taotlused „p 4.1 ja p 4.2 väidab, et „seega oli kostja kuni 03. mai 2017.a istungi kuupäevani käesoleva tsiviilasja raames veendumusel, et hageja olemine S.Bindese võlausaldajaks ning hagejale D.G nõude kuulumine oli käesolevas tsiviilasjas täielikult tõendamata.“ Kostja 25. jaanuari 2017 vastuses hagiavaldusele nõude kuuluvust hagejale ei vaidlusta. Hageja on arvamusel, et kohtutoimikus oleva 01. novembri 2013 D.G teatega, 03. novembril 2013 kostjale/pankrotihaldurile M.Kruppile elektrooniliselt edastatud teate võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale originaali st algdokumendi edastamisega, millel on märgitud lisadena 2 manust – teade võlgnikule nõude loovutamisest PDF formaadis, 02. novembri 2013 kostja/pankrotihalduri M.Kruppile aadressil XXX väljastusteate originaaliga, st algdokumendiga, millel on saaja allkiri, dok nr, kuupäev, koos postitamiskviitungitega on tõendatud nõude kuulumine hagejale. Hageja selgitab, et Maksu-ja Tolliameti 19. märtsi 2018 vastusest kohtunõudele nr 7.1-4/008007-1 ilmneb, et D.G maksustav tulu kokku oli 236 612 krooni. Selleks, et anda võlgu 50 000 krooni, pidi olema D.G 2006 maksustav tulu olema: 236 612 krooni – 50 000 = 186 612 : 12 = 15 551 krooni kuus. Eesti Statistikaameti poolt ametlikult deklareeritud andmete alusel arvutatav Eesti maksumaksjate saadav keskmine palk 2006. aastal oli 9350 krooni. D.G igakuiselt 2006 alles jääv umbes 15 551 krooni võimaldas tal väärikalt elada ja võlasumma välja andmise puhul ei tulnud teha muutusi argielus. Seega ei ole õige kostja väide, et D.G ei pruukinud olla üldse sissetulekuid, mille arvelt ta oleks saanud S.B laenu anda. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et oleks olemas mingidki uued võltsitud andmed, millel põhineb hageja nõue S.B pankrotimenetluses. Kõik nõude esialgse omaniku D.G poolt enne 04. juulit 2008 nõude kohta esitatud andmed, toetudes 15. detsembri 2006 võlatunnistusele, on tõesed. S.B ja D.G saatsid 13. juulil 2017 hagejale kirjaliku teate 15. detsembri 2006 võlatunnistuse kohta, millega S.B ja D.G kirjalikult tõendavad võla olemasolu summas 50 000 krooni ehk 3195,58 eurot, mis tekkis sellest, et D.G andis ja S.B võttis vastu sularaha nimetatud summas. S.B väljastas 15. detsembril 2006 D.G kirjaliku võlatunnistuse võla olemasolu kohta ja kirjalikult sätestas kokkulepped võlgnevuse tagastamise ja viiviste osas. D.G esitas S.B pankrotimenetluses õigeaegselt nõudeavalduse, lisades avalduses nimetatud asjaolusid tõendavate dokumentide originaalid ja palus tunnustada oma sissenõutavaks muutunud nõuet summas 3195,58 eurot teises rahuldamisjärgus, märkides ära nõude sisu, aluse ja summa. Kõik pankrotimenetluses esitatud originaaldokumendid olid esitatud tähtaegselt ja kõik nõudeavalduses toodud andmed on tõesed. D.G loovutas 01. novembril 2013 S.B teadmisel nõude hagejale, teatades nõude loovutamisest koheselt kirjalikult kostale, pankrotihaldurile M.Kruppile. Mingeid vastuväiteid nõudele või nõude loovutamisele pankrotihaldur M.Krupp ei esitanud. Kõik peale 07. maid 2015 ja 26. maid 2015 tekkinud halduri M.Kruppi väited, et D.G nõue põhineb võltsitud andmetel, on ilmne vale, otsitud, põhjendamatud ning algselt ebaõiged. S.B võlgnevust D.G keegi tasunud ei ole, põhivõlgnevus moodustab käesoleva päeva seisuga 3195,58 eurot. Hageja palub kohaldada aegumist halduri poolt nõude vaidlustamise osas. Hageja väitel sätestab PankrS § 55 lg 1, et haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeks pankrotimenetluse. PankrS § 55 lg 2 kohaselt peab haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Haldur täidab oma kohustusi isiklikult. PankrS § 165 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse tähtaeg 2 aastat, ning ettekannete edasine esitamine kohtule on pankrotimenetluse erijuhud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses 6(11)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on tunnustada hageja poolt esialgselt võlausaldajalt D.G omandatud sissenõutavaks muutunud teise rahuldamisjärgu nõuet S.B pankrotimenetluses summas 3195,58 eurot, mida pankrothaldur vaidlustas korduval, 26. mai 2015 üldkoosolekul nõude võltsituse põhjendusel. Pankrotihaldur vaidles üldkoosolekul hageja poolt D.G omandatud nõudele ja selle rahuldamisjärgule vastu täies ulatuses. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Vaidlust ei ole, et Viru Maakohtu 20. veebruari 2008 pankrotiotsusega tsiviilasjas 2-08-1069 kuulutati välja S.B pankrot. Võlausaldaja D.G esitas 14. märtsil 2008 S.B pankrotimenetluses pankrotihaldurile nõudeavalduse, märkides nõudeavalduses ära nõude sisu, aluse ja summa 50 000 krooni ehk 3195,59 eurot ning lisas nõudeavaldusele 15. detsembril 2006 S.B pool D.G välja antud võlatunnistuse. Võlgniku 04. juuli 2008 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati D.G nõuet täies ulatuses ja kostja, pankrotihaldur M.Krupp kandis nõude tunnustatud nõuete nimekirja. S.B pankrotimenetluses 26. mai 2015 võlausaldajate üldkoosolekul vaadati pankrotihalduri M.Kruppi nõudel D.G 04. juuli 2008 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõue uuesti läbi. Haldur vaidlustas nõude ja nõude rahuldamisjärgu täies ulatuses. Samuti ei ole vaidlust, et võlgnik S.B on 15. detsembril 2006 väljastanud võlausaldajale D.G võlatunnistuse, milles kinnitab võla olemasolu D.G ees summas 50 000 krooni (3195,58 eurot) ning kohustub tagastama võla hiljemalt 31. detsember 2007, garanteerides võlgnevuse tagastamist kogu oma isikliku varaga. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on S.B pankrotimenetluses omandanud D.G esialgselt juba tunnustatud nõude ning kas hageja nõue põhineb võltsitud andmetel. Vastavalt PankrS2016 § 103 lg 5, pärast nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist ei võeta nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude või pandiõiguse kohta arvesse, välja arvatud PankrS § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. PankrS2016 § 106 lg 2 kohaselt, kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Lähtuvalt PankrS2016 § 106 lg 1, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kohus leiab, et hagi esitamine on lubatud. 7(11)

2-15-19357 Hageja palub kohaldada aegumist halduri poolt nõude vaidlustamise osas ning teha vaheotsus. Kostja hageja taotluse osas seisukohta ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Vastavalt TsMS § 449 lg 1 teeb kohus vaheotsuse menetlusosalise taotlusel. Kohus leiab, et hageja taotlus vaheotsuse tegemiseks tuleb jätta rahuldamata, kohus lahendab aegumise kohaldamise taotluse lõppotsusega. Hageja väitel on pankrotimenetluse tähtaeg PankrS § 165 lg 1 kohaselt 2 aastat ning PankrS § 1062016 lg 2 alusel saab eelnevalt pankrotimenetluses tunnustatud nõuet halduri nõudel uuesti läbi vaadata ja vaidlustada mõistliku aja jooksul, st PankrS § 165 lg 1 nimetatud 2 aasta jooksul, mitte aga seitsme aasta ja kahe kuu möödumisel, kuna TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kohus ei nõustu hageja väitega, et PankrS2016 § 106 lg 2 sätestatud toiming vaadata võltsitud andmetele põhinev nõue pankrotihalduri taotlusel nõuete kaitsmise koosolekul uuesti läbi oleks aegunud. Kohus on seisukohal, et pankrotiseadus ega ka muud seadused ei näe ette aegumistähtaega PankrS2016 § 106 lg 2 sätestatud toimingule. Samuti ei ole tegemist tehinguga ja seega ei kohaldu PankrS2016 § 106 lg 2 toimingule TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tähtaeg tehingust tuleneva nõude aegumiseks. PankrS § 165 sätestatud tähtaeg kaks aastat, millele viitab hageja, määrab pankrotihaldurile kohustuse esitada kohtule aruandeid iga kuue kuu järel kui pankrotimenetluse alustamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat. PankrS § 165 ei sätesta pankrotimenetluse lõpetamiseks kohustuslikku tähtaega ning samuti ei ole PankrS § 165 märgitud tähtajad aegumistähtajad. PankrS2016 § 106 lg 2 on kehtestatud pankrotimenetluses võlausaldajate ja võlgniku kaitseks ning võltsitud andmetel põhineva nõude uuesti läbivaatamine ega sellise nõude tunnustamata jätmine ei saa aeguda, kuna aegumise korral saaks pankrotimenetluses osaleda võlausaldaja, kellel nõue tegelikult puudub, mis omakorda oluliselt kahjustaks teiste võlausaldajate ja võlgniku huve pankrotimenetluses ning ei oleks pankrotimenetluse eesmärkidega kooskõlas. Kohus jätab hageja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Järgmiseks lahendab kohus küsimuse, kas hagejal on kehtiv nõue S.B pankrotimenetluses, kuna kostja on esitanud vastuses hagiavaldusele (t.l.-167,168, I kd) vastuväite, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud ning võlgniku S.B väitel võlgnik ei mäleta, et tema vastu oleks sellist nõuet esitatud (t.l.-170, I kd pöördel). Kohus leiab, et hageja nõue S.B pankrotimenetluses on tõendatud. Kostja on D.G nõude osas esitanud tsiviilasja menetluses kohtule erinevaid seisukohti. Vastuses hagiavaldusele (t.l.-167,168, I kd) märgib kostja, et võlgnik S.B ei mäleta sellist nõuet enda vastu, ta ei mäleta, et oleks kellelegi võlgu. Seda on S.B kinnitanud kohtuistungil 05. novembril 2014 vande all (t.l.-170-172, I kd). Samas on hageja tõendanud, et 04. juuli 2008 nõuete tunnustamise koosolekule esitati seitse erinevat nõuet (t.l.-183, I kd), sealjuures vastavalt 04. juulil 2008 koosolekul tunnustatud nõuete nimekirjale (t.l.-10, I kd) tunnustati S.B pankrotimenetluses D.G II rahuldamisjärgu nõuet summas 50 000 krooni (3195,58 eurot). Lisaks on 27. novembri 2014 S.B võlausaldajate koosoleku registreerimislehel (t.l.-70, II kd) märgitud võlausaldajaks hageja (D.G nõudega). Samuti on hageja (D.G nõudega) märgitud võlausaldajaks 26. mai 2015 võlausaldajate 8(11)

2-15-19357 üldkoosoleku registreerimislehel ning alles 26. mai 2015 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et pankrotihaldur on vaidlustanud hageja nõude kui võltsitud andmetel põhineva nõude. Edasises menetluses on kostja nõustunud, et D.G oli nõue S.B pankrotimenetluses, mille kohta on kostja esitanud D.G kirjaliku kinnituse (t.l.-118, II kd) ning D.G nõudeavalduse ja võlatunnistuse originaalid (t.l.-138, II kd). Nende dokumentide esitamisega muutis kostja ka oma vastuväidet hageja nõude osas ning leiab nüüd, et D.G küll oli nõue S.B pankrotimenetluses, kuid D.G oma nõuet hagejale loovutanud ei ole ning lisaks on D.G oma nõudest 01. novembril 2013 loobunud ja see nõue on lõppenud. Kostja on ka esitanud 21. aprillil 2020 kohtule D.G ja S.B kirjaliku kinnituse (t.l.-199, II kd), milles D.G teatab, et ta ei ole oma nõuet S.B vastu mitte kellelegi loovutanud ning D.G on 01. novembril 2013 nõudest loobunud ja sellest on ka hagejat teavitatud. S.B omakorda kinnitab selles dokumendis, et talle ei ole teada D.G nõude loovutamisest hagejale ja et D.G on oma nõudest S.B vastu loobunud ja seega ei saa seda nõuet olla loovutatud hagejale. Kokkuvõtteks järeldab kohus, et pooled ei vaidle selle üle, et D.G nõue S.B pankrotimenetluses oli tunnustatud 04. juuli 2008 nõuete tunnustamise koosolekul. Sealjuures ei ole kostja esitanud tõendeid, et D.G oleks oma nõudest loobunud või et nõue oleks muul viisil lõppenud. Kohus ei loe D.G 05. juuni 2018 kirjalikku kinnitust ega D.G ja S.B 08. aprilli 2020 kirjalikku kinnitust usaldusväärseteks tõenditeks, kuna need on koostatud hiljem kui hageja esitatud D.G ja S.B 10. juuli 2017 kirjalik kinnitus hagejale (t.l.-21, II kd), millega D.G ja S.B vastupidiselt kostja tõendiga kinnitavad hagejale S.B võlgnevuse olemasolu D.G, mis tuleneb samast 15. detsembri 2006 võlatunnistusest summas 50 000 krooni (3195,58 eurot) ning et D.G on S.B teadmisel loovutanud 01. novembril 2013 oma nõude hagejale, teavitades sellest koheselt ka pankrotihaldurit. S.B võlgnevust D.G keegi tasunud ei ole ning põhivõlg dokumendi koostamise kuupäeva 10. juuli 2017 seisuga moodustab 3195,58 eurot. Kohus loeb D.G ja S.B 10. juuli 2017 kirjaliku kinnituse hagejale usaldusväärseks tõendiks ka seetõttu, et see tõend on kooskõlas teiste tsiviilasjas esitatud tõenditega. Seda, et nõue oleks lõppenud peale 10. juulit 2017, kostja muude tõenditega tõendanud ei ole. Kostja ei ole ka tõendanud, et võlatunnistuses märgitud kohustus oleks võlausaldajale D.G täidetud. Kohus, hinnates tõendeid kogumis, loeb tõendatuks, et D.G oli S.B pankrotimenetluses 04. juulil 2008 tunnustatud II rahuldamisjärgu nõue summas 50 000 krooni (3195,58 eurot), nõude aluseks oli 15. detsembri 2006 deklaratiivne võlatunnistus, millega S.B tunnistas D.G saadud võlga 50 000 krooni, tagasimaksmise tähtajaga kuni 31. detsember 2007. Hageja väitel loovutas D.G 01. novembri 2013 nõuete loovutamise lepinguga S.B pankrotimenetluses tunnustatud nõude hagejale. Kostja sellega ei nõustu ja leiab, et nõuet loovutatud ei ole. Lisaks on kostja märkinud, et D.G on nõudest loobunud ja seega ei saanud ta nõuet loovutada ega nõue üle minna hagejale. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS § 170, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 9(11)

2-15-19357 Hageja on tõendanud 01. novembri 2013 nõude loovutamise lepinguga (t.l.-77, II kd), et D.G kui nõude loovutaja ja hageja kui nõude omandaja on sõlminud lepingu, millega D.G loovutab hagejale S.B pankrotimenetluses tunnustatud nõude summas 50 000 krooni (3195,58 eurot). Vastavalt teatele nõude loovutamisest (t.l.-78, II kd pöördel) on nõude loovutaja. D.G teatanud 01. novembril 2013 S.B pankrotihaldurile, kostjale, et D.G S.B pankrotimenetluses tunnustatud nõude loovutanud hagejale. Nõude loovutamise teade on saadetud pankrotihaldurile E-maili teel (t.l.-79, II kd) ning samuti ka tähitud kirjaga (t.l.-80, II kd). Seega saab lugeda, et D.G on S.B pankrotimenetluses tunnustatud II rahuldamisjärgu nõude summas 50 000 krooni (3195,58 eurot) loovutanud hagejale. Kostja väited ega tõendid ei anna alust hageja väidet nõude loovutamise kohta ümber lükata. Kostja väitel on nõude loovutamise dokumendid võltsitud. Võlausaldaja D.G on kirjalikult kinnitanud, et ta ei ole kunagi vaidlusalust nõuet hagejale loovutanud ega nõude loovutamise lepingule alla kirjutanud ning et D.G on nõudest kogu ulatuses loobunud. Kohus luges kostja esitatud D.G ja S.B kirjalikud kinnitused (t.l.-118 ja 199, II kd) ebausaldusväärseteks tõenditeks. Hageja on nõude loovutamist tõendanud nõude loovutamise lepinguga, millele on D.G kui nõude loovutaja alla kirjutanud, nõude loovutamise teate on samuti alla kirjutanud D.G ning teade on edastatud pankrotihaldurile, kostjale. Kostja on ka ise tunnistanud 07. oktoobri 2019 kohtule esitatud avalduses, et haldurile on esitatud koopia nõude loovutamise teatest tähitud kirjaga, postitempli järgi 04. novembril 2013. Vaatamata kohtu nõudele ei esitanud pooled kohtule nõude loovutamise lepingu originaali ja seega lähtub kohus poolte esitatud tõenditest ehk nõude loovutamise lepingu koopiast. Kostja ei ole esitanud muid tõendeid selle kohta, et nõude loovutamise leping oleks võltsitud või et nõude loovutamisest ei oleks pankrotihaldurile kui võlgniku esindajale teatatud. Kohus pöörab ka tähelepanu asjaolule, et kuigi kostja kinnitab 01. novembri 2013 nõude loovutamise teate kätte saamist 04. novembril 2013, seda tõendab ka postitempel väljastusteatel (t.l.-80, II kd), ei ole kostja esitanud hageja nõudele ega ka hageja poolt nõude omandamisele vastuväidet enne kui 26. mai 2015 võlausaldajate üldkoosolekul, mis on ligikaudu poolteist aastat hiljem. Kogu selle aja sees on kostja kohelnud hagejat kui S.B pankrotimenetluse võlausaldajat. Hageja on olnud kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-08-1069 (t.l.-152, II kd) võlausaldaja, määruskaebuse esitaja, 27. novembril 2014 on hageja osalenud võlausaldajana S.B pankrotimenetluse võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotihaldur, kostja on üldkoosolekul määranud hagejale hääled ning hageja on ka vaidlustanud kaitsmisele esitatud nõudeid (t.l.-71, II kd). Kogu selle aja jooksul ei esitanud kostja hageja nõude ega ka hageja kui võlausaldaja osas vastuväiteid, kuigi oleks pidanud hagejal nõude puudumise tõttu seda tegema. Hageja ei oleks saanud olla võlausaldaja S.B pankrotimenetluses ilma, et hagejale oleks kuulunud kehtiv nõue S.B vastu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõuet välistavad asjaolud, mis viitavad nõude võltsitusele, oleks tekkinud või kostjale teatavaks saanud vahetult enne 26. mai 2015 võlausaldajate üldkoosolekut ning et neid asjaolusid varem ei eksisteerinud. D.G nõue tunnustati pankrotimenetluses juba 04. juulil 2008, tunnustatud nõude loovutamisest hagejale teatati kostjale

2-15-19357 vastuväitele, et D.G puudus nõue S.B vastu vaid väitis, et nõude loovutamist hagejale pole toimunud. Kohus loeb tuvastatuks, et 04. juuli 2008 nõuete kaitsmise koosolekul S.B pankrotimenetluses tunnustati D.G nõuet ja selle rahuldamisjärku täies ulatuses. Nõue põhines 15. detsembri 2006 võlatunnistusel, mille kohaselt pankrotivõlgnik S.B kinnitas võla olemasolu D.G summas 50 000 krooni, ehk 3195,58 eurot, S.B kohustus täitma kohustust D.G ees ja tagastama võla hiljemalt 31. detsembriks 2007 summas 50 000 krooni ehk 3195,58 eurot. Võlausaldaja D.G loovutas 01. novembri 2013 nõude loovutamise lepinguga nõude S.B vastu hagejale. Kostjale kui võlgniku esindajale oli D.G kui endise võlausaldaja teade nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, hagejale, saadetud tähitud postiga ja E-mailiga ning kostja oli teate võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale allkirja vastu kätte saanud. Kostja ei tõendanud, et hageja nõue põhineb võltsitud alustel. Kohus järeldab, et hageja nõue S.B pankrotimenetluses põhineb seaduslikul alusel ning nõue on hageja poolt omandatud D.G õiguspäraselt, hageja omab S.B pankrotimenetluses kehtivat nõuet ning kostja ei saa seda nõuet vaidlustada PankrS2016 § 106 lg 2 alustel. Kohus leiab, et hageja II rahuldamisjärgu nõuet S B pankrotimenetluses summas 3159,58 eurot tuleb tunnustada. Kohus rahuldab hagi. Hagi hind TsMS 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ning vastavalt TsMS § 123 määratakse hagi hind hagi esitamise aja seisuga. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõudeks tunnustada hageja 3195,58 euro suurust nõuet pankrotimenetluses. Hagi rahuldamise korral omandab hageja õiguse rahuldada nõue pankrotimenetluses 3195,58 euro ulatuses. Hagi hind on 3195,58 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 2 tuleb kostjal hüvitada hagejale ka kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2023 kohtuotsusega.

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

EDASIKAEBE KORD

ASJAOLUD

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED