nende Määruskaebuse esitaja (võlgnik) Sergei Bindes (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra Pankrotihaldur Martin Krupp Võlausaldajad Aktsiaselts SEB Liising Kentmanni Law Office OÜ Osaühing Blueline Invest
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 2. novembri 2022. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta maakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta Sergei Bindese määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata Sergei Bindese taotlus nõuda pankrotihaldur Martin Krupilt välja Sergei Bindese kontoväljavõte.
4.Kohustada Sergei Bindese pankrotihaldurit Martin Kruppi esitama hiljemalt
10.aprilliks 2023 Viru Maakohtule arvestus selle kohta, kui palju on võlgnik kogu pankrotimenetluse jooksul saanud kätte (kasutada) tema kontole laekunud riiklikku pensioni ja kui palju on haldur riiklikust pensionist arvanud pankrotivara hulka. Samuti kohustada pankrotihaldurit esitama arvestus selle kohta, millise ajavahemiku jooksul ja kui suure summa on pankrotihaldur arvanud Sergei Bindese pensionist pankrotivara hulka täitemenetluse seadustiku § 132 lg 12 alusel, tuues ühtlasi välja, millistest arvestuspõhimõtetest lähtudes pankrotihaldur selle summa otsustas. Maakohtul teostada järelevalvet selle kohustuse täitmise üle.
5.Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste enda kanda.
6.Saata käesolev määrus teadmiseks maksejõuetuse teenistusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on Sergei Bindese (võlgnik) pankroti järelevalvemenetlus tsiviilasjas nr 2-08-1069. Võlgnik esitas 19. aprillil 2022 maakohtule hiljem täiendatud taotluse, paludes vabastada pankrotihaldur Martin Krupp, kuna haldur on rikkunud oma kohustusi. Taotluse kohaselt esitas võlgnik 2. veebruaril 2022 haldurile avalduse, soovides saada teavet pankrotiseaduse (PankrS) § 911 alusel. Muu hulgas soovis võlgnik saada oma Swedbank AS-i pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõtet alates 9. juunist 2011 vähemalt kuni 2. novembrini 2020, samuti andmeid isikute kohta, kellel on olnud sellel perioodil eelnimetatud konto kasutamise õigus. Haldur ei vastanud taotlusele. Maakohus on 12. jaanuari 2016. a ja 19. septembri 2019. a määrustega kohustanud haldurit maksma võlgnikule välja või andma pangale nõusolek maksta võlgnikule välja võlgniku kontole laekunud riiklik pension. Kohus jättis 14. märtsi 2016 ja 5. aprilli 2021. a määrustega avaldaja pensioni kättesaamise taotluse rahuldamata, põhjendades 14. märtsi 2016. a määrust sellega, et haldur on andnud avaldajale õiguse pension kätte saada internetipanga kaudu ja
5.aprilli 2021. a määrust sellega, et võlgnikul on olnud kontole laekunud raha kasutamise õigus, kuid ta ei ole ise soovinud mõistliku aja jooksul oma pensioni kätte saada ja on seetõttu kaotanud õiguse see kätte saada. Võlgnik selgitas, et ta ei ole oma pensioni kätte saanud seetõttu, et haldur ei andnud pangale nõusolekut võlgnikule pensioni välja maksta. Võlgnik ei ole oma kontol olevat raha käsutanud internetipangas ega muul viisil. Võlgnikule laekuv riiklik pension ei ole pankrotivara ja sellele sissenõude pööramiseks ei ole alust, sõltumata sellest, millal ja millises summas võlgnik seda kasutada soovib. Võlgnik ei ole oma pensionist loobunud. Võlgnik on aastaid edutult taotlenud pensioni kättesaamist haldurilt ja pangalt. Haldur ei ole andnud võlgnikule nõusolekut kasutada alates 9. juunist 2011 võlgniku kontole laekunud pensioni, mis on kokku vähemalt 27 354 eurot 79 senti. Halduri väited, et ta ei ole takistanud võlgnikul pensioni kätte saada või et võlgnik ei ole soovinud ise pensioni kätte saada, on alusetud. Seetõttu on haldur rikkunud PankrS § 55 lg-s 2 sätestatud kohustusi ja ta tuleb ametist vabastada. Lisaks on võlgnikul õigus saada haldurilt teavet, kas pankrotimenetluse lõpetamise alus on olemas ja see teave on halduri toimikus.
21.oktoobril 2022 täiendas võlgnik oma taotlust ja märkis, et on alates 2019. a maikuust saanud igakuise pensioni kätte osaliselt. Võlgniku igakuised vältimatud kulutused on üldise hinnatõusu tõttu oluliselt suurenenud. Sotsiaalkindlustusametilt sai võlgnik
10.oktoobril 2022 teada, et alates 1. aprillist 2022 on tema igakuine pension 607 eurot 55 senti. Pensioni väljamaksmisest keeldumist ei saa õigustada Justiitsministeeriumi seisukoht. Võlgnik on viimased kolm aastat käinud pangas iga kuu oma pensioni kätte saamas. Pank on keeldunud maksmast talle välja kogu pensioni, viidates halduri seatud piirangule.
5.oktoobril 2022 sai võlgnik pensionist kätte 515 eurot, mis on 92 eurot 55 senti ettenähtust vähem.
2.Pankrotihaldur palus jätta taotluse rahuldamata, leides, et ta on oma ülesandeid nõuetekohaselt täitnud. Võlgniku kontoväljavõtteid ega võlgniku pangakonto kasutamise
õigust omavate isikute andmeid kajastavaid dokumente halduri toimikus ei säilitata. Seetõttu ei ole võlgnikul PankrS § 911 järgi õigust nõuda nende dokumentidega tutvumist. Lisaks on haldur võlgnikule korduvalt esitatud nii kontoväljavõtteid kui ka andmeid konto kasutamise õigust omavate isikute kohta. Viru Maakohus on 5. aprilli 2021. a määrusega jätnud rahuldamata võlgniku taotluse haldurilt pangakonto väljavõtte väljanõudmiseks. Võlgnikule on tagatud võimalus kasutada tema kontole laekuvat pensioni. Haldurile ei saa ette heita, et võlgnik ei ole teatud perioodidel soovinud seda õigust kasutada ning on seetõttu selle õiguse ka kaotanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus jättis 2. novembri 2022. a määrusega võlgniku taotluse halduri vabastamiseks rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei tuvastanud maakohus halduri tegevuses rikkumisi, mis tingiksid tema vabastamist. Maakohus leidis, et haldur ei ole käitunud pankrotimenetluses võlausaldajate ja võlgniku huve kahjustatavalt ning võlgniku etteheited haldurile on põhjendamatud. Maakohus märkis, et on võlgniku pensioni kasutamisega seotud küsimusi pankrotimenetluses korduvalt lahendanud. Maakohus on võlgniku pensioni kasutamise kohta teinud varem juba mitu määrust (21. detsembril 2015, 12. jaanuaril 2016, 14. märtsil 2016, 19. septembril 2019 ja 5. aprillil 2021). Lisaks on pensioniga seonduvat käsitletud Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-16-18248. Viru Maakohtu 5. aprilli 2021. a määruses asus maakohus seisukohale, et haldur on taganud võlgnikule tema sissetuleku kasutamise võimaluse. Samuti leidis maakohus halduri, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning Justiitsministeeriumi avaldatud seisukohtadega nõustudes, et võlgnik ei saa nõuda, et talle makstaks välja tema kontole laekunud, kuid kasutamata jäetud pension. Seega on jõustunud kohtulahenditega tuvastatud, et haldur ei ole oma kohustusi rikkunud. Haldur on esitanud 6. mail 2022 kohtule ettekande võlgniku pankrotimenetluses, kus on toodud ka põhjused, miks pankrotimenetlust ei ole lõpule viidud. Nimelt on pooleli Gennadi Mihelsoni nõude tunnustamise vaidlus tsiviilasjas nr 2-15-19357, samuti tsiviilasi nr 2-21-13416 (võlgniku kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi
16.augusti 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 025/2020/4177). Tsiviilasjas 2-15-19357 toimuva vaidluse tõttu ei ole halduril võimalik koostada jaotusettepanekut. Pankrotihalduri ettekanne on tehtud võlgniku lepingulisele esindajale nähtavaks alates 9. maist 2022. Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole menetlused tsiviilasjades nr 2-15-19357 ja 2-21-13416 praeguseks lõppenud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Võlgnik esitas 14. novembril 2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada pankrotihaldur. Võlgnik palub nõuda haldurilt välja võlgniku konto väljavõtte, mis kajastaks võlgniku riikliku pensioni laekumisi ja väljamakseid alates 9. juunist 2011 kuni tänaseni. Menetluskulud palub võlgnik jätta pankrotihalduri kanda. Võlgniku hinnangul on maakohus valesti kohaldanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 10 ja PankrS § 55 lg-t 2 ning rikkunud põhjendamiskohustust. Võlgnikul on alates 9. juunist 2011 kätte saamata osa pensionist, millele ei saa TMS § 131 lg 1 p 10 järgi sissenõuet pöörata. Haldur on oma kohustusi rikkunud sellega, et ei ole alates 2011. a võimaldanud võlgnikul kasutada tema kontole laekuvat pensioni või on võimaldanud seda
kasutada seaduses ettenähtust väiksemas summas. Võlgnik sai näiteks 2022. a novembris pensionist kätte 516 eurot ehk 92 eurot 55 senti vähem, kui tal olnuks õigus saada. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta võlgniku 21. oktoobri 2022. a taotluse põhjendused. Haldur on alates 2019. a maist jätnud võlgnikule välja maksmata osa igakuisest pensionist. Haldur ei ole reageerinud võlgniku 14. oktoobri 2022. a avaldusele, et alates 2019. a septembrist on võlgnikule pension välja maksmata. Avaldaja igakuise pensioni väljamaksmisest ei saa keelduda, tuginedes maakohtu 5. aprilli 2022. a määrusele. Halduri vabastamise taotluse rahuldamata jätmist ei saa põhjendada halduri väitega, et võlgnikul ei ole mingeid takistusi pensionit kätte saada, kui tegelikult ei maksa pank pensioni täies ulatuses välja, sest haldur on selle keelanud. Võlgnik palub nõuda haldurilt välja võlgniku pangakonto väljavõte, sest sellel kajastub, kui palju on võlgnik pensioni kätte saanud. Selle tõendi alusel saab hinnata halduri vabastamise põhjendatust. Maakohus ei põhjenda 5. aprilli 2021. a määruses, mille alusel muutub võlgniku riiklik pension pankrotivaraks. Võlgnik ei tea sellist seadust ega ka kohtupraktikat. Võlgnik ei ole kordagi saanud haldurilt oma pangakonto väljavõtteid.
5.Pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Haldur on seisukohal, et võlgniku kontoväljavõtte väljanõudmise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna võlgnikul on pangakonto väljavõtted olemas ja lisaks on need käesoleva vaidluse seisukohast asjakohatud tõendid. Maakohtule on juba esitatud tõendeid selle kohta, kui suur on võlgniku sissetulek ja millises ulatuses on võlgnik seda kasutanud. Maakohus on oma 5. aprilli 2021. a määruses võlgniku samasisulise taotluse rahuldamata jätnud. Maakohus on eelviidatud määrusega ka tuvastanud, et see sissetulek, mida võlgnik on varem saanud ja mida ta ei ole kasutanud, on pankrotivara, mistõttu ei saa võlgnik nõuda selle väljaandmist. Võlgnik jättis teatud perioodidel oma kontole laekuva pensioni teadlikult kasutamata ja seda ei saa haldurile ette heita. Võlgnikul on kogu pankrotimenetluse jooksul olnud seaduses sätestatud ulatuses tagatud võimalus oma kontole laekuvat pensioni kasutada. Haldur esitas 17. novembril 2022 maakohtule võlgniku kontoväljavõtte, millest nähtub, et võlgnik on ka 2022. aastal nii enne kui ka pärast 15. aprilli 2022. a taotluse esitamist oma kontole laekunud pensioni sularahas välja võtnud. Seega ei ole haldur rikkunud võlgniku õigust pensioni kasutada. Võlgnik väidab, et talle makstav riiklik pension on tervikuna mittearestitav ning seetõttu on tal õigus saada kätte kogu pension ehk 607 eurot 55 senti. TMS § 131 lg 1 p 10 (PankrS § 108 lg 3 kaudu) ei sätesta võlgniku absoluutset õigust saada riiklik pension tervikuna enda kasutusse. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 132 lg 1 järgi saab riiklikule pensionile sissenõude pöörata palga alammäära ületavas osas (RK 2-18-4480, punkt 16). Samuti on Riigikohus märkinud, et riiklikule pensionile sissenõude pööramisel on võimalik kohaldada ka TMS § 132 lg-t 12, st ühes kuus võib arestida kuni 20% riiklikust pensionist, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikule makstava riikliku pensioni igakuise mittearestitava osa suurus 2022. a arvutada järgnevalt: Riikliku pensioni suurus (bruto) – tulumaks – 20% elatusmiinimumi (233 eurot 57 senti) ületavalt osalt = riikliku pensioni mittearestitav osa. Kuna võlgnik soovib pankrotivara hulka mittekuuluva riikliku pensioni osa välja võtta pangakontoris sularahas, siis tuleb võlgnikul kanda ka sellest tulenevad kulud. Pangakontoris sularaha väljavõtmise teenustasu oli kuni 2022. a juunini 5 eurot ja alates 2022. a juulist
10 eurot. Seega 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 oli võlgnikul õigus kätte saada kuni 482 eurot 61 senti, 1. aprillist 2022 kuni 30. juunini 2022 oli võlgnikul õigus kätte saada 510 eurot 55 senti ja alates 1. juulist 2022 summas 505 eurot 55 senti. Alates 2020. a maist on haldur võimaldanud võlgnikul pangakontolt kätte saada kuni 526 eurot 41 senti, st haldur on riiklikust pensionist TMS § 132 lg 12 alusel pankrotivara hulka arvanud vähem kui 20%.
17.novembril 2022 maakohtule esitatud võlgniku konto väljavõttest nähtub, et summa, mille võlgnik võttis kontolt välja sularahas, on olnud suurem, kui minimaalne summa, mida võlgnikul oleks õigus kätte saada. Seega ei ole riikliku pensioni kasutamise võimaldamisel võlgniku õigus rikutud. Vastupidi, haldur on võimaldanud võlgnikul pensioni kasutada minimaalsest suuremas summas.
6.Võlausaldajad määruskaebuse kohta seisukohti ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon on lõppjäreldustes õige ja see tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Ringkonnakohus lahendab kõigepealt võlgniku taotluse nõuda määruskaebemenetluses haldurilt välja võlgniku konto väljavõte, mis kajastaks riikliku pensioni laekumisi võlgniku kontole ja kontolt tehtud väljamakseid alates 9. juunist 2011 kuni praeguseni.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse lahendamise seisukohast ei ole kõnealusel tõendil tähendust. Nimelt ei ole määruskaebemenetluses peamine vaidlusküsimus mitte see, kui palju on võlgniku kontole täpselt pensioni laekunud, vaid see, kas võlgnik peaks kehtiva õiguse järgi saama kätte kogu tema kontole laekunud pensioni või ainult osa sellest. Seega jätab ringkonnakohus kontoväljavõtte väljanõudmise taotluse rahuldamata.
10.Kuna maakohus jättis vaidlustatud kohtumäärusega rahuldamata võlgniku pankrotihalduri vabastamise taotluse, siis on käesoleva vaidluse keskne küsimus see, kas haldur on rikkunud oma kohustusi. PankrS § 68 lg 2 esimene lause näeb ette, et kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või maksejõuetuse teenistuse taotlusel või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Seega on halduri vabastamise eelduseks see, et haldur on jätnud oma kohustused täitmata või ei ole täitnud neid nõuetekohaselt.
11.PankrS § 55 lg 1 kohaselt peab haldur lisaks võlausaldajate huvidele kaitsma ka võlgniku õigusi ja huve. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama nii võlausaldajate kui ka võlgniku huve. PankrS § 55 lg 3 p 4 näeb ette halduri kohustuse anda seaduses ettenähtud juhtudel võlgnikule teavet.
12.Asjaoludest nähtuvalt tugineb võlgnik esiteks sellele, et haldur on rikkunud oma kohustusi, kuna ei ole võimaldanud võlgnikul saada kätte kogu riiklikku pensioni, mis TMS § 131 lg 1 p 10 ja 132 lg 1 järgi ei ole arestitav (kuna see ei ületa kuupalga alammäära) ja mis PankrS § 108 lg 3 järgi ei ole seetõttu pankrotivara.
13.Haldur on seisukohal, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ja leiab, et võlgnikul ei ole õigust saada tagantjärele seda pensioniraha, mida ta ei ole iga jooksva kuu jooksul välja võtnud või ära kasutanud. Seejuures tugineb haldur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
21.jaanuari 2020. a seisukohale (dtl 3021), milles on avaldatud arvamust, et mittearestitav sissetulek jäetakse võlgnikule selleks, et tal oleks jooksev kuu võimalik üle elada ning välja
võtmata sissetulekut tagantjärele enam ei hüvitata ja korraga välja ei maksta, välja arvatud juhul, kui raha laekub ühe osamaksena (nt koondamishüvitis, puhkusehüvitis vms).
14.Ringkonnakohus leiab, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelviidatud seisukoht ei vasta PankrS § 108 lg 3 ja TMS § 132 lg 1 põhiseaduspärasele tõlgendusele. Arestivaba miinimumsumma on võlgniku vara, mitte pankrotivara ja see ei muutu pankrotivaraks ka siis, kui võlgnik seda kontolt välja ei võta või muul viisil ära ei tarvita. Kuna võlgniku kontoraha, millele ei saa pöörata sissenõuet, on oma olemuselt võlgniku nõue krediidiasutuse vastu, siis saaks võlgniku nõue ning sellele vastav krediidiasutuse kohustus lõppeda vaid seaduses või lepingus sätestatud juhtudel (ntvõlaõigusseaduse § 186 või muud seaduses ettenähtud juhtumid). Ükski seadus ei näe ette, et võlgniku nõue saada kätte oma kontol olev arestivaba rahasumma lõpeb, kui võlgnik teatud aja jooksul seda raha sealt välja ei võta või ära ei kasuta. Seega on võlgnikul õigus saada kontole laekunud arestivaba raha kätte ka tagantjärele. Halduril ei ole õigust seda raha käsutada ja kui ta on seda teinud, on ta oma kohustusi rikkunud.
15.Haldur tugineb oma vastuväidetes ka Justiitsministeeriumi 17. detsembri 2019. a halduri päringule esitatud vastusele (dtl 2979). Selles on selgitatud, et TMS §-de 132 ja 133 põhiline eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes läbiviidava täite- ja maksejõuetusmenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate äraelamiseks minimaalsed vajalikud vahendid konkreetseks ajaperioodiks. Kohtutäitur on kohustatud jätma võlgnikule iga kuu ühes krediidiasutuses kasutada täitemenetluse seadustiku järgi mittearestitava sissetuleku osa, ülejäänud osas on sissetulek arestitav. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu Justiitsministeeriumi eelviidatud selgitustest, et võlgniku kontole kogunenud kasutamata summa muutuks pankrotivaraks ja et võlgnik kaotaks sellele õiguse, vaid Justiitsministeerium on halduri päringule vastates eelkõige selgitanud mittearestitava miinimumi eesmärki.
16.Haldur on viidanud ka Viru Maakohtu 5. aprilli 2021. a määrusele (dtl 4496) kui jõustunud kohtulahendile, millega on väidetavalt tuvastatud, et võlgniku kontole kogunenud ja kasutamata jäänud pensioniraha on pankrotivara. Viidatud määruse resolutsiooniga ei ole aga tuvastatud, et võlgniku nõutav raha oleks pankrotivara, sellega on üksnes lahendatud (jäetud rahuldamata) võlgniku 18. jaanuari 2021. a taotlus, milles võlgnik palus võimaldada tal kasutada pangakontole laekunud pensioni. Sellise määruse peale ei ole pankrotiseaduse järgi võimalik esitada ka määruskaebust. Tegu on pankrotimenetluse järelevalvemenetluses tehtud määrusega ja sellise määrusega ei saa maakohus määrata, et võlgniku kontole laekunud kasutamata pension muutub pankrotivaraks.
17.Maakohus on viidanud ka sellele, et võlgniku pensioniraha nõudega seotud küsimusi on mh käsitletud Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-16-18248. Viidatud tsiviilasja materjalidest nähtub aga, et võlgnik, kes oli selles menetluses hageja, on pankrotihalduri vastu esitatud hagist loobunud ja menetlus on lõppenud hagi läbivaatamata jätmisega. Seega ei ole pensioniraha nõuet selles asjas sisuliselt käsitletud. Sellel, et kohtu menetluses oli selline hagi, ei ole mingit mõju pankrotivara moodustamisele.
18.Teiseks on haldur oma vastuväidetes tuginenud TMS § 132 lg-le 12, mis näeb ette, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi.
19.TMS § 132 lg 12 lisati seadusesse 9. jaanuaril 2018 jõustunud seadusemuudatustega. Selle sätte kehtestanud seaduseelnõu (Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 583 SE) seletuskirja kohaselt on täituril lubatud arestida võlgniku alampalga (ja sellest väiksema) suurusega sissetulekust kuni 20% kuus, kui võlgniku muust varast ei piisa võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärk sundida võlgnikku jätkuvalt panustama võlausaldaja nõuete rahuldamisse, suurendades tema panustamise määra.
20.Riigikohus on leidnud, et TMS § 132 lg 12 kehtib ka riiklikule pensionile sissenõude pööramisel, ja märkinud, et riiklikule pensionile võib TMS § 132 lg-s 1 sätestatud üldreeglist suuremal määral ehk lg-s 12 sätestatud ulatuses sissenõuet pöörata erandlikel juhtudel. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 132 lg 12 kohaldamise esimene eeldus on see, et võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav või see on niivõrd vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Samuti on Riigikohus selgitanud, kuidas täitur peab hindama, kas on lootust nõuet täitemenetluses täita, ilma et peaks kohaldamata TMS § 132 lg-t 12 (RKTKm 5. juuni 2019, 2-18-4480/22, p-d 17 ja 18).
21.Ringkonnakohus on seisukohal, et TMS § 132 lg 12 kohaldub ka pankrotimenetluses, kuna pole mingit põhjust, miks peaks seadus pankrotivõlgnikku kohtlema paremini kui täitemenetluse võlgnikku.
21.1.Ringkonnakohus märgib siiski, et viidatud säte näeb ette, et täitur võib arestida „kuni 20% mittearestitavast sissetulekust“. Riigikohus on selgitanud, et „kuni 20%“ tähendab kohtutäituri kohustust kontrollida ja põhjendada, millises ulatuses ja miks just sellises ulatuses 20% piires sissenõude pööramist kohaldatakse. See tähendab, et arestimise õiglust tuleb kontrollida ja arvestada iga konkreetse võlgniku majandusliku seisundit, samuti sissenõudja õigustatud huvidega (RKTKm 5. juuni 2019, 2-18-4480/22, p-d 17 ja 18). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub sama ka siis, kui pankrotihaldur soovib võlgniku sissetuleku pankrotivarasse arvamisel kohaldada TMS § 132 lg-t 12.
21.2.Praeguses menetluses ei nähtu asjaoludest, et haldur oleks võlgniku pensioni pankrotivara hulka arvamise ulatust üldse kuidagi kaalunud või arusaadavalt põhjendanud. Haldur on üksnes märkinud, et ta on võlgnikku isegi hästi kohelnud, kuna ei ole pankrotivarasse arvanud 20% TMS § 132 lg 12 järgi mittearestitavast sissetulekust, vaid vähem. Seda, millest ta oma arvutustes lähtus ja kuidas ta maha arvatava summa konkreetse suuruse otsustas, ei ole haldur kuidagi põhjendanud. Seega peab haldur sissetuleku pankrotivarasse arvamise määra põhjendama ja näitama ära, milliste põhimõtete järgi ta võlgniku riikliku pensioni pankrotivara hulka arvamise otsustas ja miks on praegusel juhul õiglane just selline määr.
21.3.Ringkonnakohus märgib lisaks, et otsustuse, kui palju tuleb konkreetsel juhul pensionist arvata pankrotivarasse, teeb haldur vähemalt üldjuhul pankrotivara nimekirja ja pankrotivara kohta koostatud ettekande alusel (PankrS § 132). Kui haldur ei kaalu ega põhjenda seda, kui palju on konkreetsel juhul vaja pankrotivarasse arvata, on ta rikkunud PankrS § 55 lg-st 1 tulenevat võlgniku õiguste ja huvide kaitsmise kohustust, PankrS § 55 lg 3 p-st 1 tulenevat pankrotivara korrapärase valitsemise kohustust ja sama paragrahvi sama lõike p-st 4 tulenevat võlgnikule teabe andmise kohustust.
22.Teiseks heidab võlgnik haldurile ette, et haldur ei ole vaatamata taotlusele andnud talle teavet ega esitanud võlgniku kontoväljavõtet alates 9. juunist 2011 vähemalt kuni
2.novembrini 2020. Samuti on võlgnik haldurilt küsinud andmeid isikute kohta, kellel on olnud sellel perioodil eelnimetatud konto kasutamise õigus, kuid ei ole väidetavalt neid andmeid saanud.
23.Haldur leiab, et PankrS § 911 kohaselt on võlgnikul õigus tutvuda vaid halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga ning kuna justiitsministri 30. detsembri 2009. a määrusega nr 48 kinnitatud pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavate nõuete kohaselt ei pea haldur võlgniku kontoväljavõtteid koguma ega oma toimikus säilitama, siis ei pea ta neid väljavõtteid võlgnikule ka esitama.
24.Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgniku pangakontot ja sellel olevat pankrotivara hulka arvatavat raha käsutab PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi küll haldur, kuid kuna samale kontole laekub ka võlgniku vabaks kasutuseks ettenähtud raha, siis on võlgnikul tema ja panga vahel sõlmitud makseteenuse lepingust tulenevalt õigus saada pangalt teavet oma kontoga seotud asjaolude kohta ja pangal on kohustus seda teavet anda. Kui pank keeldub võlgnikule teavet andmast (kontoväljavõtet esitamast), peab haldur tagama, et võlgnik selle teabe (väljavõtte) saaks. Seejuures ei saa haldur tugineda PankrS §-le 911 ja keelduda võlgnikule kaasabi osutamast formaalse põhjendusega, et haldur ei pea võlgniku kontoväljavõtteid oma toimikusse koguma. Võlgnikule kaasabi osutamise kohustus tuleneb PankrS § 55 lg-s 2 sätestatud võlgniku huvide arvestamise kohustusest. Ringkonnakohus selgitab, et kuna asjaoludest nähtuvalt on võlgnikul praegusel juhul alust eeldada, et haldur ei ole andnud talle välja kogu tema kontole laekunud pensioni mittearestitavat osa, siis on võlgnikul ka õigustatud huvi saada teada, kui suur on kätte saamata pensioni summa. Võlgnikul on selle väljaselgitamiseks õigus taotleda ka kohtu abi.
25.Ringkonnakohus märgib siiski, et võlgnik on menetluse vältel vähemalt osaliselt haldurilt teavet saanud. Haldur on 17. novembril 2022 esitanud kohtule võlgniku konto väljavõtte ajavahemiku jaanuar kuni november 2022 kohta. Lisaks nähtub Viru Maakohtu 21. detsembri 2015. a määrusest (dtl 3516), et võlgnikule on antud teavet selle kohta, kellel on olnud tema konto kasutamise õigus. Samas määruses on märgitud, et võlgnik on kohtule avaldanud et tema kontol on tehtud tehinguid 30 021 euro 36 sendi suuruses summas, kuid nendeks tehinguteks ei ole võlausaldajate üldkoosolek nõusolekut andnud. Sellise teabe kohtule avaldamiseks pidi võlgnik olema tutvunud oma kontoväljavõttega vähemalt kuni 2015. a detsembrini.
26.Kokkuvõttes asub ringkonnakohus seisukohale, et haldur on praegusel juhul rikkunud oma kohustust võimaldada võlgnikul saada kätte tema kontole laekunud riikliku pensioni mittearestitav osa, mida võlgnik ei ole kas kontolt välja võtnud või seda muul viisil kasutanud. Selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Siiski leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis võlgniku esitatud halduri vabastamise taotluse praegusel juhul õigesti rahuldamata. Vaatamata kohustuste rikkumisele ei oleks halduri vabastamine praegu kohane abinõu, kuna asjas on esitatud erinevaid õiguslikke seisukohti ja ka maakohus on oma varasemates määrustes (nt 5. aprilli 2021. a määrus) leidnud, et haldur ei pea kontole kogunenud pensioniraha võlgnikule välja andma. Haldur on oma tegevuses tuginenud neile seisukohtadele ja seda tuleb halduri kohustuste rikkumise hindamisel arvestada. Ringkonnakohus leiab siiski, et kui haldur ei võimalda ka edaspidi võlgnikul saada kätte varem välja maksmata (kasutamata) jäänud pensioni, siis võib see olla halduri vabastamise aluseks.
27.PankrS § 126 mõtte kohaselt on halduril mh kohustus pidada pankrotivara arvestust ja viidatud paragrahvi lg 6 järgi peab haldur tutvustama pankrotivara nimekirja ka võlgnikule. Seega on võlgnikul õigus saada haldurilt teavet ka selle kohta, millal, millise arvestuse järgi ja kui palju on haldur tema pensionist arvanud pankrotivara hulka. PankrS § 84 kohaselt teeb kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja PankrS § 69 lg 1 järgi ka pankrotihalduri tegevuse üle. Kohus võib haldurilt igal ajal nõuda teavet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse kohta.
Eeltoodust tulenevalt kohustab ringkonnakohus pankrotihaldurit esitama hiljemalt
10.aprilliks 2023 maakohtule arvestuse selle kohta, kui palju on võlgnik kogu pankrotimenetluse jooksul saanud kätte (kasutada) tema kontole laekunud riiklikku pensioni ja kui suure summa on haldur riiklikust pensionist arvanud pankrotivara hulka. Samuti kohustab ringkonnakohus haldurit esitama arvestuse selle kohta, millise ajavahemiku jooksul ja kui palju on pankrotihaldur arvanud võlgniku pensionist pankrotivara hulka TMS § 132 lg 12 alusel, tuues ühtlasi välja, millistest arvestuspõhimõtetest lähtudes haldur selle summa otsustas (vt käesoleva määruse p 21). Maakohus peab järelevalvemenetluses kontrollima, kas haldur on ringkonnakohtu määratud kohustuse täitnud ja tegema haldurile vajadusel ettekirjutuse selle summa võlgnikule väljamaksmiseks, mida halduril ei olnud seadusest tulenevalt õigus pankrotivara hulka arvata. Kui haldur ringkonnakohtu määratud kohustusi nõuetekohaselt ei täida, on maakohtul õigus uuesti kaaluda halduri vabastamise vajalikkust. Ühtlasi on võlgnikul PankrS § 67 järgi õigus esitada halduri tegevuse peale kaebus pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule või kojale.
28.PankrS § 70 lg 2 järgi teostab maksejõuetuse teenistus haldusjärelevalvet halduri tegevuse üle maksejõuetuse teenistusele teatavaks saanud teabe alusel, mis annab alust arvata, et haldur on oma kohustusi rikkunud. Sellest tulenevalt edastab ringkonnakohus käesoleva määruse teadmiseks maksejõuetuse teenistusele.
29.Määruskaebemenetluse kulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.
30.PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse üksnes pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. PankrS § 68 lg 4 ei võimalda esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab halduri vabastamise kohta tehtud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse. Seega ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.