Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
25. mai 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-1062
Kohtuasi
Tallinna linna (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) avaldus X suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise pikendamiseks 3 kuuks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. märtsi 2022 määrus tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinna linn esindajad ringkonnakohtus Tervishoiuameti kaudu)
(Tallinna
Sotsiaal-
ja
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 2. märtsi 2022 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud X-le osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või
linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotluse alusel kohaldas Harju Maakohus 23.01.2022 määrusega X (puudutatud isik) suhtes esialgset õiguskaitset ja rakendas tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 25.01.2022. Maakohtu 25.01.2022 määrusega pikendati esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates 21.01.2022.
2.Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) (avaldaja) esitas 25.02.2022 Harju Maakohtule avalduse tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi pikendamiseks 3 kuu võrra tulenevalt Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt esitatud taotlusest ning psühhiaatrite arvamusest puudutatud isiku psüühilise seisundi kohta. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt avaldajale esitatud taotluse kohaselt esineb puudutatud isikul jätkuvalt raske psüühikahäire. Isik ei saa ravivajadusest aru ega nõustu edasise haiglaraviga. Puudutatud isiku käitumine on psüühikahäirest mõjutatud, mistõttu on ta ohtlik iseendale ja ümbritsevatele.
3.22.02.2022 psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire – püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00), millest tulenevalt puudub isikul haiguskriitika ning valmidus ravikoostööks haiglatingimustes. Oma seisundist tulenevalt võib ta olla ohtlik ümbritsevatele inimestele ja iseendale (on saatnud hulgaliselt ähvardava sisuga kirju konkreetsete inimeste tapmisest), samuti pole ta võimeline oma igapäevaelu iseseisvalt korraldama. Isik ei ole oma seisundist lähtuvalt võimeline mõistma adekvaatselt ravivajadust ega juhtima oma käitumist. Ta on varasemalt käitunud korduvalt psühhootilistest elamustest lähtuvalt inadekvaatselt, ettearvamatult ja impulsiivselt, mistõttu on vajalik tema jälgimine ja ravi kontrollitud tingimustes tagamaks puudutatud isiku turvalisus ja ravi. Puudutatud isik on korduv patsient psühhiaatriakliinikus ning psüühikahäired ilmnesid 19-aastaselt juba 1992. aastal. 2004. a vajas patsient teistkordselt haiglaravi ning edaspidi ei tulnud puudutatud isik elukorraldusega toime, toetusravi ta regulaarselt ei kasutanud. Puudutatud isik on 2013. aastal viibinud ravil ka Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus pikaravi osakonnas, kust lahkus omavoliliselt. Aastaid elas patsient ka Võisiku ööpäevaringsel erihooldusteenusel, kus tema käitumine püsis pidevalt tasakaalutuna, ta lahkus korduvalt hooldekodust omavoliliselt plaaniga asuda elama
sugulaste juurde või minna välismaale tööle. Talle määratud ravimeid patsient ei kasutanud, oli protestiv ning tige, mistõttu talle määratud sotsiaalteenuse leping lõpetati. Isik on viibinud psühhoosi ägenemise tõttu ravil ka Ahtme haiglas, viimati 2016. aastal. Pärast seda jätkas isik Aa hoolekandeasutuses. SA PERH Psühhiaatriakliinikus on isik viibinud 12 korda, viimati 26.10.2021-03.12.2021. Ravi foonil isiku seisund stabiliseerus, kuid haiguskriitikat patisendil oma seisundi osas aastatega pole kujunenud ning iseseisev toimetulek püsib puudulikuna. Käesolevalt saabus puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa ema saatel. Eelmise haiglaravi järgselt on patsient tülitanud ühte psühhiaatrit massiliste ähvardava sisuga kirjadega. Kirjades on ta rääkinud, et plaanib inimkonnaajaloo julmimat ja veriseimat kättemaksu, samuti rääkinud nimeliselt erinevate inimeste mõrvamisest ja tellitud palgamõrvaritest. Valvetoas oli patsient situatsioonis desorienteeritud, avaldas laialdaselt parafreenseid luulumõtted, mis peamiselt seostusid poliitiliste ja religioossete teemadega. Käesolevaks on isiku käitumine mõnevõrra rahulikum, spontaanselt luulumõtteid ei avalda, kuid küsitlusel on avaldanud parafreenseid luulumõtteid usust, kättemaksust, peatsest rikkusest ning lembeluulu ajel tülitanud naispersonali. Ta on vestlusel pahur ja trotslik, avaldab kahjustusluulu hooldekodu suhtes. Kriitika haiguse ja ravivajaduse kohta puudub, haiglaravi ta vajalikuks ei pea. Keeldub hooldekodusse minemast ähvardades kõigile, kes sellega seotud, kätte maksta. Raskest psüühikahäirest tulenevalt ei suuda puudutatud isik adekvaatselt hinnata olukorda, oma käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla ohtlik enesele või teda ümbritsevatele inimestele. Patsiendi seisundi hinnangust ja puudulikust raviefektist lähtuvalt pole alust prognoosida tema iseseisvat toimetulekut kodustes tingimustes 40-päevase haiglaravi järgselt.
4.Harju Maakohus määras 28.02.2022 määrusega puudutatud isiku suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. 01.03.2022 ekspertiisiakti kohaselt on puudutatud isik situatsioonis desorienteeritud. Mõttekäik on seosetu ja laialivalguv. Avaldab paranoilist kahjustus-ja mürgistusluulu, ka parafreenset religioosset luulu. Käitumine ja tahteelu on mõjutatud psühhootilistest elamustest. On paranoilise hoiakuga meditsiinitöötajate suhtes. Haigustaju puudub. Võib olla ohtlik iseendale ja ümbritsevatele. Ei saa aru oma ravivajadusest. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, ta põeb vaimuhaigust püsikululist paranoidset skisofreeniat F20.00-RHK-10 järgi, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Psüühilise seisundi tõttu võib ta olla ohtlik iseendale ja ümbritsevatele, mille tõttu ei ole võimalik tema suhtes kohaldada muud psühhiaatrilist abi kui haiglaravi. Ekspert on seisukohal, et puudutatud isik vajab tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamist kuni 3 kuu vältel.
5.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja 01.03.2022 seisukoha kohaselt kohtus ta puudutatud isikuga. Puudutatud isik suhtleb meelsasti, vaenulik ei ole. Põhiline mure selles, et isik ei tea, kuhu ta haiglast läheb, sest sugulased teda vist ei taha ja muud ei ole. Isik tahab, et saaks Tallinnas toetatud elamise. Sissetulek on 159 eurot. Tööd ta ei saa ega taha teha pärast seda, kui leidis usu. Usklikud ei tööta ehitusel 5 euro eest. Kogudusest visati küll välja, aga usk on ikkagi olemas. Raviga on nõus ja nõus seda ka jätkama väljas. Isik saab ise igapäevase eluga suurepäraselt hakkama. Kuri ta ei ole, sest usklikud ei ole kurjad. Arvab, et võiks seni veel natuke olla haiglas, kui tema elamise probleem lahendatakse. Arvestades arsti, eksperdi ja puudutatud isiku enda seisukohta, toetas esindaja taotlust ravi pikendamiseks.
Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 02.03.2022 määrusega avalduse ja paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 02.06.2022. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 02.06.2022 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste ära langemisega.
7.Kohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lõikele 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lõike 1 punktile 1. Maakohus märkis, et kuulas puudutatud isiku ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse rakendamisel.
8.Maakohus asus seisukohale, et tsiviilasjas esitatud tõenditele tuginedes on avaldus puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd isikul esineb raske psüühikahäire ja tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt püsib ta haiglaravita jäädes ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Ärakuulamisel tuvastatu, arstide arvamuse ja ekspertiisiakti põhjal kohus veendus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, isik ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Psühhiaatrite sõnul on patsient ettearvamatu ning ohtlik nii iseendale kui ümbritsevatele. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Eksperdi arvamusele tuginedes leidis kohus, et põhjendatud on isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamine 3 kuuks. Eksperdi arvamusest ja patsiendi ärakuulamisest nähtuvalt puudub isikul haiguskriitika oma psüühilise seisundi suhtes. Seega puudub tal ka ravisoostumus – ta peab end terveks ja leiab, et ei pea ravimeid tarvitama. Absoluutselt puudulikku haiguskriitikat täheldas ka riigi õigusabi korras määratud advokaadist esindaja. Eeltoodust tulenevalt ei ole isiku ravi kodustes tingimustes võimalik teostada. Isik vajab ravi haiglas.
Määruskaebus
9.Puudutatud isik esitas 15.03.2022 talle määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isiku hinnangul ei ole tema ohtlikkus endale ega teistele tänasel päeval enam tõendatud. Haiglas viibimine on kestnud isegi liiga pikka aega. Ravimeid võib isik ka kodus võtta ning määratud ravimid sobivad. Kolm kuud on ilmne liialdus ning äärmisel juhul võiks leppida pooleteise kuuga haiglas. Puudutatud isik on seisukohal, et tema puhul ei ole täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu. Menetluse edasine käik
10.Avaldaja ja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lõike 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel neid ei korda.
13.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, mille kohaselt PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Viidatud sätte kohaselt on tahtest olenematu psühhiaatrilise abi tingimused järgmised: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
14.Psühhiaatrite 22.02.2022 arvamuse ja eksperdi 01.03.2022 arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire – püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00), millest tulenevalt puudub isikul haiguskriitika ning valmidus ravikoostööks. Puudutatud isik on viibinud ka varem korduvalt tahtevastaselt psühhiaatriahaiglas. Asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et ta ravi ei vaja ning enda hinnangul ei ole ohtlik endale ega teistele, ei lükka ümber psühhiaatrite ja eksperdi hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määravaks PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite ja eksperdi seisukohtades. Puudutatud isiku ravivajadus oli kolleegiumi hinnangul piisavalt tõendatud asjas esitatud psühhiaatrite arvamusega ja ekspertiisiga.
15.Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu lahend nr 2-15-3662, punkt 14.1). Nii psühhiaatrite 22.01.2022 arvamusest kui 01.03.2022 ekspertiisiaktist nähtub, et puudutatud isik ei ole võimeline mõistma ravivajadust. Ekspert on jõudnud järeldusele, et psüühilise seisundi tõttu võib puudutatud isik olla ohtlik iseendale ja ümbritsevatele. Psühhiaatrid on 22.10.2021 arvamuses seisukohal, et oma seisundist tulenevalt võib isik olla ohtlik ümbritsevatele inimestele ja iseendale (on saatnud hulgaliselt ähvardava sisuga kirju konkreetsete inimeste tapmisest). Küsitlusel on isik avaldanud parafreenseid luulumõtteid usust, kättemaksust, peatsest rikkusest ning lembeluulu ajel tülitanud naispersonali. Puudutatud isik keeldub hooldekodusse minemast, ähvardades kõigile, kes sellega seotud, kätte maksta. Seega leidis maakohus õigesti, et kuivõrd puudutatud isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud ja ta ei mõista enda ravivajadust, püsib ta haiglaravita jäädes ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele ning tema suhtes ei ole võimalik kohaldada muud psühhiaatrilist abi.
16.Seega kohaldas maakohus 02.03.2022 määrusega põhjendatult tahtest olenemata psühhiaatrilist ravi kuni kolmeks kuuks.
17.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
18.Tulenevalt TsMS § 172 lg 1, lg 3 ja lg 8 tuleb menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.