X hagi Y vastu korteriomandi valduse üleandmise nõudes ja kostja väljatõstmiseks Y vastuhagi X vastu seltsingu likvideerimise ja võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. juuli 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
19 097,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Äili Rodi Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kerstin Rjabov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja juurde hageja 15.11.2021 menetlusdokumendi juurde lisatud tõendid. Jätta asja juurde võtmata hageja 22.04.2022 menetlusdokumendi juurde lisatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 9. juuli 2021. a otsus osas, millega maakohus määras jagada üle jääv raha Y ja X vahel selliselt, et 78,85% määratakse X-le ja 21,15% Y-le (maakohtu resolutsiooni p 6.2.3.) ja asendada see proportsiooniga 63,37% / 36,63%.
Muuta maakohtu otsuse täitmise viisi ja korra määramist viisil, et seada kostja poolt valduse vabastamine sõltuvusse korteriomandi avaliku enampakkumise läbiviimise toimumisest.
1(21)
4.Tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis hagi menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda ja teha uus otsus, millega jätta need poolte endi kanda.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda.
7.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
7.1.Rahuldada hagi osaliselt.
7.2.Mõista Y valdusest välja X valdusse korteriomand Tallinnas XXX korter X (registriosa nr XXXXXXXX).
7.3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et Y-l on õigus keelduda punktis 7.2. nimetatud korteriomandi vabastamisest kuni enampakkumise toimumiseni ja pärast enampakkumise toimumist korteriomandi vabatahtlikul mittevabastamisel tõsta Y koos talle kuuluva isikliku varaga eelnimetatud korteriomandist välja.
7.4.Rahuldada vastuhagi osaliselt.
7.5.Müüa avalikul enampakkumisel korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr
XXXXXXXX).
7.6.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et:
7.6.1.punktis 7.5. nimetatud korteriomandi avalik enampakkumine korraldatakse kohtutäituri vahendusel;
7.6.2.enampakkumise tulem jaotatakse järgmiselt:
7.6.2.1.esmalt hüvitatakse kohtutäiturile avaliku enampakkumise läbiviimisega seotud tasu ja kulud;
7.6.2.2.seejärel täidetakse Y ja X solidaarkohustus AS-i SEB Pank ees, mis tuleneb 09.05.2006.a sõlmitud laenulepingust nr 2006009258 ja selle lisadest (seisuga 15.04.2021.a laenujääk summas 105 099,26 eurot);
7.6.2.3.viimaks jagatakse üle jääv raha Y ja X vahel selliselt, et 63,37% määratakse X-le ja 36,63% Y-le.
7.7.Jätta rahuldamata vastuhagi nõue mõista X-lt välja Y kasuks võlgnevus summas 15 597,76 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.8.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud X kanda.
7.9.Määrata Y hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 750 eurot ja mõista see summa välja X-lt Y kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
2(21)
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtule 10.05.2019 esitatud hagis taotles hageja kostjalt Tallinnas XXX korter 18 valdust ja täitmise korrana kostja korterist väljatõstmist. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - pooled on endised elukaaslased, kelle kooselu lõppes 2018. a septembris; - hagejale kuulub XXX asuv korter (korteriomand); - korteriomand omandati 24.10.2006 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel kaasomandisse 1/3 osas kostja, 1/3 osas W (kostja ema) ja 1/3 osas hageja; - 07.10.2016 omandas hageja kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumisel kostjale kuulunud 1/3 osa korteriomandi kaasomandist; - 16.10.2017 omandas hageja W-le kuulunud 1/3 osa korteriomandi kaasomandist; - 28.03.2019 esitas hageja kostjale kirjaliku ettepaneku korteriomandi vabastamiseks ja võtmete üleandmiseks, tähtajaga 30.04.2019; - kostjal puudub peale poolte kooselu lõppu korteriomandi kasutusõigus; - kostja keeldub korteriomandit vabastamast. Kostja rahalistele nõuetele esitas hageja peamiselt järgmised vastuväited: - hageja omandas korteri kaasomandisse kostja ja W-ga oma reaalsete rahaliste sissemaksete eest ja sai selle eest ka 1/3 osas kaasomanikuks; - W 1/3 kaasomandi osa ostis välja hageja vahetustehinguna enda omandi vastu, mitte kostja; - kostja 1/3 kaasomandiosa ostis enampakkumisel välja hageja, võttes selleks ka pangalaenu; - kostja väited rahalise nõude olemasolu kohta hageja vastu on osaliselt tõendamata.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - pooltel oli ühine laps ja poolte eesmärgiks oli ühise pere ja majapidamise korraldamine ühise eluaseme kaudu, mille soetamiseks ja majandamiseks tegid mõlemad pooled rahaliselt hinnatavaid panuseid; - poolte kooselu lõppes 2019. a augustis; - kostjal on õiguslik alus korteriomandi valdamiseks ja kasutamiseks, lisaks õigus keelduda korteri vabastamisest kuni kostja panuse hüvitamiseni hageja poolt; - 24.10.2006 ostsid pooled kumbki 1/3 korteriomandist, mille hind oli 3 835 841 krooni; - selleks sõlmisid pooled ja W 09.05.2006 pangaga laenulepingu nr 2006009258 (laenuleping); - laenulepingu p 3.1. kohaselt saadi laenu 217 436 eurot ning laenulepingu p-i 3.3. kohaselt oli laenu kasutamise otstarve korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn ostmine; - hageja ja kostja leppisid kokku, et kasutavad korteriomandit ühisel eesmärgil ja majanduslikus mõttes ühisvarana; - kostja tasus pangalaenu sissemakse 878 615 krooni (56 025,91 eurot), 24.10.2006 sõlmitud lepingute ja kinnistamisavaldusega seotud riigilõivu kokku 15 600 krooni (997,02 eurot); laenu, intressi ja kindlustusmakseid kuni 29.04.2019 46 206,86 eurot, kokku103 229,79 eurot (56 025,91 + 997,02 + 46 206,86); - hageja tasus korteriomandi soetamisel teatud osas pangalaenu sissemakse; - kostja andis hagejale rahalised vahendid enampakkumisel müüdava kostja kaasomandi ostmiseks.
3(21)
Poolte ühine soov oli see, et kostja vastu algatatud täitemenetluses ei müüdaks poolte ühist kodu, kuid et ka edaspidi kasutavad hageja ja kostja vastavat korteriomandit ühisel eesmärgil ja majanduslikus mõttes ühisvarana. Pooltel oli korteriomandit omandades ja remontides, sh pangaga laenulepingut ja selle lisasid sõlmides, ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi korteriomand kuuluma poolte ühisomandisse ning lahkuminekul müüdama ja jagatama saadud raha vastavalt tehtud panustele. Peale kostja kaasomandi osa omandamist hageja poolt 11.10.2016 sõlmisid hageja, kostja ja W 24.10.2017 pangaga laenulepingu lisa nr 05, mille p 6 kohaselt oli krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma 125 297 eurot. Pank loobus solidaarkohustuse täitmise nõudest W osas ning panga ees jäid laenu eest vastutama hageja ja kostja. Kostja jätkas panga ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostjal on VÕS § 110 lg 1 alusel õigus keelduda korteriomandi valduse vabastamisest seni kuni kostjale ei ole hüvitatud kostja poolt eelnimetatud korteriomandi soetamiseks ja parendamiseks tehtud kulutusi (panuseid) 103 229,79 eurot.
KOSTJA VASTUHAGI
3.Kostja esitas hageja vastu vastuhagi seltsingu likvideerimise ja võlgnevuse nõudes. Kostja palus müüa avalikul enampakkumisel korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinn, XXX (registriosa nr XXXXXXXX); korteriomandi müügist saadud rahast täita poolte solidaarkohustus AS-i SEB Pank ees, mis tuleneb panga ning poolte vahel 09.05.2006.a sõlmitud laenulepingust nr 2006009258 ja selle lisadest (seisuga 25.09.2019.a laenujääk 112 334,09 eurot); jagada korteriomandi müügist ja solidaarkohustuse täitmisest üle jääv raha poolte vahel selliselt, et 89,26% määratakse kostjale ning ülejäänud 10,74% hagejale; mõista hagejalt välja kostja kasuks võlgnevus 15 597,76 eurot; määrata kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et korteriomandi avaliku enampakkumise korraldab kostja. Kostja tugines lisaks vastuses hagile esile toodule peamiselt järgmistele asjaoludele: - 28.03.2019 hageja kostjale saadetud nõue korteriomandi valduse vabastamiseks on käsitatav seltsingulepingu ülesütlemisena; - 2017 tegid hageja ja W vahetustehingu, millega viimane sai EEE, Tallinn asuva korteri omanikuks ja hageja sai W osa XXX korterist; - kostja andis hagejale laenumaksete ja kindlustusmaksete teostamiseks sularaha; - hageja sõlmis AS-iga SEB Pank laenulepingu lisa, millega laenas 10 000 eurot, kuid jättis enda laenulepingust tulenevad kohustused täitmata ja tema suhtes algatati täiteasi nr 008/2018/2384, mille käigus korteriomand arestiti; - vältimaks poolte ühise kodu müüki täitemenetluses kandis kostja hageja kontole 5709 eurot selgitusega „Tagastus. X Laenuleping nr 2016017968 (1. osa)“; - kostja korteriga seotud panused on kokku 174 546,33 eurot ja hagejal 15 000 eurot; Lisaks on hagejal kostja vastu nõuded võlgnevuste tasumiseks tulenevalt järgmistest asjaoludest: - 01.02.2019 kandis hageja W pangakontolt enda kontole 4000 eurot, millest tagastas W-le 07.02.2019 1400 eurot, tagastamata on 2600 eurot; - W laenas hagejale EEE tn 8 eluruumi nr 5 ostuks 9997,76 eurot tagastamistähtajaga 2017. a lõpuks; - laenusummat hageja ei tagastanud;
4(21)
- W loovutas kostjale nõuded 12 597,76 euro ulatuses X vastu ja sellest teavitati kostjat 13.05.2019; -14.10.2016 andis kostja hagejale 3000 eurot laenu; - kostja nõudis hagejalt 13.05.2019 nimetatud võlgnevuste tasumist 20.05.2019, mida hageja ei teinud. Kommunaalteenuste tasumise näol ei ole tegemist kuluga, mida oleksid pooled kandnud vaidlusaluse korteriomandi kui vara ühiseks omandamiseks. Arvesse tuleb võtta, et algselt kuulus vaidlusalune korteriomand kolme isiku kaasomandisse ning alates 23.10.2017 on hageja vastava korteriomandi ainuomanik. Ebaõiged on hageja väited, mille kohaselt tasus hageja pangalaenu 55 999,64 eurot. Hageja sai laenu tasumiseks rahalised vahendid paljuski kostjalt. Korteriomandite vahetustehinguga ei kustutatud hageja ja W omavahelisi varasemaid nõudeid, sh laenulepingust tulenevad nõuded. Sisuliselt käsitleb hageja temale laekunud summasid kingetena, toomata seejuures välja asjaolusid ja tõendeid, mis vastavaid kinkelepinguid tõendaks. Laenulepingust tulenev nõue ei ole aegunud. Kostja panuseks tuleb arvestada ka laenukaitsekindlustuse maksed, mis on tehtud Elu- ja Pensioni Elukindlustusele 10.09.2007 - 12.05.2020 25 081,48 eurot ja ajavahemikus 10.10.2013 - 10.04.2019 AS-ile SEB Elu- ja Pensionikindlustus 1539,47 eurot. On eluliselt usutav, et ühise majapidamisena tegutsevad isikud, kes pidevalt omavahelisi makseülekandeid teostavad, ei märgi sageli täpseid selgitusi ülekande teostamisel. Osad maksed tegid kostjaga seotud äriühingud maksude optimeerimise eesmärgil ning vastavad maksed on võrdsustatavad seega kostja panuse ja kostja maksetega hagejale. Ajavahemikus 2007 – 2012 kostja andis hagejale sularahas rahalisi vahendeid vähemalt 4856,50 eurot ühiselt soetatud XXX tn korteriga seotud kohustuste täitmiseks. Vastavaid makseid tuleb antud juhul arvesse võtta. Hageja igakuine töötasu poleks võimaldanud hagejal eeltoodud sularaha sissemakseid teha, samuti väidetud ulatuses laenukohustusi seoses korteriga täita. Hageja sissetulek oli enne 2011. a reeglina alla 10 000 krooni ning peale 2011. a reeglina alla 1000 euro kuus (neto). Hageja kasutas igakuiselt panga krediitkaarti Magnet. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes kasutab enda jooksvate kulutuste katteks panga krediitkaarti ning kes ei tegele ettevõtlusega, omab veel kuskilt tulevaid rahalisi vahendeid, et teostada oma kontole sularaha sissemakseid. Kuna mõningad sissemaksed on teostatud Rootsi SEK-ides (kostja äriühingu majandustegevus toimub suuresti Rootsis), siis on eluliselt usutav, et nimetatud sularaha sai hageja just kostjalt. Asjaolu, et hagejale laekus 2005 korteri müügist raha, ei võimalda kuidagi järeldada, et hagejal olid vastavad rahalised vahendid (täies ulatuses) alles 2006. Samuti, et hageja oleks vastavaid eelmise korteri müügist saadud rahalisi vahendeid kasutanud XXX tn korteri soetamiseks. Summa ei olnud ka piisav selleks. Hageja tasutud kommunaalkulud ei ole antud vaidluses asjassepuutuvad.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
4.Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata.
5(21)
Hageja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - 24.10.2006 asjaõiguslepingu sõlmimisel tasusid müügihinnast W 577 500 krooni ja kostja 53 115 krooni; - notaritasud ja riigilõivud olid kokku 40 604,20 krooni, millest hageja tasus 15 500 krooni ning kostja 15 600 krooni, ülejäänu tasus W. - 09.05.2006 sõlmiti laenuleping SEB Eesti Ühispank (edaspidi SEB pank) ja kostja ning W vahel 217 436 euro saamiseks korteriomandi omandamiseks; - hageja tasus ajavahemikul 2006 – 2021 korteriga seotud laenu- ja kommunaalmakseid 82 907,03 eurot; - hageja, kostja ja W vahel ei olnud korteriomandite omandamisel kokkulepet, et varad omandatakse hageja ja kostja seltsingusse vahekorras 50:50, kõik kaasomanikud määratlesid enda omandi suhte 1/3 osana; - W pangalaenu ei tasunud; - korteriomandi omandamisel leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja maksab pangalaenu ja hageja kommunaalteenuste eest; - kostja kandis hagejale kokku 80 003, 87 krooni, s.o 5113,18 eurot; - hageja omandas 27.09.2016 enampakkumisel kostja 1/3 korteriomandist hinnaga 10 300 eurot, võttes selleks 26.09.2016 SEB pangalt 10 000 eurot; - hageja võõrandas 11.11.2005 KKK, Tallinnas korteriomandi hinnaga 710 000 krooni (45 377,27 eurot); - 21.10.2010 ostis hageja korteriomandi EEE, Tallinnas 455 000 krooni (29 079,80 eurot), millest 156 000 krooni (9970,22 eurot) andis W; - laenulepingut W ja hageja ei sõlminud ning raha tagasimaksmises kokku ei lepitud, kuna hageja tasus W eest XXX korteriomandi ostmiseks võetud laenumakseid; - 16.10.2017 sõlmisid hageja ja W vahetuslepingu, mille kohaselt hageja võõrandas vahetuse teel W-le EEE tn korteriomandi ning W võõrandas hagejale XXX tn korteriomandi 1/3 mõttelist osa; - W sai korteriomandite vahetuskauba eest 33 m2 korteriomandi, mis oli laenumaksetest vaba, hageja sai 39,40 m2 suuruse mõttelise osa korteriomandist, mille eest oli tasumata laenujääk 2018 – 2019 perioodil 3341,76 eurot koos intressidega ning edaspidi ilma intressi arvestuseta laenujääk 1/3 – 110 000 eurost 36 666,66 eurot; - hageja ja W leppisid kokku, et seoses tehingutega ja teineteise eest tehtud maksetega neil vastastikuseid nõudeid alates 16.10.2017 enam ei ole; - 13.05.2019 teatel nõuete loovutamise kohta on W allkiri võltsitud. Hageja on panustanud korterisse 97 325,54 eurot, ta on andnud oma EEE tn korteriomandi Wle, mille vastu sai W sissemakse korterisse 34 565,55 eurot. Samas kostja panus kuni sundmüügini oli 27 501,51 eurot, sundmüügist sai ta 10 300 eurot oma võlgade katteks. Peale sundmüüki on kostja maksed olnud 13 776,58 eurot. Kokku on W üldse tasunud 27 501,51-10 300+13 776,58=30 978,09 eurot. Hageja töötas enne kohtumist kostjaga SEB pangas ja tema sissetulekud olid märkimisväärsed. Ta oli jõudnud koguda endale sääste, ta müüs enda korteriomandi, on teenindanud XXX tn pangalaenu, maksnud enamuse XXX tn korteri kommunaalkulusid, pidanud last üleval ilma kostjalt elatist nõudmata.
MAAKOHTU OTSUS
5.Maakohus rahuldas täielikult hagi ja osaliselt vastuhagi.
6(21)
Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - poolte kooselu algas veebruaris 2004. a; - 05.04.2006 sõlmis hageja korteri müüjaga broneerimislepingu, mille kohaselt müüja kohustus ostjale müüma korteriomandi hinnaga 3 900 000 krooni, parkimiskoha hinnaga 250 000 krooni ja panipaiga hinnaga 100 000 krooni; tehingu maksumus kokku oli 4 250 000 krooni; - broneerimislepingu kohaselt kohustus ostja tasuma ettemaksu 10% tehingu hinnast, s.o 425 000 krooni 7 päeva jooksul, 10% müügihinnast müügilepingu sõlmimise päeval ja 80% asjaõiguslepingu sõlmimise päeval; - pooled ja kostja ema W kui laenusaajad sõlmisid 09.05.2006 pangaga laenulepingu nr 2006009258, mille p 3.1. kohaselt oli väljamakstav laenu summa 217 436 eurot ning p 3.3. kohaselt oli laenu kasutamise otstarve korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn ostmine; - laenulepingut teenindasid kontod nr XXXXXXXXXXXXXXXXX ja 10010392484013; - 21.06.2006 sõlmisid müüja, pooled ja W korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu, mille kohaselt ostjad ostavad kaasomandisse, igaüks 1/3 mõttelises osas suuruses korteriomandid – korter nr 18 (registriosa nr XXXXXXXX) hinnaga 3 835 841 krooni; mitteeluruumi nr 42 (registriosa 19918101) (parkimiskoha) hinnaga 250 000 krooni ja mitteeluruumi nr 44 (registriosa nr 19918301) panipaiga hinnaga 100 000 krooni, kokku maksumusega 4 185 841 krooni. Lepingu p. 3.3. kohaselt on 850 000 krooni ostjate poolt müüjale tasutud enne lepingu allkirjastamist ning p. 3.5. kohaselt tuleb tasumata osa 3 335 841 krooni tasuda asjaõiguslepingu sõlmimisel; - 23.10.2006 sõlmiti laenulepingu I lisa 1, laenu väljamakse toimus summas 172 000 eurot 25.10.2006, laenu tagasimaksed algasid 10.11.2006; - 24.10.2006 sõlmisid müüja, pooled ja W lepingu I muutmise kokkuleppe, ühishüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse, mille punktis 3.1 leppisid pooled kokku muuta korteri ostuhinda seoses müüjale esitatud leppetrahvinõudega 15 697 krooni ja lugeda korteri ostuhinnaks 3 820 144 krooni; lepingu p. 2.1.3 kohaselt oli ostuhinnast 1 480 615 krooni tasutud. Lepingu p. 3.3. alusel tasumata lepingusumma oli 2 689 529 krooni; - pooltel sündis 25.02.2007. a ühine laps; - pooled tegid korteriomandi omandamiseks ja kasutamiseks rahaliselt hinnatavaid panuseid; - 07.10.2016.a omandas hageja kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumisel kostjale kuulunud 1/3 osa korteriomandi kaasomandist; - hageja sõlmis SEB pangaga 26.09.2016 laenulepingu nr 2016017968 10 000 euro laenamiseks korteriomandi enampakkumisel ostmiseks tähtajaga 01.10.2017; - 16.10.2017 sõlmisid hageja ja W vahetuslepingu , millega hageja võõrandas W-le EEE tn korteri väärtusega 60 000 eurot ning viimane võõrandas hagejale korteriomandist 1/3 mõttelist osa väärtusega 60 000 eurot; - pooled ja W sõlmisid 24.10.2017 pangaga laenulepingule I lisa nr 05, mille kohaselt oli selleks päevaks järelejäänud maksete kogusumma 125 297 eurot; pank loobus nõudest W vastu ja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest jäid vastutama solidaarvõlgnikena pooled; - kinnistu omanikuks on hageja ja kostja alus kinnistu kasutamiseks ei tulene kinnistusraamatust; - seltsinguleping lõppes hiljemalt 2019. a kevadel; Kohus viitas AÕS § 80 lg-tele 1 ja 2, § 82 lg-le 1, § 83 lg-le 1, § 110 lg-tele 1 ja 5 ning Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 3-2-1-179-13, p 26, nr 2-18-255/53 p-d 15-16). Kuivõrd kostjal puudub alus kinnistu valdamiseks, tuleb AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel hagejale kui kinnistu omanikule vaidlusaluse kinnistu valdus tagastada.
7(21)
Kuivõrd seltsing tuleb likvideerida avaliku enampakkumise teel saadud tulemi jaotamise teel, puudub vajadus ja võimalus seada valduse vabastamise nõue sõltuvusse hageja poolt kostjale hüvitise tasumise kohustuse täitmisest. Seega puudub kostjal keeldumise vastuväide. TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldas kohus hageja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord. Vastuhagi lahendamisel viitas kohus VÕS § 580 lg-s 1, § 581 lg-tes 1 ja 2 sätestatule ja Riigikohtu praktikale. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel sõlmitud kirjalikku seltsingulepingut. Kuna seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, ei oma tähtsust, mis oli poolte kooselu eesmärgiks. Tähtsust omab, mis oli poolte vahelise seltsingu eesmärgiks. Poolte vahel sõlmiti 2006. a aprillis suuline seltsinguleping, mille eesmärgiks oli algselt poolte ja alates 2007. a poolte ja nende lapse ühise majapidamise korraldamine läbi vaidlusaluse korteriomandi soetamise ja pere elukohana kasutamise. Riigikohtu arvates saab rahaliselt hinnatavaks panuseks lugeda ka olulisi kulutusi korteri säilitamiseks ja majandamiseks. Majandamiskulusid saab panuseks lugeda siiski üksnes juhul, kui nende tegija on teinud ühtlasi olulisi kulutusi eluaseme omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks. Ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist (RKTKo nr 3-2-1-129-16 p 23). Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel, et hageja tegi panuseid perioodil 200616.10.2018 (s.o seltsingu lõppemiseni) kokku 134 552,58 eurot ja kostja 50 008,83 eurot. Kuivõrd kostja on otse hagejale tasunud makseid 18 358,72 euro ulatuses (2004,92 + 2350,86 + 6251,57 + 1898,70 + 1515 + 3385,67 + 280 + 642 + 30), tuleb hageja poolt panustatud sellevõrra korrigeerida - hageja on korteriga seotud makseid nimetatud ulatuses teinud kostja vahendite arvelt ning neid ei ole õige käsitada hageja enda panustena. Seega on hageja panuste suuruseks korteriomandi ostmisel, laenumaksete tasumisel ning majanduskulude tasumisel kokku 116 193,86 eurot (134 552,58 - 18 358,72). Kohus arvestas panusena ka viivisemakseid ja leppetrahvi, kuivõrd pooled olid solidaarvõlgnikud ning kohustus hoolitseda laenukohustuse ja muude lepingust tulenevate kohustuste (sh eseme kindlustamise) kohase täitmise eest lasus mõlemal poolel. Kohus ei arvestanud seltsinglaste panustena järgmisi makseid: - kolmanda kaasomaniku W panuseid, kuivõrd kostja ei toonud esile, et isik oleks olnud seltsinglane, ühtlasi ei saa nimetatud isikule kohaldada vabaabielulises kooselus olevate isikute vaheliste rahaliste suhete kohta käivaid sätteid; - ülekandeid, mille selgitusest ei olnud võimalik üheselt tuvastada, et tegemist on konkreetselt seltsinguesemega seotud maksega (nt on lihtsalt märgitud selgituseks „ülekanne“ jms); - kostja poolt topelt väljatoodud makseid; - sularaha sissemakseid, kuivõrd nende seos seltsingusse panuste tegemisega on tõendamata (v.a osas, milles hageja kostja makseid tunnistas); - laenukaitsekindlustuse makseid, kuivõrd need ei ole seotud korteriga ning tegemist ei ole vältimatu kuluga - tegemist on kostjaga endaga seotud kindlustusmaksega, sisuliselt on see elukindlustus;
8(21)
- kostjaga seotud äriühingutelt laekunud ja nende eest tehtud ja neile tagastatud makseid, sest äriühingud ei olnud seltsinglased ning seltsinglaste suhted kolmandate isikutega ei puutu asjasse; - pärast seltsingulepingu lõppemist tehtud makseid, sest kumbki pool ei ole taotlenud nimetatud maksete väljamõistmist teiselt poolelt. Panusena seltsingusse ei saa käsitada hageja poolt kostja kaasomandiosa omandamist enampakkumisel. Nimetatud tehingu tulemusel seltsinguvaras muutusi ei toimunud - muutus üksnes seltsingulepingu eseme asjaõiguslik kuuluvus, kusjuures muutus toimus seltsinglaste endi vahel. Tehingu tulemusel ei vähenenud seltsingul lasuvad kohustused (kostja ema vabanes laenuga seotud solidaarkohustusest ning pooled vastutasid edaspidi laenu tasumise eest kahekesi) ega suurenenud või vähenenud seltsingu varad (seltsinglastele kuulus jätkuvalt 2/3 mõttelist osa korterist). Hageja poolt kostja ema mõttelise osa võõrandamise tulemusel seltsingul lasuvad kohustused ei muutunud, kuid suurenes seltsingulepingu eseme maht edaspidi oli seltsingu käsutuses kogu korter. Kuivõrd kostja on taotlenud vaidlusaluse korteri müümist ja hageja on sellega põhimõtteliselt nõus, oleks seltsinguvara jaotamise osakaal ebaõiglane olukorras, kus hageja on seltsingusuhte kestel saanud seltsingulepingu eseme ainuomanikuks, kuid seltsingu likvideerimisel kinnisasja omandamiseks tehtud kulutusi ei arvestata. Maakohus tuvastas, et hageja omandas kostja kaasomandiosa korterist hinnaga 10 300 eurot. Hageja ja kostja ema W vahel sõlmitud vahetuslepingu alusel tuvastas kohus, et vahetustehing toimus sisuliselt tasuta, st vahetus toimus 1:1-le, kuivõrd mõlema lepingu eseme väärtuseks oli hinnatud 60 000 eurot. Eeltoodud tõendist lähtuvalt luges kohus hageja täiendava panuse väärtuseks 60 000 eurot. Pooled on teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes) ja pooltel oli seda tehes ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühise majapidamise, endi ja lapse kodu) kestvaks loomiseks ja kasutamiseks. Eeltoodu kinnitab kohtu ülal tehtud järeldust, et poolte vahel oli seltsinguleping. Hageja poolt poolte ühisest kodust väljakolimine 16. oktoobril 2018 tähistab seltsingu lõppu (VÕS § 596 lg 1 p 5). Seltsingulepingu lõppemisel toimub VÕS § 600 lg 1 esimese lause järgi seltsingu likvideerimismenetlus ja vara jaotatakse seltsinglaste vahel. VÕS § 600 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse likvideerimisele kaasomandi jaotamise sätteid (sh AÕS § 77), kui VÕS
33.peatükist ei tulene teisiti. Esitatud asjaoludel saab seltsingusuhte likvideerimise sätete kohaldamisel korterile kõne alla tulla esmajoones selle võõrandamisest saadud raha jaotamine VÕS §-de 602-604 kohaselt (vt RKTKo nr 3-2-1-109-14 p-d 20, 21). See tähendab esmalt korteri omandamisega seotud võimalike kohustuste (esmajoones võimalike tasumata laenumaksete) mahaarvamist tulemist (VÕS § 602), seejärel panuste tagastamist tulemi arvel (VÕS § 603) ja lõpetuseks ülejäägi jaotamist vastavalt panustele (VÕS § 592 lg 1, § 604). Seltsingu ainsaks kohustuseks on pangalaen, mille tasumata põhiosa moodustab 15.04.2021 seisuga 105 099,26 eurot. Nimetatud kohustus kuulub enne tulemi jaotamist täitmisele. Kostja on palunud järelejäänud seltsinguvara (s.o ülejäägi) jagamist (VÕS § 604) vastavalt poolte panuse proportsioonile. Hageja on nimetatud nõudega nõustunud. Kohus on ülal leidnud, et poolte panuste osakaal oli järgmine: 78,85% panustest tuli hagejalt ning 21,15% kostja poolt. Seega tuleb enampakkumise tulem, mille arvelt rahuldatud korteriomandit koormav
9(21)
laenukohustus ja enampakkumise kulud, jagada poolte vahel selliselt, et 78,85% tulemist kuulub hagejale ning 21,15% kostjale. Kostja nõude osas hageja vastu 15 597,76 eurot (2 600 + 9 997,76 + 3 000) tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - 01.02.2019 kandis hageja W pangakontolt hageja pangakontole 4 000 eurot, millest hageja on W-le 07.02.2019.a tagastanud 1 400 eurot; - W kandis hagejale EEE tn 8 - 5 ostuks 9997,76 eurot; - kostja kandis hagejale 14.10.2016 3000 eurot. Maakohus viitas VÕS § 396 lg-le 1 ja Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 3-2-1-45-17, mille kohaselt suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut ning seega peab laenusaaja sellise laenulepingu korral tõendama, et laenuleping oli tähtajaline ja milline oli laenu tagastamise tähtaeg. Tähtajatu laenu tagastamist võib laenuandja nõuda laenulepingu korralisel ülesütlemisel (VÕS § 398 lg 1 esimene lause). Laenulepingu ülesütlemisega muutub laenu tagastamise kohustus seega sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7) ja kohustuse rikkumise korral võib laenuandja nõuda selle täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 398 lg 1 teise lause järgi võib laenuandja tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Kostja pole tõendanud, et tegemist on laenulepingute alusel tehtud maksetega. Nimetatut ei kinnitanud maksekorralduse selgitused (nt „ülekanne“, „laenu tasumine 01.02.2018“) maksekorralduse selgitus ei saa luua pooltele õiguslikke tagajärgi. Samuti ei ole laenulepingute olemasolu tõendatud W selgituskirjadega - laenusuhte olemasolu ei saa kinnitada laenaja ise. Lisaks on W poolt antud kinnituskirjad kõlbmatud tõendid – tegemist on kostja emaga, kellel on mõlema poolega pikaajalised suhted, isik kallutatud ning vaidluse seisukohalt ebausaldusväärne. Lisaks on mõlemad pooled esitanud menetluses W kinnituskirjad, kust nähtuv teave on vastuoluline – ühelt poolt kinnitab isik, et tal on hageja vastu mingid nõuded, teiselt poolt jällegi kinnitab, et nõudeid ei ole. Kohus jätab W kinnituskirjad tõendina arvesse võtmata. Asjakohatud on kostja viited kohtupraktikale, mille kohaselt peab hageja laenu ülekandmise korral tõendama, et kostjal ei ole õigust raha tagasi saada. Nimetatud kohtupraktika võiks olla asjakohane siis, kui laenusuhte olemasolu on tõendatud. Poolte vahel oli seltsing, sisuliselt vabaabielu, pooltel oli ühine laps. Kostja ema on samuti jaganud pooltega pikalt eluaset. Nende rahalised suhted olid keerukad ning aastatepikkuse perioodi jooksul läbipõimunud. On tavapärane, et perekondlikes suhetes tehakse liikmete vahel erineva sisu ja eesmärgiga makseid. Kohtul puudub alus arvata, et vaidlusalused maksed on tehtud laenuandmise ja -saamise eesmärgil. Vastupidine on kohaselt tõendamata. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus vastuhagis sisaldunud laenunõude täies ulatuses rahuldamata. Kokkuvõttes rahuldas kohus vastuhagi osaliselt. Kohus määras, et korteriomand tuleb müüa avalikul enampakkumisel; korteriomandi müügist saadud rahast tuleb esmajärjekorras täita poolte solidaarkohustus AS-i SEB Pank ees, mis tuleneb panga ning poolte vahel 09.05.2006 sõlmitud laenulepingust nr 2006009258 ja selle lisadest (seisuga 15.04.2021 laenujääk summas 105 099,26 eurot); ülejäänud tulemi arvelt tuleb hüvitada kohtutäiturile avaliku enampakkumise läbiviimisega seotud tasu ja kulud; ülejäänud tulem tuleb jagada poolte vahel
10(21)
selliselt, et 78,85% määratakse hagejale ja 21,15% kostjale. Ülejäänud osas jääb vastuhagi rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 I lause alusel jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse määrata ta enampakkumise läbiviijaks ning rahuldas hageja taotluse määrata enampakkumise läbiviijaks kohtutäitur. Maakohus jättis valduse vabastamise nõudega seotud menetluskulud kostja kanda ja vastuhagi nõuete menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, millega: - mõistis maakohus kostja valdusest hageja valdusesse korteriomandi ning määras, et korteriomandi vabatahtlikul mittevabastamisel tõsta kostja koos talle kuuluva isikliku varaga eelnimetatud korteriomandist välja 30 päeva möödumisel alates kohtuotsuse jõustumisest; - jättis kostja vastuhagi osaliselt rahuldamata ning jagas (peale enampakkumise kulude kandmist ja ühise laenukohustuse täitmist) üle jääva raha poolte vahel selliselt, et 78,85% määratakse hagejale ja 21,15% kostjale; - jättis rahuldamata kostja vastuhagi mõista hagejalt kostja kasuks välja 15 597,76 eurot; - jättis hageja hagi menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Apellant palub saata asi vaidlustatud ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha vaidlustatud ulatuses uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata, rahuldada kostja vastuhagi täies ulatuses ning jagada raha poolte vahel selliselt, et 10,74% määratakse hagejale ja 89,26% kostjale; mõista hagejalt kostja kasuks välja võlgnevus 15 597,76 eurot, jätta hageja hagi menetlemisega ja apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust, oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, st ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole taganud asja lahendamiseks vajalikke asjaolude väljaselgitamist. Erinevates menetlusdokumentides esitatud tabelites ja seisukohtades võttis hageja omaks panuste suuruse ja proportsiooni, kuid kohus ei arvestanud hageja omaksvõtuga. Kohus hindas hageja panuseks kokku 186 493,86 eurot, samas kui hageja ise 157 505,13 eurot. Kohus on omaksvõttu arvestamata jättes määranud panuste proportsiooni valesti. Kohtuotsus on selles osas üllatav. Kohus ei või ise tõenditest asjaolusid otsida. Kohus asus seisukohale, et seltsinglaste panustena ei arvestata pärast seltsinglepingu lõppemist tehtud makseid, kumbki pool ei ole taotlenud nimetatud maksete väljamõistmist teiselt poolelt ja pooltel on soovi korral võimalik oma võimalikud nõuded seoses pärast seltsingu lõppemist tehtud maksetega maksma panna eraldiseisvas menetluses. Nimetatud osas ei viinud kohus läbi eelmenetlust ja ei täitnud selgitamiskohustust. Maakohus ei selgitanud eelmenetluses pooltele, et kohus ei arvesta selliste panustega ja kostja peaks taotlema nimetatud maksete väljamõistmist muul õiguslikul alusel, samuti et kohus nimetatud maksete osas kohtuotsuses seisukohta ei võta. Kohus arvestas kommunaalkulusid hageja panusena, kuid ei põhjendanud seejuures kostja seisukohaga mitte nõustumist ega toonud õiguslikke põhjendusi.
11(21)
Kohus ei arvestanud, et algselt kuulus vaidlusalune korteriomand kolme isiku kaasomandisse ning alates 23.10.2017 on hageja vastava korteriomandi ainuomanik. Kommunaalkulusid tarbis seltsinglaste ühine laps. Kostja ema tegi korteriomandi soetamiseks sissemakseid. Kostja panus seltsingusse on ka kostja ema kingitud 657 000 krooni (41 989,95 eurot) ja kostja ema poolt korteri omandamiseks tehtud sissemakse tuleb lugeda kostja panuseks seltsingus. W kinnituskiri kohtule tõendab seda. Kostja ema poolt korteriomandi omandamiseks tehtud sissemakseid olid tehtud kostjale kinkena, mistõttu ei pidanud kostja tõendama, et ta oli seltsinglane. Leides, et kinnituskirjad on kõlbmatud tõendid, on maakohus jätnud selgitamata, missuguste tõenditega peaks kostja suulist kinkelepingut tõendama. Kui pool on mingile asjaolule tuginedes jäänud paljasõnaliseks või on esitanud ilmselgelt ebakohaseid või ebapiisavaid tõendeid, peab kohus juhtima sellele poole tähelepanu. Kohus ei arvestanud ülekandeid, mille selgitusest ei ole võimalik üheselt tuvastada, et tegemist on konkreetselt seltsinguesemega seotud maksega (nt on lihtsalt märgitud selgituseks „ülekanne“ jms) ja sularaha sissemakseid, kuivõrd nende seos seltsingusse panuste tegemisega on tõendamata (v.a osas, milles hageja kostja makseid tunnistas – kajastub tabelis). Kohus pole konkreetselt toonud välja, et milliseid makseid ta ei arvesta. Kohus pidanuks juhtima esmalt sellele tõendamatusele kostja tähelepanu. Kostjaga seotud äriühingutelt laekunud ja nende eest tehtud ja neile tagastatud maksetega tulnuks arvestada. Kostja panustas seltsingusse läbi kolmandate isikute ning et tehtud maksed on tehtud kostja eest ja kostja arvel. Kohus ei hinnanud vastavaid tõendeid ega vastavate tõendite hindamata jätmist ei põhjendanud. Nimetatud maksed on tehtud seltsinglaste ühiste kohustuste täitmiseks seoses vaidlusaluse korteriomandi soetamiseks sõlmitud laenulepinguga ning makseid on tehtud mh laenu teenindavale pangakontole. Otsus on selles osas piisavalt põhjendamata. Kohus ei arvestanud põhjendamatult sularaha sissemakseid, mille seos seltsingusse panuste tegemisega on tõendamata (v.a osas, milles hageja kostja makseid tunnistas). Kostja andis hagejale pidevalt rahalisi vahendeid, millest hageja tegi regulaarselt enda pangakontole sularaha sissemakseid. Vastavaid makseid tulnuks kostja panustena arvesse võtta. Hageja väited tema võimekuse kohta teha väidetud ulatuses makseid ei olnud tõendatud ega eluliselt usutavad. Kohus pole põhjendanud nende väidetega arvestamata jätmist. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata ja vastava tõendi hindamata selle kohta, et W rahaga tasuti laenumakseid, mille hageja arvestas enda maksete hulka. 29.05.2020 kostja menetlusdokumendi lisast nr 2 nähtub, et 11.05.2009 teostas W hageja laenu teenindavale kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX makse selgitusega XXX summas 5100 krooni, s.o 325,95 eurot. Vastav summa ühtib ligikaudselt hageja 2009. a samal pangakonto väljavõttel toodud sama kuupäeva maksega, millega tasuti ühiselt võetud laenulepinguga seoses pangale intresse summas 5009,94 eurot. Kohus jättis nimetatud dokumentaalse tõendi sisuliselt hindamata, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni. Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata kostja panusena tasutud riigilõivu 997,02 eurot, samas hageja panusena kohus arvestas 15 500 krooni tehingu sõlmimisel.
12(21)
Kohus arvestas hageja panusena kostja 1/3 osa ostuna 10 300 eurot, kuid on jätnud põhjendamatult arvestamata kostja panusena kostja ülekande hagejale summas 5709 eurot. Vältimaks korteriomandi müüki täitemenetluses kandis kostja 05.02.2019 hagejale 5709 eurot selgitusega „Tagastus“. Laenulepingu p 10 kohaselt oli laenu teenindav konto nr 10010392484013. Kostja on enda panuste tõendamiseks esitanud kohtule Luminor panga tõendi. Kohus jättis selle dokumentaalse tõendi sisuliselt hindamata. Ebaõige on kohtu seisukoht, et laenukindlustus ei ole seotud seltsinguesemeks oleva korteriga ning tegemist ei ole vältimatu kuluga. Ühiselt võetud laenukohustusega kaasnes muu hulgas kohustus sõlmida laenukaitse kindlustus, seega on tegemist laenulepinguga seotud kohustusega. Vastava kindlustuslepingu kohaselt on kindlustuslepinguga seotud leping nr 2006009258, s.o hageja ja kostja poolt sõlmitud laenuleping korteriomandi soetamiseks. Kindlustusega seotud kostja maksed 1539,47 eurot seonduvad poolte ühiste kohustuse ja ühise varaga. Kohus arvestas põhjendamatult hageja panusena 15 500 krooniga. 21.06.2006. a võlaõigusliku müügilepingu p 15.2 kohaselt oli notari tasu tehingu sõlmimisel koos käibemaksuga 15 127,60 eurot (mitte 15 500 krooni) ning müügilepingu p-i 15.3 kohaselt tasuvad müügilepingu sõlmimisega seotud notari tasu ostjad. Lisaks on tõendamata hageja väide, et notaritasu tervikuna tasus kostja ema W (kellele omakorda olevat tasunud hageja) ning seega alusetu on kõnealust summat arvestada hageja panusena. Kuna ostjad omandasid igaüks 1/3 osa kaasomandist, siis äärmisel juhul saaks hageja panusena arvestada tema 1/3 sellest summast ehk 5042,53 krooni. Kostjal ei ole tõendamiskoormist laenulepingute olemasolu osas. Riigikohus on selgitanud, et kui laenuandja on tõendanud raha üleandmise, siis tuleb laenusaajal tõendada, et laenuandjal ei ole õigust raha tagasi saada (vt RKTKo nr 3- 2-1-11-08, p 11). Kostja on tõendanud raha üleandmise, kuid hageja ei ole tõendanud, et kostjal ei ole õigust raha tagasi saada. Hageja on käsitlenud temale laekunud summasid kingetena, toomata seejuures välja asjaolusid ja tõendeid, mis kinkelepinguid tõendaks. Kohus pidi selgitama poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ning seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks või mitte. Viimast kohus ei teinud. Hageja võttis 27.04.2020 menetlusdokumendi p-s 6.1. omaks, et tegemist oli laenuga. Hageja ei tunnistanud laenu 9996,76 euro ulatuses, kuna nõue lõppes 16.10.2017 korteriomandi ja korteriomandi mõttelise osa vahetustehinguga. W nõue hageja vastu on loovutatud kostjale, nõude loovutamist ei ole hageja poolt ümberlükatud ega tõendatud. W ja kostja tegid hagejale ülekandeid, mida on käsitlenud laenuna. Hageja ei saa piirduda üksnes vastuväitega, et laenuga tegemist ei ole, toomata sealjuures välja, et millega siis tegemist oli. Kohus jättis põhjendamatult ja ebaõigesti valduse vabastamisega seotud menetluskulud kostja kanda, kuna kostja keeldus põhjendatult VÕS § 110 kohaselt kohustust täitmast. Kui hageja poleks vaielnud seltsingu olemasolule vastu ning oleks rahuldanud kostja sissenõutavaks muutunud nõude hageja vastu, siis poleks hageja pidanuks kohtusse pöörduma. Kohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 162 lg 4 ja jätma valduse vabastamisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
13(21)
Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kuna seltsing tuleb likvideerida avaliku enampakkumise teel saadud tulemi jaotamise teel, puudub vajadus ja võimalus seada valduse vabastamise nõue sõltuvusse hageja poolt kostjale hüvitise tasumise kohustuse täitmist ning seega puudub kostjal keeldumise vastuväide. VÕS § 100 lg-st 5 tulenevalt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Apellant on seisukohal, et kohus oleks pidanud otsuses VÕS § 110 lg 5 alusel nägema ette vastastikuse täitmise, st valduse vabastamise seadma sõltuvusse korteriomandi avaliku enampakkumise läbiviimise toimumisega. Kohtuotsusega on käesoleval juhul tekitatud olukord, kus apellant peab kaebama kohtuotsuse edasi tervikuna, sest hagi rahuldamise mittevaidlustamisel tekib olukord, kus hageja kostja korteriomandist välja tõstab. Juhul, kui kohus oleks valduse vabastamise seadnud sõltuvusse korteriomandi avaliku enampakkumise läbiviimise toimumisega siis eelnimetatud olukorda poleks tekitatud. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus määras jagada üle jääv raha poolte vahel selliselt, et 78,85% määratakse hagejale ja 21,15% kostjale (maakohtu resolutsiooni p 6.2.3.) ja asendada see proportsiooniga 63,37% / 36,63%. Muuta tuleb maakohtu otsuse täitmise viisi ja korra määramist viisil, et seada kostja poolt valduse vabastamine sõltuvusse korteriomandi avaliku enampakkumise läbiviimise toimumisest. Tühistada tuleb maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis hagi menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda ja teha uus otsus, millega jätta need poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. I
9.Praeguses asjas esitas hageja kostja vastu vindikatsiooninõude, millele kostja vaidles vastu põhjusel, et tal on hageja vastu seltsingu likvideerimisest tulenev ja W poolt nõuete loovutamisest tulenev rahaline nõue. Hageja vindikatsiooninõude esemeks on sama korteriomand, mis maakohtu otsuse kohaselt tuleb seltsinguvarana enampakkumisel seltsingu kohustuste täitmiseks ja poolte panuste hüvitamiseks võõrandada ja selle tulemusena poolte panused proportsionaalselt hüvitada.
9.1.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna seltsing tuleb likvideerida avaliku enampakkumise teel saadud tulemi jaotamise teel, puudub vajadus ja võimalus seada valduse vabastamise nõue sõltuvusse hageja poolt kostjale hüvitise tasumise kohustuse täitmisest ning kostjal puudub keeldumise vastuväide. Maakohus ei ole oma otsust selles osas piisavalt põhjendanud. Maakohtu otsuse kehtima jäämise korral saab hageja taotleda kostjalt korteri valduse vabastamist, ootamata korteri müüki enampakkumisel, panuste jaotamist ja väljamaksmist kostjale. Korteri müük avalikul enampakkumisel ei välista kolleegiumi hinnangul VÕS § 110 lg 5 kohaldamist.
9.2.VÕS § 110 lg 5 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse.
14(21)
Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 110 lg 5 järgse otsustuse tegemine menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine § 445 lg 1 esimese lause mõttes (vt RKTKo 3-2-1-5711, p 38). Kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik keeldub täitmisest VÕS § 110 alusel, teeb kohus VÕS § 110 lg 5 kohaselt otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse. Täitemenetluslikult on vastastikuste kohustustega kohtulahendite täitmine tagatud TMS § 21 alusel.
9.3.Seetõttu tuleb otsuse resolutsiooni täiendada VÕS § 110 lg 5 alusel ja seada valduse vabastamine sõltuvusse korteriomandi avaliku enampakkumise läbiviimise toimumisest nagu kostja on seda taotlenud. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord tuleb seega määrata selliselt, et kostjal on õigus keelduda korteriomandi vabastamisest kuni enampakkumise toimumiseni ja pärast enampakkumise toimumisest korteriomandi vabatahtlikul mittevabastamisel võib kostja tõsta koos talle kuuluva isikliku varaga eelnimetatud korteriomandist välja. II
10.Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme poolte arvestuste kontrollimisel.
10.1.Maakohus leidis, et hageja proportsioon on suurem, kui tema 29.04.2021 menetlusdokumendis toodud summa või samas tabelis näidatud summa. Kolleegium leiab, et olukorras, kus kumbki pool esitas omapoolse arvestuse (tabelid), võis kohus need tõendite analüüsi tulemusel ümber hinnata. Kohus ei tohtinud üksnes väljuda vastuhagi nõuete piiridest ega ole seda teinud. Kohus pidi poolte esile toodud arvestuskäikudega arvestama ja neid kontrollima. Kui kohus leidis, et arvestused ei ole õiged, võis ta arvestused ümber teha. Nii on vastuses apellatsioonkaebusele hageja möönnud, et 2006. a laenu tasumise osas on ta ise eksinud arvestusega ühe krooni võrra ja kohtulahendis märgitud summa 31 062,68 krooni on õige. 22.04.2022 menetlusdokumendis on hageja möönnud kahe täiendava arvestusvea olemasolu, kuid kohus on teinud need hageja kahjuks ja kostja apellatsioonkaebuse alusel neid korrigeerida ringkonnakohtul võimalik ei ole.
10.2.Nimetatuga ei ole kohus hakanud tõenditest asjaolusid tuletama. Kui hageja tegi arvestused ebaõigesti (seejuures enda kahjuks), ei ole tegemist hageja omaksvõtuga suuremas ulatuses. Hageja oleks saanud omaks võtta nt seltsingulepingu lõppemise aja, mingi summa poolte panuseks arvestamise, panuse tegemise aja ja panuste suurused. Tulenevalt poolte seisukohtade erinevusest seltsingulepingu lõppemise aja osas, lähtusid nad erinevatest arvestustest ega teadnud, mis aja seisuga loeb kohus seltsingulepingu lõppenuks. Hageja püüd oli näidata lepingu lõppemist võimalikult vara ja kostjal vastupidi. Kui hageja arvates lõppes seltsinguleping varem, ei saanud ta kajastada oma peale lepingu lõppemist tehtud panuseid seltsinguvarana. Kui kohus tuvastas seltsingulepingu lõppemise hiljem, pidi ta arvestama ka hageja hiljem tehtud panustega. III
11.Kolleegium leiab, et asja ammendava arutamise eesmärgil oleks maakohus pidanud arutama pooltega, millisel õiguslikul alusel arvestada panuseid, mida pooled tõid asjas esile kui pärast kooselu lõppemist alates 17.10.2018. Asja materjalidest nähtub, et poolte varalised suhted olid lõpetamata, vara realiseerimata, pooled jätkasid korteri laenumaksete ja kommunaalkulude tasumist. Kolleegium arutas nimetatut pooltega kirjalikus menetluses ja leiab, et maakohtu menetluses esile toodud panused peaksid vaidlusaluses olukorras alluma samale maakohtu poolt analoogia korras kohaldatud seltsingu likvideerimise regulatsioonile.
15(21)
11.1.Samas ei pea ringkonnakohus õigeks võtta asja juurde maakohtu menetluses esitamata jäänud asjaolusid ja tõendeid panuste tegemise kohta. Eeltoodud põhjustel ei arvesta ringkonnakohus hageja 22.04.2022 menetlusdokumendis esitatud asjaolude ja tõenditega, millele hageja maakohtus ei tuginenud (TsMS § 652 lg 4) ja ei võta esitatud tõendeid asja juurde.
11.2.Asja materjalidest nähtub, et pooled on pidanud oma panusteks ka peale 16.10.2018 tehtud makseid. Hageja on toonud esile kummagi poole laenu- ja kommunaalteenuste maksed 19.04.2021 menetlusdokumendis. Ringkonnakohus võtab selle 5. lk-l toodud tabeli arvesse hageja seletusena. Kostja on toonud esile oma panused 19.04.2021 menetlusdokumendi lisana toodud tabelis (IV kd, tl 105), mida ringkonnakohus arvestab samuti kostja seletusena. Lisaks laenumaksete tasumisele on kostja taotlenud oma panusena hagejale laenulepingu alusel 05.02.2019 tasutud 5709 euro tasumist (I kd, tl 93).
11.3.Ringkonnakohus on kontrollinud tabeleid ka toimikus olevate tõendite alusel, milleks on hageja konto väljavõtted korteriühistule kommunaalmaksete tasumise kohta perioodil 01.01.2018 – 13.03.2020 (II kd, tl 9 – 11), hageja konto väljavõtted perioodil 01.01.2018 – 31.12.2019 tehtud laenumaksete kohta (I kd, tl 217 – 2018), kostja SEB pangatehingute väljavõte perioodil 01.01.2018 – 31.12.2018 (I kd, tl 85), kostja SEB pangatehingute väljavõte perioodil 02.01.2019 – 23.09.2019 (I kd, tl 86), SEB tõend laenu debiteerimise kohta kostja kontolt perioodil 10.09.2007 – 12.05.2020 koos kaaskirjaga (II kd, tl 53 – 58), kostja SEB konto väljavõte perioodi kohta 13.05.2020 – 31.12.2020 (IV kd, tl 106) ja kostja SEB konto väljavõte perioodi kohta 01.01.2021 – 05.04.2021 (IV kd, tl 107). Ringkonnakohus arvestab lisaks hageja omaksvõttu kostja poolt hagejale korteri jaoks võetud hüpoteeklaenu võlgnevuse kustutamise makse osas (I kd, tl 181).
11.4.Koosmõjus eelnevaga nähtub hageja omaksvõtust, poolte seletustest ja on tõendatud eeltoodud tõenditega, et hageja on tasunud: - 2018. a (arvestades ka kuni k.a 16.10.2018 tehtud makseid) laenu 51,02 eurot ja kommunaalkulusid 1920,07 eurot; - 2019. a laenu 125,28 eurot ja kommunaalkulusid 1369,34 eurot; - 2020. a laenu 386,11 eurot ja kommunaalkulusid 2492,10 eurot; - 2021.a laenu 236,44 eurot ja kommunaalkulusid 724,85 eurot ja kostja on tasunud: - 2018. a (arvestades ka kuni k.a 16.10.2018 tehtud makseid) laenu 4964,19 eurot ja kommunaalkulusid 603,77 eurot; - 2019. a 4887,36 eurot laenu ja 299,64 eurot kommunaalkulusid ja hüpoteeklaenu kustutamiseks 5709 eurot; - 2020. a 4626,53 laenu ja 299,64 kommunaalkulusid; - 2021.a 1434,44 eurot laenu;
11.5.Ringkonnakohus leiab, et lisaks on maakohus põhjendamatult jätnud arvestamata kostja järgmiste panustega: - kostja 24.10.2006 sõlmitud lepingute ja kinnistamisavaldustega seoses tasutud riigilõiv 997,02 eurot, mille tasumine (2006. a vääringus 15 600 Eesti krooni) nähtub pangakonto väljavõttest (I kd, tl 57);
16(21)
- kostja poolt hüpoteeklaenulepingu täitmiseks tehtud 05.02.2019 maksega 5709 eurot, mille tasumine nähtub maksekorralduselt (I kd, tl 93); seoses sellega tuleb hageja panust korteri omandamiseks tehtud laenumaksete tegemisel vähendada nimetatud maksete osas 10 300 – 5709 = 4591 euroni ja kostja panust suurendada 5709 euro võrra.
12.Maakohus ei arvestanud põhjendamatult laenukindlustusmakseid 1539,47 euro ulatuses.
panuste
suuruse
hindamisel
kostja
12.1.Pooled ei vaidle, et laenulepinguga nr 2006009258 võtsid pooled laenu vaidlusaluse korteri ostmiseks ja ühiselt võetud laenukohustusega kaasnes kohustus sõlmida laenukaitse kindlustus (vt hageja 19.04.2021 menetlusdokumendi p 6.2). Poliisilt (II kd, tl 63-64) nähtub, et 27.09.2013 sõlmis kostja laenukaitse kindlustuse viitenumbriga 5514216 mh SEB panga kasuks juhtumiks, kui ta sureb või saab raske tervisekahjustuse ja kindlustusleping oli seotud laenulepinguga nr 2006009258. SEB panga 18.05.2020 e-kirjast koos maksete aruandega (II kd, tl 53, 59-62) nähtub, et kostja SEB panga kontolt on ajavahemikus 01.01.2006 – 17.05.2020 tehtud laenukaitsekindlustuse makseid viitega viitenumbrile / poliisile nr 5514216 kokku 1539,47 eurot.
12.2.Hageja vastuväidete kohaselt (19.04.2021 menetlusdokumendi p-s 6.2.) ei tuleks laenukindlustuse makseid arvestada, kuna leping on ennetähtaegselt lõppenud. Kolleegium leiab, et asjaolu, et leping on lõppenud, ei välista panuste arvestamist. Panuste tegemise ajal olid need vajalikud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kindlustamiseks.
12.3.Hageja samas esitatud väide, et kostja sõlmis kindlustuslepingu hageja nõudmisel, kuna sõitis ohtlikku piirkonda (Guineasse) äritehingut sõlmima ja juhuks, kui temaga peab midagi juhtuma, sest SEB laenujääk oli ca 148 000 eurot, ei anna alust järelduseks, et laenukaitse kindlustus ei olnud seltsingu huvides ja vajalik. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hageja panuste suuruseks on 133 137,23 eurot (maakohtu arvestatud 134 552,58 asemel). Kostja panuste suuruseks on 76 949,33 eurot (maakohtu arvestatud 50 008,83 euro asemel). Poolte panused on kokku 210 086,56 eurot ja hageja panus on 63,37% ning kostja panus 36,63%. IV
13.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus arvestas kommunaalkulusid hageja panusena, kuid ei põhjendanud seejuures kostja seisukohaga mitte nõustumist ega toonud õiguslikke põhjendusi. Maakohus on põhjendanud, miks hageja tehtud kommunaalkulude makseid saab lugeda panusteks, viidates Riigikohtu lahendile, mille kohaselt saab rahaliselt hinnatavaks panuseks lugeda ka olulisi kulutusi korteri säilitamiseks ja majandamiseks. Majandamiskulusid saab panuseks lugeda siiski üksnes juhul, kui nende tegija on teinud ühtlasi olulisi kulutusi eluaseme omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks. Ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist (RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 23). Praeguses asjas on tuvastatud, et hageja ei kandnud üksnes eluasemega seotud kulusid, vaid tegi olulisi kulutusi eluaseme omandamiseks, Maakohus leidis põhjendatult, et kuna hageja tõi esile, et 120 m2 suuruse korteri kommunaalkulud on arvestatavalt suured võrrelduna korteri ostmisel võetud pangalaenu maksetega, saab neid kulutusi arvestada panustena. V
17(21)
14.Maakohus ei pidanud arvestama, et algselt kuulus vaidlusalune korteriomand kolme isiku (poolte ja kostja ema) kaasomandisse ning alates 23.10.2017 on hageja vastava korteriomandi ainuomanik. Seltsingu likvideerimise käigus poolte panuste proportsiooni hindamisel ei oma praegusel juhul tähendust korteriomandi kunagine asjaõiguslik kuuluvus.
15.Maakohus jättis põhjendatult arvestamata kostja ema korteriomandi soetamiseks tehtud sissemaksega ja kostjale kingitud rahaga, mille arvelt tasuti korteri soetamisel pangalaenu sissemakse 56 025,91 eurot.
15.1.Kostja ei ole väitnud, et tema ema oleks olnud seltsinglane ega ka seda, et ema andis seltsingule laenu tingimusel, et see tagastatakse seltsingu lõppemisel. Maakohtu poolt tuvastatu põhjal on võimalik väita, et kui kostja ema tegi korteri sissemakse, siis ta sai selle eest vastusoorituse EEE tänava korteri näol. EEE tänava korter maksis 60 000 eurot. Lisaks andis kostja ema hagejale laenu 4000 eurot, millest hageja jättis ca 2600 tagastamata, aga vahetustehinguga leppisid nad kokku, et kõik summad on tasutud.
15.2.Maakohus ei ole leidnud, et kostja esitas suulise kinkelepingu kohta ebapiisavalt või kõlbmatuid tõendeid. Maakohtu põhjendustest nähtub, et ema andis menetluse jooksul kolm erinevat kinnituskirja ja need sisaldasid andmeid vastavalt selle poole kasuks, kes selle parajasti esitas. Sisuliselt pidas maakohus neid tõendeid põhjendatult ebausaldusväärseteks. Seetõttu ei pidanud maakohust selgitama kostjale vajadust esitada täiendavaid tõendeid.
15.3.Maakohus jättis põhjendatult arvestamata asjaoluga, et kostja ema rahaga tasuti laenumakseid, milliseid hageja arvestas enda maksete hulka. 11.05.2009 teostas ema hageja laenu teenindavale kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX makse selgitusega XXX summas 5100 krooni, s.o 325,95 eurot. Vastav summa ühtib ligikaudselt hageja 2009. a samal pangakonto väljavõttel toodud sama kuupäeva maksega, millega tasuti ühiselt võetud laenulepinguga seoses pangale intresse summas 5009,94 eurot.
16.Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja ema poolt hagejale 11.05.2009 ülekantud raha arvestada kostja panusena, sest esile toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja ema soovinud seda raha üle kandes kinkida raha kostjale või kandnud seda üle tingimusega, et seda arvestataks kostja panusena seltsingusse. Seetõttu on maakohus hageja ligilähedaselt samal ajal ja suuruses laenumakse tegemiseks makstud raha arvestanud õigesti hageja panuseks.
17.Tingituna hageja vastuväidetest, ei arvestanud kohus põhjendatult seltsingule mitteviitavaid ülekandeid ja sularaha sissemakseid, mille seos seltsingusse panuste tegemisega on tõendamata. Kohus on tabelina välja toonud, milliseid makseid ta arvestab. Järelikult kõik ülejäänu on kohus jätnud arvestamata. Sellega on maakohus täitnud piisavalt põhjendamiskohustust ja kostjal on võimalik aru saada, et ülejäänud tema väidetud panuseid ei ole maakohus arvestanud.
18.Kostja arvates tulnuks maakohtul eelmenetluses kõiki kostja väidetud panuseid analüüsida ja tõendeid hinnates selgitada, milliste panuste tegemine ei ole piisavalt tõendatud ja teha seejärel kostjale ettepanek nende täiendavaks tõendamiseks. Ringkonnakohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Hageja vaidles menetluses kostja seisukohtadele vastu ja määratles konkreetselt, milliseid makseid ja mis põhjusel ta ei tunnista. Kohtul puudub võistlevas menetluses kohustus teha poolele ettepanek oma väidete täiendavaks tõendamiseks. Samuti hindab kohus tõendeit alles otsust tehes.
19.Maakohus leidis põhjendatult, et kostjaga seotud äriühingutelt laekunud ja nende eest tehtud ja neile tagastatud makseid ei saanud kostja panustena arvestada. Selliseid makseid saanuks 18(21)
arvestada, kui kolmandad isikud oleks märkinud kostja eest tehtud ülekannetesse, mille eest nad tasuvad, nt laenumakse tegemiseks. Olukorras, kus poolte suhted olid niivõrd põimunud, äriühingud tegid ülekandeid ka osade igapäevakulude kandmiseks või lapse ülalpidamiseks, ei olnud kohtul ülekannete selgitustest võimalik järeldada, et kostja poolt esile toodud äriühingute poolt makstud summad on tasutud seltsingu heaks.
20.Kohus ei arvestanud põhjendatult sularaha sissemakseid, mille seos seltsingusse panuste tegemisega oli tõendamata ja hageja maksete tegemist seltsingu panustena omaks ei võtnud. Kostja on kohtu ette toonud asjaolud, et kostja andis hagejale pidevalt rahalisi vahendeid, millest hageja tegi regulaarselt enda pangakontole sularaha sissemakseid. Sarnaselt eelmises punktis toodule leiab ringkonnakohus, et kohtul ei olnud võimalik kostja seletuste põhjal järeldada, et kostja poolt esile toodud sularahaülekannete summad on tasutud seltsingu heaks.
21.Maakohus on põhjendatult jätnud arvestamata sellega, et kostja on teinud oma Luminor panga kontolt enda laenu teenindavale kontole perioodil 01.06.2006 – 22.02.2019 makseid kokku 18 883,17 euro ulatuses.
21.1.Kostja heidab maakohtule ette, et kohus on jätnud sisuliselt hindamata Luminor panga tõendi, mis on vastuhagi lisaks nr 20. Samas on kostja oma 29.05.2020 menetlusdokumendis palunud jätta nimetatud vastuhagi lisa tähelepanuta (II kd, tl 40 pöördel). Kui mõista kostja 29.05.2020 menetlusdokumenti viisil, et tõend tuli jätta tähelepanuta üksnes kindlustusmaksete kontekstis, analüüsib ringkonnakohus seda.
21.2.Laenulepingu (I kd, tl 53-56) p-st 10 nähtub, et laenu teenindav konto oli muuhulgas nr 10010392484013. Kostja on oma panuste tõendamiseks esitanud kohtule Luminor panga tõendi (I kd, tl 87), mis kajastab kostja ajavahemikus 01.06.2006 – 01.04.2019 tehtud makseid nimetatud laenu teenindavale kontole 18 883,17 euro ulatuses.
21.3.Seoses nimetatud tõendiga märgib ringkonnakohus esmalt, et isegi tõendi arvestamisel tuleks arvestusest välja jätta ilma ülekande korralduseta ja vaidlusaluse korteriga seostamata maksed kokku 6244,67 euro ulatuses märkustega „SEB- laenuleping“, „SEB – LAN“, „kenti i H.-fors“, „ülekanne“, „O.F. – SEB“, ülekanne- Borgholmen“, „överförning“, „Rutger“, „oeverfoering SEB“ ja teoreetiliselt saaks kostja panusena arvestada täiendavalt kokku 18 883,17 – 6244,67 = 12 638,17 euro suuruse maksega, mis viitavad vaidlusalusele korterile.
21.4.Põhjendatud on hageja vastuväide, et Luminor panga tõend ei tõenda nende summade panga poolt kontolt võtmist laenulepingu katteks. Ringkonnakohus palus kostjal selgitada, millisest asjas esitatud tõendist nähtub, et pank võttis need vastuhagi lisas 20 toodud summad kostja kontolt laenumakseteks ehk et kostja tasus laenu sellises ulatuses. Kostja ringkonnakohtu küsimusele ei vastanud. Kuna tõendist ei nähtu 18 883,17 euro ulatuses laenumaksete tegemist laenulepingu katteks, on apellandi apellatsioonkaebus selles osas põhjendamatu. VI
22.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus pole põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostja väidetega, et hagejal ei saanud olla raha panuste tegemiseks, kuna hageja kasutas igakuiselt panga krediitkaarti Magnet, osad sularaha sissemaksed teostati Rootsi SEKdes (kostja äriühingu majandustegevus toimub suuresti Rootsis). Kostja juhtis tähelepanu, et tõendist nähtuvalt hageja sissetulek oli enne 2011. a reeglina alla 10 000 krooni ning peale 2011. a reeglina alla 1000 euro kuus (neto). Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
19(21)
Hageja lükkas kostja väited ümber ja selgitas, et tal olid enne kostjaga kohtumist säästud, ta müüs oma korteriomandi. Kostja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Nimetatust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul üksnes kostja kahtluste pinnalt ja põhjusel, et hageja kasutas Magnet järelmaksu- ja krediitkaarti, alust kahelda, et hagejal olid võimalused panustada seltsingusse. Hageja ei ole eitanud, et osad sularaha sissemaksed tehti SEK-des, kuid ka nimetatust ei saa järeldada hagejal vahendite puudumist. VII
23.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kohus arvestas põhjendamatult hageja panusena 15 500 krooniga, kuna 21.06.2006.a võlaõigusliku müügilepingu p 15.2 kohaselt oli notari tasu tehingu sõlmimisel koos käibemaksuga 15 127,60 eurot (mitte 15 500 krooni) ning müügilepingu p 15.3 kohaselt tasuvad müügilepingu sõlmimisega seotud notari tasu ostjad.
23.1.Kolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud osas õigesti määranud rahaühiku vääringu kroonides. Müügilepingu (I kd tl 189-196) p-st 15.2.1 nähtuvalt oli notari tasu 15 127 krooni. Maakohtu otsusest ei tulene, et maakohus oleks arvestanud hageja panuse osas 15 500 krooniga, sest maakohus on viidanud hageja pangakonto väljavõttele (I kd, tl 188), millelt nähtub 20.06.2006 makse tegemine 154 000 krooni ulatuses viitega 21.06.2006 toimunud müügilepingule. Selles makses on eelduslikult arvestatud ka notaritasuga, mis lepingu eelviidatud punkti kohaselt tuli tasuda ostjatel.
23.2.Kostja väide, et notaritasu ei tasunud tervikuna W (täpsemalt, et see väide on tõendamata), on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses. Samas ei ole kohus maakohtu menetluses kostjalt ka küsinud, kas ta võtab selle väite omaks. Seetõttu võtab ringkonnakohus vastu apellatsioonimenetluses esmakordselt esitatud notari 21.06.2006 arve nr 31245 (V kd, tl 6), millelt nähtub notaritasu 15 448,55 krooni tasumise kohustus ja maksekorralduse (samas pöördel), millelt nähtub W-lt notarile arve nr 31245 samas summas tasumine. Maakohus hindas viitega toimiku I köite lehele 203, et tegemist on hageja panusega. Nimetatud toimiku leheküljel asub SEB panga konto väljavõte, millelt nähtub 07.07.2006 W-le tehtud ülekanne 15 500 eurot märkega „Notaritasu 26.06.2006“. Seega on maakohus kõnealust summat arvestanud põhjendatult hageja panusena, sest hageja on lisaks endale tasunud ka teiste kaasomanike eest.
24.Põhjendatud on iseenesest apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on vääralt jaganud tõendamiskoormuse, kui leidis, laenusaajal tuleb tõendada, et laenuandjal ei ole õigust raha tagasi saada (vt RKTKo nr 3-2-1-11-08 p 11). Maakohus põhjendas kolleegiumi arvates ebaõigesti, et kuigi ema märkis maksekorralduste selgitustesse „ülekanne“, „laenu tasumine 01.02.2018“, siis peaks kostja tõendama, et kostja ja tema ema vahel oli sõlmitud laenuleping. Kolleegium nõustub, et tegelikult peaks hageja tõendama, et laen on tagasi makstud või kostja kohustused on muul viisil lõppenud. Samas ei oma maakohtu minetus tähendust vaidluse lahendamisel ega ole kaasa toonud ebaõiget otsust. Eelnevalt nõustus kolleegium maakohtuga, et W kinnistuskirjad nõude loovutamise kohta on ebausaldusväärsed tõendid. Seega pole tõendatud nõuete loovutamine kostjale. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et W oleks loovutanud väidetavad nõuded hageja vastu kostjale. Kostja vastuhagi ei saa seetõttu nimetatud osas rahuldada.
25.Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus jättis ebaõigesti valduse vabastamisega seotud menetluskulud kostja kanda.
20(21)
Kostja keeldus VÕS § 110 alusel valduse vabastamisest. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 110 lg 1 järgi võib võlgnik keelduda kinnistu valduse üleandmise kohustusest ja keelduda valdust vabastamast, kuid VÕS § 110 lg 1 ei anna siiski omaniku suhtes vindikatsiooninõude rahuldamist välistavat valdusõigust, vaid lähtudes VÕS § 110 lg-st 5 üksnes täitmist edasilükkava ajutise vastuväite, mille tulemuseks on vastunõude tunnustamisel valdaja kohustamine asja väljaandmiseks vastunõude täitmise vastu (Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-13, p 26). Sellises olukorras saab kolleegiumi hinnangul väita, et hagi rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud on mõistlik jätta TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Nimetatust tulenevalt tuleb maakohtu otsust muuta ja jätta poolte menetluskulud ka valduse vabastamise nõudes poolte endi kanda. VIII
26.Ringkonnakohus pakkus pooltele kompromissi viisil, et hageja panuseid arvestatakse 65% osas ja kostja panuseid 35% ulatuses, kohus viitas kirjas VÕS § 110 lg-s 5 sätestatule ja korteri müügi ning panuste väljamaksmise vastastikkusesse sõltuvusse paneku vajadusele, samuti TsMS § 163 lg-le 2. Kostja teatas 22.04.2022 menetlusdokumendis, et nõustub õigusrahu huvides ringkonnakohtu poolt pakutud kompromissiettepanekuga. Hageja sellega ei nõustunud. Eeltoodud põhjustel jäävad apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
27.Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude kindlaksmääramisel saab arvestada toimiku materjalidest nähtuvat, et kostja on tasunud osamaksetena riigilõivuga 750 eurot. Nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks vajaliku ja põhjendatud menetluskuluna väljamõistmisele (TsMS § 174 lg 1).
28.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.