06. mai 2022. a, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-21-9449
Tsiviilasi
K.P. hagiavaldus Sihtasutuse Pärnu Haigla vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
8822,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K.P. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Jaanika ReilikBakhoff Kostja Sihtasutus Pärnu Haigla (rg-kood 90004527, aadress Ristiku tn 1, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Hanna Pahk ja Ants Nõmper
Kohtuistungi aeg
18. märts 2022. a
RESOLUTSIOON:
Jätta rahuldamata K.P. hagi Sihtasutuse Pärnu Haigla vastu tuvastada 14. mail 2021 tehtud töölepingu nr 2907 erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada töölepingu alates 14. maist 2021 kohtu poolt ja hüvitise 6956,62 euro välja mõistmiseks.
Jätta rahuldamata K.P. hagi Sihtasutuse Pärnu Haigla vastu etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise 1071,00 eurot välja mõistmiseks.
Jätta menetluskulud K.P. kanda.
Määrata Sihtasutuse Pärnu Haigla põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 4541,20 eurot (millest 76,20 eurot on sõidukulu ja 4465,00 eurot lepingulise esindaja tasu) ning mõista K.P.lt Sihtasutuse Pärnu Haigla kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on K.P. kohustatud tasuma Sihtasutusele Pärnu Haigla viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-21-9449 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid
1.1.K.P. (hageja) esitas 11.06.2021 hagi Sihtasutuse Pärnu Haigla (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja palub tuvastada
14.mail 2021 tehtud töölepingu nr 2907 erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada 01.03.2017 sõlmitud tööleping alates 14.05.2021 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 8027,62 eurot, sh 6956,62 eurot (23.08.2021 täpsustuse kohaselt, I kd tl 63 pöördel p 2.10) töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tõttu ja 1071,00 eurot (23.08.2021 täpsustuse kohaselt, I kd tl 63 pöördel p 2.9) etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest. Väljamõistetult hüvitiselt palub hageja mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises sätestatud ulatuses alates 14. mai 2021 kuni hüvitise väljamaksmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja väljamõistetavatelt menetluskuludelt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
1.2.Esitatud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja 01.03.2017 töölepingu nr 2907, millega hageja asus kostja juures tööle psühholoogi ametikohal. 11.05.2021 sai hageja kostjalt teatise, millega kostja informeeris hagejat, et vastavalt ravijuht V.V. käskkirjale 06.05.2021 nr 41 peavad kõik mittevaktsineeritud töötajad iga 7-päeva järel andma COVID-19 proovi. Vaktsineerimata töötajate testimise kord hakkas kehtima alates 10.05.2021. Lisaks tõi kostja viidatud teatises välja, et kuna hageja on vaktsineerimata ja keeldub testimisest, siis võib kostja kaaluda hageja suunamist madalama riskiga töökohale, rangemate ihukaitsevahendite kasutamist või eemaldamist töökohustuste täitmiselt ehk töölepingu erakorralist ülesütlemist.
1.3.Hageja hinnangul ei olnud iga nädal hageja ninast proovi võtmine põhjendatud ning tekitab hagejale ebaproportsionaalseid ebamugavusi (sh valu), mistõttu soovis hageja teada, kas kostja võimaldab ka alternatiivseid testimise meetmeid. Hagejal olid olnud teadmata põhjusel viimase kuu aja jooksul ka korduvad ninaverejooksud, mida tal varasemalt polnud esinenud, mistõttu tundus eriti ebamõistlik nina sel perioodil torkida. Hageja saatis kostja e-postile ka küsimuse alternatiivsete testi meetodite kohta. Kostja vastas, et ta ei võimalda teistsuguseid (nt suu loputamine) testimise meetmeid. Seepeale uuris hageja, et mis siis edasi saab. Viimasele e- kirjale hageja vastust ei saanud. Hagejal ei ole võimalik viidatud kirjavahetust esitada, kuna see oli saadetud hageja töömeililt, mille kostja peale töölepingu ülesütlemise avalduse tegemist hagejale koheselt sulges.
1.4.Hageja graafiku kohaselt 12. ja 13. mail hageja tööd ei teinud. 14.05.2021 (st järgmisel tööpäeval peale teatise saamist) kutsus kostja hageja enda juurde ning esitas töölepingu 2 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449 ülesütlemise avalduse, millega lõpetas etteteatamistähtajata hageja ja kostja vahelise lepingu tuginedes TLS § 88 lg 1 p-le 2. Hageja viitas, et töölepingu etteteatamiseta ülesütlemine võib kahjustada patsientide huve ning palus, et kostja annaks hagejale kas või kaks nädalat või kuni juunikuu lõpuni, et hageja (kes töötab psühholoogina) saaks oma patsientidega asjad korda teha. Hageja selgitas kostjale, et tema patsiendid on osad raskes seisus, sh enesetapule kaldujad, kelle ravi selline ebavajalik ja ebamõistlik katkestamine võib kaasa tuua patsiendile ohu tema elule ja tervisele. Hagejale ei võimaldatud oma patsientidega ravi lõpetamist. Hageja uuris ka, kes tema patsientidega tegelema hakkab (teades, et spetsialiste lihtsalt pole), mille peale kostja vastas, et see pole enam hageja mure. Hageja ei nõustu kostjapoolse töölepingu ülesütlemise avalduse ja selles toodud põhjenduste ja seisukohtadega.
1.5.Kostja ei ole ülesütlemise avalduses välja toonud seda, et hageja ei ole pikaajaliselt toime tulnud oma tööülesannetega. Isegi kui võtta aluseks, et väidetav tööga mittetoimetulemine on mittetestimine, siis selle kohustuse lõi töötaja alles 10.05.2021, teavitas hagejat sellest 11.05.2021 ning vallandas ta järgmisel tööpäeval 14.05.2021. Asjaolu, et hageja ei olnud teinud testi sisuliselt 2 tööpäeva jooksul ei saa olla samastatav pikaajalisusega. Kostjal oli kohustus võtta tarvitusele erinevaid meetmeid seoses COVID-19 viirusega juba alates kevadest 2020, mistõttu tulnuks ülesütlemise avalduses toodud meedet rakendada juba aasta tagasi. Kostja oli oma kohustuste täitmisega viivituses aasta, aga eeldas, et hageja täidab diskrimineeriva ja põhjendamatu nõude 2 tööpäevaga.
1.6.Kostja ei ole ülesütlemise avalduses nimetanud, milliste tööülesannetega ei ole hageja toime tulnud. Hageja tööülesanded on töölepingu nr 2907 punkt 2.2 kohaselt reguleeritud ametijuhendis. Hageja ei ole saanud seoses oma tööülesannete täitmisega ühtegi märkust kostjalt ning teab, et see ei olnud ka põhjus töölepingu lõpetamiseks.
1.7.Hagejale jääb arusaamatuks ka kostja väide, et hageja ei ole töökohale kohanenud. Hageja on alates töölepingu sõlmimisest teinud sama tööd ning tema tööülesanded ega ka töö iseloom ei ole vahepealsel ajal muutnud, mistõttu jääb hagejale mulje, just kui ei oleks hageja nelja aastaga tööga kohanenud. Eeltoodu on aga eluliselt ebausutav, kuna ükski tööandja ei jätkaks neli aastat töösuhet isikuga, kes ei ole suuteline töökohaga kohanema. Töökohaga kohanematuse all tuleb silmas pidada olukorda, kus töötaja ei saa oma oskustest või isikuomadustest tulenevalt hakkama oma tööülesannetega, mitte tööandja poolt välja toodud töötingimustega kohanemist.
1.8.Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest tuleneks, et hageja töövõime on vähenenud. Hageja töötas kostja juures sama moodi alates 01.03.2017, st nii enne COVID-19 leviku algust kui ka aasta aega COVID-19 leviku ajal, sh tipphetkel. Seetõttu jääb hagejale arusaamatuks, milles seisneb tema töövõime vähenemine, mis annaks aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kostja poolt.
1.9.Hageja hinnangul oli mõlemapoolseks huviks töösuhte jätkamine. Eestis on nõudlus psühholoogi teenuse järele väga suur ning patsientidele on ravi kättesaadavus küllaltki halb, mistõttu iga sellise spetsialisti kaotamine on vastuolus haigla huvidega ning ka patsiendi huvidega. Hageja selgitas kostjale, et kostja seab selliselt käitudes (töösuhte põhjendamatult päevapealt lõpetades) ohtu patsientide elu ja tervise, minnes selliselt vastuollu meditsiini ühe peamise põhimõttega, millele ka kostja ise on viidanud: „primum non nocere“. Hageja huvi oli edasi töötamine ning hageja proovis leida ka lahendusi, olles ise väga rahumeelne inimene – kahjuks kostja ei soovinud kaaluda kahju ja kasu ning ei laskunud läbirääkimistesse.
1.10.Hageja hinnangul ei ole COVID-19 vastu vaktsineerimise ja testimise näol tegemist hageja tööülesannetega, mistõttu vaktsineerimisest ja testimisest keeldumine ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 2 mõttes. Tegemist saab olla kostja kehtestatud töökorralduse reegliga, kuid see ei allu TLS § 88 lg 1 p 2 regulatsioonile ning on 3 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449 vaktsineerimata töötajaid diskrimineeriv. Kostja tegelik eesmärk oli mõjutada vaktsineerimata töötajaid vaktsiini tegema. Kuna vaktsineerimine ei hoia ära haigestumist COVID-19 viirusega, tuleb arvestada ka võrdse kohtlemise põhimõttega ning testitud peavad saama kõik töötajad. Hageja ei ole testimisest keeldunud, vaid uurinud kostjalt teistsuguste testimiste võimaluste kohta, mida kostja hagejale ei võimaldanud.
1.11.Kostja ei kaalunud muude meetmete (eelkõige rangemate isikuvahendite kasutamist), kui töölepingu erakorralise ülesütlemise, kohaldamist. Hageja tööruumidesse on eraldi sissekäik ning ta ei puutu kokku teiste töötajatega. Hageja viibib küll patsientidega samas ruumis, kuid nad saavad hoida kahemeetrist vahet ning nii hagejal, kui ka patsiendil on ruumis viibimisel ees maskid. Iga patsiendi järgselt õhutatakse tööruume, mis samuti aitab viiruseleviku levimist ära hoida. Hageja hinnangul on olnud senised meetmed piisavad ning vajadusel oleks ta olnud valmis kasutama rangemaid isikukaitsevahendeid, neid pole hagejale aga pakutud.
1.12.Kostja ei hoiatanud hagejat sõnaselgelt, et ütleb hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt ülesse juhul, kui hageja ei vaktsineeri ega lase ennast iga 7-päeva järel COVID19 suhtes testida. Kostja poolt hagejale 11.05.2021 esitatud teatises on küll välja toodud, et kuna hageja ei ole vaktsineeritud ega luba ennast ka testida, siis kaalub kostja teiste meetmete kõrval ka töösuhte lõpetamist. Igale mõistlikule isikule jääb kostja poolt hagejale 11.05.2021 esitatud teatisest mulje, et kostja kaalub erinevaid variante ning vaktsineerimisest ja testimisest keeldumine ei too automaatselt kaasa töölepingu erakorralist ülesütlemist. Teatise tekstist ei selgu, et tegemist oleks olnud hoiatusega.
1.13.Hageja hinnangul ei ole kostja väidetavat hädavajalikku meedet (vaktsineerimata töötajate iganädalane testimine) mõistliku aja jooksul kasutusele võtnud, mistõttu ei ole tal ka õigust töölepingu ülesütlemisel tugineda hageja väidetavale keeldumisele iganädalasest testimisest, kuivõrd seda meedet ei ole kehtestatud mõistliku aja jooksul ning seega ei saa selle meetme mittekasutamise tõttu enam ka töölepingut üles öelda, kuna mõistlik aeg on möödunud. Hageja hinnangul tulnuks töötajate iganädalane testimine sisse viia juba eelmisel aastal või hiljemalt COVID-19 nakatumiste teise laine alguses (sügisel 2020. a), mitte aga nüüd, kus nakatumiste näit on langenud ning Vabariigi Valitus tühistab järjest enam COVID-19 leviku tõkestamiseks ette nähtud piiranguid.
1.14.Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tõttu väljamõistetavat hüvitist tuleks suurendada vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni põhjusel, et kostja nõue on diskrimineeriv, ebasobiv ja ebavajalik, kostja ei ole hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud, on rikkunud mõistliku aja ja hea usu põhimõtet ning ütles töölepingu üles etteteatamistähtajata. Kostja käitumine on kahjustanud hageja mainet. Kostja ei ole hageja patsientidele selgitanud, miks hageja neid enam ei ravi või millal nad vajaliku ravi saavad ning osadele öelnud, et hageja ise lahkus töölt nö päeva pealt.
1.15.Kostja ei ole välja toonud, millised on need asjaolud, millega arvestades oleks etteteatamistähtaja järgimine võimatu. Kostja ei ole varasemalt ühtegi töötajat testinud ning seda ka ajal, kui nakatumisnäit oli rekordiliselt kõrge. Töölepingu ülesütlemise ajal on nakatumise näit langenud, Vabariigi Valitsus on lubanud avada kohvikud, korraldada väliüritusi ning maskikandmise kohustus avalikes kohtades on kehtetu. Lisaks viitab hageja, et varasemalt ei ole kostja testimisi korraldanud (sh nakatumisnäitajate rekordsuuruse ajal), mistõttu on kostjapoolne väide, et hagejaga, kes keeldub vaktsineerimisest ja testimisest ei ole võimalik töösuhet jätkata etteteatamistähtaja lõpuni, samas, kui tööandja võimaldas samal töötajal teha tööd COVID-19 nakatumiste tipphetkel.
1.16.Hageja ei ole kindel, kas temale on eraldi töökeskkonna tegevuskava COVID-19 ohjamiseks tutvustatud, kuid ei vaidle vastu, et kostja poolt on loodud võimalus selle dokumendiga tutvuda. Kuna tegevuskava ega juhatuse otsus nr 1.1-7/53-21 ei näinud ette 4 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449 kohustuslikku iganädalast testimist, ei ole tegevuskava otseselt seotud hageja vaidlusega. Hageja hinnangul tegevuskavast ei tulene, et SARS-CoV-2 viiruse riski oleks võimalik või peaks elimineerima. Tegevuskavas on välja toodud, et töö tuleb kohandada töötajale võimalikult sobivaks ning kontrollmeetmeid tuleb kombineerida ja kasutada proportsionaalselt ohu suurusega. Hageja leiab, et tegevuskava ei loonud temale ühtegi kohustust, mida ta poleks täitnud ning tegevuskavas ei hoiatanud hagejat, et kui ta ei käi testimistel, siis ta vallandatakse.
1.17.Hagejal oli õigustatud ootus, et kuivõrd tal oli lubatud teha terve aasta vältel ilma regulaarse testimiseta vastuvõtte patsientidega, seda ka märts-aprill, mil Eestis oli nakatumisnäitaja kogu pandeemia kõrgeimal tasemel, et testimise nõuet siiski ei peeta vajalikuks, sobivaks ega proportsionaalseks. Hageja hinnangul on üllatav, et olukorras, kui lapsed lubati 03.05.2021 kooli, hakkas kostja nõudma oma vaktsineerimata töötajatelt testimist. Kuigi hageja ei mõistnud testimise korralduse eesmärki vaktsineerimata töötajate hulgas, palus ta seonduvalt võimalike ninaverejooksudega võimaldada testi tegemist süljeproovi või kuristamismeetodiga. Hageja ei ole testimise nõudest keeldunud ning kostja ei ole seda ka tõendanud.
1.18.Hagejal ei olnud töölepingu ülesütlemise hetkel muid töölepingulisi suhteid ei erapraksises Confido ega Tallinna Ülikooliga. Doktoritööd ei ole hageja teinud juba mitu aastat ja üksikud loengud on jäänud aastate taha. Hagejale oli kostja juures töökoht koos patsientidega vägagi oluline. Oma ettevõtte OÜ Muuda elu kaudu osatas hageja jooksvalt teenuseid käsunduslepingu alusel, kuid kostja oli hageja ainus ja peamine töökoht.
1.19.Hageja on asjaolude tõendamiseks esitanud töölepingu nr 2907 koopia koos lisaga nr 5 (I kd tl 16-18), kostja 11.05.2021 teatise (I kd tl 19), kostja teavituse (I kd tl 20), töölepingu 14.05.2021 ülesütlemisavalduse (I kd tl 21), WHO 13. aprill 2021 seisukoha koos tõlkega (I kd tl 66-69, 116a-116e), antikehade analüüsi seisuga 10.05.2021 (I kd tl 70), sms testimise aja kohta (I kd 72), kirjad ja smsid patsientidelt (I kd 73-75, 123), väljatrükid SYNLABi kodulehelt 15.02.2021 (I kd tl 117-119) ja 01.05.2021 (I kd tl 120-122) avaldatud artiklitest ning selgitus PCR meetodil proovide võtmisest (I kd tl 140), artikli „Koroona kiirtestid jõudsid apteekidesse müügile“ väljatrükk (I kd tl 141-143), 10.05.2022 elektrooniline kirjavahetus T.V.ega (I kd tl 156-156 pöördel), 28.01.2022 e-kiri (I kd tl 164).
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.2.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli 01.03.2017 sõlmitud tööleping nr 2907, mille alusel asus hageja kostja juures tööle sotsiaalravi teenistuses psühholoogi ametikohal. Hageja töötas osalise 0,75 tööajaga. Alates 01.04.2020 oli hageja brutotöötasu 8,50 eurot tunnis. Töölepingu punkt 5.2. kohaselt kohustus hageja töösuhtes täitma õigusaktidest, töölepingust, töösisekorra eeskirjast, kirjalikest kokkulepetest ning muudest haigla töökorraldust reguleerivatest dokumentidest, samuti hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
2.3.Kostja juhatuse otsusega nr 1.1-7/53-21 kinnitati 02.03.2021 töökeskkonna tegevuskava COVID-19 ohjamiseks. Tegevuskava sätestab muu hulgas järgmist: a) tegevuskava koostati vajadusest anda erisuuniseid töökeskkonna ohutumaks toimimiseks ja rakendada meetmeid COVID-19 leviku tingimustes lisaks rakendatavatele abinõudele muude bioloogiliste ohutegurite ohjamiseks (vt tegevuskava lk 1). b) Tegevuskava eesmärk on sätestada kostja ennetustegevus töötajate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks töökeskkonnas ning määratleda töökeskkonna bioloogilistest ohuteguritest tingitud riskide jätkusuutlik minimeerimise kord haiglas ja töötajate käitumise eritingimused. COVID-19 põhjustav raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviirus-2 (SARS-CoV-2) kui 3. ohurühma ohutegur võib põhjustada inimese rasket haigestumist, ohustab seetõttu tõsiselt töötaja tervist 5 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449 ning võib põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid selle vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid (vt tegevuskava lk 1). c) Koroonaviirusest on ohustatud enamik kostja töötajaid. Kõige enam ohustatud on need tegevusalad, kus töötajad puutuvad vahetult kokku patsientidega (vt tegevuskava lk 1). d) Riskitase „suur“ on neis üksustes, mis tegelevad ambulatoorsete raviteenuste osutamisega ja puutuvad kokku nakkusohtlike patsientidega ning nakkusohuga muudel juhtudel (sh sotsiaalravi teenistus, kus töötas hageja) (vt tegevuskava lk 2). e) Ilma erimeetmeid kasutamata on COVID-19 tingimustes töötamisel enamikul kostja töötajatel sõltuvalt oma tegevussfäärist bioloogilise ohuteguri poolt põhjustatud riskitase kas „liiga suur“ või „suur“ (vt tegevuskava lk 2). f) Vastavalt tegevuskavale peab töötajate vajadusepõhine testimine toimuma põhimõttel nii kiiresti kui võimalik (ASAP). Sümptomitega töötajate testimine toimub läbi erakorralise meditsiini osakonna (vt tegevuskava lk 4). g) Tulenevalt tegevuskavast peab töötaja olema teadlik töökeskkonna terviseriskidest ja vaktsineerimise vajalikkusest. Haigla töötajate vaktsineerimine COVID-19 vastu on tõenduspõhine tõhus meede vähendamaks pandeemia tingimustes bioloogiliste ohutegurite levikuriski töökeskkonnas (vt tegevuskava lk 5). h) Vaktsineerimise kui bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud riskide maandamise meetme eesmärkideks töökeskkonnas on vaktsiinvälditavate nakkushaiguste, sh COVID-19: • tekke ja leviku ennetamine ning puhangute vältimine kulutõhusal ja ohutul viisil; • patsiendiohutuse tagamine; • tööst põhjustatud haigestumiste ja muu haigestumise vähendamine; • väljaspool töökeskkonda haigestumise riski vähendamine; • töötajate elu- ja töökvaliteedi parendamine (vt tegevuskava lk 6). i) Kõrge nakatumisriskiga töökohtadel kasutab tööandja ühe bioloogiliste ohutegurite levikuriski vähendamise olulise meetmena töötajate vaktsineerimist COVID-19 vastu (vt 3/9 tegevuskava lk 6). j) COVID-19 vastu vaktsineerimata töötaja puhul, kes töötab igapäevaselt tingimustes, kus on oht kokku puutuda 3. ohurühma bioloogilise ohuteguriga (sh COVID-19-ga), kaalub tööandja võimalusel töötaja suunamist madalama riskiga töökohale või eemaldamist töökohustuste täitmiselt. Kui töötaja keeldub teadlikult vaktsineerimisest ja tööandjal ei ole võimalik mõistlikult tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandja kaaluda töötaja töölepingu erakorralist ülesütlemist (vt tegevuskava lk 6).
2.4.Juhatuse poolt kinnitatud tegevuskava tehti selle kinnitamisele järgmisel päeval, s.o 03.03.2021 juhatuse infotunnil läbi struktuuriüksuste juhatajate, osakondade ja üksuste juhatajate, juhiabide, sekretäride, ülemõdede ja -ämmaemandate, vanem- ja vastutavate õdede kõigile töötajatele (sh hagejale) teatavaks. Lisaks saadeti tegevuskava 08.03.2021 juhtidele infoks ka e-posti teel.
2.5.Sotsiaalravi teenistuse juhataja A.-L.D helistas 22.04.2021 hagejale ja küsis temalt seoses testimist vajavate töötaja nimekirja koostamisega üle, kas hageja poolt on nõusolek või keeldumine COVID vaktsineerimisele. Hageja keeldus. Ühtlasi lisas hageja omaltpoolt, et kui peaks tulema testimise nõue, siis keeldub ta ka sellest. Kõne oli lühike ja viisakas. Sotsiaalravi teenistuse juhatajal on olnud kõikide vaktsineerimata töötajatega vestlused samal põhimõttel – kui keegi on põhimõtteliselt vaktsineerimise vastu, siis ta ei hakka ka vaidlema, veenma ega ähvardama. See on aktsepteeritav ja selliseid inimesi on sotsiaalravi teenistuses vähe, enamasti on arutelud olnud hirmudest ja terviseprobleemidest. Testimise osas ei ole sotsiaalravi teenistuse juhataja pidanud ühtegi töötajat veenma, vaid kõik on aktsepteerinud, et see annab kõigile turvalisust juurde.
2.6.Aprilli lõpus – mai alguses jagas sotsiaalravi teenistuse juhataja terve teenistusega jooksvalt infot ja selgitusi, miks ja kuidas testimine tuleb ja saab korraldatud, vastavalt sellele kui palju tal sel ajal infot oli. Sotsiaalravi teenistuse juhataja tegi seda teadlikult, et töötajatel oleks aega ideega kohaneda, kuna sotsiaalravi teenistuses ei ole ühtegi ametikohta, kus ei pea patsientidega samas ruumis viibima ning suur hulk patsiente kuuluvad ise riskirühma. Kõikide patsientidega ei ole võimalik osutada nõustamist tähtajatult ainult kaugteenusena ning aeg-ajalt ühes ruumis 6 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449 viibimine on oluline ka meeskonna toimimise jaoks (sh patsientide teenusevajaduse hindamiskomisjonid). Mis puudutab spetsiifiliselt hagejat, siis enamiku nõustamisi tegi hageja vastuvõtu kabinetis kohapeal, nii et patsiendiga oli vahetu kontakt. Kabinetis on patsiendi diivani ja vastasseinas asuva tooli vaheline kaugus umbes poolteist meetrit. Kabinetis on ka aken, aga kuna see asub 0-korrusel, siis ei ole privaatsuse seisukohast kohane hoida akent vastuvõtu ajal lahti. Patsientide vastuvõtud on suhteliselt pikad – tavapäraselt viibivad nõustaja ja patsient vähemalt 45 minutit ühes ruumis. Kostja teada ei kandnud hageja patsientidega kohtudes alati maski, kuna ilma nägu nägemata ei teki patsiendiga usaldussuhet (hageja nõustas peamiselt noorte vaimse tervise keskuses, st tema patsientideks olid teatud mõttes erivajadusega noored).
2.7.Kostja andis 06.05.2021 välja käskkirja nr 1.1-9/41-21, mis muu hulgas sätestas täiendavad nakkustõrje meetmed COVID-19 puhangu vältimiseks. Käskkirja punkti 6.1 kohaselt kuuluvad SARS-CoV-2 suhtes testimisele iga 7 kalendripäeva tagant kõik haigla territooriumidel töötavad töötajad, kellel on risk nakatuda või nakatada COVID-19-ga. Vastavalt käskkirja punktile 6.2 ei ole testimine vajalik töötajatel, kes on COVID-19 haigusest paranenud või asümptomaatiliselt infektsiooni läbi põdenud; töötajatel, kes on COVID-19 vastu vaktsineeritud; või infektsioonikontrolli üksuse otsusel, kes töötajaga seotud töökorraldusest või muudest põhjustest tulenevalt võib testimisele määramisel lubada erisusi. 06.05.2021 kell 15:16 edastas kostja juhatuse assistent käskkirja e-posti teel kõikidele kostja töötajatele (sh hagejale) tutvumiseks ning viitas e-kirjas ka siseveebi lehelt leitavatele COVID-19 teemalistele materjalidele. Esialgu väljendas hageja ka maskide kandmise suhtes vastumeelsust, aga mingil hetkel ikkagi leppis sellega. Seetõttu lootis sotsiaalravi teenistuse juhataja, et kui hagejal on aega kohaneda, siis aktsepteerib ta testimist või vaktsineerimist. Veidi hiljem samal päeval, s.o 06.05.2021 kell 15:55 saatis sotsiaalravi teenistuse juhataja kõigile sotsiaalravi teenistuse töötajatele (sh hagejale) ka omaltpoolt kirja, milles palus neil käskkirjaga tutvuda, et tagada patsiendiohutus ja töötajatele endale turvaline töökeskkond. Selles kirjas juhtis sotsiaalravi teenistuse juhataja eraldi tähelepanu käskkirja punktidele 6.1 ja 6.2. 07.05.2021 kell 14:49 saatis kostja kvaliteediteenistuse juhataja 06.05.2021 välja antud käskkirja kohta n-ö rakendusaktid kõikide taseme juhtidele. 07.05.2021 kell 18:11 edastas sotsiaalravi teenistuse juhataja e-posti teel kõigile sotsiaalravi teenistuse töötajatele (sh hagejale) teavituskirja seoses töötajate testimisega. E-kirjas viitas sotsiaalravi teenistuse juhataja ka siseveebi avalehelt leitavatele testimise ja vaktsineerimisega seotud materjalidele. Samuti möönis sotsiaalravi teenistuse juhataja e-kirjas, et kuigi oleme juba üle aasta elanud pidevalt muutuvate piirangutega ning see kõik väsitab ja regulaarne testimine on esmapilgul veel üks ebamugavus, mida graafikusse mahutada, on ta veendunud, et see on üks samm mitmetest, et vähendada vajadust erinevate piirangute järele tagades samas töötajatele ja patsientidele turvalise keskkonna. 10.05.2021 toimus sotsiaalravi teenistuse juhataja kabinetis hageja ja sotsiaalravi teenistuse juhataja vahel vestlus testimise kohustusest. Sotsiaalravi teenistuse juhataja nõustus, et vaktsineerimine ei tee nakkusriski olematuks, aga oluline on riskide vähendamine. Vestluse käigus tõi hageja välja, et tal on kunagi olnud probleeme ninaverejooksudega. Selle osas soovitas sotsiaalravi teenistuse juhataja hagejal suhelda infektsioonikontrolli õega ja rääkida, mis terviseprobleemid tal on olnud ja kas see mõjutab testimist, ning andis hagejale infektsioonikontrolli õe kontaktid. Sotsiaalravi teenistuse juhataja selgitas hagejale, et kahjuks alternatiive ei ole, miks neid nende töös ei ole ja et nakkushaiguse tõrjeks võib teha piiranguid. 10.05.2021 tööpäeva lõpus saatis sotsiaalravi teenistuse juhataja hagejale e-kirja, milles kinnitas, et tegeleb kokkulepetega, et töötajad saaksid anda testi ka teistel päevadel peale reede. Edasi kirjutas sotsiaalravi teenistuse juhataja, et juhul kui hageja on saanud infot seedida ja on testimisega nõus, siis oleks hea teada, kas tema jaoks peaks koha kokku leppima teisipäevadeks; või kui hageja on valmis vaktsineerima, siis on veel võimalik ennast sama nädala kolmapäevaks ehk 12.05.2021 kirja panna. 11.05.2021 vastas hageja sotsiaalravi teenistuse juhataja 7 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449 10.05.2021 saadetud e-kirjale ning mainis muu hulgas, et olevat saatnud 10.05.2021 infektsioonikontrolli õele kirja, milles küsis testi tegemise kohta mõnel muul viisil kui ninasorkimine, kuid saanud vastuse, et haiglas muid teste ei tehta. 11.05.2021 hommikul toimus sotsiaalravi teenistuse juhataja kabinetis hageja ja sotsiaalravi teenistuse juhataja vahel järjekordne vestlus. Sotsiaalravi teenistuse juhataja rõhutas, et hageja peab tegema ise valiku, kas talle sobib haiglas töötamine koos nende nõuetega, mis haiglas on töötajate enda ja patsientide turvalisuseks. Kuna hageja oli ärritunud ja pigem järsk ning rõhutas, et selline nõue ei ole seaduslik ja rikub põhiõigusi, siis sotsiaalravi teenistuse juhataja kinnitas talle, et haiglas töötamine ei ole kellegi põhiseaduslik kohustus ega õigus ja loomulikult on hagejal õigus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse. Kuna hageja lahkus kohtumiselt rutakalt, saatis sotsiaalravi teenistuse juhataja talle hiljem samal päeval ehk 11.05.2021 veel e-kirja, milles kinnitas, et olemasolevate patsientidega jätkab hageja tööd graafikujärgselt. Lisaks eelnevale esitas sotsiaalravi teenistuse juhataja 11.05.2021 hagejale seoses kostja kehtestatud töökeskkonna tegevuskava, riskianalüüsi tulemuste, vaktsineerimise ja testimisega veel ühe teatise. 13.05.2021 saatis sotsiaalravi teenistuse juhataja hagejale e-kirja, milles soovis hagejaga järgmisel päeval ehk 14.05.2021 kohtuda. Kuna hagejale ei sobinud kohtumiseks välja pakutud aeg, läks ta 14.05.2021 hommikul sotsiaalravi teenistuse juhataja kabinetist läbi. Kuna sotsiaalravi teenistuse juhatajal oli parasjagu algamas teine koosolek, lepiti kohtumiseks kokku uus aeg. Uus kohtumine toimus hiljem samal päeval ehk 14.05.2021. Kohtumisel esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel, s.o töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Vastavalt ülesütlemisavaldusele oli hageja töösuhte viimane päev samal päeval ehk 14.05.2021. Hageja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte samal päeval, s.o 14.05.2021. Vestluse käigus ei väljendanud hageja mitte mingit valmisolekut leppida rahumeelselt kokku töösuhte lõpetamises. Sotsiaalravi teenistuse juhataja hoiak oli kogu aeg selline, et kui hageja näitab üles soovi teha koostööd ja aktsepteerib, et haiglas on kehtestatud reeglid vajalikud, siis saab lõpetada töösuhte poolte kokkuleppel ja võimaldada hagejale ka täiendavat aega oma pooleliolevad tööd/patsiendid n-ö üle anda/lõpetada. Paraku oli aga hageja hoiak ründav ning seetõttu ei olnud rohkem aktsepteeritav usaldada teda patsientidega kohtuma. Vaatamata hageja püüdele näidata kostjat hoolimatu ja vastutustundetuna on kõik patsiendid olnud hoitud ning saanud neile vajalikke teenuseid ka pärast hageja töölt lahkumist. Kellegi elu ega tervist ei ole ohtu seatud.
2.8.„Pika aja“ eeldus on täidetud ka siis, kui tulevikku vaatavalt on teada, et töötaja terviseseisund, oskused, töökohale sobimatus või kohanematus ei võimalda tal edaspidi tööd teha. Juba kostja 02.03.2021 kinnitatud tegevuskavas olid viited nii vajaduspõhisele testimisele, kui ka sellele, et teadlikult vaktsineerimisest keelduvate töötajate töölepingud võib tööandja erakorraliselt üles öelda. Tegevuskava koostamisele eelnes töökeskkonna riskianalüüs. Vaatamata mitmetele kõnedele, kohtumistele ja kirjalikele teavitustele ei suutnud hageja mitme kuu jooksul kohaneda muutunud oludega ega uute pandeemia olukorrast tingitud nõuetega, millele tervishoiutöötajad peavad oma tööd tehes vastama, keeldus kõikidest tööandja pakutud alternatiividest (ei olnud nõus ei vaktsineerima ega testima) ning andis selgelt mõista, et ta ei kavatse neid täita ka lähitulevikus.
2.9.Kostja ei heida hagejale ette konkreetseid tööülesandeid, mille täitmisega hageja hakkama ei oleks saanud, vaid leiab, et probleem tekkis töö tegemisega üldisemalt – hageja ei saa seda tööd teha ja seab ohtu nii enda kui teised, kui ta keeldub järgimast üldisi ohutusnõudeid ega ole nõus vaktsineerima või testima. Kuigi kostja pakkus hagejale vaktsineerimise alternatiivina testimist, keeldus hageja ka sellest. Hageja märkused haigussümptomiteta inimeste regulaarse 8 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449 testimise teemal on arusaamatud, arvestades haiguse peiteaega ja seda, et haigussümptomid avalduvad alles mõne aja möödudes.
2.10.Hagiavalduse punktis 2.3.4 räägib hageja iseendale vastu, arvestades hagiavalduse eelnevas punktis toodud näidet meeskonna juhtimise kohta, sest ka selle näite puhul ei rüügi töötaja töövõime väheneda, vaid lihtsalt ei ole juhi omadustega.
2.11.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et antud olukorras oli mõlema poole huviks töösuhte jätkamine. Ühegi mõistliku tööandja huvi ei saa olla töösuhte jätkamine töötajaga, kes eirab nii tööandja kui ka ühiskonna kui terviku reegleid ja huvisid. Ei haigla ega patsiendi huvi ei ole, et patsiente nõustaks inimene, kes võib neid nakatada raskekujulise viirushaigusega. Samuti jääb kostjale selgusetuks, milles väljendus hageja huvi edasi töötada või mis lahendusi hageja proovis seoses sellega leida. Arvestades, et hageja teatas väga kategooriliselt, et ta ei ole nõus ei vaktsineerima ega testima, on see kostja meelest toimunud sündmustele täiesti omapärane vaatenurk.
2.12.Olukorras, kus kostja on püüdnud olla koostööle ja lahendustele suunatud ning pakkunud hagejale välja erinevaid variante, aga hageja on väga selgelt teinud kostjale oma seisukoha teatavaks (st et talle ei sobi ükski pakutud variantidest / et ta ei ole nõus vaktsineerima ega testima), ei saa eeldada, et kostja teeks hagejale selle kohta hoiatuse ning annaks hagejale täiendava tähtaja oma käitumise „parandamiseks“ (mis on tavapäraselt hoiatuse mõte). Töötaja käitumisest oli selge, et tal ei ole huvi oma suhtumist ega hoiakuid muuta. St hagejal olnuks võimalik oma „käitumist“ muuta, aga ta ei soovinud seda teha. Kuigi kostja hinnangul ei pidanuks kostja antud olukorras tegema hagejale eelnevat hoiatust, oli siiski toimunud mitmeid vestlusi ja hagejat oli korduvalt hoiatatud. Ei kehtivast õigusest ega kohtupraktikast ei tulene, et hoiatus peaks olema tehtud kirjalikus vormis või et hoiatuse tekstis peaks sisalduma sõna „hoiatus“.
2.13.Olukorras, kus hagejaga oli üha uuesti vesteldud ja hagejat oli mitu korda hoiatatud, kuid hageja sihikindlalt keeldus oma käitumist muutmast, ei olnud kostjal enam võimalik käituda kuidagi teisiti kui lõpetada töösuhe päevapealt. Kostja vaidleb vastu ka hüvitise arvutusele ja hüvitise suurusele ning palub selle vähendada nullini.
2.14.Kostja ei nõustu, et on hageja mainet kahjustanud. Hageja on ise pöördunud meedia poole ja püüab kostja nime mustata.
2.15.Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine oli vältimatult vajalik tagamaks patsientide ohutus haiglas, samuti vähendamaks haigla töötajate haigestumisi ning tagada haigla toimepidevus jätkuva COVID-19 pandeemia tingimustes. Haigla missioon on toetada, kaitsta ja parandada inimeste tervist ja elukvaliteeti ning haigla põhiväärtused on asjatundlikkus, hoolivus, kollegiaalsus ja vastutus. Haigla missiooni, põhiväärtuseid ja tervishoiu seadusandlust järgimata ei saa haiglas töötada. Töötajal on valik, kas ennast vaktsineerida või siis regulaarselt testida ja kasutada õigesti isikukaitsevahendeid. Kui kumbki valik ei ole töötajale vastuvõetav, siis ei saa koostöö jätkuda.
2.16.Kostja on enda poolt esitatud asjaolude ja vastuväidete tõendamiseks esitanud Pärnu Haigla juhatuse 02.03.2021 otsuse nr 1.1-7/53-21 (I kd tl 43), Töökeskkonna tegevuskava COVID-19 ohjamiseks (I kd tl 44 - 46 pöördel), 08.03.2021 kell 16:44 juhatuse assistendi e- kiri kliinikute ja meditsiiniteenistuste juhatajatele, ülemõdedele ja ämmaemandatele ning juhiabidele ja sekretäridele „Juhatuse 02.03.2021 otsus nr 53 – Töökeskkonna tegevuskava COVID-19 ohjamiseks kinnitamine“ (I kd tl 47), Pärnu Haigla 06.05.2021 käskkiri nr 1.1-9/4121 (I kd tl 48 - 50), 06-07.05.2021 elektrooniline kirjavahetus „Töötamine Pärnu Haiglas COVID-19 puhangu perioodil – testimine“ (I kd tl 51-51 pöördel), 07.05.2021 kell 14:49 e-kiri kõikide taseme juhtidele „Töötajate testimine Covid-19 vastu“ (I kd tl 53-53 pöördel), 9 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449 11.05.2021 elektrooniline kirjavahetus (I kd tl 128), Eesti Laborimeditsiini Ühingu seisukoht (I kd tl 129-131), A.-L.D tunnistajana antud ütlused (II kd tl 13-17). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb kostja vastu jätta rahuldamata. Hageja kohtukulud jäävad tema enda kanda ja kostja kohtukulud jäävad hageja kanda. Kohus määrab hüvitatavad kulud kindlaks rahaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:
5.1.Hageja ja kostja vahel oli 01.03.2017 sõlmitud tööleping nr 2907, mille punkt 2.1. kohaselt hageja ametikohaks oli psühholoog;
5.2.Kostja 06.05.2021 käskkirja nr 41 kohaselt pidid vaktsineerimata haigla töötajad iga 7päeva järel andma COVID-19 proovi.
5.3.Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 14.05.2021.
5.4.Töölepingu ülesütlemise ajal ei olnud hageja vaktsineeritud ega COVID-19 läbipõdenud.
5.5.Hageja keeldus kostja poolt pakutud testimise viisist (ninaneelust proovivõtmine).
5.6.Lisaks ninaneelust proovivõtmise meetodile oli PCR-testina kasutusel veel kurguloputusvedelikust proovivõtmise meetod ja antigeenitestid ninakaape ja süljeprooviga.
5.7.Mais koroonaviirusega seotud piirangud leevenesid.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 sätestatud eeldused töölepingu ülesütlemiseks olid täidetud või mitte (kas ülesütlemine oli kehtiv), kas kostjal oli õigus öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata ning kas kostjal on kohustus maksta hagejale hüvitist.
7.Hageja on seisukohal, et selleks, et töösuhe TLS § 88 lg 1 p 2 alusel lõpetada, peavad esinema järgmised eeldused: (a) pikaaegne (b) tööülesannete täitmisega toime mittetulemine, (c) töökohale kohanematus (või töökohale sobimatus või ebapiisav tööoskus) ja (d) mõlemapoolne huvi. Kostja arvates on TLS § 88 lg 1 p 2 sõnastus märksa laiem, hõlmates töötaja „kohanematust“ ja „võimet kohaneda“ üldiselt, mitte üksnes „tööga / tööülesannetega kohanematust“.
8.Tulenevalt poolte vaidlusest tuleb kohtul anda hinnang, kas hageja keeldumine lasta ennast testida kostja poolt pakutud ninaneelust proovivõtuga täidab TLS § 88 lg 1 p-s 2 sätestatud eelduste olemasolu või mitte. TLS § 88 lg 1 p 2 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine).
9.Kohus jätab tähelepanuta poolte väited ja vastuväited seonduvalt vaktsineerimisega, kuna hagejaga ei öeldud tööleping ülesse seetõttu, et hageja ei olnud vaktsineeritud, vaid seetõttu, et hageja keeldus täitmast kostja käskkirja 06.05.2021 nr 41, mille kohaselt pidid kõik mittevaktsineeritud haigla töötajad iga 7-päeva järel andma COVID-19 proovi. Märgitust 10 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449 tulenevalt jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja 5 alusel arvestamata WHO 13. aprill 2021 seisukohaga (I kd tl 66-??, 116a-116e).
10.Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja saab ühepoolselt muudetud töötingimuste (testitegemise kohustus) alusel ja töötaja mittenõustumisel sellega kohaldada TLS § 88 lg 1 p-s 2 sätestatud ülesütlemise alust. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 8 lg 2 sätestab, et kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. Bioloogilised ohutegurid on TTOS § 8 lg 1 mõistes bakterid, viirused, seened jm mikroorganismid, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Asjas puudub vaidlus selles osas, et COVID-19 on nakkushaigus. Ehkki COVID-19 haigust ei ole liigitatud eriti ohtlikuks nakkushaiguseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 2 lg 1 p 3 tähenduses, on see vähemalt käsitatav uudse ohtliku nakkushaigusena NETS § 2 lg 2 tähenduses ehk sellise nakkushaigusena, millel on eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused ja millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust. Asjaolu, et see säte lisati NETSi 18.05.2020 jõustunud muudatustega, mille tegemisel peeti silmas konkreetselt COVID-19 haigust, kinnitab omakorda, et selle haiguse näol on tegemist uudse ohtliku nakkushaigusega. Üldteada on, et Maailma Terviseorganisatsioon liigitas 2020. aasta 11. märtsil koroonaviiruse SARS-CoV-2 pandeemiaks.
11.Alates 01.03.2021 kehtivas redaktsioonis TTOS § 12 lg-st 1 tuleneb, et tööandja peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. TTOS § 13 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi. TTOS § 121 sätestab tööandjale ennetustegevuse kohustuse. Kostja juhatuse 02.03.2021 otsusega nr 1.17/53-21 on kinnitatud töökeskkonna tegevuskava COVID-19 ohjamiseks (I kd tl 44-46 pöördel), millest nähtub, et hageja ametikoha riskitase on hinnatud suureks (I kd tl 44 pöördel). Kostja juhatuse 06.05.2021 käskkiri nr 1.1-9/41-21 juhindub töökeskkonna tegevuskavast (I kd tl 49-50). Märgitust tulenevalt on kohtu hinnangul õiguslikult lubatav töökeskkonna ohutumaks tagamiseks muuta tööandjapoolselt töötingimusi, kehtestades täiendavaid kontrollmeetmeid, käesoleval juhtumil testimise kohustuslikus.
12.Hageja on heitnud testimiskohustuse sisseviimisega kostjale ette vaktsineerimata töötajate diskrimineerimist vaktsineeritud töötajatega võrreldes. Kohus hageja etteheitega ei nõustu. Kohtu hinnangul on kostja, püüdes töötingimuste muutmisega kaitsta oma töötajaid ja patsiente viirusesse nakatumise eest, kehtestanud töötajatele erinevad valikud. Kostja on aktsepteerinud töötajate otsustust ennast mitte vaktsineerida (mis on siiani üks tõhusamaid vahendeid inimeste kaitsmiseks COVID-19 eest), kuid samas on püüdnud teiste meetmetega tagada isikute tervise kaitset koroonaviiruse kontrollimatu leviku takistamiseks.
13.Hageja argument, et testimise nõue ei ole vajalik, sobiv ega proportsionaalne olukorras, kus piirangud hakkasid leevenema, nt 03. maist 2021 lubati lapsed kooli (kohtu remark: 1.-4. ja 9 klassi õpilased), ei ole kohtu hinnangul paikapidav. Olukorras, kui riigis tervikuna viiruse leviku tõkestamiseks seatud piiranguid leevendatakse, kuid viirus ei ole kadunud, on kohtu hinnangul kostja tegevus haigla territooriumil rangemate kontrollmeetmete kehtestamiseks vajalik, sobiv ja proportsionaalne. Haiglas viibivate patsientide hulgas on, võrreldes väljaspool haiglat viibivate isikutega, rohkem nõrgema immuunsüsteemiga inimesi. Asjaolu, et COVID-19 näol on tegu suure nakatuvusega kiiresti ja ulatuslikult leviva haigusega, mille kulg võib olla raske või eluohtlik, isegi kui osa nakatunutest põeb haiguse läbi kergelt, on üldteada.
14.Hageja väitel pakkus hageja kostjale valmidust ennast testida teistel meetoditel (kurguloputusvedelikust, süljetest), kuid kostja keeldus sellest. Kostja väitel ei ole hageja pakkunud kostjale alternatiivseid meetmeid, vaid otsustas ennast mitte testida (I kd tl 128). Lisaks kostja avaldas, et tema laboris oli vaidlusalusel perioodil akrediteeritud 11 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449 testimismeetodiks Eesti Laborimeditsiini Ühingu poolt 08.05.2020 avaldatud teabe põhjal (I kd tl 129) PCR meetodil COVID-19 testimine ninaneelust võetava prooviga. Süljetest ei olnud kostja juures aktsepteeritud vorm testimiseks, kuna ei olnud usaldusväärne. Kurguloputusvedelikuga proovivõtte kostja laboris vaidlusalusel ajal ei toimunud.
15.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja küll uuris võimalust ninaneelust võetava proovi alternatiivi kohta (I kd 156 pöördel), kuid pärast vastuse saamist, et kostja ei paku kurgu kuristamise testi (I kd tl 156), andis kohtu hinnangul üheselt mõistetavalt kostjale teada, et kostja poolt pakutud testimise viisist hageja keeldub (I kd tl 128). Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks pakkunud kostjale, et testib ennast nt SYNLABis akrediteeritud proovivõtuga kurguloputusvedelikust või oleks esitanud kostjale eelmärgitud meetodil tehtud testi vastust ning kostja seda ei aktsepteerinud. Hageja oli tegelikult seisukohal, et kostja oleks pidanud hagejale alternatiivse testimismeetodi võimaluse andma. Kohtu hinnangul saab töötaja küll teha tööandjale ettepaneku erineva testimise viisi kohta, kuid valikute puudumise korral ei saa hageja nõuda kostjalt temale sobilikku viisi kostja kulul. Kostjal on õigus otsustada, milliseid meetmeid turvalisuse tagamiseks ta tööandajana aktsepteerib ja milliseid mitte.
16.Hageja ei ole kohut veennud ka selles, et kuni töölepingu ülesütlemiseni oli hagejal valmidus kostja korraldusi hagejale sobival meetodil täita. Hinnates tõendeid kogumis nähtub, et hageja hoiak kostja poolt tarvitusele võetud kaitsemeetmetesse oli pigem negatiivne. Hageja 10.05.2021 e-kirjast ei selgu, et hageja pakub kostjale muid testimise meetmeid (erinevalt menetluses avaldatust), vaid küsib võimalust, et kostja testiks hagejat teistsuguse proovivõtuga (I kd tl 156 pöördel).
17.Kohus nõustub hagejaga, et igal inimesel on endal õigus enda tervise osas otsustusi vastu võtta, kuid märgib, et sealjuures tuleb igal indiviidil arvestada nii ühiskonna kui tervikuga, kui ka sellega, et vabadus ühes küsimuses võib tuua kaasa piirangud mõnes teises küsimuses. Piiramatut otsustusvabadust kohtu hinnangul ei eksisteeri. Käesoleva asja lahendamisel ei saa kohus lähtuda nendest teadmistest, mis on tänases päevas, vaid peab lähtuma nendest teadmistest, mis olid töölepingu ülesütlemise hetkel. Siinkohal ei saa kohus jätta tähelepanuta, et tõenäoliselt hageja ei arvanud, et väidetavad verejooksud ninast on oluline terviserisk, kuna ei pidanud vajalikuks põhjuste väljaselgitamiseks eriala spetsialisti poole pöörduda.
18.Olukorras, kus hageja on andnud kostjale selgelt mõista, et temale kostja poolt pakutav proovivõtmise meetod ei sobi ning arvestades koroonaviiruse kiiret levikut ja nakkumise kergust ning haigla kohustust vastutada, et tema töötajad oma tegevuse või tegemata jätmise läbi ei seaks ohtu patsiendi elu ega halvendaks patsiendi tervist, tuleb kohtu hinnangul TLS § 88 lg 1 p-s 2 sätestatud pikka aega sisustada konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades. Hageja toetub TLS § 88 lg 1 p-s 2 sätestatud ajalise mõõte sisustamisel suures osas töölepingu seaduse seletuskirjale, kuid jätab tähelepanuta selle, et seletuskirja koostamisel ei olnud Eesti Vabariigi seadusandja ega ka muu maailm puutunud kokku koroonaviirusega, mistõttu ei ole ka seletuskirjas esitatud seisukohad seadusesätte tõlgendamisel üks-ühele kohaldatavad. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on andnud kostjale üheselt mõista, et ta ei soovi lasta ennast testida kostja poolt pakutud meetodiga ning hageja poolt pakutud meetodid ei olnud kostjale kõlbulikud, on eeldus pikaajaliselt tööga mittetoimetulemiseks täidetud. Arvestades kostja pakutava meditsiiniteenuse ja -abi spetsiifikat, ei saa kohtu hinnangul kostja riskida töötajate ja patsientide tervise ning eluga, et oodata TLS § 88 lg 1 p 2 sätestatud pikaajalisuse realiseerumist.
19.Hageja heidab kostjale ette ka seda, et kostja ei võtnud meetmeid tarvitusele juba 2020 kevadel, mistõttu oli kostja oma kohustuste täitmisega viivituses aasta ning kostjal ei ole TLS § 88 lg-st 4 ja TsÜS § 138 lg-st 1 tulenevalt õigust töölepingu ülesütlemisel tugineda töötaja väidetavale keeldumisele iganädalasest testimisest, kuivõrd seda meedet ei ole kehtestatud 12 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449 mõistliku aja jooksul. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Töökeskkonna turvalisuse tagamiseks kasutusele võetavate meetmete osas ei saa rakendada hageja loogikat mõistliku aja suhtes. Asjakohaste ja vajalike meetmete kasutusele võtu korral saab mõistliku aja printsiibile tugineda olukorras, kui meetmeid võeti kasutusele liiga hilja, kuid ei saa olla õiguslikuks aluseks kasutusele võetud meetmete täitmise keeldumiseks.
20.Vaidlus puudub selles, et hageja keeldus kostja poolt pakutud proovivõtmise meetodist. Märgitust tulenevalt ei saanud kostja töötajate ja patsientide turvalisusele mõeldes ning juhindudes TTOS alusel kehtestatud reeglitest lubada hagejat tööle. Kohtu hinnangul ei olnud hageja valmis kohanema muutunud töötingimustega, mille tõttu ei saanud hageja oma tööülesandeid enam ka täita. Kohus nõustub mõlemapoolse huvi järgimise osas kostja seisukohaga, et mõistliku tööandja huvi ei saa olla töösuhte jätkamine töötajaga, kes eirab tööandja seaduslikke reegleid ja huvisid. Hageja poolt esitatud kahe patsiendi arvamust kohtu seisukohta ei muuda. Kohus rõhutab, et kostja näol on tegemist isikuga, kes pakub tervishoiuteenust tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 mõistes. Kostja eesmärk on leevendada patsientide vaevusi ning hoida ära nende tervise seisundi halvenemist. Kostjal ei ole võimalik anda oma eesmärkide täitmiseks parimat, kui kostja töötaja ei soostu enda individuaalseid huvisid madaldama ning kostja (sh ka ühiskonna kui terviku) huvi enda soovidest kõrgemale seadma.
21.Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei ole hagejat hoiatanud. Kostja on seisukohal, et kuigi ta ei pidanud tegema hagejale hoiatust, on kostja hagejat korduvalt hoiatanud. Kehtivast õigusest ega kohtupraktikast ei tulene, et hoiatus peaks olema tehtud kirjalikus vormis või et hoiatuse tekstis peaks sisalduma sõna „hoiatus“.
22.TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Millises vormis peab toimuma hoiatamine, seadus ei sätesta.
23.Kohus ei nõustu hagejaga, et igale mõistlikule isikule jääb tööandja poolt töötajale 11.05.2021 esitatud teatisest mulje, et tööandja kaalub erinevaid variante ning vaktsineerimisest ja testimisest keeldumine ei too automaatselt kaasa töölepingu erakorralist ülesütlemist. Saades kirjaliku hoiatuse testimata jätmise tagajärgede kohta ning teades enda töö tegemise spetsiifikat, pidi hageja mõistma, et kostjal ei ole võimalik teda suunata madalama riskiga töökohale ega rakendada rangemate isikukaitse vahendite kasutamist. Kohtu hinnangul hageja seda ka mõistis, kuna oma pöördumistes kostja poole hageja ei teinud ettepanekuid tema üleviimiseks teisele töökohale ega arutlenud ka rangemate isikukaitsevahendite kasutamise võimaluse osas.
24.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et olukorras, kus kostja on püüdnud olla koostööle ja lahendustele suunatud ning pakkunud hagejale välja erinevaid variante, aga hageja on väga selgelt teinud kostjale oma seisukoha teatavaks (st et talle ei sobi ükski pakutud variantidest / et ta ei ole nõus vaktsineerima ega testima), ei saa eeldada, et kostja teeks hagejale selle kohta veel ühe hoiatuse ning annaks hagejale täiendava tähtaja oma käitumise „parandamiseks“ (mis on tavapäraselt hoiatuse mõte). Kuna hageja keeldus 14.05.2021 testi tegemisest, ei pidanud kostja hagejale täiendavat hoiatust tegema. Hageja käitumisest oli selge, et tal ei ole huvi oma suhtumist ega hoiakuid muuta.
25.Ülaltoodud põhjendustel kohus tuvastab, et TLS § 88 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks olid täidetud ning töölepingu erakorraline ülesütlemine hagejaga oli õiguspärane. Hageja hagi jääb selles osas rahuldamata. Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine hagejaga on kehtiv, puudub hagejal alus TLS § 109 lg 1 13 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449 alusel hüvitise saamiseks ning on langenud ära vajadus analüüsida hageja väiteid ja kostja vastuväiteid hüvitise suuruse kohta.
26.TLS § 97 lg 2 sätestab erakorralise ülesütlemisega töölepingu lõpetamisel etteteatamise tähtajad. TLS § 97 lg 3 lubab TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
27.Kohus selgitab, et kõik asjaolud, mille puhul tööandja etteteatamistähtaega ei järgi, peavad olemuselt olema mõjuvad ning nende esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Selliste asjaolude esinemisel ei saa mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist ja see lõpeb kohe.
28.Kohtu hinnangul esinesid käesoleval juhul asjaolud, milliste tõttu ei saanud kostjalt eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja kinnitas kohtule, et ta keeldus kostja poolt pakutud proovivõtmise meetodist. Kohus on seisukohal, arvestades kostja poolt osutatava tervishoiuteenuse eesmärgi ja olulisust, et ei saa mõistlikkuse ja hea usu põhimõttele tuginedes eeldada, et hagejaga oleks jätkatud töösuhet kuni etteteatamistähtaja lõpuni. Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda
30.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 2 näeb ette, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 1, 2). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
31.Kostja 22.03.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 9813 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest. Samuti palub kostja otsustada, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper osutas õigusabi mahus 17,3 tundi tunnitasuga vahemikus 250-280 eurot (ilma käibemaksuta) ja esindaja vandeadvokaat Hanna Pahk on osutanud õigusabi mahus 26,7 tundi tunnitasuga vahemikus 190-230 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulud ei sisalda käibemaksu ning kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega.
32.Menetluskulude nimekirja lisa kohaselt tegi kostja esindaja vandeadvokaat Hanna Pahk järgmiseid toiminguid: •
24.01.2022 teate koostamine kohtule seoses hageja ja kostja juhtkonna kohtumise ning 2021. a maikuu kirjavahetusega, ajakuluga 0,4 tundi, hinnaga 230,00 eurot tunnis, summas 92,00 eurot
33.Hageja esitas 25.03.2022 seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja hinnangul ei ole tegemist niivõrd keerulise õigusvaidlusega, et oleks põhjendatud kahe lepingulise esindaja kaasamine. Kostja lepinguliste esindajate tunnihind on tavapärase töövaidluse jaoks äärmiselt ülepaisutatud ja ei vasta keskmisele turuhinnale. Käesolevas vaidluses kohalduvad aastaid Eestis kehtinud seadused ja kohtupraktika ning vandeadvokaadi Ants Nõmperi tunnihind varasemas menetluses, mis oli oluliselt keerukam oli tema tunnihind 175 eurot. Kostja on paisutanud menetluskulude suurust ka dokumentide ajakuluga ning ebamõistlikult suur on: kostja esindajate tutvumine materjalidega 5 tundi; vastus hagile 13 tundi; 23.11.2021 koostatud menetlusdokumendile kulunud 3 tundi. Hageja ei nõustu ka kostja lepinguliste esindajate tasuga seoses istungile ja tagasi sõiduga.
34.Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
35.Kohus leiab, et asja sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, asjas esitatud kirjalike avalduste ja seisukohtade ning tõendite sisu ja mahtu arvestades, on kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud ja vajalik osaliselt.
35.1.Kohtu hinnangul ei olnud käesolev asi oma mahult ega keerukuselt selline, milleks vajanud kostja kahe esindaja samaaegset tegutsemist. Vaidluse asjaolud olid küll uudsed, kuid vaidlus ei olnud mahukas ega õiguslikult üle keskmise keerukas. Menetlusosalise õigus on otsustada, kas menetluses esindab teda üks või mitu esindajat, kuid see ei olnud käesoleval juhul vajalik ning kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et hageja mõlema esindaja osalemise kulud kostjale hüvitab.
35.2.Kohtu hinnangul ei ole kostja lepinguliste esindajate tunnitasu 190 kuni 280 eurot (käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud. See ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tunnitasu tuleb hinnata iga üksiku asja mahust ja keerukusest lähtudes. Käesoleva menetluse mahtu ja keerukust arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu kohtu hinnangul 190 eurot (käibemaksuta).
35.3.Kostja esindajal on hagiavaldusega ja selle lisadega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele ning hagiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud kokku 17,6 tundi (vandeadvokaat Hanna Pahk ajakulu 13,8 h ja vandeadvokaat Ants Nõmper ajakulu 3,8 tundi). Kohus on seisukohal, et asjas kahe esindaja dubleeriv tegevus ei ole vajalik. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas asjas hagiavaldusele vastamiseks sh hagiavaldusega tutvumine ja kliendiga nõupidamine kokku 13,8 tundi.
16 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449
35.4.Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik kostja ajakulu 19.10.2021 „Hageja taotluse analüüs. Suhtlus kohtuga seoses kohtuistungi edasilükkamisega“ 0,3 tundi. Nimetatud toimingu ajakulu osas ei ole vastu vaielnud ka hageja.
35.5.08.11.2021, 17.01.2022 ja 18.03.2022 toimunud kohtuistungi ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kostja ühe esindaja osas kokku 4,6 tundi. Samas ei nõustu kostja esindajate taotlusega hüvitada taotluses märgitud määras 08.11.2021 esindajate sõidukulu. Kostjal oli õigus leppida esindajatega kokku, et nemad tasuvad esindajatele istungile sõiduks kulunud aja eest õigusabitasu, kuid nad ei saa nõuda hagejalt sõidukulu hüvitamist sama hinnaga. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla sõidukulu, s.o transpordikulu. Riigikohus on leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korras sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05. veebruari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-14536 p 16). Kostja esindajate advokaadibüroost Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja on 127 km, st nelja edasi-tagasi sõidu kohta 0,3 eurot kilomeeter. Seega loeb kohus põhjendatud kostja esindaja sõidukuluks kokku 76,20 eurot (2 x 127 km x 0,3€).
35.6.Kohus leiab, et 25.11.2021 kostja poolt kohtule esitatud dokumendi „Tõendite taotlus“ koostamise ajakulu 3 tundi on ülepaisutatud ning loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud dokumendi koostamise ja kohtule esitamiseks 1,5 tundi.
35.7.Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 14.12.2021 „Vastuse koostamine hageja taotlusele“ 1,2 tundi. Nimetatud toimingu ajakulu osas ei ole vastu vaielnud ka hageja.
35.8.Kohus leiab, et 17.01.2022 ettevalmistus kohtuistungiks 1,5 tundi on ülepaisutatud. Advokaadil, kes on varasemalt hagiavalduse vastanud ja tuttav esitatud tõendite ja hagi aluseks olevate asjaoludega on piisav kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1,0 tundi.
35.9.Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja poolt 24.01.2022 teate koostamine kohtule seoses hageja ja kostja juhtkonna kohtumise ning 2021. a maikuu kirjavahetusega, ajakuluga 0,4 tundi; 27.01.2022 suhtlus kliendiga seoses juhtkonna kohtumisega hagejaga, ajakuluga 0,3 tundi; 31.01.2022 tõendi esitamine kohtule (hageja ja kostja 2021. a maikuu kirjavahetus), ajakuluga 0,4 tundi. Nimetatud toimingute ajakulu osas ei ole vastu vaielnud ka hageja.
36.Eeltoodu alusel kuuluvad kostja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele summas 4541,20 eurot (23,5h x 190 € + 76,2 €).
37.TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotlusel kohus kohustab hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
17 (17)
Tsiviilasi nr 2-21-9449 Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2023 otsuse RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06. mai 2022 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Tuvastada, et K.P. töölepingu ülesütlemine Sihtasutuse Pärnu Haigla poolt 14. mail 2021 on tühine.
3.Lõpetada K.P. ja Sihtasutuse Pärnu Haigla vaheline tööleping töölepingu seaduse § 107 lg 2 alusel alates 14. maist 2021.
4.Välja mõista Sihtasutuselt Pärnu Haigla K.P. kasuks hüvitis summas 3478,32 eurot (bruto) ja viivis nimetatud summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11. juunist 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.
5.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 25 % ulatuses K.P. kanda ja 75 % ulatuses Sihtasutuse Pärnu Haigla kanda.
7.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks Pärnu Maakohus.
8.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
18 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.