Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Siim Mõistlik Kostja Y (registrikood esindaja Anne-Riin Kütt
Menetluse liik
XXXXXXXX), lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta asja juurde X 27. detsembril 2021 elektrooniliselt esitatud apellatsioonkaebuse lisa.
2.Jätta Harju Maakohtu 29. novembri 2021 otsus muutmata.
3.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud v.a X-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda, X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-4181 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 23. detsembril 2019 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y vastu (kostja) töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, kostjalt hageja kasuks hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu summas 3405,66 euro ja juhendamistasu 220 euro väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 18. veebruari 2020 otsusega nr 4-1/2953/19 jäeti avaldus rahuldamata. 16. märtsil 2020 esitas hageja Harju Maakohtusse taotluse töövaidlusasja nr 4-1/2953/19 läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
2.Hageja esitas 19. märtsil 2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu summas 3405,66 eurot ja juhendamistasu summas 220 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostjaga sõlmitud töölepingu nr 2.1-1/103 alusel alates
26.augustist 2019 disainiteaduskonna tootedisaini osakonna tööstus ja disaini õppekava digitootedisaini erialasuuna külalisdotsendi ametikohal. Pooled olid kokku leppinud, et tööleping kehtib kuni 21. augustini 2020. Kokkulepitud igakuine töötasu oli 1560 eurot kuus. Töölepingu p-s 2.3 lepiti kokku katseaeg kestusega neli kuud, mille viimaseks päevaks oli 23. detsember 2019. Pooled muutsid töölepingut selliselt, et alates 1. novembrist 2019 on hageja töökoormuseks 0,75 ja töötasu on 1050 eurot. Vahetult enne katseaja lõppu 5. detsembril 2019 ütles kostja töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles, väites, et hageja isikuomadused ja sooritused ei vastavat kostja ootustele.
4.Kostja on rikkunud töölepingu ülesütlemise korda. Kostja ei ole tõendanud töölepingu ülesütlemise avalduses hagejale tehtud etteheiteid. Sellisel viisil töölepingu ülesütlemine on tühine ja ebaseaduslik TLS § 104 lg 1 järgi, mistõttu tekib töötajal õigus hüvitisele TLS § 109 lg 1 alusel.
5.Hageja jätkas lõputöö juhendamist peale töölepingu lõpetamist kuni 20. jaanuarini 2020. Kostja ei ole tasunud hagejale lõputöö juhendamise tasu 220 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja on töölepingu ülesütlemisel järginud nii TLS § 95 lg-s 1 kui lg-s 2 sätestatud nõudeid. Kostja ütles töölepingu üles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kostja on katseajal ülesütlemist põhjendanud eelkõige sellega, et hageja isikuomadused ei vastanud õppejõu töö tegemiseks nõutavale tasemele. Kostja on töölepingu ülesütlemisel tuginenud nii TLS §-s 86 sätestatule kui oma kaalutlusõigusele hinnata katseajal oleva töötaja võimekust ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile.
2-20-4181
8.Vastavalt hageja ametijuhendile kuulus lõputööde juhendamine hageja tööülesannete hulka ja lõputöö juhendamise tasu sisaldus hagejale igakuiselt makstavas töötasus. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 29. novembri 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping ning töölepingu p 2.1 järgi asus hageja tööle 26. augustist 2019; töölepingu p 3.1 kohaselt asus hageja tööle Y disainiteaduskonna tootedisaini osakonna tööstus- ja digidisaini õppekava digitootedisaini erialasuuna külalisdotsendi ametikohale 1,0 koormusega; töölepingu p-s 2.3 lepiti kokku katseaja kohaldamises, mille kestuseks oli 4 kuud ja katseaja viimases päevaks oli 23. detsember 2019; töölepingu p 3.4 järgi oli hageja töö sisuks lepingus ja ametijuhendis kajastatud tööülesannete nõuetekohane ning tulemuslik täitmine ja sellega kaasnev vastutus; töölepingu p 3.5 järgi tööülesanded andis ning nende täitmist kontrollis disainiteaduskonna tootedisaini osakonna juhataja; töölepingu p-s 5.1 lepiti kokku töötasus, mille kohaselt ühes kuus makstava brutotöötasu summa oli 1560 eurot, p 5.1.1 järgi oli 1400 eurot külalisdotsendi töötasu ja p 5.1.2 järgi on 160 eurot digitootedisaini erialasuuna BA õppekava juhtimise tasu. - Pooled muutsid 1. novembrist 2019 töölepingut selliselt, et töölepingu p 3.1 kohaselt asus hageja tööle Y disainiteaduskonna tootedisaini osakonna tööstus- ja digitootedisani õppekava digitootedisaini erialasuuna külalisdotsendi ametikohale 0,75 koormusega. Muudatuse kokkuleppe p-s 2 leppisid pooled kokku, et töölepingu p 4.1 muudetakse selliselt, et hageja tööaja kestuseks on 30 tundi nädalas. Muudatuse kokkuleppe p 3 kohaselt muudeti töölepingu p 5.1 ja tööandja poolt töötajale ühes kuus makstava brutotöötasu summaks lepiti kokku 1050 eurot. - Kostja esitas 5. detsembril 2019 hagejale kirjaliku töölepingu ülesütlemise avalduse. Hageja sai kirjaliku ülesütlemise avalduse kätte ja sellega muutus ülesütlemine kehtivaks. - Kostja ütles töölepingu hagejaga üles TLS § 86 lg 1 alusel. TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. - Töölepingu ülesütlemise ajal 5. detsembril 2019 kehtis poolte vahel kokkulepitud katseaeg. - Hageja esitas 23. detsembril 2019 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 86 lg 1 alusel 23. detsembrist 2019 ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 23. detsembrist 2019, välja mõista tööandjalt töötaja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmine töötasu summas 3405,66 eurot ja juhendamistasu 220 eurot. Töövaidluskomisjoni 18. veebruari 2020 otsusega jäeti hageja töövaidlusavaldus kostja vastu rahuldamata. Hageja esitas Harju Maakohtule 19. märtsil 2020 hagiavalduses samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on töölepingu ülesütlemine kehtiv ja õiguspärane. Kostja on hagejaga töölepingu üles öelnud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, mis lähtuvad hinnangust töötaja isikuomadustele ja töötaja sobivusest töökeskkonda just konkreetselt töölepingus kokku lepitud tööülesandeid täitma. Ainult kostjal on õigus hinnata, kas hagejale omaste isikuomadustega isik sobib kostja kui avalik-õigusliku ülikooli
2-20-4181 põhiväärtusi realiseerima ja hoidma, kas hageja sobib oma isikuomaduste poolest ülikooli kollektiivi ja kas hageja sobib isikuomanduste poolest täitma töölepingus kokkulepitud tööülesandeid. Maakohus ei saa sekkuda tööandja hinnangusse hageja sobivuse kohta, selle otsustab vastav tööandja ise, kuid maakohus kontrollib, kas esinesid elulised sündmused, mis sellised hageja isikuomadused esile tõid, kas need leidsid aset ja et katseajal ebarahuldavate tulemuste tõttu töölepingu ülesütlemisel ei esineks teisi töölepingu ülesütlemise aluseid.
12.Maakohus tuvastas, et tööandja on nimetanud avatud loeteluna ametijuhendis esmased isikuomadused, mis on kostja jaoks tähtsad töötaja või lepingupartneri puhul, kellega kostja töötab ja/või kellega koostööd soovitakse teha. Ebamõistlik ja võimatu on detailselt kinnise loeteluna nimetada kõik isikuomadused, mis peavad töötajal esinema. Maakohus leidis, et kostja on hageja ametikoha olulised isikuomadused piisavalt selgelt esile toonud. Iseenesest annab aluse töösuhte katseajal ülesütlemiseks kui töötaja ei vasta vähemalt ühele isikuomaduste loetelus nimetatud omadusele. Nendeks isikuomadusteks on eelkõige: täpsus, kohusetunne, vastutus- ja otsustusvõime, korrektsus, algatusvõime ja loovus uute lahenduste väljatöötamiseks ning elluviimiseks, analüüsi ja sünteesivõime, stressitaluvus, lojaalsus ja orienteeritus akadeemia huvidele. Haridusasutusena kannab kostja kõrgendatud vastutust oma üliõpilaste aga ka teiste õppejõudude ja töötajate ees, sh kvaliteetse õppekeskkonna tagamise eest, sealjuures õppejõudude valiku eest. Konkreetse ametikoha täitjalt oodatavatele isikuomadustele on lisaks nimetamata isikuomadustele olulised igas ametis elementaarne viisakus ja muud üldised tavakäitumise ja moraali normid. Maakohus leidis, et haridusasutuse töötaja osas on viisakuse, tasakaalukuse ja hea käitumistava normide täitmise osas kõrgendatud ootus.
13.Katseaja eesmärk on teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Enne tugeva õiguslikult siduva suhte tekkimist on osapooltel oluline jõuda n-ö katse teel selgusele ja arusaamisele, kas selline suhe vastab nende ootustele ja tahtele või mitte. Töölepingu seaduse ülesehitusest ja sätete paigutusest (TLS § 6 ja TLS § 86) ning seaduse sisu ja eesmärgist lähtuvalt ei seo pooled ennast katseajal kohustuslike ülesütlemisreeglitega, sest katseajal on töösuhte ülesütlemiseks sätestatud lihtsustatud kord. Töölepingu ülesütlemisel peab tööandja järgima üksnes seda, et üles ütlemine ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga. Vaidluse korral isikuomaduste sobivuse üle pole määravaks ega oma tähendust töötaja enda ega kolmandate isikute arvamus ega hinnang. Määravaks on vaid tööandja arvamus, kuna töösuhe kui usaldussuhe on töötaja ja tööandja vahel ja kui üks lepingu pooltest ei vasta ootustele, ei saa sundida teist poolt koostööd jätkama. Maakohus leidis, et kostja on tõendanud, et esinesid ülesütlemisavalduses kirjeldatud elulised sündmused: vajakajäämised korrektsuses, et hageja jääb koosolekutele tihti hiljaks ja 29. novembril ei ilmunud hageja üldse kokkulepitud kohtumisele kollegi W-ga; raskused ja tahtmatus orienteeruda tööks vajalikus infos; hageja on mitmeid kordi väljendanud negatiivset ja vastanduvat suhtumist kostjasse; konfliktsus ja koosolekutelt enne lõppu lahkumine; konfliktsus väljendub mitte ainult suhtluses kolleegidega, vaid ka suhtluses üliõpilastega; 27. novembril 2019 õppeaines „kommunikatsioon ja esitlustehnika“, kus hageja osales hindajana, hilines hageja hindamisele pool tundi, kuid üliõpilase esitust kritiseeris hageja teravalt ja kaaskolleegide hinnangul ebakonstruktiivselt ja asjakohatu emotsionaalsusega, kuni üliõpilane hakkas nutma, mistõttu pidi kolleeg hageja ruumist välja viima. Maakohus tuvastas, et lühikese aja jooksul esines mitu üksteisele järgnevat eraldiseisvat sündmust, mille hindamise ja kaalumise järel kostja jõudis äratundmiseni, et hagejaga koostöö jätkamine tema ebasobivatest isikuomadustest tulenevalt pole võimalik ja tööleping tuleb lõpetada. Maakohus leidis, et tõendatud elulised sündmused andsid põhjuse ja aluse kostjale tööleping hagejaga katseajal üles öelda.
2-20-4181
14.Maakohus tuvastas, et Y-s on lahendatud lõputööde juhendamine kahes erinevas vormis: seal tegutsevad kas koosseisuvälised juhendajad, kes juhendavad lõputööd võlaõiguslike lepingute alusel, või teised, töölepingu alusel töötavad õppejõud, kelle tööülesannete hulka kuulub ka lõputöö juhendamine ilma selle eest lisatasu saamata. Materjal pealkirjaga „Abiks lõputöö kirjutajale ja juhendajale“ on mõeldud abistavaks materjaliks lõputööd kirjutajavale tudengile ja juhendajale, kes tegutseb koosseisuvälise juhendajana. See juhend ei kehti hageja suhtes, sest hageja ei tegutsenud koosseisuvälise õppejõuna, vaid töölepingu alusel tegutseva külalisdotsendina. Vastavalt hageja ja kostja vahel töölepingu lisana oleva ametijuhendi p-le 1.1.6 kuulus hageja õppetöö alla auditoorne töö, praktika läbiviimine ja lõputööde juhendamine. Rektori 18. oktoobri 2019 koormuskäskkirja nr 2-1-11/7 väljavõttest nähtub, et Ü lõputöö juhendamine oli hageja normkoormuse sees, mis tähendab seda, et tasu selle juhendamise eest sisaldus hagejale töölepingu alusel igakuiselt makstavas töötasus. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et temale poleks tasutud töölepinguga kokkulepitud tasu. Seega on hageja töölepingu kehtivuse ajal saanud tasu ka üliõpilase juhendamise eest.
15.Kostja esitatud 3. ja 4. detsembri 2019 kirjavahetusest ei saa teha järeldust, et hagejal ja kostjal oleks olnud tahe, huvi või kokkulepe jätkata koostööd mistahes vormis pärast hageja viimast tööpäeva 16. detsembril 2019. Lõplik otsustus töösuhte ülesütlemiseks tehti kostja poolt peale eeltoodud kirjavahetust 5. detsembril 2019 ning kostja tahteavaldus lõpetada töösuhe hagejaga alates 16. detsembrist 2019 muutus kehtivaks selle kätte toimetamisega hagejale. Kohtule pole esitatud mistahes väiteid ega tõendeid, et pooled pidasid läbirääkimisi pärast töölepingu lõppemist mõne teise võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks eesmärgiga jätkata hagejaga koostööd üliõpilase juhendajana. Apellatsioonkaebus
16.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
17.Maakohus ei ole hinnanud hageja väidet ja tõendeid, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles eesmärgiga vahetada hageja välja töötaja vastu, kes lisaks hageja poolt täidetavatele külalisdotsendi tööülesannetele nõustuks täitma ka õppekavajuhi ülesandeid. Kostja otsitud etteheited hageja isikuomadustele ja hoiakutele on tehtud selleks, et varjata kostja eesmärki hageja teise töötaja vastu välja vahetada. Etteheited on seondunud olukordadega, mis on tingitud kostja enda kohustuste rikkumistest ja kostja suutmatusest luua toimivat töökeskkonda.
18.Kostja on töölepingu ülesütlemiseks teinud järeldused üksikute episoodiliste juhtumite pinnalt, jättes arvestamata hageja tööpanust ja kollektiiviga toimetulekut tervikuna. Maakohus jättis hageja esitatud tõendid, et hagejal on õpilastega suhtlemiseks vajalikud suhtlemisoskused, tähelepanuta.
19.Hageja ametijuhendis toodud märge üliõpilaste juhendamise kohustuse kohta ei hõlma lõputöö juhendamist, mis ei olnud otseselt seotud hageja poolt õpetatava erialaga. Juhendamistöö toimus eraldi käsunduslepingu alusel, millest oli teadlik ka kostja. Vastustaja seisukoht
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-20-4181
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist.
22.Hageja esitas 27. detsembri 2021 apellatsioonkaebuse lisas kuvatõmmise maakohtus esitatud tõendist tõendamaks, et hageja jätkas juhendamistööga, mis pidi kostjale teada olema. Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tõendite vastuvõtmisel järgib ringkonnakohus TsMS § 639 lg 1 alusel TsMS § 238 nõudeid. Kuna hageja esitatud tõend on varasemalt käesolevas asjas esitatud, siis ei ole põhjendatud sama tõendi teistkordne esitamine ja hageja esitatud tõend tuleb jätta asja juurde võtmata TsMS § 238 lg 3 p 4 järgi. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vajadust seda tagastada.
23.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui pooled 1. novembril 2019 kokkuleppel vähendasid hageja töökoormust ja hageja ei pidanud alates 1. novembrist 2019 täitma õppekavajuhi tööülesandeid, siis hageja töökoormuse vähendamisest tulenevalt võis kostja sooviks olla hagejaga tööleping üles öelda 5. detsembri 2019 ülesütlemiseavalduse alusel seoses koondamisega, sest eluliselt ei oleks usutav, et keegi võiks üldse täita niivõrd väikese töökoormusega ülesandeid ja seetõttu oli hageja asemel vaja leida töötaja, kes oleks valmis täitma ka õppekavajuhi ülesandeid.
25.Maakohus on hinnanud hageja väiteid selle kohta, et hageja arvates on kostja töölepingu üles öelnud seoses hageja koondamisega, kuid maakohus tuvastas tõendeid kogumis hinnates, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles katseajal katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, mis lähtusid hageja kui töötaja isikuomadustest ja sobivusest töökeskkonda töölepingus kokku lepitud tööülesandeid täitma. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja esitatud väited koondamise kohta pole tõendatud. Kolleegium arvates ei tõenda töökuulutus (I kd, tl 20-21) hageja väidet, et kostja otsis hageja asemele uut töötajat, kes õppekavajuhi kohustuste kõrval oleks kuulutuse kohaselt pidanud peale hagejaga töölepingu ülesütlemist täitma samasuguseid ülesandeid kui hageja, kuid õppekava mahu kohaselt poleks see olnud võimalik. Kostja on tõendanud, et teaduskonna reformist tulenevalt oli disainiteaduskonnas digitootedisaini ja interaktsioonidisaini õppekavad seotud ning ette oli nähtud kaks akadeemilist töökohta, millest üks oli täitmata (I kd tl 86). Veenev on kostja väide, et kui hageja vabastati suunajuhi kohustustest, siis otsustatigi otsida teisele vabale töökohale inimene
2-20-4181 eelkõige täitma tööülesandeid, mida hageja täita ei soovinud ning kostja ei otsinud töötajat täitma hagejaga samu tööülesandeid. Kolleegium nõustub kostjaga, et eluliselt ei ole usutav, et kui kõigepealt tuli kostja hagejale vastu, et vähendada hageja tööülesannete mahtu, siis hiljem oleks tööülesannete vähendamisest tulenevalt kostja soovinud hagejast vabaneda. Samas, hageja arvamus, et kostja ütles temaga sõlmitud töölepingu üles seetõttu, et hageja koondada, ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatut, et hagejaga sõlmitud tööleping on üles öeldud katseajal ja katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.
26.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping katseajal üles öelda seetõttu, et kostja arvates ei sobinud hageja oma isikuomaduste tõttu kostja töökeskkonda hagejaga töölepingus kokku lepitud tööülesandeid täitma. Maakohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele, st kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema (vt Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus nr 3-2-1-52-14 p 12). Kolleegium nõustub maakohtuga, et ainult kostjal on õigus hinnata, kas hagejale omaste isikuomadustega isik sobib kostja kui avalik-õigusliku ülikooli põhiväärtusi realiseerima ja hoidma, kas hageja sobib oma isikuomaduste poolest ülikooli kollektiivi ja kas hageja sobib isikuomaduste poolest täitma töölepingus kokkulepitud tööülesandeid. Kohus ei saa sekkuda tööandja hinnangusse hageja sobivuse kohta, selle otsustab vastav tööandja ise.
27.Maakohus on tõenditele tuginedes kontrollinud menetlusosaliste väiteid selle kohta, missugused isikuomadused peavad töötajal olema kostja juures töötades, samuti kas esinesid elulised sündmused, mis hagejale etteheidetavad isikuomadused esile tõid. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostja etteheited hagejale on tehtud põhjendamatult. Maakohtus ei leidnud tuvastamist, et hagejale oleks ette heidetud ainult koosolekutele hilinemist. Kostja on veenvalt põhistanud, et koosolekutele hilinemist ei heidetud ette vaid hagejale, kuid hagejale heideti ette lisaks hilinemisele emotsionaalset sobimatut käitumist ja mittemõistmist, et hilinemine ei sobi töökultuuri. Kuna asja lahendamisel oli vaja tuvastada, missuguste hageja isikuomaduste tõttu ei sobinud hageja kostja juures kokku lepitud tööülesandeid täitma, siis on maakohus õigesti jätnud tähelepanuta tõendid selle kohta, et hagejal on ka teistsuguseid isikuomadusi, sest neil tõenditel ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Hageja väide, et erinevalt teistest töötajatest ei rakendatud hageja suhtes mingisugust sisseelamisprogrammi, on ümber lükatud kostja esitatud tõendiga, mille kohaselt pakuti ka hagejale sisseelamisprogrammi võrdselt teiste uute töötajatega (II kd tl 150). Asja lahendamisel ei ole aga tähtsust hageja väidetel, kas hagejale etteheidetav käitumine võis olla seotud kostja enda kohustuste rikkumisega. Isegi kui kostja oleks rikkunud oma kohustusti luua toimiv töökeskkond, nagu väidab hageja, siis ei nõustu kolleegium hagejaga, et hageja isikuomaduste ja töökeskkonda sobivuse kohta ei oleks kostja tohtinud järeldusi tehagi. Maakohus on kõiki hageja väiteid ja tõendeid, millel on olnud asja lahendamisel tähtsust, TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning jõudnud õigele järeldusele, et kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping katseajal üles öelda.
28.Maakohus tuvastas, et hageja tööülesannete hulka kuulus Ü lõputöö juhendamine ning hagejale on töölepingu kehtivuse ajal makstud selle eest. Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on õigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus tuvastas, et hageja pole esitanud väiteid ega tõendeid, et pooled pidasid läbirääkimisi pärast töölepingu lõppemist mõne teise võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks eesmärgiga, et hageja jätkaks kostjaga koostööd üliõpilase juhendamiseks. Maakohus tuvastas, et Ü lõputöö juhendamises leppisid pooled kokku töölepingus, mitte eraldi käsunduslepingus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele
2-20-4181 nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Maakohus on õigesti järeldanud, et ainuüksi juhendamistöö aluseks olevast juhendist ei ole võimalik järeldada poolte kokkulepet sõlmida selle alusel käsundusleping või kostja töötaja kirjast andmete esitamiseks järeldada kostja tahteavaldust sõlmida hagejaga eraldi leping üliõpilase juhendamiseks (I kd tl 42-48, II kd tl 19). Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui poolte vahel on varasemalt viibinud kirjaliku lepingu vormistamine, siis saaks sellest iseenesest tuletada muude lepingute sõlmimist, mis ei ole kirjalikult vormistatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei ole võimalik järeldada kostja tahteavaldust sõlmida hagejaga eraldi käsundusleping. Asjaolust, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
30.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Harju Maakohtu 28. aprilli 2021 määrusega andis kohus hagejale riigi õigusabi hageja esindamiseks kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks, määrates talle riigi arvel esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 10. juuni 2021 määrusega andis maakohus hagejale jätkuvalt riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigikohus on leidnud, et kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-15212 p 23). Seetõttu tuleb apellatsioonimenetluses kantud hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta riigi kanda. Ringkonnakohus määrab esindaja tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega.
31.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.